22. jaanuar 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-12915
Tsiviilasi
M S (Sild) hagiavaldus T A (A), A A (A), Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (Sepp), V K, Hüpoteeklaen AS-i ja Tallinna kohtutäituri Hille Kudu vastu tahteavalduste andmise kohustamise, kaasomandi osa otsese valduse üleandmise, kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise ja tuvastusnõuetes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse osaline lõpetamine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
M S (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus
Kostja 1
T A (isikukood xxxx) Lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
Kostja 2
A A (isikukood xxxx) Lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov
Kostja 3
Tallinna kohtutäitur Risto Sepp (isikukood 37612110236) Lepinguline esindaja Raul Uesson
Kostja 4
V K (isikukood xxxx) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame
Kostja 5
Hüpoteeklaen AS (registrikood 11663703) Lepinguline esindaja Elmer Aros
Kostja 6
Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (isikukood 46403214213)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kinnitada kohtuistungit pidamata M S (Sild, isikukood xxxx) ja T A (Alt, isikukood xxxx) ning A A (Alt, isikukood xxxx) vahel sõlmitud kompromiss, mille tingimused on järgmised: 1.1.M S (isikukood xxxx) ja T A (isikukood xxxx) on kokku leppinud ja nõustuvad, et seoses poolte vahelise nõuete tasaarvestamisega on M S ja T A vahel 17.03.2022.a (seitsmeteistkümnendal märtsil kahe tuhande kahekümne teisel aastal) sõlmitud kinnistu 1 (6)
mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) punktis 3.1 (kolm üks) toodud M S poolne ostuhinna tasumise kohustus T A ees kompromissilepingu sõlmimise päeva seisuga tervikuna täidetud ning T Al ei ole 17.03.2022.a (seitsmeteistkümnendal märtsil kahe tuhande kahekümne teisel aastal) sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) alusel M S vastu mitte mingisuguseid täiendavaid nõudeid. 1.2.M S (isikukood xxxx) ja T A (isikukood xxxx) kinnitavad, et otsene valdus xxxx suurusele mõttelisele osale kinnistust asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx ja sellel asuvale elamule on kompromissilepingu sõlmise päeval üle antud M Sle. 1.3.M S (isikukood xxxx) ja T A (isikukood xxxx) on käesolevaga kokku leppinud T Ale kuuluva xxxx suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx omandiõiguse üleandmises M Sle. M S (isikukood xxxx) ja T A (isikukood xxxx) paluvad kustutada xxxx suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx teises jaos senise kande T A (isikukood xxxx) kohta ning kanda xxxx suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx omanikuna sisse M S (isikukood xxxx). 1.4.M S (isikukood xxxx), T A (isikukood xxxx) ja A A (isikukood xxxx) on kokku leppinud määrata kindlaks kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx kaasomandi kasutuskord järgmiselt:
1.4.1.Kinnistust xxxx suuruse mõttelise osa igakordse omaniku ainukasutusse ja -valdusesse jääb see osa kinnistust, mis on M S (S, isikukood xxxx) ja T A (A, isikukood xxxx) vahel 17.03.2022.a (seitsmeteistkümnendal märtsil kahe tuhande kahekümne teisel aastal) sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) lisaks oleval plaanil tähistatud „1 h“, pindalaga 1 ha (üks hektar).
1.4.2.Kinnistust xxxx suuruse mõttelise osa igakordse omaniku ainukasutusse ja -valdusesse jääb see osa kinnistust, mis on M S (S, isikukood xxxx) ja T A (A, isikukood xxxx) vahel 17.03.2022.a (seitsmeteistkümnendal märtsil kahe tuhande kahekümne teisel aastal) sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) lisaks oleval plaanil tähistatud „2,49 h“, pindalaga 2,49 ha (kaks koma nelikümmend üheksa hektarit).
