lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-10834/15

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 23.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-23-10834/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2199
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 212 lg 1, 2, 3Kasutusvalduse lõpetamineVÕS § 113 lg 1ViivisAÕS § 228 lg 2Reaalservituudi ja kasutusvalduse sätete kohaldamineAÕS § 177 lg 2Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudelAÕS § 201 lg 1Kasutusvalduse mõisteAÕS § 225 lg 1Isikliku kasutusõiguse mõistePS § 32 lg 2TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-10834

Tsiviilasi

M. T. ja M. T. hagi U. M. vastu isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks ja isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks nõusoleku andmise kohustamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad: I M. T. (isikukood xxxxxxxxxx) II M. T. (isikukood xxxxxxxxxx) Hagejate lepinguline esindaja Margit Halop Kostja: U. M. (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Aivar Keskpaik

Kohtuistungi toimumise aeg

1. veebruar 2024; edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud solidaarselt M. T. ja M. T. kanda.
3.Mõista M. T. ja M. T. solidaarselt U. M. kasuks välja menetluskulud 1260 eurot.
4.Mõista M. T. ja M. T. solidaarselt U. M. kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1260 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 165 lg 1Menetluskulude jaotus kaashagejate või -kostjate vahel
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
VÕS § 65Solidaarvõlgnikud
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.M. T. (hageja I) ja M. T. (hageja II) esitasid 31. juulil xxxx Tartu Maakohtule U. M. (kostja) vastu hagi, milles paluvad lõpetada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx kantud kinnistule seatud isiklik kasutusõigus kostja kasuks. Hagejad paluvad asendada kostja nõusolek kohtulahendiga. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejatele alates maist xxxx ühisomandina xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx kinnistu (edaspidi kinnistu). Kinnistule on kantud tasuta tähtajatu isiklik kasutusõigus kostja kasuks. Kostjal on õigus kasutada isikliku kasutusõiguse ala rasketehnikaga liikumiseks perioodil 1. detsembrist kuni 1. aprillini tingimusel, et pinnas on külmunud ja maa pole põlumajanduslikus või loomakasvatuslikus kasutuses (kasutusõiguse alale pole külvatud põllumajandussaadusi ja kasutusõiguse ala pole kasutuses loomade karjatamiseks). Seega on isikliku kasutusõiguse alaks kogu kinnistu, st ei ole konkreetset kasutusala määratletud. Kinnistul ei ole ühtegi teed, mis tähendab, et kostja võib rasketehnikaga liikuda mistahes kohast. Selline omandiriive on põhjendamatult suur ning vastuolus põhiseaduse §-ga 32. Hagejatele teadaolevalt vajas kostja xxx kinnistule seatud isiklikku kasutusõigust metsamaterjali väljaveoks oma naabruses asuvatelt maaüksustelt. Praeguseks ajaks on kostja need maaüksused võõrandanud ja ei teosta isiklikku kasutusõigust juba alates 2019. aastast. Kostjale kuuluvale xxxx kinnistule on juurdepääs olemas. Kostja jaoks ei ole isiklikul kasutusõigusel enam tähtsust (asjaõigusseaduse (AÕS) § 212 lg 2 p 1). Alternatiivselt taotlevad hagejad isikliku kasutusõiguse lõpetamist AÕS § 212 lg 2 p 2 alusel. Lepingus puudub kokkulepe selle kohta, kas kostja peaks hüvitama rasketehnikaga tekitatud kahju või taastama endise olukorra, kui ta on maapinnast rikkunud. Kuivõrd kasutusõiguse ala on kogu kinnistu ulatuses ja kostja ei pea selle eest midagi tasuma ega midagi hüvitama, on hagejate kahju oluliselt suurem kostja kasust.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja müüs 23. augustil 2018 mõttelise osa kinnistust tingimusel, et kostja kasuks seatakse tasuta tähtajatu kasutusõigus, mis hõlmab kinnistu koosseisu kuuluvat katastriüksust xxxxx:xxx:xxxx. Ilma isikliku kasutusõiguseta ei oleks kostja müügilepingut sõlminud. Kuna kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus ei ole seotud valdamisega, siis ka isikliku kasutusõiguse lõpetamise nõuet ei saa esitada kasutusvalduse lõpetamise sätete alusel, vaid reaalservituudi lõpetamise sätete alusel (AÕS § 177 lg 2). Isiklik kasutusõigus kostja kasuks tekkis
