ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Solarbalt OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
539 572,35 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Solarbalt OÜ (registrikood 11258693), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Maria MägiRohtmets ja Hendrik Mühls Kostja I: X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II: OSAÜHING ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID (registrikood 10324761), seaduslik esindaja RL
Istungi toimumise aeg
25. aprill 2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 05. jaanuari 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Solarbalt OÜ kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Solarbalt OÜ (hageja) esitas 28.01.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse X (kostja I, advokaat) ja OSAÜHINGU ADVOKAADIBÜROO LAUS & PARTNERID (kostja II) vastu, milles palus mõista kostjatelt solidaarselt välja kahjuhüvitise 498 750 eurot ja sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja juhatuse liige TR, kes on ka otseselt või kaudselt olnud hageja osanik. Hagejale kuulus 50% Lamesa Kapital OÜ-st (Osa). Teine 50% kuulus OÜ King Invest kaudu MKle. MK tegutses advokaadina ja hoidis sellel ajal OÜ Luderitz kaudu TR perekonnale kuuluvat varakogumit.
3.TR pöördus detsembris 2018 kostja I poole palvega aidata vormistada Luderitz OÜ osalus ja selle alla kuuluv TR perekonnale kuuluv varakogum mõnele TR määratud perekonnaliikmele. 31.01.2019 võõrandas aga hageja kostja I nõustamisel ka Osa 1250 euro eest ja Lamesa Kapital OÜ vastu oleva laenulepingust tuleneva nõude (Nõude) 1 miljoni euro eest MKle kuuluvale Randburg Runners OÜ-le. Sellise tehingu ettepaneku tegi MK 29.01.2019 kostja I juuresolekul peetud nõupidamisel, põhjendades seda hageja huvide kaitsmise vajadusega (maksuriski maandamine). Kolmandatele isikutele pidi jääma mulje, et TR ja MK soovivad ühised ärid lõpetada. Suuline, tegelik kokkulepe TR ja MK vahel oli, et Osa ja Nõue loovutatakse mõne kuu möödudes samadel tingimustel hagejale tagasi. Kokkuleppest teadis ka kostja I, kes vastavad dokumendid koostas. MK aga keeldus Osa ja Nõude tagasiloovutamisest ning asus suulise kokkuleppe olemasolu eitama.
4.Kostja I tegutses Osa ja Nõude võõrandamistehingu ettevalmistamisel huvide konfliktis, kuna ta oli 29.01.2019 seisuga MKle võlgu suurema summa raha, millest ta hagejat ei teavitanud. Kostjal I vandeadvokaadina oli kõrgendatud usaldusseisund, kuid ta ei tegutsenud kutsestandardi tasemel. Kostja I ei saanud Osa ja Nõude müüjat ja ostjat samaaegselt esindades tagada vastassuunaliste huvidega klientide huvide kaitset. Kostja I oleks pidanud keelduma mõlema kliendi samaaegselt esindamisest, kui talle oli arusaadav, et üks klient saab tehingu tulemusel kahju.
5.Kostja I jättis tähelepanu juhtimata sellele, et hageja jääb MK poolt välja pakutud tingimustel Osa müügitehingu sõlmimise tulemusena 1250 euro eest ilma 500 000 eurot maksvast osalusest ja sellele, et hagejal on vaidluse tekkimisel suulist kokkulepet raske tõendada. Hageja juhatuse liige TR pöördus kostja I poole üksnes sooviga vormistada endale tagasi Luderitz OÜ osa. Muid tehinguid ta teha või õigusnõu saada ei soovinud. Luderitz OÜ osa tagastamiseks ei olnud vaja Osa ja Nõude võõrandamise tehingut teha ja kostja I pidi sellele hageja tähelepanu pöörama. Kostja I pidi ka aduma, et selliseid tehinguid ei tehta ühe nõupidamise pinnalt ja et osalus tuleb
2-22-1528
lasta spetsialistil enne ära hinnata. Kostja I koostas aga dokumendid nõupidamisega samal päeval MK etteantud tingimustel.
