Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
21. mai 2024.a, Tallinn
Hagihind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
2-23-107600 OÜ Aktiva Finance Group hagi M. G. vastu 10.10.2022 võlatunnistuse nr xxxx ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppest tuleneva võlgnevuse 3376,34 euro, viivise 317,41 euro ja täiendava viivise saamiseks 4379,27 eurot
nende Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, Tallinn) Hageja esindaja Sigrid Rahkema (OÜ Julianuse Õigusbüroo, Toompuiestee 35, Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: M. G. (isikukood xxxx, faktiline elukoht teadmata) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista M. G.’ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks 1787,93 eurot.
3.Välja mõista M. G.’ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 1787,93 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud 41% ulatuses kostja M. G.’i kanda ja 59% ulatuses hageja OÜ Aktiva Finance Group kanda.
5.Määrata kindlaks hageja menetluskulud summas 307,50 eurot. Välja mõista M. G.’ilt menetluskulu summas 307,50 eurot OÜ Aktiva Finance Group kasuks.
6.Välja mõista M. G.’ilt OÜ Aktiva Finance Group kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (307,50 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.Määrata, et kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt. 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused
1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg 1 ning on seda pooltele selgitanud 16.06.2023 määruse punktis 2 (dtl 54). Menetlusosalised enda ärakuulamist taotlenud ei ole.
2.TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel. Vastavalt TsMS § 637 lg 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõuded ja põhjendused
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10.10.2022 võlatunnistuse nr xxxx ning võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud maksekokkuleppe. Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale kokku 3826,52 eurot (võlgnevus), millest: põhisumma 2889,46 €, viivis 545,84 €, sissenõudekulu 50 €, intress 341,22 €. Samaaegselt käesoleva võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Kostja kohustus võlgnevuse tagastama kokku lepitud maksegraafikute alusel. Lisandub ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja on teostanud võla katteks makseid summas 470,18 eurot, millest 20 eurot läks lepingutasu katteks, 50 sissenõudekulu katteks, 341,22 intressi katteks ja 58,96 viivise katteks. Tulenevalt eeltoodust on võlg summas 3376,34 eurot, millest: põhisumma 2889,46 € ja viivis 486,88 €. Hageja on arvestanud viivist põhisummalt 2889,46 eurot alates tasumata osamakse tähtaja järgnevast päevast s.o 12.12.2022 kuni hagi esitamiseni 30.05.2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%. Hageja nõuab viivist summas 317,41 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 31.05.2023 kokkuleppes kokkulepitud viivisemääras s.o 0,065%.
Võlatunnistuse aluseks on kostja ja P OÜ vaheline krediidikontoleping nr. xxxx sõlmitud 23.01.2021.a, mille alusel sai kostja kasutada krediiti limiidiga 300 eurot. Hageja selgitab, et laenulepingu xxxx krediidi kulukuse määr on 41,12% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 300 eurot, intressimäär 34,9% aastas. 01.07.2021 sõlmisid pooled lepingu xxxx Muutmise kokkuleppe, millega suurendati laenulimiiti 2000 eurole. Hageja selgitab, et laenulepingu xxxx muutmise järgselt on krediidi kulukuse määr on 41,23% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 2000 eurot, intressimäär 34,90% aastas. 18.03.2022 sõlmisid pooled lepingu xxxx Muutmise kokkuleppe, millega suurendati laenulimiiti 3000 eurole. Hageja selgitab, et laenulepingu xxxx muutmise järgselt on krediidi kulukuse määr on 41,23% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 3000 eurot, intressimäär 34,90% aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu P OÜ saatis kostjale 11.08.2022 lepingu nr xxxx ülesütlemise teate, milles anti kostjale vähemalt kahenädalane täiendav kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, luges P OÜ lepingu üles öelduks 26.08.2022. P OÜ loovutas 30.08.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Krediidianalüüsi kohaselt, so kostja poolt esitatud taotluse andmete järgi, on kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 1300 eurot. Finantskohustustena on kostja välja toonud laenu 350,00 eurot. Laenutaotluse kohaselt, hageja soovis taotleda laenu summas 300, mille igakuine osamakse suurus oleks 28,36 eurot. Esialgne võlausaldaja kontrollis 23.01.2021 sõlmimise eel kostja sissetulekuid pensioniregistrist, mille kohaselt on kostja keskmiseks töötasuks 928,24 eurot. Otsuse tegemisel on kontrollitud maksehäireid ning muid avalikke registreid, lepingu sõlmimise ajal maksehäired ja maksunõuded puudusid. 