31.augustil 2018 ehk viis aastat tagasi. Seega peaksid hagejad tõendama, et kostja on kaotanud huvi isikliku kasutusõiguse teostamise vastu.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Hagejad on esitanud kostja vastu hagi isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks. Kostja kasuks on tasuta tähtajatu isiklik kasutusõigus seatud xxxxxxxxxxxxxxx notariaalakti nr xxx „Kinnisasja mõttelise osa müügileping, isikliku kasutusõiguse leping ja asjaõigusleping“ alusel (dtl 9 – 22). Lepingu p 5.1 kohaselt hõlmab kasutusõiguse ala üksnes lepingu eseme koosseisu kuuluvat katastriüksust katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx (kinnistu koosnes viiest katastriüksusest). Lepingu p 5.2 kohaselt on kostjal õigus kasutada isikliku kasutusõiguse ala rasketehnikaga liikumiseks perioodil 1. detsembrist kuni 1 aprillini ja tingimusel, et pinnas on külmunud ja maa pole põllumajanduslikus või loomakasvatuslikus kasutuses (kasutusõiguse alale pole külvatud põllumajandussaadusi ja kasutusõiguse ala pole kasutuses loomade karjatamiseks). xxxxxxxxxxxxxx notariaalakti nr xxx „Kinnistu jagamise avaldus ja müügileping“ (dtl 29 – 41) alusel eraldati kinnistu koosseisu kuulunud katastritunnusega xxxxx:xxx:xxxx ning sellest moodustati iseseisev kinnistu, mis sai kinnistusregistris numbri xxxxxx. Kinnistut koormab kostja kasuks seatud tasuta tähtajatu isiklik kasutusõigus ning hagejad on selle kinnistu ühisomanikud (dtl 5 – 6).
5.Hagejad on tuginenud AÕS §-le 212, mis reguleerib kasutusvalduse lõpetamist. Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (AÕS § 201 lg 1). Isiklik kasutusõigus aga koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile (AÕS § 225 lg 1). AÕS § 228 sätestab, et lisaks §-des 225 – 227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid.
6.Kohus nõustub kostjaga selles, et praegusel juhul ei ole isiklik kasutusõigus seotud kinnistu valdamisega. Samas peaks hagejatel olema võimalik esitada kostja vastu nõue isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks. Kohus on eelistungil selgitanud, et hagejate nõude õiguslik alus võiks olla AÕS § 228 lg 2 kaudu AÕS § 212 lg 1 p 1, mille alusel kinnisasja omanik võib nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kaotanud kasutusvaldaja jaoks igasuguse tähtsuse. AÕS § 212 lg 3 kaudu saab asjas kohaldada ka AÕS § 177 lg 2 teist lauset, mille järgi huvi kaotamist eeldatakse, kui valitseva kinnisasja omanik ei ole 10 aasta jooksul reaalservituuti kasutanud või kui ta on sama aja jooksul lubanud teeniva kinnisasja kasutamist viisil, mis on vastuolus reaalservituudiga. Nii AÕS § 212 lg 2 p 1 kui ka § 177 lg 2 järgi on isikliku kasutusõiguse lõpetamise eelduseks huvi kaotamine, kusjuures AÕS § 177 lg-s 2 on sätestatud huvi kaotamise eeldus. Kui isik ei ole 10 aasta jooksul kasutusõigust kasutanud, eeldatakse, et ta on huvi kaotanud. Kohtu hinnangul saab viidatud normidest lähtuda ka praeguse vaidluse lahendamisel.
7.Praegusel juhul ei ole 10 aastat möödunud (isiklik kasutusõigus on seatud alles 2018. aastal). Seega tuli hagejatel kohtu ette tuua asjaolud, millest saaks järeldada, et kostja on isikliku kasutusõiguse suhtes igasuguse huvi kaotanud (tegemist on hagejate tõendamiskoormisega). Kohus ei nõustu hagejatega selles, et tegemist on ümberpööratud tõendamiskoormisega ja et hoopis kostja peaks oma huvi põhistama või tõendama. Kostja kasuks on kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus (ning ei ole möödunud AÕS § 177 lg-s 2 sätestatud 10-aastane tähtaeg), mille lõpetamist hagejad praeguses menetluses taotlevad. Kohus on tõendamiskoormist selgitanud
1.veebruari 2024 eelistungil.
8.Kohtu hinnangul ei ole hagejad toonud esile selliseid asjaolusid (ega esitanud ka vastavaid tõendeid) selle kohta, et kostja on isikliku kasutusõiguse suhtes igasuguse huvi kaotanud. Selliseks asjaoluks ei ole hagejate toodud muu juurdepääsu olemasolu. Praegusel juhul ei lahenda kohus