6.Kostja I rikkus kohustust tagada hageja varakogumi säilimine. Nii Osa kui ka Nõue kuulusid Luderitz OÜ alla, s.o perekond Reigamite varakogumisse, mille säilimise ja tagastamise pidi kostja I hagejat esindava advokaadina tagama.
7.Kostja I nõustamise tulemusel tekkis hagejale kahju 498 750 eurot, kuna 1250 euro eest võõrandatud Osa tegelik turuväärtus oli 31.01.2019 seisuga 500 000 eurot. Kahju tekkimine pidi olema kostjale I ettenähtav, kuna ta teadis, et Osa tegelik väärtus on nimiväärtusest kõrgem ja et Luderitz OÜ tagastamiseks ei ole vaja Osa ega Nõuet võõrandada. Nõude loovutamise lepingu alusel hageja praeguses menetluses kostjatelt kahjuhüvitist ei nõua.
8.Kostja I tekitas seega hagejale õigusnõustamisega kahju, kuna ta valmistas huvide konfliktis olles ette hagejale kahjulikud tehingud, jättis hageja tähelepanu tehingute kahjulikkusele juhtimata ja rikkus kohustust säilitada hageja varakogum. Kostja I rikkus Advokatuuri Eetikakoodeksi § 8 lg 1 ja 3 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 621 lg 3 ja § 620 lg 2. Vandeadvokaadi tekitatud kahju eest vastutab solidaarselt ka advokaadibüroo, s.o kostja II, kelle kaudu advokaat tegutseb.
9.Alternatiivselt vastutavad kostjad hagejale tekkinud kahju eest VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kostja I rikkus käibekohustust ehk välist hoolsuskohustust. Kui kostja I ei oleks olnud hagejaga lepingulises suhtes, siis ta ei oleks pidanud Osa müügi ja Nõude loovutamise protsessi sekkuma. Kuna ta aga tehinguprotsessis osales, on ta otseselt vastutav tekkinud kahju eest. Kostja I oleks pidanud hoiduma kummalegi osapoolele õigusnõu andmisest või vähemalt toimima vandeadvokaadilt eeldatavate üldiste kutseoskuste ja -standardite tasemel. Kostja vastuväited
10.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostja I osutas õigusteenust vastavalt klientide TR ja MK antud juhistele. Viimased leppisid jaanuaris 2019 ilma kostja I osaluseta kokku, et lisaks OÜ Luderitz osaluse võõrandamisele soovitakse võõrandada ka Osa ja Nõue. TR ja MK palusid, et kostja I valmistaks ette dokumendid ja broneeriks aja notaris. Suulisest kokkuleppest kostja I ei teadnud. Hageja tegelik probleem on selles, et tema hinnangul on tal MKga suuline kokkulepe, mida MK ei täida. Sellest ei järeldu aga kostja I osutatud õigusteenuse ebakvaliteetsust. Tegelikult ei pidanudki MK Osa ja Nõuet tagasi loovutama.
12.Advokaadi vastutus ei saa tekkida sellest, milliste tehingute tegemises lepivad pooled kokku pärast advokaadi poolt ettevalmistatavate tehingute tegemist. Hageja ise väidab, et oli suulisest kokkuleppest teadlik, kuid soovis ikkagi tehingud teha. Osutatud õigusteenus vastas kostjale I antud juhistele. Kostja I ei olnud huvide konfliktis. Kostja I ei ole ka täitnud hageja sellist käsundit, mis oleks hagejale kaasa toonud ebasoodsa tagajärje. Kostja I ei pidanud konsulteerima osapooli Osa väärtuse ja müügihinna osas. Hagejal, kellele Osa kuulus, pidi endal olema teadmine selle väärtusest. Väited selle kohta, et TRl või tema perekonnal on varalised õigused, mida on rikutud, on asjakohatud. Hageja ei saa nõuda TR perekonnale tekkinud kahju hüvitamist. Kui hagiavalduse kohaselt oli hageja eesmärk sõlmida kostja I poolt ettevalmistatud tehingud õigusnäivuse loomiseks ja tehingudokumentidega seda ka tehti, ei saa selliste tingimustega tehingu ettevalmistamist kostjale I ette heita.
