Kohtu nimetus
Harju Maakohus
Kohtunik
Toomas Ventsli
Kohtujurist
Eleri Kimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
21. mai 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-12915
Tsiviilasi
M S (S) hagiavaldus T A (A), A A (A), Tallinna kohtutäituri R S (S), V Ki, Hüpoteeklaen AS-i ja Tallinna kohtutäituri H K vastu tahteavalduste andmise kohustamise, kaasomandi osa otsese valduse üleandmise, kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise ja tuvastusnõuetes
Menetlustoiming
Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
M S (isikukood xxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus
Kostja
Tallinna kohtutäitur R S (isikukood xxx) Lepinguline esindaja R U
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
Asjaolude kirjeldus
Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
Hageja nõuab kostjalt nõusolekut kinnistusraamatu registriossa nr xxx kostja ja V Ki kasuks seatud keelumärke kustutamiseks. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et kinnistusraamatu registriossa nr xxx on 22.03.2022 kantud hageja asjaõiguse omandamise nõude tagamiseks eelmärge ning 27.07.2023 on kinnistusraamatu registriossa nr xxx T A kaasomandiosale kantud kostja ja V Ki kasuks keelumärge käsutamise keelamiseks. Hageja leiab, et käsutamise keelumärke seadmine on tühine, mistõttu on kostja kohustatud andma nõusoleku keelumärke kustutamiseks. Kohus leiab, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 63 lg-d 4 ja 5 koosmõjus loevad asjaõiguse sundtäitmise käigus käsutamiseks AÕS § 63 lg 4 ka täitemenetluses kinnisasjale keelumärke seadmine. AÕS § 63 lg 5 järgi on eelmärke järgi õigustatud isikul õigus nõuda isikult, kelle kasuks on kinnistusraamatusse kantud märge (nt käsutamise keelumärge), nõusolekut märke kustutamiseks, kui käsutamine on AÕS § 63 lg-de 3 ja 4 sätestatud alustel tühine. Kuivõrd AÕS § 63 lg 5 annab nõudeõiguse ka märgete kustutamiseks ning kustutamise eelduseks on eelmärkega tagatud nõuet kahjustava või piirava käsutustehingu tegemine, siis tuleb sama sätte mõttes lugeda käsutustehinguks ka käsutamise keelumärke kinnistusraamatusse kandmine. Kuivõrd kostja ja V Ki kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärke järjekoht on hageja kasuks kinnistusraamatusse kantud eelmärke järjekohast hilisem ning ei võimalda kinnistusraamatusse kannete tegemist (sh hageja kaasomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks), on kohtu hinnangul võimalik hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades hagi rahuldamise võimalikkus. Seda, kas eelmärke järjekoht on varasem keelumärke omast ning kas keelumärge kahjustab või piirab eelmärkega tagatud nõuet, saab kohus hinnata alles hagi sisulisel läbivaatamisel ning hagiavalduse otsusega lahendamisel. Kohus ei kontrolli hagi läbi vaatamata jätmise otsustamisel TsMS § 423 lg 2 järgi poolte väidete tõendatust, vaid hindab hagi põhjendatust hagi aluseks olevate asjaolude õigsust eeldades. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et TsMS § 423 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud hagi läbivaatamise eeldusi ei esine. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on keelumärge kinnistusraamatusse kantud nii kostja kui ka V Ki kasuks. Kohus eeldab hageja esitatud faktiväite õigsust. Kuivõrd keelumärge oli kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud, oli kostja AÕS § 63 lg 5 mõistes isikuks, kellelt eelmärke järgi õigustatud isikul on õigus nõuda nõusolekut keelumärke kustutamiseks. Seega on kostja hagis märgitud asjaolude õigsust eeldades õige kostja ja hageja ei ole esitanud hagiavaldust isiku vastu, kelle vastu hagi esitamine ei ole võimalik. See, et kostja kasuks oli keelumärge kinnistusraamatusse kantud kostja kui kohtutäituri ametikohustuste täitmisel, ei ole AÕS § 63 lg 5 kohaldamata jätmise aluseks. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et TsMS § 423 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud hagi läbivaatamise eeldusi ei esine. Kui kostja rahuldab pärast hagi esitamist hagis esitatud nõude, annab see kostjale õiguse esitada vastuväite, mille kohaselt on kostja oma kohustuse täitnud. Kohustuse puudumine selle täitmise tõttu on hagi rahuldamata jätmise alus, mitte TsMS § 423 lg 2 p 1 järgi hagi läbi vaatamata jätmise alus. Kui hageja pärast nõude rahuldamist ei loobu hagist või ei võta seda tagasi, kannab hageja riisikot, et hagiavaldus võib jääda rahuldamata. Eeltoodut arvestades ei too kostja poolt kinnistusosakonnale keelumärke kustutamiseks kinnistamisavalduse esitamine kaasa hagi läbivaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.
lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja võttis hagi tagasi, mistõttu jätab kohus hageja hagiavalduse kostja vastu läbi vaatamata.