juurdepääsuvaidlust ega pea kaaluma seda, kas kostja kinnistule on olemas ka muu juurdepääs. Isiklik kasutusõigus annab kostjale õiguse kasutada kinnistut talvisel ajal (1. detsembrist kuni

1.aprillini), kuid ei tähenda seda, et kostja peab seda igal talvel ka kasutama. Ka olukorras, kus kostja mõnel talvel isiklikku kasutusõigust ei kasuta, ei anna kohtu hinnangul alust asuda seisukohal, et kostja on selle vastu igasuguse huvi kaotanud, ning isiklik kasutusõigus tuleb lõpetada. Eelneva tõttu ei tõenda hagejate esitatud talvised fotod (dtl 89 – 91) seda, et kostjal puudub huvi isikliku kasutusõiguse vastu.
9.Kohus märgib ka seda, et tõendamiskoormise jagunemisele vaatamata on kostja esitanud vastavad asjaolud, millest saaks üheselt järeldada, et ta ei ole isikliku kasutusõiguse vastu huvi kaotanud. Eelnevalt on kohus selgitanud, et kasutusvaldaja huvi püsimise hindamisel arvestatakse lisaks kasutusvalduse kestusele ka selle seadmise asjaolusid (vt nt Riigikohtu 10. juuni 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-08, p 12). Selliselt on kostja menetluses selgitanud, et müüs 2018. aastal mõttelise osa kinnistust tingimusel, et tema kasuks seatakse tasuta tähtajatu kasutusõigus, ning ilma selleta ei oleks ta müügilepingut sõlminud. Kostja on eelistungil selgitanud, et elab endiselt samas kohas ja tal on vaja kasutada isiklikku kasutusõigust küttepuude vedamiseks. Kostja on esitanud kohtule ka tõendi selle kohta, et viimasel talvel on ta seda selliselt ka kasutanud (dtl 115). Eelneva tõttu ei ole praegusel juhul AÕS § 212 lg 2 p-s 1 kui ka § 177 lg-2 sätestatud eeldus täidetud.
10.Lisaks on hagejad tuginenud ka AÕS § 212 lg 2 p-le 2, mis võimaldab kinnisasja omanikul nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui tema kahju on oluliselt suurem kasutusvaldaja kasust (vt hagejate 26. veebruari 2024 menetlusdokument). Kohus on eelnevalt leidnud, et hagejatel on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist AÕS § 212 lg 2 p 1 alusel. Kohus on seisukohal, et hagejatel on võimalik esitada vastav nõue ka AÕS § 212 lg 2 p 2 alusel.
11.Ka AÕS § 212 lg 2 p 2 puhul peavad hagejad tõendama materiaalõigusliku aluse esinemise, sh kostja saadava kasu viidatud sätte mõttes (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-10575, p 10). Kohtu hinnangul ei ole hagejad esile toonud selliseid asjaolusid, millest saab järeldada, et hagejate kahju on oluliselt suurem kostja kasust. Selliselt ei ole hagejad välja toonud, milline on hagejate kahju ja kostja saadav kasu AÕS § 212 lg 2 p 2 mõttes. Hagejad on vaid märkinud, et eelduslikult tekitab rasketehnika ka külmunud maapinna korral sellel kahjustusi, samuti on nad välja toonud maamaksu (48 eurot 28 senti aastas, dtl 104-106). Kohus leiab, et kahjuks AÕS § 212 lg 2 p 2 mõttes ei ole hüpoteetiline kahju, mis võib kinnisasja omanikul tekkida. Kohtu hinnangul on hagejate positsioon ka vastuoluline, kuivõrd hagejad on menetluses tuginenud sellele, et kostja ei kasuta isiklikku kasutusõigust. Kahjuna ei saa kohtu hinnangul käsitleda ka maamaksu, vaid tegemist on kinnisasja omaniku seadusest tuleneva kohustusega. Eelneva tõttu ei ole praegusel juhul AÕS § 212 lg 2 p-s 2 sätestatud eeldused täidetud.
12.Hagejad on tuginenud ka sellele, et kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus riivab põhjendamatult nende omandiõigust (põhiseaduse (PS) § 32). Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus (PS § 32 lg 2 esimene ja teine lause). Selliselt ongi omandiõiguse üheks kitsenduseks omanikuks mitteoleva isiku kasuks seatud isiklik kasutusõigus. Kohus nõustub kostjaga selles, et praegusel juhul on isiklik kasutusõigus ajaliselt (1. detsembrist kuni 1. aprillini), samuti ilmastiku- ja muude tingimustega piiratud (pinnas peab olema külmunud, maa ei tohi olla põllumajanduslikus või loomakasvatusliku kasutuses. Seega puudub alus isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks.
13.Eelneva tõttu jätab kohus hagi rahuldamata.
14.Kohus käsitleb menetluskulude jaotust.