2-22-1528
13.Isegi kui hagejale on tekkinud kahju, tuleb kahjuhüvitis vähendada nullini. Hageja, teades Osa hinda, sõlmis teadlikult müügilepingu ja põhjustas sellega endale kahju. Hageja ei ole Osa müügilepingut tühistanud. Kostja I ei näinud ega pidanud sellise kahju tekkimist ette nägema.
14.Hageja alternatiivne nõue on alusetu. Kostja I ei ole sekkunud hageja ja MK vahelistesse suhetesse omal initsiatiivil, nende tahte vastaselt. Puudub põhjuslik seos kostja I väidetava teo ja kahju vahel. Vaidlusaluse Osa väärtus oli 31.01.2019 tegelikult 78 000 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
15.Harju Maakohus jättis 05.01.2024 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud jättis maakohus rahaliselt kindlaks määramata.
16.Maakohtu otsuse kohaselt sõlmisid hageja, Randburg Runners OÜ ja kostja II, tegutsedes kostja I kaudu, jaanuaris 2019 käsunduslepingu tunnustele vastava õigusabi teenuse osutamise lepingu. TR ja MK ei tegutsenud detsembris 2018 – jaanuaris 2019 eraisikutena, vaid hageja ja Randburg Runners OÜ juhatuse liikmetena. Jaanuaris 2019 toimunud kohtumisel avaldasid nad soovi saada õigusabi tehingute ettevalmistamiseks, millega hageja võõrandab enda Osa ja loovutab oma Nõude Randburg Runners OÜ-le. See, millal ja kui palju nõupidamisi kostja II ruumides jaanuaris 2019 toimus ja mis oli lepingu sõlmimise kuupäev, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust.
17.Hageja etteheited puudutavad üksnes Osa võõrandamist. Kui eeldada, et õige on hageja väide, et Osa pidi pärast selle Randburg Runners OÜ-le võõrandamist tulema tagasi TR perekonna kontrolli alla, näiteks TR tütre firma Revaldus kaudu, ei ole hagejal kahju tekkinud. See välistab hagi rahuldamise.
18.Kostja I võttis omaks, et tema joonistas kostja II blanketile skeemi selle kohta, kuidas Osa TR kontrolli alla tagasi liigub. Hageja ei ole aga tõendanud, et kostja I joonistas skeemi jaanuaris 2019 enne Osaga tehingu tegemist, ega seda et kostja I oli teadlik TR ja MK vahel sõlmitud suulisest Osa tagasiloovutamise kokkuleppest.