4 (6)
Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusteenust mahus 34 tundi 50 minutit (34,833 tundi). Kostja on esitanud vastuväited hageja menetluskuludele vajalikkusele ja põhjendatusele, mis on kantud seoses 12.09.2023 menetlusdokumendi esitamisega etoimiku kaudu, 13.09.2023 sama kuupäeva kohtumäärusega tutvumisega, 29.12.2023 menetlusdokumendi koostamisega, 08.02.2024 kompromissiettepaneku ja kompromissi projektide koostamisega. Muude hageja lepingulise esindaja toimingute vajalikkusele ja põhjendatusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud, millele kostja vastuväiteid ei esitanud, olid vajalikud ja põhjendatud, Kohtu hinnangul on kohtuasi hagis esitatud nõuete ja menetlusosaliste arvu paljususest tingituna keskmisest mahukam ja keerukam. Hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu on proportsionaalne asja mahu, õigusliku keerukuse ja menetlusosaliste arvuga. Kohtuvaidlus eeldas erinevate dokumentidega tutvumist, suhtlust esindatava ja esindaja vahel ning õigusliku analüüsi teostamist, mis on ajamahukad. Kohus hindab järgnevalt nende toimingute vajalikkust ja põhjendatust, millele kostja vastu vaidles. Menetlusdokumendi avaliku e-toimiku kaudu esitamine ei ole üksnes tehniline toiming, vaid menetlustoimingu tegemine, millise ajakulu hulka tuleb lugeda nii menetlusdokumendi kui ka selle lisade komplekteerimine, infosüsteemi üleslaadimine, esitamisele eelnev kontroll. Seetõttu ei ole hageja 12.09.2023 toimingu tegemisega seonduv ajakulu mittevajalik ning põhjendamatu. Lisaks hagi tagamise avaldusele lahendamisele märkis kohus 13.09.2023 määruses hagi puudused. Seetõttu on kohtumääruse tutvumise ja analüüsi ajakulu kooskõlas kohtumääruse sisu ja mahuga. Toimingu tegemise ajakulu ei ole seetõttu mittevajalik ja põhjendamatu. Kohtu hinnangul on kostjate vastuste mahtu, lepingulise esindaja poolt vastustega tutvumisele 29.12.2023 kulunud aega 45 minutit (märgitud eraldi kuluna) ning hageja 29.12.2023 menetlusdokumendi mahtu arvestades dokumendi koostamiseks ja esitamiseks kuluv vajalik ja põhjendatud aeg 4 tundi. Hageja lepingulise esindaja 29.12.2023 ajakulu 4 tundi 50 minutit kostjate vastuste osas arvamuse koostamiseks ei ole põhjendatud 50 minuti ulatuses. Eeltoodust tulenevalt on ajavahemikus 08.08.2023 kuni 29.12.2023 lepingulise esindaja tehtud toimingutest mahuga 26 tundi 25 minutit põhjendatud toimingud mahuga 25 tundi 35 minutit (26 tundi 25 minutit – 50 minutit = 25 tundi 35 minutit) ehk 25,583 tundi. Kohtu hinnangul on menetlusosaliste arvu ning hageja kompromissiettepanekute ja kompromissiprojektide sisu arvestades kompromissiettepanekute ja -lepingute kolmele kostjale koostamiseks kuluv vajalik ja põhjendatud aeg 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et hageja oli eelnevalt koostanud kompromissiprojektid kolmele kostjale, mis eeldas kompromissi sõlmimise eelduste ja tagajärgede hindamist ning vähendas ühtlasi ajakulu ülejäänud kostjatele kompromissiettepanekute ja -lepingute koostamise aega. Hageja lepingulise esindaja 08.02.2024 ajakulu 2 tundi 20 minutit kompromissiettepanekute ja -lepingute koostamiseks ei ole põhjendatud 20 minuti ulatuses. Eeltoodut arvestades on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 33 tundi 40 minutit. Eeltoodust tulenevalt on ajavahemikus 10.01.2024 kuni 26.04.2024 lepingulise esindaja tehtud toimingutest mahuga 8 tundi 25 minutit põhjendatud toimingud mahuga 8 tundi 5 minutit (8 tundi 25 minutit – 20 minutit = 8 tundi 5 minutit) ehk 8,083 tundi. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal advokaadist lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja tasu suurus 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulu kindlaksmääramisel sellega, et käibemaksumäär kuni 31.12.2023 oli 20% (tasumäär vastavalt 168 eurot tunnis) ning alates 01.01.2024 on 22% (tasumäär vastavalt 170,80 eurot tunnis). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada 5 (6)
(TsMS § 174 lg 10). Seetõttu lisandub lepingulise esindaja tasule käibemaks. Kohus leiab, et hagejale osutatud õigusteenuse tunnitasu 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud ajavahemikus 08.08.2023 kuni 29.12.2024 on 4297,94 eurot (25,583 tundi x 168 eurot = 4297,94 eurot) ning ajavahemikus 10.01.2024 kuni 26.04.2024 1380,58 eurot (8,083 tundi x 170,80 eurot = 1380,58 eurot), kokku 5678,52 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades kindlaks lepingulise esindaja kulu 5678,52 eurot ning mõistab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 946,42 eurot (1/6 5678,52-st on 946,42). Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 5883,53 eurot kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotust arvestades oleks kohus pidanud menetluskulude hageja taotletud ulatuses kindlaksmääramisel mõistma kostjalt hageja kasuks välja 980,59 eurot. Kohus jätab eeltoodut arvestades kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 34,17 eurot (980,59-946,42=34,17). Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.