01.07.2021 muudatuse eelse Krediidianalüüs kohaselt, so kostja poolt esitatud taotluse andmete järgi, on kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 1400,00 eurot. Finantskohustustena on kostja välja toonud laenu 400,00 eurot. Laenutaotluse kohaselt, hageja soovis taotleda limiidi suurendamist summale 2000, mille igakuine osamakse suurus oleks 98,17 eurot. Esialgne võlausaldaja lähtus muudatuse sõlmimise eel kostja eelnevast sissetulekute pensioniregistrist, mille kohaselt on kostja keskmiseks töötasuks 928,24 eurot. Otsuse tegemisel on kontrollitud maksehäireid ning muid avalikke registreid, lepingu sõlmimise ajal maksehäired ja maksunõuded puudusid. 18.03.2022 muudatuse eelse krediidianalüüs kohaselt, so kostja poolt esitatud taotluse andmete järgi, on kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 1700 eurot. Finantskohustustena ei ole midagi välja toodud. Laenutaotluse kohaselt, hageja soovis taotleda limiidi suurendamist summale 3000 eurot, mille igakuine osamakse suurus oleks 147,25 eurot. Esialgne võlausaldaja tegi sissetulekute kontrolliks päringu Maksu-ja Tolliametisse, mille kohaselt on kostja keskmiseks töötasuks 1510,08 eurot. Otsuse tegemisel on kontrollitud maksehäireid ning muid avalikke registreid, lepingu sõlmimise ajal maksehäired ja maksunõuded puudusid. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk
usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Vastutustundliku laenamise nõuete täitmist vajaliku hoolsusega ei saa käsitleda positiivse tulemuse garantiina kliendi hilisema maksevõime suhtes. Hageja on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole rikutud, kuid alternatiivselt esitas hageja ümberarvestuse vastavalt VÕS § 4034 lg 7. Selle ümberarvestuse kohaselt 23.01.2021 lepingu alusel sai kostja krediiti 300 eurot. Tagasi on kostja maksnud kokku 78,73 eurot. Põhiosa jääk 221,27 eurot. 01.07.2021 lepingu muudatuse alusel sai kostja lisaks täiendavalt krediiti 2077 eurot. Tagasi on kostja maksnud kokku 971,42 eurot. Põhiosa jääk 1105,58 eurot. 18.03.2022 lepingu muudatuse kohaselt sai kostja veel täiendavalt krediiti 1207 eurot. Kokku seega põhiosa, mida kostja pidi tagastama 2533,85 eurot (221,27+1105,58+1207). Kostja on tasunud peale lepingu muudatust kokku 275,11 eurot. Kokku oli seega tasumata põhiosa jääk 2258,11 (2533,87-275,11), mis kuulus enne nõude loovutamist tagastamisele. Pärast võlatunnistuse sõlmimist on kostja lisaks tasunud 470,18 eurot. Tasumata põhiosa ümberarvestuse kohaselt käesoleva hetke seisuga on 1787,93 eurot (2258,11-470,18).
5.Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile vastanud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused
6.Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust omavad faktilised asjaolud: P OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 23.01.2021 krediidikonto leping nr xxxx, mille alusel on kostja saanud krediidilimiiti 300 eurot (dtl 114) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 34,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 41,12% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
7.1.1.Lepingu nr xxxx sõlmimise ajal (23.01.2021) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 20,09% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 60,27% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole leping tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
7.2.P OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 01.07.2021 krediidikonto leping nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkulepe, mille alusel on kostja saanud laenulimiiti 2000 eurot (dtl 121) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi määr 34,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 41,23% aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
7.2.1.Lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal (01.07.2021) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 18,68% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 56,04% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole see kokkulepe tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
7.3.P OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud 18.03.2022 krediidikonto leping nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkulepe, mille alusel on kostja saanud laenulimiiti 3000 eurot (dtl 124) ja tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Lepingu kohaselt oli intressi
määr 34,9 % aastas ja krediidi kulukuse määr 41,23 % aastas. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes.
7.3.1.Lepingu nr xxxx põhitingimuste muutmise kokkuleppe sõlmimise ajal (18.03.2022) oli Eesti Panga poolt avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 16,95% aastas. Kolmekordne määr oleks seega 50,85% aastas. Tulenevalt eeltoodust ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr rohkem kui kolm korda krediidi andmise ajal Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra. Seega ei ole see kokkulepe tühine VÕS § 4062 lõike 1 alusel.
7.4.23.01.2021 lepingu alusel sai kostja krediiti 300,00 eurot. Tagasi on kostja maksnud kokku 78,73 eurot. Põhiosa jääk on 221,27 eurot. 01.07.2021 lepingu muudatuse alusel sai kostja lisaks täiendavalt krediiti 2077,00 eurot. Tagasi on kostja maksnud kokku 971,42 eurot. Põhiosa jääk on 1105,58 eurot. 18.03.2022 lepingu muudatuse kohaselt sai kostja veel täiendavalt krediiti 1207,00 eurot. Kokku seega põhiosa, mida kostja pidi tagastama, on 2533,85 eurot (221,27+1105,58+1207,00).
7.5.Kostja on teostanud tagasimakseid kokku summas 1795,44 eurot, s.o 78,73 eurot, 971,42 eurot, 275,11 eurot ja 470,18 eurot (dtl 81).
7.6.11.08.2022 on P OÜ edastatud kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg kuni 25.08.2022 võlgnevuse tasumiseks (dtl 127).
7.7.P OÜ on loovutanud oma krediidilepingust tuleneva nõude hagejale ning sellest on kostjat teavitatud 30.08.2022 teates (dtl 113).
7.8.Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 10.10.2022 leping nr xxxx, millise kohaselt tunnistab kostja, et võlgneb käesoleva võlatunnistuse andmise päeva seisuga Aktiva Finants-le kokku 3397,06 eurot (võlgnevus), millest: põhisumma 2889.46 eurot, viivis 545,84 eurot, sissenõudekulu 50 eurot, intress 341,22 eurot. Samaaegselt võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Lisandub ühekordne lepingutasu 20 eurot (dtl 30-32).
8.Riigikohus on 03.06.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-5601 selgitanud, et tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1334922/124, p 12.2; 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36; 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 24). Seega on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (vt VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1334922/124, p 12.2; 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20).
9.Kohus analüüsib maksekokkulepet, millele hageja viitab kui võlatunnistustele (dtl 30-32) ning tuvastab, et see sisaldab järgmist: Selle pealkiri on: „VÕLAUSALDAJA JA VÕLGNIKU VAHEL SÕLMITUD MAKSEKOKKULEPPE TINGIMUSED“ ja leping nr xxxx.
9.1.1.Teksti alguses käsitletakse seda kui maksekokkulepet ning tähistatakse tekstis kui Kokkulepet.
9.1.2.Maksekokkuleppe punkti A kohaselt sõlmimise päeva seisuga on Võlgnikul Võlausaldaja ees tähtaegselt tasumata võlgnevus summas kokku 3397.06 € (Võlgnevus), mis koosneb tähtaegselt tasumata põhivõlast ja/või intressist,
viivistest, leppetrahvist, sissenõudmiskulust vms tasumisele kuuluvatest, kuid tasumata summadest. Võlausaldaja (hageja) on teinud Võlgnevuse täpsema sisu enne Kokkuleppe sõlmimist Võlgnikule (kostjale) teatavaks ning kostja kinnitab kokkuleppe allkirjastamisega, et on Võlgnevuse sisust ja selle tekkimise alustest teadlik.
9.1.3.Maksekokkuleppe punkti B kohaselt on kostja nõustunud kinnitama Võlausaldajale Võlgnevuse olemasolu ja suurust ning on teinud Võlausaldajale ettepaneku Võlgnevuse osade kaupa tasumiseks. Oma eeldatavat maksevõimet arvestades on Võlgnik Võlausaldaja koduleheküljel kätte saadavaks tehtud rakendust kasutades koostanud maksegraafiku (Maksegraafik).
9.1.4.Maksekokkuleppe punkti C kohaselt nõustus hageja maksekokkuleppe täitmise ajal mitte nõudma sisse võlga kohtu kaudu.
9.2.Maksekokkuleppe teine lehekülg on pealkirjastatud kui „Võlatunnistus“. Võlatunnistusega tunnistas kostja, et võlgneb selle andmise päeva seisuga Aktiva Finants-le (kirjapilt muutmata) kokku 3397.06 eurot, millest: Põhisumma 2889.46 €, Viivis 545.84 €, Sissenõudekulu 50.00 €, Intress 341.22 €. Samaaegselt käesoleva võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0.065% võlgnetava põhivõla summalt päevas. Lisandub ühekordne lepingutasu 20.00 € (Lepingutasu). Samaaegselt võlatunnistuse andmisega sõlmitud maksekokkuleppe kohaselt on viivise määr 0,065% võlgnetava põhivõla summalt päevas ning lisandub ühekordne lepingutasu 20 € (lepingutasu). Võlgnik kinnitab, et ta on võimeline tasuma Võlausaldajale Võlgnevuse vastavalt kokkuleppes välja toodud maksegraafikule. Võlgnik kinnitab Võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu, s.h põhivõla summalt arvestatava viivise suurust, ning nõustub, et käesoleva võlatunnistuse andmisega kaotab Võlgnik võimaluse vaidlustada hiljem Võlgnevuse olemasolu ja suurust ning esitada Võlgnevuse aluseks oleva nõudega seotud vastuväiteid. Võlgnik on nõus, et alates käesoleva võlatunnistuse andmisest saab Võlausaldaja esitada tema vastu võlatunnistuses nimetatud summa tasumise nõude tuginedes üksnes käesolevale võlatunnistusele ning Võlausaldaja ei pea esitama mistahes tõendeid Võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks olevate asjaolude kohta peale käesoleva võlatunnistuse. Võlgnik on teadlik asjaolust, et käesolev võlatunnistus ei kujuta endast kokkulepet Võlausaldajaga maksetähtaja edasi lükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust põhivõla jäägilt. Sellise viivise suurus on kajastatud Maksegraafiku tulbas „Viivis“. Teksti kohaselt on võlatunnistus konstitutiivne võlatunnistus võlaõigusseaduse § 30 lg 1 tähenduses ning selle alusel tekib uus iseseisev kohustus.
9.3.Maksekokkuleppe kolmandal leheküljel, mis on pealkirjastatud kui „Maksekokkulepe“, räägitakse segamini nii maksekokkuleppest, maksegraafikust kui ka võlatunnistusest, neid ja nende õiguslikku režiimi eristamata.
10.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et võlatunnistuse nr xxxx näol on tegemist konstitutiivsete võlatunnistustega. Esitatud dokumendist ei nähtu, et pooltel oli soov luua abstraktne kokkulepe algse lepingu kõrvale. Kokkulepetest on võimalik saada aru, et eelnevalt on sõlmitud krediidilepingud (kuna nende alusel on tekkinud mh intressivõlg), nendest on tekkinud võlad ning poolte tahe on selle võla tasumises uus maksegraafik ja sellega seotud tingimused kokku leppida. Konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimist deklareeritakse vaid kokkulepete teisel leheküljel. Dokumendi sisust konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimise soov aga ei nähtu.
10.1.Kohus osundab siinkohal sellele, et ilmselt on tegemist hageja õiguseellase koostatud tüüptingimustel dokumendiga. Dokument on koostatud mitmetimõistetavalt selliselt, et selle õiguslikest tagajärgedest arusaamine on muudetud keeruliseks ka juristile, õigusliku erihariduseta tarbijast rääkimata. Erinevates kohtades kasutatakse dokumendi kohta erinevat tähistust ning tarbija ei pruugi üldse teadvustada, et ta allkirjastab (hageja
väitel) konstitutiivse võlatunnistuse, näiteks ei ole esimesel leheküljel sellest üldse juttu, viidates vaid uue maksekokkuleppe sõlmimisele. Võib ka eeldada, et enamik tarbijaid ei saa aru, mida termin „konstitutiivne võlatunnistus“ tähendab ja mis on selle õiguslikud tagajärjed.
10.2.Dokumendi teisel leheküljel on ka tingimus, mille kohaselt „võlatunnistus ei kujuta endast kokkulepet Võlausaldajaga maksetähtaja edasi lükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust põhivõla jäägilt“. See viitab otseselt, et tegelikult ei kujundatud eelmist kohustust ümber ega loodud uut iseseisvat kohustust, kuna võlalt jooksev viivise arvestus ei katkenud, vaid ilmselt kulges edasi.
10.3.Seega ei saa kohus eeldada, et antud juhul oli kostjal kindel soov luua dokumendi allkirjastamisega iseseisev abstraktne võlakohustus ning loobuda tarbijakrediidilepinguid reguleerivatest tarbijate õiguseid kaitsvatest imperatiivsetest sätetest. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Siinjuures tuleb arvestada, et tarbijast krediidivõtja enamasti ei orienteeru juriidilistes terminites. Võlgu jäänud tarbija eesmärgiks, võib eeldada, on eelkõige kokku ajatada võla tasumine ja mitte kanda kohtuvaidluse või täitemenetlusega tekkivaid täiendavaid kulusid.
10.4.Seega ei olnud käesoleval juhul tegemist konstitutiivse võlatunnistusega, vaid deklaratiivsega. Tegemist ei olnud võlgniku ühepoolne mittetehingulise tunnistusega, vaid tehinguna õiguslikult siduva võlatunnistusega.
11.Riigikohus on oma 24.11.2023 lahendis tsiviilasjas nr 2-21-13098 p-s 27 selgitanud, et „tarbija ei saa mistahes lepinguga võtta endale kohustusi, mis on seadusega keelatud. Ka deklaratiivse võlatunnistusega, millega võlgnik on vastuväidetest loobumisega lihtsustanud võla sissenõudmist, ei saa tarbija loobuda vastuväidetest asjaoludele, mis toovad kaasa tarbijakrediidilepingu tühisuse, sest lepingu tühisust kontrollib kohus omal algatusel“ (vt sama määruse p 13). Kui võlausaldaja tugineb oma nõude alusena võlatunnistusele, millega tarbija tunnistab tarbijakrediidilepingust tulenevat võlga või millega luuakse tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude asemele uus võlasuhe, peab kohus omal algatusel kontrollima, milline oli tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr (vt sama määruse p-d 14-16) ja kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt sama määruse p-d 17-23). Kui võlatunnistuse andmisega on tarbija loobunud õigusest esitada krediidiandja nõudele vastuväiteid, siis toob võlatunnistuse tühisuse kaasa VÕS § 421. Tüüptingimustel sõlmitud võlatunnistus võib olla tühine ka VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel. Kui võlatunnistuse on andnud tarbija majandus- või kutsetegevuses tegutsevale isikule, siis saab eeldada, et tegemist on tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, ja vastupidist tuleb tõendada isikul, kes võlatunnistusele tugineb. Kokkuvõttes toob tarbijaga sõlmitud võlatunnistuse tühisuse kaasa see, kui võlatunnistusega soovitakse muuta kehtivaks kokkulepped, mis on seaduse kohaselt tühised (RK 2-21-13098 p 28). Seetõttu ei ole kokkuvõttes vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad (RK 2-21-13098 p 29).
11.1.Nagu kohus eelnevalt tuvastas, sõlmisid pooled deklaratiivse võlatunnistuse ning kohus kontrollib, kas võlatunnistuse aluseks olnud tarbijakrediidileping(ud) ja selles sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad.
12.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline
(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). Kohus selgitas 31.05.2023 ja 01.03.2024 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada (dtl 39-41, 67-70).