18.1.TR andis tsiviilasjades nr 2-19-4777 ja 2-20-3160 vande all ütlusi selle kohta, et kostja I joonistas skeemi jaanuaris 2019 toimunud nõupidamisel ja et kostja I oli teadlik TR ja MK suulisest kokkuleppest, et Randburg Runners OÜ tagastab Osa TR näidatud isikule. MK andis nendes tsiviilasjades ja käesolevas tsiviilasjas ütlusi, mille järgi joonistati nõupidamisel skeem tahvlile, mitte tõendina esitatud kostja II blanketil. MK ütlustest nähtub ka see, et TR ja MK ei leppinud kokku Randburg Runners OÜ-le võõrandatud Osa tagastamises TR poolt näidatud isikule. MK ütlused selle kohta, et kostjale I andsid tehingute vormistamiseks juhiseid mõlemad, nii TR kui MK, riimuvad kostja I 12.03.2019 e-kirjas avaldatuga. See tõstab ütluste usaldusväärsust. 04.03.2019 telefonivestlus ei tõenda kostja I teadlikkust väidetavast suulisest kokkuleppest. Vestluse stenogrammi kohaselt ei olnud kostja I kokkuleppe sõlmimise juures. Sama tõendab kostja I ja TR kirjavahetus. Kostja I ei ole kinnitanud, et ta oleks väidetavast suulisest kokkuleppest teadnud mujalt, kui TR väidetest. Usutav on kostja I väide, et ta joonistas TR palvel skeemi nädalapäevad pärast 31.01.2019 Osa võõrandamise lepingu sõlmimist. Kuna kostja I väidetavast suulisest kokkuleppest ei teadnud, ei saanud ta sellega õigusteenuse osutamisel arvestada. Samuti ei saanud Osa väidetav üleandmine Randburg Runners OÜ-lt kolmandale isikule olla kostjale I antud käsundi sisuks.
19.31.01.2019 protokoll ning TR ja MK ütlused tõendavad, et kostjale I antud käsundi sisuks oli valmistada ette tehingud, millega MK võõrandab Luderitz OÜ osa TR tütre firmale
2-22-1528
Revaldus, hageja võõrandab Osa ja loovutab Nõude Randburg Runners OÜ-le. Puudub vaidlus, et need tehingud on tehtud. Seoses nendega ei ole etteheiteid esitatud. Seega täitis kostja I talle antud käsundi nõuetekohaselt.
20.Kostja I ei tegutsenud huvide konfliktis. Kostja I ja MK vahel oli alates 2013–2014 laenusuhe, viimane laenas kostjale I 14 500 eurot. Laenusuhe ühega käsundiandjatest võib tekitada kahtlust advokaadi erapoolikuses ja soovis tegutseda enda võlausaldaja huvides. Samas täitis kostja I saadud käsundi nõuetekohaselt. Ta oli mõlema kliendi suhtes lojaalne ja saavutas oodatud tulemuse. Hageja seisukohtadest järeldub, et kahju tekitas mitte kostja I, vaid see, et MK ei asunud väidetavat suuliselt sõlmitud Osa tagastamise kokkulepet täitma. Hageja ei ole väitnud, et kostjalt I tellitud teenus, Osa võõrandamise tehingu ettevalmistamine, ei vastanud tema tahtele või MKga kokku lepitud tingimustele. Advokaat ei saanud käsundi täitmisel isiklikku kasu. Asjaoludest ei nähtu, et advokaat oleks eelistanud Randburg Runners OÜ huve hageja huvidele. Seetõttu ei pidanud kostja I hagejat laenusuhtest teavitama. Huvide konfliktis tegutsemist ei saa ette heita põhjendusel, et hagejal ja Randburg Runners OÜ-l olid vastandlikud huvid. TR ja MK pöördusid kostja I poole ja andsid talle juhiseid tehingute vormistamiseks koos. Kostjal I ei saanud tekkida arusaama, et Osa võõrandamine ei ole kooskõlas hageja tahte ja huvidega. Ta pidi ette valmistama tehingud mitme TR ja MKga seotud äriühingu vahel ja võis eeldada, et vaidlusalune tehing on üks paljudest, mistõttu ei pruugi Osa võõrandamine nominaalhinna eest anda tunnistust sellest, et tehing kahjustab hageja huve. Klientidel võisid olla ka muud kostjale I avaldamata kokkulepped. Ka see, et TR, kellele notar osa müügilepingu sõlmimisel lepingu sisu selgitas, lepingu sõlmis, näitab, et tehing oli hageja huvides.
21.Kuna kostja I ei teadnud TR ja MK väidetavast suulisest Osa tagasivõõrandamise kokkuleppest, ei saa talle ette heita, et ta ei juhtinud hageja tähelepanu tehinguga kaasnevatele majanduslikele tagajärgedele ehk sellele, et hageja võib enda varast ilma jääda. Kostjale I ei saa ette heita ka hagejale varalise kahju tekkimise vältimata jätmist ega seda, et ta ei selgitanud välja hageja tegelikku tahet Osa võõrandamisel. Hageja tahet väljendas TR kostjale I käsundi andmisel ning TR ja MK juhiste alusel koostatud ja osaliste poolt allkirjastatud 31.01.2019 protokoll. Samuti allkirjastas TR 31.01.2019 Osa müügilepingu. Kostjal I puudus mõistlik alus kahelda selles, kas talle antud korraldused vastavad käsundiandja tahtele. Esile toodud asjaoludest ei nähtu, et TR oleks olnud võimetu enda tegudest ja tehtavatest korraldustest aru saama. Asja materjalidest ei nähtu ka see, et kostja II ruumides toimunud nõupidamistel oleks kostjale I avaldatud teavet, mis paneks teda kahtlema, kas Osa võõrandamine on vastuolus hageja tegelike huvidega, mis olukorras pidanuks advokaat kliendile võimalikke tagajärgi selgitama ja vajadusel õigusteenuse osutamise lepingu lõpetama (eetikakoodeksi § 8 lg 3). Hageja rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamise juhiste järgimata jätmist puudutavad etteheited on alusetud, kuna advokaadilt praegusel juhul tellitud teenused ei langenud juhendi kohaldamisalasse.
22.Hageja alternatiivne VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel esitatud kahju nõue ei ole põhjendatud. Kostja I ei teadnud väidetavast suulisest kokkuleppest TR ja MK vahel. Advokaat täitis käsundi nõuetekohaselt kooskõlas talle antud juhistega. Apellatsioonkaebus
23.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Alternatiivselt palub hageja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
24.Maakohus jättis asja lahendamisel hindamata hageja poolt tõendina esitatud TR ja kostja I e-kirjavahetuse ajavahemikul 27.10.2021–02.11.2021. Kostja I viitab oma 27.10.23 ja
2-22-1528
02.11.2021 e-kirjades, et kui TR oleks Nõude loovutamise ja Osa müügilepingu sõlmimisest keeldunud, oleks MK keeldunud Luderitz OÜ osaluse TRle tagastamisest. MK on erinevates kohtumenetlustes ütlusi andes aga kinnitanud, et Luderitz OÜ tehing ei olnud Osa ja Nõude tehingutega seotud. Maakohus leidis, et MK ütlused ning kostja I 12.03.2019 ja 18.03.2019 ekirjad tõendavad, et TR l ja MKl olid Osa ja Nõude tingimused juba varem kokku lepitud ja kostjale I kanti need ühiselt ette. Kui kohus oleks ka 2021 kirjavahetust hinnanud, oleks tekkinud vastuolu. Kui kostja I ei teadnud ega pidanudki teadma, kas ja millised kokkulepped TRl ja MKl olid, siis kuidas sai tal tekkida ettekujutus, et Luderitz OÜ osa tagastamine ning Osa ja Nõude tehingud on omavahel seotud. Sellist sisendit TR ega MK kostjale I ei andnud. Kui on tõendatud, et iga asjaosaline sai tehingutest ja nende eesmärkidest isemoodi aru, ei ole võimalik järeldada, et kostja I täitis käsundit TR ja MK poolt koos ette antud info pinnalt. Kui kohus oleks seda tõendit arvestanud, ei oleks ta saanud järeldada, et kostjale I anti TR ja MK poolt koos ette täpselt sama ja kattuva sisuga sisend käsundi täitmiseks. Otsusest ei nähtu, miks see asjaolu ja vasturääkivus asja lahendamise seisukohast tähtsust ei oma.
25.Maakohus andis tõenditele kogumis vale hinnangu ja tegi selle pinnalt vale otsuse. Maakohus leidis, et kostja I ei teadnud ega pidanudki käsundit täites teadma, et Osa müügilepingu puhul võib hagejale tekkida suur varaline kahju, eriti kuna Osa müügileping oli vaid üks osa kostjalt I tellitud õigusteenusest. Asjas esitatud tõenditest ei ole aga võimalik järeldada, et TR ja MK koos soovisid täpselt samasid tehinguid täpselt samade õiguslike tagajärgedega. Ei ole usutav, et mõlemad koos saamaegselt rääkisid kostjale I täpselt sama juttu. Tõendite pinnalt on loogiline, et MK, mitte TR, kandis kostjale I ette tehingute tingimused. Maakohus jättis tähelepanuta, et TR soovis üksnes Luderitz OÜ osaluse tagasivormistamist. Osa müügilepingu sõlmimises veenis teda MK. Kostja I kinnitas 04.03.2019 telefonikõnes, et teadis tegelikest kokkulepetest. Maakohus ei hinnanud, kuidas üldse Osa ja Nõude tehingute teema tõusetus. Kostja I oleks pidanuks enne käsundi täitmiseks võtmist välja selgitama mõlema kliendi tegeliku tahte ja ettekujutuse kavandatavatest tehingutest, sh veenduma, et nii TR kui MK soovivad Osa võõrandamist 1250 euro eest. Kui igal asjaosalisel oli tehingust erinev arusaam, tekib küsimus, millise sisendi pinnalt kostja I üldse dokumente koostas. TR allkirjastas Osa müügilepingu teadmisega, et Osa omandiõiguse üleminek ei ole jäädav. Kui kostja I oleks selgitanud TRle, et 31.01.2019 tehinguga jääb hageja ilma 1250 euroga Osa omandiõigusest, siis on usutav, et TR oleks tehingust keeldunud. Kui kohus oleks kõiki tõendeid kogumis korrektselt hinnanud, oleks ta tuvastanud, et siin on niivõrd palju vasturääkivusi ja elulisi vastuolusid, ega oleks saanud asuda järeldusele, et kostja I täitis oma käsundit korrektselt ja/või, et kõikidel tehinguga seotud isikutel olid täpselt samad soovid ja nägemus tehingute õiguslikest tagajärgedest.
26.Kummalegi kliendile kostja I täiendavaid selgitusi ei jaganud, sh tehingu vastaspoolte samaaegselt esindamisele võtmise kohta. Maakohus hindas kostja I hoolsuskohustuse põhjendamatult madalaks. Õige ei ole järeldus, et kostja I ruumist väljas viibimine 29.01.2019, kui MK Osa võõrandamislepingu sõlmimise ideed TRle esmakordselt tutvustas, vabastab ta vastutusest. Kui Osa ja Nõude võõrandamise tehingud oleksid olnud kostjale I uued teemad, ei oleks ta jõudnud dokumente nii kiiresti ette valmistada.
27.Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja I ei pidanud informeerima kliente oma laenusuhtest. Samuti leidis maakohus valesti, et kostja I ei eelistanud ühe kliendi huve teise kliendi huvidele. Üks klient võitis ja teine kaotas tehingu tulemusel 498 750 eurot. Kui kostja I oleks TR laenusuhtest teavitanud, oleks ta pöördunud mõne sõltumatu advokaadi poole.
28.Õige ei ole järeldus, et kuna kostjalt I sooviti mitme erineva tehingu ettevalmistamist, siis eraldiseisvalt Osa müügilepingu osas ei pidanudki kostjale I tekkima mõistlikku kahtlust selle
2-22-1528
võimalike negatiivsete tagajärgede kohta ühele kliendile. Kui kostja I sai aru, et Osa müügileping on Luderitz OÜ osa tagastamise tingimus, oleks olnud loogiline, et ta oleks soovitanud mõlemad tehingud koos ühes tehingus ära teha. Loogilist ega mõistlikku põhjust ei olnud sõlmida neid tehinguid eraldi. Kohus rajas oma järeldused selle kohta, et TR ja MK „koos“ pöördusid kostja I poole sooviga Osa ja Laenu tehingud vormistada suures osas MK vande all antud ütlustele, mis ei ole aga usaldusväärsed. MKl on isiklik huvi asja lahenduse vastu ja tema ütlused tuleb kõrvale jätta. Muudest tõenditest „koos“ kostja I poole pöördumist ega „koos“ kostjale I Osa tehingu tingimuste ette andmist ei nähtu. Järelikult ei ole tõendatud, et hageja soovis Osa omandi 1250 euroga jäädavalt ära anda.
29.Kostja I ei vabane vastutusest üksnes seetõttu, et TR „soovis“ Osa müügilepingut sõlmida. Kostja I pidi eristama TR ja MK ettekujutust Osa müügilepingust ja soovitud resultaadist, mitte piirduma üksnes dokumentide vormistamise ja notari aja kokku leppimisega. TR sõlmis tehingu lähtudes väärast ettekujutusest, et see on ajutine ning tema ja hageja huvides. Selle väärarusaama lõid MK ja kostja I. Kui kostja I sai aru, et Osa võõrandamine on Luderitz OÜ tagastamise tingimus, pidi ta seda hagejale selgitama.
30.Kui kostja I oleks järginud käsundisaaja kohustusi nõuetekohaselt, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Kui kostja I oleks avaldanud TRle oma võlasuhte MKga, ei oleks TR kostja I teeneid enam vajanud. Kui kostja I oleks selgitanud välja, milline on TR tegelik tahe Osa müügilepingu õiguslikest tagajärgedest, sh selgitanud talle, et tema tegelik ettekujutus – Osa ajutine ümbervormistamine ja hiljem tagasi vormistamine, praeguse lepingu sõnastuse järgi ei täitu, oleks TR tehingust keeldunud.
31.Ükski tõend ei kinnita, et TR tõesti sai Osa müügilepingu tegelikest õiguslikest tagajärgedest aru või, et ta tõesti sooviski 1250 euro eest Osa ära anda. Kostja I rikkus käsundit täites kohustusi (huvide konflikti vältimise kohustus, kliendile selgituste andmise kohustus, kliendile varalise kahju tekkimise ärahoidmise kohustus), hagejale tekkis varaline kahju (hageja jäi ilma 498 750 eurost) ning kohustuste rikkumise ja hagejale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos (kui kostja I oleks oma käsundisaaja kohustusi täitnud korrektselt, ei oleks hageja Osa müügilepingu tehingusse läinud ja hagejal oleks jätkuvalt Osa omand olemas). Vastustaja seisukoht
32.Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
33.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele.
34.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
35.Praeguse asja lahendamisel omavad tähtsust järgmised vaidlustamata ja tõendatud asjaolud: - hageja juhatuse liige on TR (kd I tl 13–15 pöördel); - MK hoidis TR palvel talle kuulunud OÜ Luderitz (kd I tl 16–17) kaudu TR varakogumit;
2-22-1528
-
-
hageja kuulus kuni 24.10.2019 OÜ-le Luderitz (kd I tl 13–15pöördel); TR pöördus detsembris 2018 kostja I poole eesmärgiga vormistada OÜ Ludertiz osa tema näidatud isikule (kd I tl 68); hagejale kuulus kuni 31.01.2019 Lamesa Kapital OÜ 50% Osa (kd I tl 20–21 pöördel) ja Nõue Lamesa Kapital OÜ vastu (kd I tl 25–26); Lamesa Kapital teine 50% Osa kuulus King Invest OÜ-le, mis kuulus MKle (kd I tl 22–24); 31.01.2019 tehti tehingud, millega o MK võõrandas Luderitz OÜ TR tütrele kuuluvale OÜ-le Revaldus (kd I tl 16–17; 18–19 ja kd II tl 61–62); o hageja võõrandas Osa ja Nõude Randburg Runners OÜ-le (kd I tl 82–84 ja tl 80); Randburg Runners OÜ kuulus MKle (kd I tl 71–72).