Hagimenetluses kannab kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti (TsMS § 165 lg 1 esimene lause). Kohus saab TsMS § 165 lg 1 alusel otsustada, et kulude kandjad vastutavad solidaarselt (VÕS § 65). Kui kaotanud poolel on mitu kostjat või hagejat, tuleb neil üldjuhul vastutada vastaspoole menetluskulude kandmise eest solidaarselt, kui nad teostavad ühist õigust või kaitsevad end ühiselt hagi vastu (vt nt Riigikohtu 12. juuni 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06, p 25). Kuivõrd praegusel juhul teostasid hagejad (kinnistu ühisomanikud) õigust nõuda isikliku kasutusõiguse lõpetamist, peab kohus põhjendatuks jätta kostja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.

15.Järgmisena käsitleb kohus kostja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud 1575 eurot (10,5 h x 150 eurot/h).
16.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul saab sellist tasumäära pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas kostjat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot.
17.Praegusel juhul on kostja lepingulisel esindajal kulunud kokku 10,5 h. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei hinda kohus iga toimingu põhjendatust ja vajalikkust, vaid hindab nimetatud toiminguteks kulunud aega kogumis. Kuigi tegemist ei olnud õiguslikult keeruka ja mahuka vaidlusega, vajas hagejate nõude õiguslik alus eraldi käsitlemist (vt eelistungi protokoll ja otsuse p 6). Lisaks sellele märgib kohus, et hagis ja eelistungil tuginesid hagejad sellele, et isiklik kasutusõigus on kostja jaoks igasuguse tähenduse kaotanud (AÕS § 212 lg 2 p 1). Pärast eelistungit esitatud menetlusdokumendis tuginesid hagejad alternatiivselt ka sellele, et nende kahju on oluliselt suurem kostja kasust (AÕS § 212 lg 2 p 2). Seega tuli kostja esindajal tegeleda hagejate nõude õiguslike alustega, samuti reageerida hagejate toodud alternatiivsele alusele. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et tegemist ei olnud nö keskmise (tavapärase) kohtuvaidlusega. Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja ajakulu (10,5 h) põhjendatud.
18.Kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on kokku 1260 eurot (10,5 x 120). Kostja on märkinud, et kuludele ei lisandu käibemaksu. Seega tuleb hagejatelt mõista kostja kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1260 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1260 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium