Advokaadibüroo HansaLaw OÜ hagi OÜ Peipus Grupp vastu põhivõla ja viiviste nõudes
Tsiviilasja hind
2748,05 eurot Hageja: Advokaadibüroo HansaLaw OÜ (registrikood 11055205, asukoht Gonsiori 7, 10117 Tallinn)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindajad: vandeadvokaat Vahur Kivistik ja vandeadvokaat Gerly Kask (Advokaadibüroo HansaLaw OÜ, e-post [email protected]) Kostja: OÜ Peipus Grupp (registrikood 14386368, asukoht Peterburi tee 71, 11415 Tallinn, e-post [email protected], [email protected]) Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Peipus Grupp advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks põhivõlgnevus 2 094,21 eurot.
3.Välja mõista OÜ-lt Peipus Grupp advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivised kokku summas 778, 95 eurot
4.Välja mõista OÜ-lt Peipus Grupp advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks viivised alates 25.05.2024 kuni põhivõlgnevuse 2094,12 eurot täieliku tasumiseni määras 0,05% päevas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
6.Välja mõista OÜ-lt Peipus Grupp advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks menetluskulud (riigilõiv) summas 385 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejatele käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni
tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Advokaadibüroo HansaLaw OÜ esitas Harju Maakohtule hagi OÜ Peipus Grupp vastu, milles palus: -
mõista OÜ-lt Peipus Grupp advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 2 094,21 eurot;
-
mõista OÜ-lt Peipus Grupp välja advokaadibüroo OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis kuni 09.03.2023 kokku summas 326,03 eurot;
-
mõista OÜ-lt Peipus Grupp välja advokaadibüroo HansaLaw OÜ kasuks alates 10.03.2023 kuni põhivõlgnevuse 2094,12 eurot täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast;
-
jätta kõik menetluskulud OÜ Peipus Grupp kanda.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 11.10.2021 kliendilepingu, millega pooled leppisid kokku õigusteenuses – esindamine kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks. Vastavalt kliendilepingule leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja tasub hagejale tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel 145 eurot. Tulenevalt kliendilepinguga kokku lepitud käsundist esindas hageja kostjat halduskohtumenetluses nr 3-21-2488.
3.Hageja väljastas kostjale 25.03.2022 arve nr 1903337 koos tööaruandega perioodil 07.03.2022 - 25.03.2022 osutatud õigusteenuse eest, mahus 7:45h ja summas 1361,94 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 01.04.2022. Kostja arvet ei tasunud.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.04.2022 otsusega osaliselt OÜ Peipus Grupp kaebuse.
5.Hageja esitas kostjale 03.05.2022 arve nr 1903519 koos tööaruandega perioodil 18.04.2022 osutatud õigusteenuse eest, mahus 0:30h ja summas 87,88 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 10.05.2022. Kostja arvet ei tasunud.
6.Tallinna Ringkonnakohus võttis 18.05.2022 määrusega menetlusse Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsuse peale, millega muuhulgas kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele 30 päeva jooksul Ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. Kostja vastusnõude tähtaeg oli 17.06.2022.
7.Hageja edastas 15.06.2022 kostja e-postile [email protected] kirja seoses maksuhalduri apellatsiooniga. Kostja hageja e-kirjale ei vastanud.
8.Hageja väljastas kostjale 02.06.2022 arve nr 19035828 koos esitatud tööde raportiga summas 87,88 eurot. Arve tasumise kuupäev oli 09.06.2022. Nimetatud arve on kostja poolt tasumata.
9.Hageja esitas kostja nimel 17.06.2022 vastuse apellatsioonkaebusele.
10.Vastavalt hageja ja kostja vahel 11.10.2021 sõlmitud kliendilepingule täitis hageja kostja käsundit ja esindas kostjat nii Tallinna Halduskohtus toimunud kohtumenetluses kui ka Tallinna Ringkonnakohtus.
11.Vastavalt kliendilepingule leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja tasub hagejale tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel 145 eurot. Vastavalt kliendilepingu punktile 4.1 on kliendil õigus esitada Büroole pretensioon Büroo poolt esitatud arvetele (mh tööde aruandele) 20 päeva jooksul pretensiooni alguseks olevate asjaolude teadasaamisest või teada saama pidamisest Kliendi poolt. Juhul, kui Klient pretensiooni ei esita, siis kuulub arve maksmisele täies mahus. Kui Klient esitab pretensiooni, siis lahendatakse küsimus läbirääkimiste teel või kohtus. Kliendilepingu punkti 7.1 kohaselt Büroo esitab Kliendile arve tööülesannete täitmisega seotud tasu ja kulude hüvitamiseks teenuse osutamisele järgneval kuul, millest on maha arvatud tasutud ettemaks. Bürool on õigus esitada arveid ka jooksval kuul, kui tehtud töö maht on vähemalt 5 tundi. Koos arvega esitatakse tööaruanne, kus kajastub tehtud tööde kirjeldus, kuupäev ja kestvus. Arve või ettemaksuteatise väljastamisel kuulub see tasumisele näidatud tähtaja jooksul. Makse selgitusse peab Klient märkima arve numbri või teatise kuupäeva. Kliendilepingu punkti 7.2 kohaselt nii arve kui tööaruande võib Kliendile edastada e-posti teel ilma allkirjastamata. Arve võib maksta Kliendi eest ka kolmas isik. Kliendilepingu punktis 8.1 leppisid pooled kokku, et hageja kostja poolt arve tähtajaks tasumata jätmisel on hagejal õigus peatada Tööülesannete täitmine, nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni arve täies ulatuses tasumiseni ning punkti 8.2 kohaselt on kostja kohustatud hagejale hüvitama kõik lisakulud, mis hagejal tekivad seoses kostja poolt tähtaegselt tasumata summade sissenõudmisega.
12.01.08.2022 edastas kosta hagejale e-kirja, milles teatas, et OÜ Peipus Grupp ei tea, mida oli tehtud, mis eesmärgiga ja OÜ-le Peipus Grupp ei ole teatatud missugune töö oli tegelikult tehtud, mistõttu ei saa tunnistada need hiljem esitatud arved.
13.02.08.2022 vastas hageja esindaja kostja e-kirjale, kus selgitas, et hageja ei ole esitanud 14.04.2022 Tallinna Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebust nagu oli ka kostjaga läbi arutatud. Hageja selgitas kostjale 02.08.2022 vastuskirjas, et kuna maksuvaidlus ei ole lõppenud (millele viitas mh ka hageja 15.06.2022 saadetud kiri MTA apellatsioonkaebuse kohta) ja esindussuhe on kehtiv, siis vastavalt õigusteenuse lepingule on hageja kohustus pooleliolevas vaidluses teenust edasi osutada. Kohtumäärus MTA apellatsioonkaebusele vastamiseks on täitmiseks kohtu määratud tähtajaks, mis oli 17.06.2022. Hageja selgitas, et kõik hageja poolt esitatud ja kostja poolt maksmata arved seonduvad 11.10.2021 sõlmitud kliendilepinguga. Kusjuures 25.03.2022 arve nr 1903337 summas 1361,94 eurot on seotud kostja esindamisega Halduskohtus. 03.05.2022 arve nr 1903519, 02.06.2022 arve nr 1903582 ja 05.07.2022 arve nr 1903753 on seotud MTA apellatsioonkaebuse analüüsiga ja sellele vastamisega, töö on tehtud kostja huvides ja eesmärgil, et Halduskohtu otsus jääks muutmata.
14.Vaatamata sellele, et hageja on 11.10.2021 kliendilepingus nimetatud käsundi täitnud ja kostja on õigusteenuse kätte saanud, ei ole kostja hageja poolt punktides 10 – 13 nimetatud arveid tasunud. Seega on punktides 10 - 13 tulemus saabunud ja kostjale väljastatud arved kuuluvad tasumisele.
15.Kuna kostja hageja poolt väljastatud arveid ei tasunud, edastas hageja kostjale 21.12.2022 nõudeavalduse ja kliendilepingu ülesütlemise hoiatuse.
16.Hageja on seisukohal, et kostja on 11.10.2021 sõlmitud kliendilepingut rikkunud olles jätnud omapoolsed lepingulised kohustused täitmata.
17.Hageja nõuab kostjalt 11.10.2021 sõlmitud kliendilepinguga ja 25.03.2022 arvega nr 1903337 summas 1361,94 eurot, 03.05.2022 arvega nr 1903519 summas 87,88 eurot, 02.06.2022 arvega nr 1903582 summas 87,88 eurot ja 05.07.2022 arvega nr 1903753 summas 556,51 eurot võetud rahalise kohustuse kokku summas 2094,21 euro täitmist.
18.Vastavalt hageja ja kostja vahel 11.10.2021 sõlmitud kliendilepingu punktile 8.1 on hageja õigus nõuda kostja poolt arve tähtajaks tasumata jätmisel viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni arve täies ulatuses tasumiseni.
KOSTJA SEISUKOHT
19.Kostja ei tunnistanud hagi ja vaidles sellele vastu.
20.Kostja vastuse kohaselt juhul, kui Advokaadibüroo HansaLaw OÜ Vahur Kivistik oleks teinud täiendavat juriidilist tööd, oleks pidanud selle kohta teatama kostjale ja esitama materjalid, missugune töö on konkreetselt tehtud. Vahur Kivistik seda ei ole teinud. Näiteks kiri töö tellimise kohta 23.09.2021 a ja 07.10.2021 a., kus võeti kontakt P. K. ja esitati küsimused.
21.09.03.2023 a. HansaLaw OÜ esindaja vandeadvokaat Tõnu Tuulas saatis kostjale kirja lepingu ülesütlemise avaldus. Kostjale ei ole arusaadav, mispärast Vahur Kivistik, kellel on advokaadibüroo, võttis veel appi vandeadvokaat Tõnu Tuulas. HansaLaw OÜ kiri 09.03.2023 a. L. K. allkirjaga, et tema saadab vandeadvokaat Tõnu Tuulase ülesandel kliendilepingu ülesütlemise avalduse ja volikirja juhatuse liikme Vahur Kivistiku allkirjaga.
22.Vahur Kivistiku volituse alusel Tõnu Tuulas palus tühistada kliendilepingu, kuid tegelikult kostja kliendilepingut ei ole saanud, vaatamata sellele, et Advokaadibüroo HansaLaw OÜ Vahur Kivistikku paluti esitada leping tutvumiseks. Kostja sai kliendilepinguga tutvuda ainult kohtu materjalidest, kus on näha, et lepingule on alla kirjutanud tundmatu isik. Teisel ja kolmandal lehel on alla kirjutanud ainult üks inimene, tundmatu isik, kus kostja allkirjad puuduvad. Neljandal lehel on Advokaadibüroo HansaLaw OÜ allkiri Vahur Kivistik ja peab olema advokaadi allkiri, kes sellega peaks tegelema, aga allkiri puudub. Leping on ekslikult saadetud e-posti aadressile [email protected], kuid tegelikult peaks olema Peipus Grupp OÜ või [email protected]. Lepingus on ära märgitud P. K. telefon, oli võimalik helistada igal ajal, võtta ühendust P. K..
23.Selle alusel kostja on arvamusel, et leping on vale ja ei vasta tõele, sellepärast Vahur Kivistik otsustas teha juriidiline käik, et lõpetada kliendileping ja sellega saaks motiveerida, et kliendileping oli olemas.
24.Advokaadibüroo HansaLaw OÜ esitas kohtumaterjalides arve: Arve nr. 1903753 05.07.22 summas 463.76-õigusteenus. Selle arve järgi on Advokaadibüroo HansaLaw OÜ teostanud õigusteenust 15.06.22 ja 17.06.22, see tähendab kahe päeva jooksul. Tegelikult selle perioodi jooksul kostja ja P. K. teenust ei ole kätte saanud ja teenust ei ole tellinud ja kirjas ei ole ära märgitud, missugune õigusteenus oli tehtud. Lihtsalt hind ja tasustamise aeg. Kuid tegelikult peab konkreetselt ära märkima, missugune töö on tehtud ja andma kliendile seletuse ja kooskõlastama planeeritava teenuse. Aga antud olukorras kostja ja P. K. selle kohta ei tea midagi. Kostja ei ole saanud nende käest ühtegi tõendavat dokumenti.
25.Arve juurde oli esitatud raport, kus peab olema märgitud töö sisu, aga selle asemel on kirjutatud lihtsalt muu. Ei ole esitatud dokumendi sisu kliendile. Samuti selle raporti sees on kirjas dokumendi koostamine, aga missuguse dokument on koostatud, kostjale ja P. K.le ei
ole teatatud ja ei ole kooskõlastatud ja ei ole saadetud. Seda arvet kostja ja P. K. ei tunnista, kuna on näiline.
26.Arve 1903582 02.06.22 summas 73.23 EUR. Õigusteenuse arve sisu-õigusteenus. Missugune teenus on teostatud, ei ole ära märgitud. Tegelikult niisugust teenust kostja ei ole kätte saanud. See arve on näiline. Aga mis töö on tehtud, kostjale ja P. K. le ei ole teatatud ja ei ole kooskõlastatud ja ei ole saadetud. Samuti on arvel märgitud bürootasu, niisugust bürootasu, kui P. K. ja Vahur Kivistik olid esimesel korral kokku saanud, sellist kokkulepet ei ole olnud.
27.Raport tehtud tööde kohta- töö sisu- dokumentide analüüs 20.mai 2022 a., kus on kirjas apellatsioonikaebusega tutvumine ja analüüs. See ei vasta tõele, juhul kui Advokaadibüroo HansaLaw OÜ ise valmistas ette dokumendid, siis ei ole mõtet nendega rohkem tutvuda ja teha analüüsi. Seda teenust ei ole kätte saanud, see arve on näiline, nagu ka esimene.
28.Arve 1903519 03.03.22, summa 73.23 EUR. Arve on täpselt sama, nagu 1903582, sama summa ja samad tunnid. Selle arve Vahur Kivistik lihtsalt oli kopeerinud ja ise ei ole märganud, et näiliste arvete hulgas on juba samad andmed. Teenust ei ole tellitud ja ei ole kätte saadud. Arve ja tööde raport on näiline.
29.Arve 1903337 25.03.22, summa 1134.96 EUR. See arve on näiline ja teenust ei ole kätte saadud. Ei ole tellitud teenust ja ei ole kooskõlastatud.
30.Raporti periood 07.03.22-25.03.22, kus on kirjas maksuameti vastusega tutvumine, kuid kostja ja P. K. sellega ei ole kursis. Peab tööd kooskõlastama kliendiga ja tõendama, et töö on tehtud. Selle esitatud arve ja raporti sees ei ole ära märgitud, missugune konkreetne töö on tehtud. Kostjale ja P. K.le ei ole teatatud sellest, et nemad tegelevad õigusteenusega peale seda, kui Vahur Kivistiku ettepanekul oli õigusteenus selle kohta lõpetatud. Kliendiga, see tähendab P. K. mingisugust nõupidamist ei ole olnud. See arve ja tööde raport on näilised. Advokaadibüroo HansaLaw OÜ ja P. K. vahel oli kokkulepe Vahur Kivistiku ettepanekul peale esimest kohtuistungit, et nemad lõpetavad juriidilise teenus, kuna ei ole perspektiivi edasi kaevata ja P. K. rohkem ei ole kohtunud.
31.Kostja vaidleb vastu viivise nõudele. Tööd ei ole tehtud, teenust ei ole tellitud ja ei ole suhelnud. Raport on näiline.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
32.Kohus leiab, et hagi rahuldada.
33.Hageja nõuab kostjalt haldusasjas nr 3-21-2488 Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus esindamisega seotud arvete tasumist.
34.Pooltevahelise õigusteenuse osutamise lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses, kuid tasus ei ole kokku lepitud, kuulub VÕS § 627 lg-te 1 ja 2 kohaselt maksmisele vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Advokaaditasu lepitakse AdvS § 60 lg 1 järgi kokku kliendilepingus.
35.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel on kirjalikult sõlmitud kliendileping. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kliendilepingut ei ole poolte vahel sõlmitud. Kohtule esitatud 11.10.2021 kliendilepingu esimese ja neljanda lehekülje on allkirjastanud hageja esindajana juhatuse liige Vahur Kivistik ja kostja esindajana juhatuse liige P. K.. Asjaolu, et
kostja esindaja ei ole allkirjastanud kliendilepingu teist ja kolmandat lehekülge, ei tähenda seda, et kliendilepingut pole sõlmitud. Lepingu sõlmimiseks ei pea olema lepingu kõik leheküljed allkirjastatud lepingupoolte poolt. Piisab kui lepingu viimane lehekülg on allkirjastatud mõlema lepingupoole poolt. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud 11.10.2021 kliendileping, millega pooled leppisid kokku õigusteenuses – esindamine kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks (dtl 47-50).
36.Samuti on väär kosja väide, et hageja ei ole saanud kostja käest volikirja. Hageja on selgitanud, et 11.10.2021 toimunud kohtumisel advokaadibüroos kostja allkirjastas omakäeliselt nii kliendilepingu kui ka volikirja, kliendilepingu ja volikirja originaalid jäid hageja kätte ja kostjale anti kliendilepingut koopia. Kohtule esitatud väljatrükist vandeadvokaat Vahur Kivistik kalendrist nähtub, et kostja käis esimesel konsultatsioonil hageja juures 29.09.20221 ja järgmine kohtumine toimus advokaadibüroos 11.10.2021 (dtl 201-202). Kohus tuvastab, et kostja juhatuse liige P. K. on omakäeliselt allkirjastanud volikirja, millega volitab Advokaadibüroo HansaLaw OÜ vandeadvokaati Vahur Kivistikku ja tehnilistes küsimustes juristi Jane Ristisaart esindama kostja kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks (dtl 203). Seega on kostja allkirjastanud volikirja hageja poolt kostja esindamiseks kõigis kohtuastmetes maksuotsuse tühistamiseks.
37.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja advokaadid esitasid kaebuse Tallinna Halduskohtul MTA 03.08.2021 maksuotsuse osalise tühistamise nõudes. Paljasõnaline on kostja väide, et pärast esimest kohtuistungit 28.03.2022 Tallinn Halduskohtus, kliendileping lõpetati, kuna edasi tegeleda pole perspektiivi. Nimetatud kostja väide ei ole ka eluliselt usutav, sest miks oleks kostjat esindanud vandeadvokaat Vahur Kivistik pidanud andma etteruttavalt hinnangu menetlusele, kui oli veel teadmata, mida otsustab esimese astme kohus.
