Eesistuja Gea Lepik, liikmed Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-23-102619
Kohtuasi
Advokaadibüroo HansaLaw OÜ hagi OÜ Peipus Grupp vastu põhivõla ja viivise nõuetes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. mai 2024. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Peipus Grupp apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Advokaadibüroo HansaLaw OÜ (registrikood 11055205), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Vahur Kivistik ja Gerly Kask Kostja (apellant) OÜ Peipus Grupp (registrikood 14386368), seaduslik esindaja G.N
1.Keelduda OÜ Peipus Grupp 10. juulil 2024 esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud OÜ Peipus Grupp kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
2-23-102619 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule praeguse määruse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Advokaadibüroo HansaLaw OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule OÜ Peipus Grupp (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2094,21 eurot, 9. märtsiks 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 326,03 eurot ja edasiulatuva viivise 2094,12 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10. märtsist 2023 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11. oktoobril 2021 kliendilepingu (kliendileping), millega leppisid kokku õigusteenuses, s.o esindamine kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks. Kliendilepingu kohaselt leppisid pooled kokku, et kostja tasub hagejale tööülesannete täitmise eest tunnihinna alusel 145 eurot. Kokkulepitud käsundi järgi esindas hageja kostjat haldusasjas nr 3-21-2488.
1.2.Hageja väljastas kostjale 25. märtsil 2022 arve nr 1903337 koos tööaruandega ajavahemikul 7. märts 2022 kuni 25. märts 2022 osutatud õigusteenuse eest mahus 7 tundi ja 45 minutit ning summas 1361,94 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 1. aprill 2022. Kostja ei tasunud arvet.
1.3.Tallinna Halduskohus rahuldas 14. aprillil 2022 haldusasjas nr 3-21-2488 tehtud otsusega (halduskohtu 14. aprilli 2022. a otsus) osaliselt kostja kaebuse.
1.4.Hageja esitas 3. mail 2022 kostjale arve nr 1903519 koos tööaruandega 18. aprillil 2022 osutatud õigusteenuse eest mahus 30 minutit ja summas 87,88 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 10. mai 2022. Kostja ei tasunud arvet.
1.5.Tallinna Ringkonnakohus võttis 18. mai 2022. a määrusega menetlusse Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse halduskohtu 14. aprilli 2022. a otsuse peale ning kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele 30 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. Kostja apellatsioonkaebuse vastuse tähtpäev oli 17. juuni 2022.
1.6.Hageja väljastas 6. juunil 2022 kostjale arve nr 1903582 koos tööde raportiga summas 2 (11)
2-23-102619 87,88 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 9. juuni 2022. Kostja ei tasunud arvet.
1.7.Hageja edastas 15. juunil 2022 kostja e-posti aadressile /aadress1/ kirja maksuhalduri apellatsioonkaebuse kohta. Kostja ei vastanud hageja e-kirjale.
1.8.Hageja esitas 17. juunil 2022 haldusasjas nr 3-21-2488 vastuse apellatsioonkaebusele.
1.9.Hageja esitas 5. juulil 2022 kostjale arve nr 1903753 summas 556,51 eurot.
1.10.Hageja täitis kliendilepingu kohaselt kostja käsundit ja esindas kostjat nii Tallinna Halduskohtus kui ka Tallinna Ringkonnakohtus toimunud kohtumenetluses. Kuigi hageja täitis käsundi ja kostja sai õigusteenust, ei tasunud kostja õigusteenuse arveid. Kostja rikkus kliendilepingut, kui jättis oma lepingulised kohustused täitmata. Hageja nõuab kostjalt 25. märtsi 2022. a arve nr 1903337, 3. mai 2022. a arve nr 1903519, 6. juuni 2022. a arve nr 19035828 ja 5. juuli 2022. a arve nr 1903753 tasumist (kokku 2094,21 eurot). Kliendilepingu p 8.1 järgi on hagejal õigus nõuda kostja poolt arve tähtajaks tasumata jätmisel kostjalt viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni arve täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited hagiavaldusele
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kui hageja advokaat V. Kivistik tegi täiendavat juriidilist tööd, oleks tulnud sellest kostjale teatada ja esitada materjalid tehtud töö kohta. Hageja ei teinud seda.