1.4.3.Kaasomanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada kasutuskorraga kindlaksmääratud osa, kusjuures kaasomaniku poolt tema ainukasutuses oleva osa kasutamine ei tohi takistada teise osa kaasomaniku kasutamisõigust. Kaasomanikul on ainuõigus tema kasutuses olevast osast saadavale kasule. Kaasomanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas. Kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses olevate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see kaasomanik, kelle valduses ja -kasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teiselt kaasomanikult nimetatud kulude hüvitamist. Kaasomanikel on õigus sõlmida nende ainukasutusse jäävate osade suhtes kasutuskorra kokkuleppeid (s.h üüri- ja rendilepinguid ning tasuta kasutamise lepinguid) ning kanda vastavaid märkusi kinnistusraamatusse ilma teise kaasomaniku nõusolekuta. Kaasomanikud annavad kinnistu igakordsetele omanikele oma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistu suhtes iga kaasomaniku ainukasutusse jäävat osa puudutavate kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks ning nimetatud kokkulepete kohta märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse ning ühtlasi kohustuvad sõlmima neile kuuluva kaasomandiosa võõrandamise lepingu tingimusega, et lepingus sisaldub ka uue omaniku samasisuline nõusolek. 1.5.M S (isikukood xxxx), T A (isikukood xxxx) ja A A (isikukood xxxx) on käesolevaga kokku leppinud kanda käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.4. (kompromissilepingu 2 (6)
punktis 4) toodud kaasomandi kasutuskorra kohta märkus kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx III jakku esimesele vabale järjekohale. M S (isikukood xxxx), T A (isikukood xxxx) ja A A (isikukood xxxx) paluvad kanda kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx III jakku esimesele vabale järjekohale märkus: kaasomanike ühise kinnisasja valdamise ja kasutamise kokkulepe vastavalt 16.01.2024 sõlmitud kompromissilepingu tsiviilasjas nr 2-23-12915 punktile 4. 1.6.M S (isikukood xxxx), T A (isikukood xxxx) ja A A (isikukood xxxx) avaldavad, et nad on nõus kinnistusraamatu registriossa nr xxxx (so kinnistu asukohaga xxxx) IV jakku Hüpoteeklaen AS kasuks seatud hüpoteekide (so hüpoteegid summas 45 000 eurot, 15 000 eurot ja 30 000 eurot) kustutamisega. M S (isikukood xxxx), T A (isikukood xxxx) ja A A (isikukood xxxx) paluvad kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx neljandasse (IV) jakku jooksva kande nr 1, 2 ja 3 alla kantud hüpoteegid summas 45 000 (nelikümmend viis tuhat) eurot, 15 000 (viisteist tuhat) eurot ja 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot Hüpoteeklaen AS kasuks. 1.7.M S (isikukood xxxx), T A (isikukood xxxx) ja A A (isikukood xxxx) kinnitavad, et pooltel ei ole teineteise vastu muid nõudeid, kui vaid käesolevas kompromissilepingus toodud nõuded. 1.8.M S (S, isikukood xxxx), T A (A, isikukood xxxx) ja A A (A, isikukood xxxx) menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jäävad poolte endi kanda.
2.Lõpetada menetlus M S (S, isikukood xxxx) hagis T A (A, isikukood xxxx) ja A A (A, isikukood xxxx) vastu tahteavalduste andmise kohustamise, kaasomandi osa otsese valduse üleandmise, kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise ja tuvastusnõuetes.
3.Tagastada hagejale M Sle (S, isikukood xxxx) riigilõiv 1505 (üks tuhat viissada viis) eurot M S poolt Rahandusministeeriumi pangakontole 11.09.2023.a tasutud 420 euro, 980 euro, 70 euro ning 20.10.2023.a tasutud 1540 euro arvelt.
4.Kanda tagastatav riigilõiv 1505 (üks tuhat viissada viis) eurot M S (S, isikukood xxxx) arveldusarvele nr xxxx (Swedbank AS).
5.Jätta rahuldamata poolte taotlus saata kohtumäärus täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
6.Edastada kohtumäärus teadmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta M S (S, isikukood xxxx) hagiavaldusega T A (A, isikukood xxxx) ning A A (A, isikukood xxxx) vastu seotud M S menetluskulud M S kanda, T A menetluskulud T A kanda ja A A menetluskulud A A kanda.