38.Kohus tuvastab, et Tallinn Halduskohus 14.04.2022 rahuldas haldusasjas nr 3-2-1-2488 osaliselt kostja kaebuse. Kostjat esindasid Tallinna Halduskohtus hageja vandeadvokaadid Vahuri Kivistik ja Gerly Kask (dtl 52-60). Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsusest nähtuvalt kaebaja (kostja) esitas taotluse MTA-lt menetluskulude väljamõistmiseks kokku summas 4371,25 eurot ilma käibemaksuta. Kohtuotsusest nähtuvalt kaebaja esitas järgmised Advokaadibüroo HansaLaw OÜ arved: 1) arve nr 1902796 (11 tundi x 145 eur) summas 1914,00 eurot; 2) arve nr 1902928 (4,5 tundi x 145 eur) summas 783,00 eurot; 3) arve nr 1903337 (7,75 tundi x 145,00 eur) summas 1348,50 eurot; arve nr 1903339 (6,00 tundi x 145 eur)summas 1044 eurot. Vaidlust ei olnud selle üle, et kaebaja on käibemaksukohustuslane ja käesolev vaidlus puudutab tema ettevõtlust. Tallinna Halduskohtu hinnangul õigusabikulud olid vajalikud ja põhjendatud, arvestades kohtuasja keerukust. Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse umbes pooles ulatuses, mõistis kohus MTA-lt välja kaebaja kasuks 2120,75 eurot (ilma käibemaksuta) õigusabikulusid ning 65 eurot riigilõivu, kokku 2185,75 eurot.
39.Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et vastavalt poolte vahel sõlmitud kliendilepingule hageja vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask esindasid kostjat kogu menetluse vältel Tallinna Halduskohtus.
40.Kohus tuvastab, et 18.04.2022 saatis hageja esindaja vandeadvokaat Gerly Kask kostja epostile: [email protected] e-kirja, mille teavitas Tallinna Halduskohtu otsusest. Muuhulgas selgitas hageja kostjale, et kohtuotsuse peale võib edasi kaevata 30 päeva jooksul. Hageja andis ka kostjale teada, et juhul kui maksuhaldur apelleerib, on kostjal võimalik esitada vastuapellatsioon, mida soovitas hageja kostjal tõsisemalt kaaluda (dtl 60-61). Kohus tuvastab, et Tallinna Ringkonnakohus võttis 18.05.2022 määrusega menetlusse Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsuse peale, millega
muuhulgas kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele 30 päeva jooksul Ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. Hageja vastusnõude tähtaeg oli 17.06.2022 (dtl 78). Kohus tuvastab, et hageja esindaja Gerly Kask edastas kostjale 15.06.2022 e-postile [email protected] kirja seoses maksuhalduri apellatsiooniga, milles palus kostjal saata vastus hiljemalt 17.06.2022 lõunaks kl 12 hageja esindaja poolt esitatud küsimustele (dl 79). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt saatis hageja 15.06.2022 ekirja samale e-posti aadressile, mida kostja oli avaldanud hagejale kliendilepingu sõlmimisel (dtl 47-50). Vaidlust pole selle üle, et kostja hageja e-kirjale ei vastanud. Kohus tuvastab, et hageja esitas 17.06.2022 vastuse apellatsioonkaebusele (dtl 81-84). Kuna maksuvaidlus ei olnud lõppenud, millele viitas ka hageja esindaja tema poolt kostjale 15.06.2022 saadetud ekirjas MTA apellatsioonkaebuse kohta ja esindussuhe oli kehtiv, siis vastavalt poolte vahel sõlmitud kliendilepingule oli hagejal kohustus pooleliolevas vaidluses kostjale teenust edasi osutada ja vastus MTA apellatsioonkaebusele esitada. Juhul kui kostja oleks soovinud kliendilepingu lõpetada, siis oleks kostja saanud seda igal ajal teha, tehes hagejale vastava tahteavalduse. Kohtule ei ole esitatud ühegi tõendit selle kohta, et kostja oleks teavitanud hagejat soovist kliendileping lõpetada. Hoopis hageja on 21.12.2022 edastanud kostjale nõudeavalduse ja kliendilepingu ülesütlemis hoiatuse seoses hageja poolt väljastatud arvete tasumata jätmisega (dtl 95-105).