2.2.Kostja ei saanud kliendilepingut, kuigi palus V. Kivistikul esitada see tutvumiseks. Kostja sai kliendilepinguga tutvuda kohtumenetluses ning kliendilepingust nähtub, et selle allkirjastas tundmatu isik. Kliendilepingu teisele ja kolmandale lehele on alla kirjutanud ainult tundmatu isik ning kostja allkirjad puuduvad. Kliendilepingu neljandal lehel on hageja poolt V. Kivistiku allkiri, kuid puudub advokaadi, kes asjaga peaks tegelema, allkiri. Kliendileping saadeti ekslikult e-posti aadressile /aadress1/, mitte kostjale või e-posti aadressile /aadress2/. Kliendilepingust nähtub G.N-i telefoninumber, seega oli igal ajal võimalik talle helistada ja temaga ühendust võtta. Eelnevast tulenevalt ei vasta kliendileping tegelikkusele.
2.3.Hageja osutas 5. juuli 2022. a arve nr 1903753 kohaselt 15. juunil ja 17. juunil 2022 õigusteenust summas 463,76 eurot. Sel ajal kostja ja G.N ei tellinud ega saanud teenust ning kirjas märgiti üksnes hind ja aeg, mitte aga seda, millist õigusteenust osutati. Teenust ei kooskõlastatud G.N-iga ning kostja ei saanud ühtki tõendavat dokumenti. Arve juurde esitatud raportil on töö sisu kohta märgitud „muu“. Raportis viidatakse dokumendi koostamisele, kuid kostjale ja G.N-ile ei teatatud, milline dokument koostati, ning seda ei kooskõlastatud ega saadetud neile. Kostja ja G.N ei tunnista nimetatud arvet, kuna see on näilik.
2.4.2. juuni 2022. a arvel nr 1903582 summas 73,23 eurot on arve sisuks õigusteenus. Arvel ei ole märgitud õigusteenuse sisu. Nimetatud arve on näilik ning kostja ei saanud õigusteenust. Kostjale ja G.N-ile ei teatatud, milline dokument koostati, ning seda ei kooskõlastatud ega saadetud neile. Nimetatud arvel märgitud bürootasus ei leppinud G.N ja V. Kivistik kokku. Tehtud tööde raporti järgi on töö sisuks dokumentide analüüs 20. mail 2022, apellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs. Kui hageja ise dokumendid ette valmistas, ei olnud mõtet nendega rohkem tutvuda ja neid analüüsida. Kostja ei saanud seda teenust.
3 (11)
2-23-102619
2.5.Lisaks ei ole 3. märtsi 2022. a arve nr 1903519 alusel saadud teenust summas 73,23 eurot. Vaidlusalune arve ja vastav tööde raport on näilised ning teenust ei ole tellitud ega saadud.
2.6.Ka 25. märtsi 2022. a arve nr 1903337 summas 1134,96 eurot on näilik, teenust ei ole tellitud, saadud ega kooskõlastatud. Raportis viidatakse ajavahemiku 7. märts 2022 kuni 25. märts 2022 puhul Maksu- ja Tolliameti vastusega tutvumisele, kuid kostja ja G.N ei tea selle kohta. Vaidlusalusel arvel ja raportis ei märgitud tehtud tööd. Kostjale ja G.N-ile ei teatatud, et hageja osutab õigusteenust ka pärast seda, kui V. Kivistiku ettepanekul õigusteenuse osutamine lõpetati. Hageja ja G.N-i vahel oli V. Kivistiku ettepanekul pärast esimest kohtuistungit kokkulepe, et hageja lõpetab juriidilise teenuse osutamise, kuna ei ole perspektiivi rohkem edasi kaevata. Hiljem hageja esindajad G.N-iga ei kohtunud. Vaidlusalune arve ja tööde raport on näilikud.
2.7.Kostja vaidles vastu ka viivisenõudele. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
3.Maakohus rahuldas 22. mai 2024. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2094,21 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 778,95 eurot ja viivise alates 25. maist 2024 kuni põhivõla 2094,12 euro täieliku tasumiseni määras 0,05% päevas. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõivu) 385 eurot ja märkis, et kostjal tuleb hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuda hagejale alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.
3.1.Maakohus ei nõustunud kostjaga, et pooled ei sõlminud kliendilepingut. Kohtule esitatud kliendilepingu esimese ja neljanda lehekülje allkirjastasid hageja esindajana juhatuse liige V. Kivistik ja kostja esindajana juhatuse liige G.N. Asjaolu, et kostja esindaja ei allkirjastanud kliendilepingu teist ja kolmandat lehekülge, ei tähenda, et kliendilepingut ei sõlmitud. Lepingu sõlmimiseks ei pea selle kõik leheküljed olema mõlema lepingupoole poolt allkirjastatud. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja sõlmisid 11. oktoobril 2021 kliendilepingu, millega pooled leppisid kokku õigusteenuses, s.o esindamises kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks. Poolte sõlmitud õigusteenuse osutamise leping on käsundusleping VÕS § 619 mõttes.
3.2.Lisaks tuvastas maakohus, et kostja juhatuse liige G.N allkirjastas omakäeliselt volikirja, millega volitas hageja vandeadvokaati V. Kivistikku ja tehnilistes küsimustes juristi J. Ristisaart esindama kostjat kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks.
3.3.Pooled ei vaidle, et hageja advokaadid esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada osaliselt Maksu- ja Tolliameti 3. augusti 2021. a maksuotsus. Paljasõnaline on kostja väide, et pärast esimest kohtuistungit 28. märtsil 2022 kliendileping lõpetati, kuna edasi tegelemisel ei olnud perspektiivi. See kostja väide ei ole ka eluliselt usutav, sest pole selge, miks kostjat esindanud vandeadvokaat V. Kivistik oleks pidanud andma etteruttavalt hinnangu menetlusele, kui polnud teada, mida otsustab esimese astme kohus.
3.4.Maakohus tuvastas, et Tallinna Halduskohus rahuldas 14. aprilli 2022. a otsusega haldusasjas nr 3-2-1-2488 osaliselt kostja kaebuse. Kostjat esindasid vandeadvokaadid V. Kivistik ja G. Kask. Viidatud otsuse kohaselt esitas kostja taotluse mõista Maksu- ja Tolliametilt välja menetluskulud 4371,25 eurot (km-ta), esitades järgmised hageja arved: 1) arve nr 1902796 (11 tundi × 145 eurot) summas 1914 eurot; 2) arve nr 1902928 (4,5 tundi × 4 (11)
2-23-102619 145 eurot) summas 783 eurot; 3) arve nr 1903337 (7,75 tundi × 145 eurot) summas 1348,5 eurot; arve nr 1903339 (6 tundi × 145 eurot) summas 1044 eurot. Vaidlust ei olnud, et kostja on käibemaksukohustuslane ja vaidlus puudutas tema ettevõtlust. Tallinna Halduskohtu hinnangul olid viidatud õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud, arvestades kohtuasja keerukust. Kuna halduskohus rahuldas kaebuse umbes pooles ulatuses, mõistis halduskohus Maksu- ja Tolliametilt kostja kasuks välja õigusabikulud 2120,75 eurot (km-ta) ja riigilõivu 65 eurot, kokku 2185,75 eurot. Seega on tõendatud, et kliendilepingu järgi esindasid hageja vandeadvokaadid V. Kivistik ja G. Kask kostjat kogu menetluse vältel Tallinna Halduskohtus.
3.5.Maakohus tuvastas, et 18. aprillil 2022 saatis hageja esindaja vandeadvokaat G. Kask kostja e-posti aadressile /aadress1/ e-kirja, milles teavitas Tallinna Halduskohtu otsusest. Tallinna Ringkonnakohus võttis 18. mai 2022. a määrusega menetlusse Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse apellatsioonkaebusele 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Vastamise tähtpäev oli 17. juuni 2022. Hageja esindaja G. Kask saatis kostjale 15. juunil 2022 e-posti aadressile /aadress1/ kirja seoses maksuhalduri apellatsioonkaebusega, milles palus kostjal saata hageja esindaja küsimustele vastused hiljemalt 17. juuni 2022 lõunaks kell 12. Asja materjalide kohaselt saatis hageja 15. juuni 2022. a e-kirja samale e-posti aadressile, mille kostja avaldas hagejale kliendilepingu sõlmimisel. Pooled ei vaidle, et kostja ei vastanud hageja e-kirjale. Hageja esitas 17. juunil 2022 vastuse apellatsioonkaebusele. Kuna maksuvaidlus ei olnud lõppenud ja esindussuhe oli kehtiv, oli hagejal kliendilepingu järgi kohustus osutada kostjale teenust edasi ja vastata Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebusele. Kui kostja soovis kliendilepingu lõpetada, oleks ta saanud seda igal ajal teha, esitades hagejale vastava tahteavalduse. Kohtule ei esitatud tõendeid, et kostja teavitas hagejat soovist kliendileping lõpetada.
3.6.Kliendilepingu p 4.1 järgi oli kliendil õigus esitada hagejale pretensioon hageja esitatud arvetele (mh tööde aruandele) 20 päeva jooksul pretensiooni aluseks olevatest asjaoludest teadasaamisest või teada saama pidamisest kliendi poolt. Kui klient pretensiooni ei esitanud, kuulus arve maksmisele täies mahus. Lepiti kokku, et kui klient esitab pretensiooni, lahendatakse küsimus läbirääkimiste teel või kohtus. Kliendilepingu p 7.1 kohaselt pidi hageja esitama kliendile arve tööülesannete täitmisega seotud tasu ja kulude hüvitamiseks teenuse osutamisele järgneval kuul, millest arvati maha tasutud ettemaks. Hagejal oli õigus esitada arveid ka jooksval kuul, kui tehtud töö maht oli vähemalt viis tundi. Lepiti kokku, et koos arvega esitatakse tööaruanne, kus kajastub tehtud tööde kirjeldus, kuupäev ja kestus. Arve või ettemaksuteatise väljastamisel kuulus see tasumisele näidatud tähtaja jooksul. Makse selgitusse pidi klient märkima arve numbri või teatise kuupäeva. Kliendilepingu p 7.2 kohaselt võis nii arve kui ka tööaruande kliendile edastada e-posti kaudu ilma allkirjastamata. Lepiti kokku, et arve võis maksta kliendi eest ka kolmas isik. Kliendilepingu p-s 8.1 leppisid pooled kokku, et kostja poolt arve tähtajaks tasumata jätmisel on hagejal õigus peatada tööülesannete täitmine ning nõuda viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni arve täies ulatuses tasumiseni. Kliendilepingu p 8.2 kohaselt oli kostja kohustatud hagejale hüvitama kõik lisakulud, mis tekivad seoses kostja poolt tähtaegselt tasumata summade sissenõudmisega.
3.7.Hageja poolt kostjale esitatud ettemaksuarve nr 253, arved nr 1902796, nr 1902928 ja nr 1903339 ning maksekorraldused nende arvete tasumise kohta tõendavad, et kostja aktsepteeris kliendilepingu tingimusi, mh tunnitasu suurust 145 eurot.
3.8.Maakohus tuvastas seoses kostjale esitatud arvetega järgmised asjaolud. -
Hageja väljastas kostjale 25. märtsil 2022 arve nr 1903337 koos tööaruandega ajavahemikul 7. märts 2022 kuni 25. märts 2022 osutatud õigusteenuse eest mahus 7 5 (11)
2-23-102619 tundi ja 45 min ning summas 1361,94 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 1. aprill 2022. Tööaruande kohaselt osutas hageja järgmist teenust: 7. märtsil 2022 Maksu- ja Tolliameti vastusega kaebusele tutvumine 20 minutit; 9. märtsil 2022 asja materjalide täiendav analüüs Maksu- ja Tolliameti vastuse ja kohtunõude tõttu 1,5 tundi; 11. märtsil 2022 suhtlus Maksu- ja Tolliameti vaidemenetlejaga, suhtlus raamatupidajaga, e-kiri küsimustega kliendile 25 minutit; 15. märtsil 2022 dokumendi analüüs, täiendav seisukoht kohtule kaks tundi; 21. märtsil 2022 Maksu- ja Tolliameti kohtunõude vastusega tutvumine kümme minutit; 25. märtsil 2022 suhtlus kliendiga Maksu- ja Tolliameti täiendavate tõendite tõttu kümme minutit; 25. märtsil 2022 kohtuistungiks ettevalmistumine üks tund; 25. märtsil 2022 konsultatsioon, nõupidamine kliendiga kohtuistungiga seoses 35 minutit; 25. märtsil 2022 konsultatsioon, nõupidamine kliendiga kohtuistungiga seoses 35 minutit. Kostja ei esitanud pärast vaidlusaluse arve saamist sellele vastuväiteid ega tasunud arvet. -
Hageja esitas kostjale 3. mail 2022 arve nr 1903519 koos tööaruandega 18. aprillil osutatud õigusteenuse eest mahus 30 minutit ja summas 87,88 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 10. mai 2022. Tööaruande kohaselt osutas hageja järgmist teenust: 18. aprillil 2022 dokumendi analüüs, 14. mai 2022. a kohtuotsusega tutvumine ja kliendile edastamine 30 minutit. Kostja ei esitanud pärast arve saamist sellele vastuväiteid ega tasunud arvet.
-
Hageja väljastas kostjale 2. juunil 2022 arve nr 19035828 koos tööde raportiga summas 87,88 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 9. juuni 2022. Tööaruande kohaselt osutas hageja järgmist teenust: 20. mail 2022 dokumendi analüüs, Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebusega tutvumine ja analüüs 30 minutit. Kostja ei esitanud pärast arve saamist sellele vastuväiteid ega tasunud arvet.
-
Hageja väljastas kostjale 5. juulil 2022 arve nr 1903753 koos tööde raportiga summas 556,51 eurot. Arve tasumise tähtpäev oli 12. juuli 2022. Tööaruande kohaselt osutas hageja järgmist teenust: 17. juunil 2022 dokumendi koostamine, vastus apellatsioonkaebusele kolm tundi. Kostja ei esitanud pärast arve saamist sellele vastuväiteid ega tasunud arvet.
3.9.Põhjendatud ei ole kostja vastuväited, mille kohaselt kostja ei tellinud arvetel märgitud õigusabiteenust, arvetel ei märgitud osutatud õigusteenust ning arvetel märgitud töid ei kooskõlastatud kostjaga. Pooled sõlmisid kliendilepingu, milles leppisid kokku õigusteenuses, s.o esindamises kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks. Hageja osutas õigusteenust haldusasjas nr 3-2-1-2488 Tallinna Halduskohtus ning Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebusele vastates. Tallinna Halduskohus hindas 14. aprilli 2022. a otsuses kostja õigusabikulude suurust ja leidis, et need olid kohtuasja keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. Seega oli hageja poolt kostjale osutatud õigusteenus vajalik ja põhjendatud. Hageja osutatud õigusabiteenuse sisu nähtub 25. märtsi 2022. a arvele nr 190337 lisatud tööaruandest. Seega on väär kostja väide, et ta ei tea, millist teenust talle osutati.
3.10.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 18. aprillil 2022 saatis hageja esindaja vandeadvokaat G. Kask kostja e-postiaadressile /aadress1/ e-kirja, milles teavitas Tallinna Halduskohtu otsusest. Kuna vastavalt kliendilepingule esindasid hageja vandeadvokaadid kostjat Tallinna Halduskohtus, siis oli hageja ülesanne ka halduskohtu otsusega tutvuda ja sellest klienti teavitada. Seega on hageja osutanud kostjale arvel nr 19035194 märgitud teenust.
3.11.Kuna kostja ei teavitanud hagejat, et ta ei soovi esitada maksuhalduri apellatsioonkaebusele vastust, oli hagejal kliendilepingu kohaselt ülesanne esitada 6 (11)
2-23-102619 maksuhalduri apellatsioonkaebusele vastus. Seega osutas hageja kostjale arvetel nr 19035828 ja nr 1903752 märgitud teenust. Väär on kostja väide, et ta ei tea, millist teenust talle osutati.
3.12.Maakohus viitas VÕS §-le 100 ja leidis, et kostja rikkus oma kliendilepingust tulenevat kohustust. Rikkumist vabandavad asjaolud puuduvad. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja raha maksmise kohustuse rikkumise korral alati nõuda võlgnikult selle täitmist. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2094,21 eurot.
3.13.Maakohus viitas VÕS § 101 lg 1 p-le 6 ja § 113 lg-le 1. Kliendilepingu p 8.1 järgi on hagejal õigus nõuda kostja poolt arve tähtajaks tasumata jätmisel viivist 0,05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni arve täies ulatuses tasumiseni. Kuna kostja on kliendilepingust tuleneva kohustuse täitmisega viivituses, on hageja viivisenõue põhjendatud.
3.13.1.Hageja arve nr 1903337 summas 1361,94 eurot tasumise tähtpäev oli 1. aprill 2022, seega muutus nõue sissenõutavaks 2. aprillil 2022. Hagiavalduse esitamise seisuga oli viivis määraga 0,05% päevas 233,57 eurot. Hageja arve nr 1903519 summas 87,88 eurot tasumise tähtpäev oli 10. mai 2022, seega muutus nõue sissenõutavaks 11. mail 2022. Hagiavalduse esitamise seisuga oli viivis määraga 0,05% päevas 13,36 eurot. Hageja arve nr 1903582 summas 87,88 eurot tasumise tähtpäev oli 9. juuni 2022, seega muutus nõue sissenõutavaks
10.juunil 2022. Hagiavalduse esitamise seisuga oli viivis määraga 0,05% päevas 12,04 eurot. Hageja arve nr 1903753 summas 556,51 eurot tasumise tähtpäev oli 12. juuli 2022, seega muutus nõue sissenõutavaks 13. juulil 2022. Hagiavalduse esitamise seisuga oli viivis määraga 0,05% päevas 67,03 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks hagiavalduse esitamise seisuga kokku välja viivise summas 326,03 eurot.
3.13.2.Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 esimesele lausele ning mõistis kostjalt hageja kasuks põhivõlalt 2094,21 eurot välja ka viivise hagiavalduse esitamisest (alates 10. märtsist 2023) kuni kohtulahendi tegemiseni määraga 0,05% päevas, s.o 462,82 eurot. Seega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks kuni kohtulahendi tegemiseni välja viivise summas 778,95 eurot (326,03 eurot + 462,82 eurot) ja alates 25. maist 2024 põhinõudelt 2094,21 eurot viivise määraga 0,05% päevas kuni põhinõude täitmiseni.
3.14.Kuna maakohus rahuldas hagi, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
3.15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määras maakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Pooled ei esitanud maakohtule menetluskulude nimekirju ning maakohus määras menetluskulud kindlaks tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 385 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuna hagi rahuldati ja tegemist oli vältimatu kuluga. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt pidi hageja juhatuse liige V. Kivistik koostama kliendilepingu ja saatma selle kostjale. Pooltel oli kokkulepe, et kostjat esindab ainult G.N, hageja osutab juriidilist teenust ainult G.N-i ülesandel ning esitab hiljem G.N-ile arve ja raporti tehtud töö kohta. Hageja ei saatnud kostjale kliendilepingut, kuid esitas selle koopia kohtule. Kliendilepingu teisel ja kolmandal lehel pole G.N-i allkirja ning kliendilepingu 7 (11)
2-23-102619 neljandal lehel pole advokaadi allkirja. Kostja ja G.N ei tunnista sellist lepingut, ei ole seda näinud ega kooskõlastanud. Lisaks ei nähtu kliendilepingust, kes on advokaat.
4.2.G.N ei andnud hagejale volikirja ning V. Kivistiku väited volikirja olemasolu kohta on valed. Asja materjalide hulgas ei ole volikirja ning G.N ei ole seda näinud.
4.3.Pärast esimest kohtuistungit ütles V. Kivistik G.N-ile, et kohtuotsust ei ole mõtet vaidlustada ja riigiga vaielda, ning tegi ettepaneku kohtumenetlus lõpetada. Seega leppisid pooled kokku, et vaidlusaluse menetlusega edasi ei tegeleta, ning kliendileping lõpetati suuliselt. Hiljem esitas hageja kostjale jätkuvalt arveid. Kostja saatis hagejale kirja, et ta leppis V. Kivistikuga kokku perspektiivitu menetluse lõpetamises, kuid hageja ei reageerinud. Hageja ei teatanud kostjale menetluse jätkamisest ega esitanud materjale või õiendeid tehtud tööde kohta, rikkudes sellega Eesti Advokatuuri reegleid.
4.4.Hageja ei tõendanud, et saatis kostjale kohtuotsuse või muud dokumendid. Maakohus jättis asja lahendamisel tähelepanuta Eesti Advokatuuri kirja (advokaat peab töötama ainult kliendi huvides, kooskõlastama kliendiga kõik ettevalmistatud dokumendid, kirjad, taotlused, hoidma klienti kursis kõigega; advokaat suhtleb kliendiga regulaarselt, teavitab teda tööülesande täitmisega seonduvatest asjaoludest ning vastab kliendi järelpärimistele asjakohaselt ja õigeaegselt; advokaat peab hoidma klienti kursis asjaga seotud asjaoludest, sh kliendi nõudmisel esitama koostatud dokumendid; advokaat peab töötama kliendi tööülesannete alusel) ning kliendilepingu ja arvete sisu. Kliendilepingu järgi pidi hageja tegema tööd ainult tööülesannete alusel ja kostja tellimusel. Kuna kostja ei andnud tööülesandeid ega tellinud pärast esimest kohtuistungit, mil otsustati menetlust mitte jätkata, hagejalt töid, ei saanud hageja ilma kostjaga kooskõlastamata tööd teha.
4.5.Kostja märkis 25. märtsi 2022. a arvele nr 1903337 lisatud tööraporti nr 983 kohta, millelt nähtub 25. märtsil 2022 kliendiga suhtlemine, nõupidamine ja konsultatsioon, järgmist. Hagejal oli õigus kohtuda ainult kostja esindaja G.N-iga. Ühel päeval ei saanud toimuda kolm kohtumist G.N-iga. Sellist kohtumist ei toimunud ja seda polnud ka vaja. Viidatud tööraport ja arve ei vasta kliendilepingule ja on valed (võltsitud). Ka 11. oktoobril 2021 toimus justkui kaks kohtumist – nõupidamine G.N-iga ja tundmatu kliendiga.
4.6.Kliendilepingule ei vasta arved nr 1903519, nr 1903582 ja nr 1903753. Nimetatud arved on valed. G.N ei teadnud neist arvetest, ei võtnud neid vastu ega andnud neil kajastatud tööülesandeid. Tööraportitelt ei nähtu tehtud tööd ja nende andmed ei ole õiged. Kostja ei tellinud ega võtnud neid töid vastu. Hageja ei viidanud, milliste dokumentidega 11., 22. ja 26. oktoobril tutvuti ja milliseid dokumente analüüsiti. Hageja ei esitanud tehtud tööde kohta ühtki dokumenti.
4.7.Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja saatis kirja Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonda samas menetluses, kus kostja palus hagejalt välja nõuda kõik dokumendid tehtud tööde kohta, tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid ning kirjaliku seletuse. V. Kivistik ei selgitanud kohtuistungil, millist tööd hageja tegi ja miks ta ei esitanud tehtud tööde andmeid kostjale (G.N-ile). Lisaks ei selgitanud V. Kivistik, miks ta ei esitanud arveid otse G.N-ile, kuigi kliendilepingu järgi tuli arved ja dokumendid tehtud töö kohta esitada G.N-ile.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 koosmõjus § 405 lg-ga 1 alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 8 (11)
2-23-102619 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
6.Ringkonnakohus märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palub hageja mõista kostjalt välja 2094,21 eurot, 9. märtsiks 2023 sissenõutavaks muutunud viivise 326,03 eurot ning 2094,12 euro suuruselt põhivõlgnevuselt edasiulatuva viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest. Seega ei ületa hageja nõue ülal nimetatud piirmääri, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
7.Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse TsMS § 637 lg 2 1 kohaselt menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (vt ka RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 13). Praegu ei ole maakohus vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 otsuses märkinud, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Seega tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas esineb muid TsMS § 637 lg-s 2 1 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Seejuures on Riigikohus leidnud, et ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2 1 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama. Määrusest peab olema arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit (vt nt RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795/12, p 11; RKTKm 10.04.2019, 2-1713363/12, p 15). Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud 280 eurot ületavas summas (vt TsMS § 178 lg 2), kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547/20, p 13).