8.Jätta kindlaks määramata menetluskulude rahaline suurus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kahe (2) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). 3 (6)
I.
Asjaolude kirjeldus
1.Harju Maakohus menetleb M S (hageja) hagiavaldust T A (kostja 1), A A (kostja 2), Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (kostja 3), V K (kostja 4), Hüpoteeklaen AS-i (kostja 5) ja Tallinna kohtutäituri Hille Kudu (kostja 6) vastu tahteavalduste andmise kohustamise, kaasomandi osa otsese valduse üleandmise, kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise ja tuvastusnõuetes. Hageja M S ja kostjad T A ning A A esitasid 16.01.2024 kohtule allkirjastatud kompromisslepingu, mis sisaldas järgmisi tingimusi ja taotlusi:
1.M S ja T A on kokku leppinud ja nõustuvad, et seoses poolte vahelise nõuete tasaarvestamisega on M S ja T A vahel 17.03.2022.a sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) punktis 3.1 toodud M S ́i poolne ostuhinna tasumise kohustus T A ́i ees kompromissilepingu sõlmimise päeva seisuga tervikuna täidetud ning T A ́il ei ole 17.03.2022.a sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) alusel M S ́i vastu mitte mingisuguseid täiendavaid nõudeid.
2.M S ja T A kinnitavad, et otsene valdus xxxx suurusele mõttelisele osale kinnistust asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx ja sellel asuvale elamule on kompromissilepingu sõlmise päeval üle antud M S ́ile.
3.M S (isikukood: xxxx) ja T A (isikukood: xxxx) on käesolevaga kokku leppinud T A ́ile kuuluva xxxx suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx omandiõiguse üleandmises M S ́ile. M S (isikukood: xxxx) ja T A (isikukood: xxxx) paluvad kustutada xxxx suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx teises jaos senise kande T A (isikukood: xxxx) kohta ning kanda 249/349 suuruse mõttelise osa kinnistust asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx omanikuna sisse M S (isikukood: xxxx).
4.M S, T A ja A A on kokku leppinud määrata kindlaks kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx kaasomandi kasutuskord järgmiselt:
4.1.Kinnistust xxxx suuruse mõttelise osa igakordse omaniku ainukasutusse ja -valdusesse jääb see osa kinnistust, mis on M S ja T A vahel 17.03.2022.a sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) lisaks oleval plaanil tähistatud „1 h“, pindalaga 1 ha.
4.2.Kinnistust xxxx suuruse mõttelise osa igakordse omaniku ainukasutusse ja -valdusesse jääb see osa kinnistust, mis on M S ja T A vahel 17.03.2022.a sõlmitud kinnistu mõttelise osa võlaõigusliku müügilepingu (notari ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) lisaks oleval plaanil tähistatud „2,49 h“, pindalaga 2,49 ha.
4.3.Kaasomanike ainukasutusse jäävate osade kasutamine peab toimuma selliselt, et kaasomanikel oleks võimalik takistamatult kasutada kasutuskorraga kindlaksmääratud osa, kusjuures kaasomaniku poolt tema ainukasutuses oleva osa kasutamine ei tohi takistada teise osa kaasomaniku kasutamisõigust. Kaasomanikul on ainuõigus tema kasutuses olevast osast saadavale kasule. Kaasomanikud kannavad kaasomandis oleval asjal lasuvaid avalik-õiguslikke koormatisi vastavalt neile kuuluvale mõtteliste osade suurusele ühises asjas. Kaasomaniku ainuvalduses ja -kasutuses olevate osade alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi kannab see kaasomanik, kelle valduses ja -kasutuses vastav osa on ning tal ei ole õigust nõuda teiselt kaasomanikult nimetatud kulude hüvitamist. Kaasomanikel on õigus sõlmida nende ainukasutusse jäävate osade suhtes kasutuskorra kokkuleppeid (s.h üüri- ja rendilepinguid ning tasuta kasutamise lepinguid) ning kanda vastavaid märkusi kinnistusraamatusse ilma teise kaasomaniku nõusolekuta. Kaasomanikud annavad kinnistu igakordsetele omanikele oma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistu suhtes iga kaasomaniku ainukasutusse jäävat osa puudutavate kasutuskorra kokkulepete sõlmimiseks ning nimetatud kokkulepete kohta märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse ning ühtlasi kohustuvad sõlmima neile kuuluva kaasomandiosa võõrandamise lepingu tingimusega, et lepingus sisaldub ka uue omaniku samasisuline nõusolek.