41.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 11.10.2021 kliendilepingu, millega pooled leppisid kokku õigusteenuses – esindamine kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks. Vastavalt kliendilepingu punktile 4.1 on kliendil õigus esitada Büroole pretensioon Büroo poolt esitatud arvetele (mh tööde aruandele) 20 päeva jooksul pretensiooni alguseks olevate asjaolude teadasaamisest või teada saama pidamisest Kliendi poolt. Juhul, kui Klient pretensiooni ei esita, siis kuulub arve maksmisele täies mahus. Kui Klient esitab pretensiooni, siis lahendatakse küsimus läbirääkimiste teel või kohtus. Kliendilepingu punkti 7.1 kohaselt Büroo esitab Kliendile arve tööülesannete täitmisega seotud tasu ja kulude hüvitamiseks teenuse osutamisele järgneval kuul, millest on maha arvatud tasutud ettemaks. Bürool on õigus esitada arveid ka jooksval kuul, kui tehtud töö maht on vähemalt 5 tundi. Koos arvega esitatakse tööaruanne, kus kajastub tehtud tööde kirjeldus, kuupäev ja kestvus. Arve või ettemaksuteatise väljastamisel kuulub see tasumisele näidatud tähtaja jooksul. Makse selgitusse peab Klient märkima arve numbri või teatise kuupäeva. Kliendilepingu punkti 7.2 kohaselt nii arve kui tööaruande võib Kliendile edastada e-posti teel ilma allkirjastamata. Arve võib maksta Kliendi eest ka kolmas isik. Kliendilepingu punktis 8.1 leppisid pooled kokku, et hageja kostja poolt arve tähtajaks tasumata jätmisel on hagejal õigus peatada Tööülesannete täitmine, nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni arve täies ulatuses tasumiseni ning punkti 8.2 kohaselt on kostja kohustatud hagejale hüvitama kõik lisakulud, mis hagejal tekivad seoses kostja poolt tähtaegselt tasumata summade sissenõudmisega.
42.Kohtule esitatud hageja poolt kostjale esitatud ettemaksuarve nr 253, arved 1902796, 1902928 ja 1903339 ning maksekorraldused nimetatud arvete tasumise kohta tõendavad, et kostja aktsepteeris kliendilepingu tingimusi, mh tunnitasu suurust 145 eurot (dtl 226-236).
43.Kohus tuvastab, et hageja väljastas kostjale 25.03.2022 arve nr 19033372 koos tööaruandega perioodil 07.03.2022 - 25.03.2022 osutatud õigusteenuse eest, mahus 7:45h ja summas 1361,94 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 01.04.2022. Tööaruande kohaselt on hageja osutanud järgmist teenust: 07.03.2022 tutvus MTA vastusega kaebusele, 0:20 h, 09.03.2022 Asja materjalide täiendav analüüs tulenevalt MTA vastusest ja kohtunõudest, 1:30 h 11.03.2022 suhtlus MTA vaidemenetlejaga, suhtlus raamatupidajaga, e-kiri küsimustega kliendile, 0:25 h 15.03.2022 Dokumendi analüüs Täiendav seisukoht kohtule, 2:00 h
21.03.2022 MTA vastusega kohtunõudele tutvumine, 0:10 h 25.03.2022 Suhtlus kliendiga MTA täiendavate tõenditega seoses, 0:10 h 25.03.2022 Kohtuistungiks ettevalmistumine Kohtuistungiks valmistumine, 1:00 h 25.03.2022 Kohtuistungiks ettevalmistumine Kohtuistungiks valmistumine, 1:00 h 25.03.2022 Konsultatsioon Nõupidamine kliendiga kohtuistungiga seoses, 0:35 h 25.03.2022 Konsultatsioon Nõupidamine kliendiga kohtuistungiga seoses, 0:35 h (dtl 85-86). Kostja ei ole päras arve saamist nimetatud arvele vastuväiteid esitanud ega arvet tasunud.
44.Kohus tuvastab, et hageja esitas kostjale 03.05.2022 arve nr 19035194 koos tööaruandega perioodil 18.04.2022 osutatud õigusteenuse eest, mahus 0:30h ja summas 87,88 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 10.05.2022. Tööaruande kohaselt on hageja osutanud järgmist teenust: 18.04.2022 Dokumendi analüüs 14.05.2022 kohtuotsusega tutvumine ja kliendile edastamine, 0:30 h (dtl 86-88). Kostja ei ole päras arve saamist nimetatud arvele vastuväiteid esitanud ega arvet tasunud.
45.Kohus tuvastab, et hageja väljastas kostjale 02.06.2022 arve nr 19035828 koos esitatud tööde raportiga summas 87,88 eurot. Arve tasumise kuupäev oli 09.06.2022. Tööaruande kohaselt on hageja: 20.05.2022 Dokumendi analüüs MTA apellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs, 0:30 (dtl 89-90). Kostja ei ole päras arve saamist nimetatud arvele vastuväiteid esitanud ega arvet tasunud.