8.Olles tutvunud maakohtu otsusega, kostja apellatsioonkaebusega ning asja materjalidega, on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks ei ole TsMS § 637 lg 21 järgi alust.
8.1.Maakohus ei eksinud selgelt materiaalõiguse kohaldamisel, ei rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti, leides, et pooled sõlmisid 11. oktoobril 2021 kliendilepingu, millega nad leppisid kokku õigusteenuse osutamises, s.o esindamises kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks (dtl 47), ning et kostja volitas hageja vandeadvokaati V. Kivistikku ja tehnilistes küsimustes juristi J. Ristisaart esindama kostjat kõigis kolmes halduskohtumenetluse astmes Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse tühistamiseks (dtl 203). Kuna pooled määratlesid kliendilepingus ja volituses tööülesande selliselt, on põhjendamatud kostja apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt kostja ei andnud tööülesandeid ning hageja ei saanud ilma kostjaga kooskõlastamata tööd teha. Selles osas kordas kostja apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud väiteid ning maakohus on neile ammendavalt 9 (11)
2-23-102619 vastanud. Samuti ei eksinud maakohus tuvastades, et pooled ei lõpetanud kliendilepingut suuliselt pärast esimest kohtuistungit.
8.2.Maakohus ei eksinud selgelt materiaalõiguse kohaldamisel, ei rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid selgelt ebaõigesti, kui leidis, et hageja vandeadvokaadid V. Kivistik ja G. Kask esindasid kostjat kogu menetluse vältel Tallinna Halduskohtus. Samuti tuvastas maakohus põhjendatult, et kuna maksuvaidlus ei olnud lõppenud ja esindussuhe oli kehtiv, oli hagejal kliendilepingu järgi kohustus osutada kostjale teenust edasi ja vastata Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebusele. Hageja esindaja saatis kliendilepingus märgitud kostja e-posti aadressile teavitused halduskohtu otsusest, Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebusest ning sellele vastamise kohustusest. Maakohtule ei esitatud tõendeid, et kostja oleks teavitanud hagejat soovist kliendileping lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendamatud ka kostja etteheited seoses hageja poolt kostjale esitatud arvetega. Tööraportitelt nähtuvad vaidlusaluste arvetega seotud hageja toimingute sisu ja nende ajakulu (dtl-d 85–91). Tööraportitelt nähtuvad kahekordsed ajakulud
11.oktoobri 2021. a ja 25. märtsi 2022. a nõupidamiste (konsultatsioonide) eest on põhjendatavad asjaoluga, et kostjal oli kaks esindajat (dtl-d 86 ja 227).
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus rikkunud materiaal- ega menetlusõiguse norme ka hageja viivisenõude lahendamisel. Selle nõude kohta ei ole kostja apellatsioonkaebuses eraldi väiteid esitanud.
10.Olukorras, kus maakohus hagi rahuldas, jättis kohus menetluskulud põhjendatult TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suurust.
11.Ringkonnakohus ei tuvastanud ka kostja poolt välja toomata olulisi menetlusõiguse normi rikkumisi maakohtu poolt, mis võiks anda aluse maakohtu otsuse tühistamiseks apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata (TsMS § 656 lg-d 1 ja 2).
12.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 nimetatud aluseid, mis õigustaks apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist.
13.Praeguse määruse jõustumisel on kostjal õigus nõuda TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv 385 eurot.
14.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
15.Ringkonnakohus jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel kostja kanda.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 638 lg 9 kohaselt on praegune määrus edasikaevatav. (allkirjastatud digitaalselt) 10 (11)
2-23-102619
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.