5.M S (isikukood: xxxx), T A (isikukood: xxxx) ja A A (isikukood: xxxx) on käesolevaga kokku leppinud kanda käesoleva kompromissilepingu punktis 4 toodud kaasomandi kasutuskorra 4 (6)
kohta märkus kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx III jakku esimesele vabale järjekohale. M S (isikukood: xxxx), T A (isikukood: xxxx) ja A A (isikukood: xxxx) paluvad kanda kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx III jakku esimesele vabale järjekohale märkus: kaasomanike ühise kinnisasja valdamise ja kasutamise kokkulepe vastavalt 16.01.2024 sõlmitud kompromissilepingu tsiviilasjas nr 2-23-12915 punktile 4.
6.M S (isikukood: xxxx), T A (isikukood: xxxx) ja A A (isikukood: xxxx) avaldavad, et nad on nõus kinnistusraamatu registriossa nr xxxx (so kinnistu asukohaga xxxx) IV jakku Hüpoteeklaen AS kasuks seatud hüpoteekide (so hüpoteegid summas 45 000 eurot, 15 000 eurot ja 30 000 eurot) kustutamisega. M S (isikukood: xxxx), T A (isikukood: xxxx) ja A A (isikukood: xxxx) paluvad kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxx neljandasse (IV) jakku jooksva kande nr 1, 2 ja 3 alla kantud hüpoteegid summas 45 000 eurot, 15 000 eurot ja 30 000 eurot Hüpoteeklaen AS kasuks.
7.M S, T A ja A A kinnitavad, et pooltel ei ole teineteise vastu muid nõudeid, kui vaid käesolevas kompromissilepingus toodud nõuded.
8.M S, T A ja A A menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jäävad poolte endi kanda.
9.Pooled on kokku leppinud, et kompromissileping jõustub alates selle allkirjastamisest poolte poolt. Kompromiss esitatakse kompromissi sõlmimise päeval Harju Maakohtule kinnitamiseks. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus osaliselt lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse kostjate T A ja A A suhtes. Vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle.
3.TsMS § 430 lg 6 sätestab, et kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. M S ja T A ning A A paluvad kohtul peale kompromissi jõustumist edastada kompromissi kinnitava kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonda kompromissilepingu punktis 3, 5 ja 6 toodud kannete tegemiseks. Kohus on seisukohal, et tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene kohtu õigust kohustada kinnistusosakonda või muid registreid tegema hagimenetluses sõlmitud kompromissiga kokkulepitud kandeid. Kohus selgitab pooltele, et kinnistusraamatusse kannete tegemine toimub kinnistusraamatuseaduses sätestatud korras kinnistamisavalduse alusel. Seetõttu jätab kohus rahuldamata poolte taotluse saata kohtumäärus kinnistusosakonnale täitmiseks. Kohus edastab kohtumääruse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale teadmiseks.
4.TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 1470 euro tagastamist. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja M S tasunud Rahandusministeeriumi arvelduskontole riigilõivu käesolevas tsiviilasjas järgnevalt: 11.09.2023.a 420 eurot, 980 eurot, 70 eurot ning 20.10.2023.a 1540 eurot. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 3010 eurot. (3010 : 2 = 1505) Kohus rahuldab hageja taotluse ning tagastab hagejale pool menetluses 5 (6)
5.TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt jäävad M S, T A ja A A menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab M S, T A ja A A menetluskulud poolte endi, s.o M S, T A ja A A kanda.
6.Vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 661 tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Hageja ja kostjad T A ning A A on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega kahe kalendripäevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.