12.1.Hageja 13.03.2024 vastusest ja sellele lisatud tõendite alusel asub kohus seisukohale, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Kohtul pole võimalust veenduda, et kostjale väljastatud laen oleks vastanud tema finantsolukorrale. Krediidiandja on jätnud kontrollimata, kas krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi või kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
12.2.Hageja selgituse (dtl 73jj) kohaselt kostja poolt esitatud taotluse andmete järgi, olin kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 1300 eurot. Finantskohustustena on kostja välja toonud laenu 350,00 eurot. Laenutaotluse kohaselt, hageja soovis taotleda laenu summas 300, mille igakuine osamakse suurus oleks 28,36 eurot. Esialgne võlausaldaja kontrollis 23.01.2021 sõlmimise eel kostja sissetulekuid pensioniregistrist, mille kohaselt on kostja keskmiseks töötasuks 928,24 eurot. Otsuse tegemisel on kontrollitud maksehäireid ning muid avalikke registreid, lepingu sõlmimise ajal maksehäired ja maksunõuded puudusid. 01.07.2021 muudatuse eelse krediidianalüüs kohaselt, so kostja poolt esitatud taotluse andmete järgi, on kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 1400 eurot. Finantskohustustena on kostja välja toonud laenu 400 eurot. Laenutaotluse kohaselt, hageja soovis taotleda limiidi suurendamist summale 2000 eurot, mille igakuine osamakse suurus oleks 98,17 eurot. Esialgne võlausaldaja lähtus muudatuse sõlmimise eel kostja eelnevast sissetulekute pensioniregistrist, mille kohaselt on kostja keskmiseks töötasuks 928,24 eurot. Laenuandja on laenutaotluse otsuse tegemisel arvestanud, kostja tegeliku igakuise sissetuleku keskmise suurusega ja kohustustega vastavalt kontoväljavõttele ning arvestanud, et kostjale jääb pärast kohustusi sh taotletava laenu osamakse tasumist kätte 399,88 eurot. 18.03.2022 muudatuse eelse krediidianalüüs kohaselt, so kostja poolt esitatud taotluse andmete järgi, on kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu summas 1700 eurot. Finantskohustustena ei ole midagi välja toodud. Laenutaotluse kohaselt soovis kostja taotleda limiidi suurendamist summale 3000 eurot, mille igakuine osamakse suurus oleks 147,25 eurot. Esialgne võlausaldaja tegi sissetulekute kontrolliks päringu Maksu-ja Tolliametisse, mille kohaselt on kostja keskmiseks töötasuks 1510,08 eurot. Otsuse tegemisel on kontrollitud maksehäireid ning muid avalikke registreid, lepingu sõlmimise ajal maksehäired ja maksunõuded puudusid.
Kohtul ei ole võimalik eeltoodut hageja poolt välja toodud asjaolude pinnalt tuvastada, et laenuandja (hageja õiguseellane) on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandjad oleks teostanud kontrolli kostja esitatud andmete tõelevastavuse osas. Kohus leiab, et laenuandja jättis kontrollimata kostja tegelike igakuiste väljaminekute ja kohustuste suuruse. Vastutustundlikult käituvas krediidiandjas oleks pidanud tekitama küsimusi ka asjaolu, et miks isiku poolt deklareeritava ja maksuandmetel põhineva sissetuleku vahel on mitmesajaeurone erinevus. Samuti on isik jätnud märkimata viimasel laenulimiidi suurendamise taotluses oma igakuised finantskohustused, kuigi varasemalt on need tal olnud, ja laenuandja ei ole kontrollinud, kas need ka tegelikult puuduvad. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et laenuandja oleks üles näidanud vajalikku hoolsust VÕS § 4034 lg 2 mõttes tarbija laenuvõime kontrollimisel. Samuti ei nähtu kohtule, kuidas laenuandja veendus, et tarbija on krediidivõimeline. Seaduses on tarbija kaitseks kehtestatud laenuandjale kohustus tarbija esitatud andmeid kontrollida. Hagiavalduse asjaolude pinnalt ei ole hageja teinud mõistlikke pingutusi, et kostja esitatud andmeid kontrollida. Tuginemine vaid
tarbija poolt esitatud andmetele, ilma mõistlikke pingutusi tegemata nende kontrollimiseks, ei ole seaduse kohaselt üldjuhul võimalik. Kohtule esitatu kohaselt ei ole laenuandja kontrollinud kostja (tarbija) krediidivõimelisust temalt kontoväljavõtte põhjal, s.o kohtule ei ole esitanud analüüsi, mille kohaselt saaks veenduda, et kostja oli laenu väljastamisel krediidivõimeline ja võimeline tagasi maksma laenulepinguga endale võetud kohustust. Esitatust ei nähtu, et laenuandja oleks tuvastanud kostja igakuiste kulude suuruse või kostja esitatud andmeid kulude kohta kuidagi kontrollinud. Kohus asub eeltoodu alusel seisukohale, et hageja õiguseellaseks olev laenuandja on eiranud VÕS § 4034 lg 2 ja lg 4; KAVS § 50 lg 3 ja lg 4 sätestatud hoolsus- ja kontrollikohustust tarbijale vastutustundlikult krediidi võimaldamise osas. Seega on laenuandja eiranud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust, kuna esitatud asjaolude alusel ei saa teha järeldust, et laenuandja oleks tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks andmete kogumis analüüsi teostanud ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
12.3.Ka Riigikohus on oma määruses nr 2-21-13098/50 punktis 18 selgitanud, et „üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“ Antud juhul ei nähtu tõenditest, et laenuandja oleks sellist piisavat kontrolli teostanud, vaid kergemeelselt on tuginetud üksnes laenuvõtja poolt esitatud andmetele. Krediidiandja ei saa lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise põhimõte oma eesmärke.