46.Kohus tuvastab, et hageja väljastas kostjale 05.07.2022 arve nr 1903753 koos esitatud tööde raportiga summas 556,51 eurot. Arve tasumise kuupäev oli 12.07.2022. Tööaruande kohaselt on hageja: 17.06.2022 Dokumendi koostamine Vastus apellatsioonkaebusele, 3:00h (dtl 91-92). Kostja ei ole päras arve saamist nimetatud arvele vastuväiteid esitanud ega arvet tasunud.
47.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt 01.08.2022 on kostja edastanud hagejale e-kirja, milles teatas, et OÜ Peipus Grupp ei tea, mida oli tehtud, mis eesmärgiga ja OÜ-le Peipus Grupp ei ole teatatud missugune töö oli tegelikult tehtud, mistõttu ei saa tunnistada need hiljem esitatud arved (dtl 95), millele on 02.08.2022 hageja esindaja vastanud, kus on selgitanud, et hageja ei ole esitanud 14.04.2022 Tallinna Halduskohtu otsusele apellatsioonkaebust nagu oli ka kostjaga läbi arutatud. Hageja selgitas kostjale 02.08.2022 vastuskirjas, et kuna maksuvaidlus ei ole lõppenud (millele viitas mh ka hageja 15.06.2022 saadetud kiri MTA apellatsioonkaebuse kohta) ja esindussuhe on kehtiv, siis vastavalt õigusteenuse lepingule on hageja kohustus pooleliolevas vaidluses teenust edasi osutada. Kohtumäärus MTA apellatsioonkaebusele vastamiseks on täitmiseks kohtu määratud tähtajaks, mis oli 17.06.2022. Hageja selgitas, et kõik hageja poolt esitatud ja kostja poolt maksmata arved seonduvad 11.10.2021 sõlmitud kliendilepinguga (dtl 93-94).
48.Kostja väiteks eelnimetatud arvete mittetasumise osas on põhjendus, et kostja ei ole eelnimetatud arvetes märgitud õigusteenust tellinud, arvetes ei ole märgitud, millist õigusteenust on osutatud, arvetes märgitud tööd ei ole kostjaga kooskõlastatud. Kohus leiab, et kostja vastuväited on põhjendamatud. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis hageja ja kostja sõlmisid 11.10.2021 kliendilepingu, millega pooled leppisid kokku õigusteenuses – esindamine kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks. Hageja on osutanud õigusteenust halduskohtumenetluses nr 3-2-1-2488 Tallinna Halduskohtus ja vastuse esitamisel Maksu-ja Tolliameti apellatsioonkaebusele.
49.Tallinna Halduskohus on 14.04.2022 kohtuotsuses hinnanud kostja õigusabikulude suurust ja on asunud seisukohale, et kostja õigusabikulud olid vajalikud ja põhjendatud, arvestades kohtuasja keerukust. Kuivõrd kohus rahuldas kaebuse umbes pooles ulatuses, mõistis kohus MTA-lt välja kaebaja kasuks 2120,75 eurot (ilma käibemaksuta) õigusabikulusid ning 65 eurot riigilõivu, kokku 2185,75 eurot. Seega oli hageja poolt kostjale
osutatud õigusteenus vajalik ja põhjendatud. 25.03.2022 arvele nr 190337 lisatud tööaruandest nähtub hageja poolt osutatud õigusabiteenuse sisu. Seega on ebaõige ka kostja väide, et ta ei tea, millist teenust on talle osutatud.
50.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 18.04.2022 saatis hageja esindaja vandeadvokaat Gerly Kask kostja e-postile: [email protected] e-kirja, mille teavitas Tallinna Halduskohtu otsusest. Hageja on esitanud kostjale 03.05.2022 arve nr 19035194 koos tööaruandega, mille kohaselt on hageja osutanud järgmist teenust: 18.04.2022 Dokumendi analüüs 14.05.2022 kohtuotsusega tutvumine ja kliendile edastamine, 0:30 h. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kliendilepingule esindasid hageja vandeadvokaadid kostjat Tallinna Halduskohtus, siis oli ka hageja ülesanne Tallinna Halduskohtu otsusega tutvuda ja sellest klienti teavitada. Seega on hageja osutanud kostjale arvel nr 19035194 märgitud teenust.