12.4.Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, tuvastab kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust.
13.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral loetakse VÕS § 4034 lg 7 kohaselt tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär alates laenu väljastamisest kuni laenulepingu lõppemiseni oli null. Võlasuhtele kohalduv intressimäär avaldatakse regulaarselt väljaandes Ametlikud Teadaanded (VÕS § 94 lg 2).
14.VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest tulenevalt ei võlgne kostja muid tasusid, seega jääb hageja nõue ülejäänud osas (sissenõudmiskulu ja lepingus sätestatud viivise nõudes) rahuldamata. Võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega tekitanud olukorra, kus ta peab tegema võla sissenõudmiseks kulutusi. Viivisenõue on tal seetõttu, et tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Tarbijast kostja ei ole kohustust tähtaegselt täitnud, sest talle anti laenu vastutustundetult ehk olukorras, kus ta ei oleks pidanud seda saama. Vastutustundliku laenamise põhimõte on kehtestatud just selliste olukordade ärahoidmiseks.
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
15.1.Hageja on 13.03.2024 menetlusdokumendis toonud välja, et kostja pidi tagastama 2533,85 eurot (221,27+1105,58+1207,00). Kostja on tasunud peale lepingu muudatust kokku 275,11 eurot. Kokku oli seega tasumata põhiosa jääk 2258,11 (2533,87-275,11),
mis kuulus enne nõude loovutamist tagastamisele. Peale võlatunnistuse sõlmimist on kostja tasunud täiendavalt 470,18 eurot. Hageja leiab, et nõude ümberarvestuse korral tuleks arvestada krediidi tagastamiseks, kujuneks hageja põhinõudeks 1787,93 eurot (2258,11 -470,18) (dtl 81).
15.2.Seega on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõudeks 1787,93 eurot.
15.3.Lisaks leiab kohus, et põhjendatud on alates kohtuotsuse jõustumisest mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o 1787,93 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367). Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
16.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 4379,27 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
17.1.Hagis toodud tsiviilasja hind oli 4379,27 eurot. Hagi rahuldatud osa tsiviilasja hind (kui nõue oleks sellisena esitatud) oleks 1787,93 eurot ehk hagi rahuldati ~41%.
17.2.Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 41% ulatuses kostja kanda ja 59% ulatuses hageja kanda.
18.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
18.1.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 490 eurot, esindajakulu summas 338 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot.
Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele hagiavalduse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 41% summas 200,90 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot, ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Kohus peab põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonides väljatoodud ajakulu 2 tundi vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu summas 240 eurot (2 x 120 eurot), millisest kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele 98,40 eurot (240 eurot x 41%). Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu summas 20 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas TsMS § 4842 kuulub vastav hageja taotlus rahuldamisele ning kostja poolt kuulub hagejale hüvitamisele 8,20 eurot (20 eurot x 41%). Eelnevast tulenevalt kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu kokku summas 307,50 eurot, millest riigilõiv 200,90 eurot, esindajakulu summas 98,40 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 8,20 eurot.
18.2.Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
19.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine
20.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 08.11.2023, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku e-toimiku, eposti ja posti teel ei ole õnnestunud. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.