51.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Tallinna Ringkonnakohus võttis 18.05.2022 määrusega menetlusse Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse Tallinna Halduskohtu 14.04.2022 otsuse peale hageja esindaja Gerly Kask edastas kostjale 15.06.2022 e-postile [email protected] kirja seoses maksuhalduri apellatsiooniga, milles palus kostjal saata vastus hiljemalt 17.06.2022 lõunaks kl 12 hageja esindaja poolt esitatud küsimustele. Kostja seisukohta ei esitanud. Hageja vandeadvokaadid Vahur Kivisti ja Gerly Kask esitasid 17.06.2022 vastuse apellatsioonkaebusele. Kuna kostja ei teavitanud hagejat selle osas, et ta ei soovi esitada vastust maksuhalduri apellatsioonile, siis oli kliendilepingust tulenevalt hageja ülesanne esitada vastus maksuhalduri apellatsioonile. Seega on hageja osutanud kostjale arvetes nr 19035828 ja 1903752 märgitud teenust. Samuti on ebaõige ka kostja väide, et ta ei tea, millist teenust on talle osutatud.
52.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohus leiab, et kuna kostja ei täitnud 11.10.2021 hagejaga sõlmitud kliendilepinguga võetud kohustust ning on jätnud tasumata hageja poolt väljastatud 25.03.2022 arve nr 1903337 summas 1361,94 eurot, 03.05.2022 arve nr 1903519 summas 87,88 eurot, 02.06.2022 arve nr 1903582 summas 87,88 eurot ja 05.07.2022 arve nr 1903753 summas 556,51 eurot, sellest tulenevalt on kostja oma kohustust rikkunud. Rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult alati selle täitmist.
53.Hageja nõuab kostjalt 11.10.2021 sõlmitud kliendilepinguga ja 25.03.2022 arvega nr 1903337 summas 1361,94 eurot, 03.05.2022 arvega nr 1903519 summas 87,88 eurot, 02.06.2022 arvega nr 1903582 summas 87,88 eurot ja 05.07.2022 arvega nr 1903753 summas 556,51 eurot võetud rahalise kohustuse kokku summas 2094,21 euro täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eeltoodust tulevalt kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõla summas 2094,21 eurot.
54.Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis on VÕS § 101 lõike 1 p 6 alusel võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuste täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt hageja ja kostja vahel 11.10.2021 sõlmitud kliendilepingu punktile 8.1 on hagejal õigus nõuda kostja poolt arve tähtajaks tasumata jätmisel viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni arve täies ulatuses tasumiseni.
55.Kohus leiab, et kuna kostja on viivituses lepingust tuleneva kohustuse täitmisega, siis on hageja viivisenõue põhjendatud. Hageja poolt esitatud arve 1903337 summas 1361,94 eurot tasumise tähtaeg oli 01.04.2022, seega muutus nõue sissenõutavaks 02.04.2022. Hageja on
arvestanud viivist võlgnevuselt summas 1361,93 eurot määras 0,05% päevas hagiavalduse esitamise seisuga summas 233,57 eurot. Hageja poolt esitatud arve 1903519 summas 87,88 eurot tasumise tähtaeg oli 10.05.2022, seega muutus nõue sissenõutavaks 11.05.2022. Hageja on arvestanud viivist võlgnevuselt summas 87,88 eurot määras 0,05% päevas hagiavalduse esitamise seisuga summas 13,36 eurot. Hageja poolt esitatud arve 1903582 summas 87,88 eurot tasumise tähtaeg oli 09.06.2022, seega muutus nõue sissenõutavaks 10.06.2022. Hageja on arvestanud viivis võlgnevuselt summas 87,88 eurot määras 0,05% päevas hagiavalduse esitamise seisuga summas 12,04 eurot. Hageja poolt esitatud arve 1903753 summas 556,51 eurot tasumise tähtaeg oli 12.07.2022, seega muutus nõue sissenõutavaks 13.07.2022. Hageja on arvestanud viivist võlgnevuselt summas 556,51 eurot määras 0,05% päevas hagiavalduse esitamise seisuga summas 67,03 eurot. Hageja viivisearvestus on kohtu hinnangul korrektne ja seaduslik. Eeltoodust tulenvalt kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista viivis hagiavalduse esitamise seisuga summas 326,03 eurot.
56.TsMS § 367 1. lause kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis hagiavalduse esitamisest alates 10.03.2023 kuni kohtulahendi tegemiseni 24.05.2023 võlgnevuselt summas 2094,21 määraga 0,05% päevas summas 462,82 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis kuni kohtulahendi tegemiseni 778,95 eurot (326,03+462,82) ja alates 25.05.2024 põhinõudelt summas 2094,21 eurot määraga 0,05 % päevas kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
57.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
58.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
59.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
60.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14).
61.Kohus määras 17.04.2023 kohtuistungil pooltele menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks 22.04.2024 ja vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamise tähtajaks 29.04.0224. Pooled ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui
menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
62.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
63.Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 385 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 385 eurot.
64.Vastavalt hagejate taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lg 4 alusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
65.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.