36.Maakohus tuvastas esitatud tõendite alusel, et hageja, Randburg Runners OÜ ja kostja II, kes tegutses kostja I kaudu, sõlmisid jaanuaris 2019 käsunduslepingu tunnustele vastava õigusabi teenuse osutamise lepingu. Lepingu sisuks oli valmistada ette tehingud, millega MK võõrandab Luderitz OÜ osa TR tütre firmale Revaldus ning hageja võõrandab Osa ja Nõude Randburg Runners OÜ-le. Samuti tuvastas maakohus, et advokaadile antud käsundi sisuks ei olnud Osa edasi andmine Randburg Runners OÜ-lt kolmandale isikule. Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel menetlusnorme rikkunud ja hageja ei ole maakohtu poolt nende asjaolude tuvastamist ka vaidlustanud. Ringkonnakohus lähtub seega maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas kostjad, s.o advokaadibüroo ja õigusteenust osutanud advokaat, vastutavad kahju eest, mis hagejale kui kliendile väidetavalt tekkis, kui ta võõrandas Osa Randburg Runners OÜ-le 1250 euro eest.
37.Maakohus selgitas pooltele 05.04.2023 kohtuistungil kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist. Kohalduva õiguse üle poolte vahel vaidlust ei olnud. Hageja nõude õigusliku kvalifikatsiooniga nõustub ka ringkonnakohus. Kliendi ja advokaadi vahelisele õigussuhtele kohalduvad käsunduslepingu sätted (VÕS § 619 jj) ja olukorras, kus klient nõuab advokaadilt õigusteenuse osutamisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb analüüsida järgmist (vt ka RKTKo 14.06.2019, 2-13-6457, p 13): - kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115 lg 1); - kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine on VÕS § 103 järgi vabandatav; - kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); - kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); - kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); - kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
38.Seega pidi hageja esmalt esile tooma ja tõendama selle, et kostja I õigusteenust osutava advokaadina on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Käsundisaaja üldised kohustused on sätestatud VÕS §-s 620, mille esimese lõike kohaselt peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi teise lõike järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel üldjuhul järgima käsundiandja juhiseid, kuid kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste kohta. VÕS § 621 lg 3 sätestab, et kui juhistest kinnipidamisega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg, võib käsundisaaja järgida
2-22-1528
juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud käsundiandja tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja käsundiandja ei muuda juhiseid. VÕS § 621 lg 4 sätestab, et käsundisaaja ei vastuta VÕS § 621 lg-tes 1-3 sätestatud kohustuste rikkumise eest, kui käsundiandja kiidab käsundisaaja tegevuse hiljem heaks. VÕS § 623 lg 1 sätestab, et kui käsundi esemeks on tehingu tegemine, võib käsundisaaja olla ühel ajal käsundi täitmiseks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui huvide konflikt on välistatud.
39.Vaidlustamata asjaoludel valmistas kostja I ette hagejale kuulunud Osa võõrandamise tehingu dokumendid ja broneeris tehinguaja notaris. Hageja heidab kostjale I ette tegutsemist huvide konfliktis, Osa võõrandamise tehingu kahjulikkusele tähelepanu juhtimata jätmist ja hageja varakogumi säilimise kohustuse täitmata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus viis läbi nõuetekohase eelmenetluse ja arutas pooltega piisavas mahus nii faktilisi asjaolusid, tõendamiskoormist kui ka õiguse kohaldamisega seonduvat. Maakohus on oma otsuses piisava põhjalikkusega ja tõenditele tuginedes põhjendanud oma järeldusi selle kohta, et kostja I ei ole õigusteenuse osutamisel oma kohustusi rikkunud. Hageja tugineb oma apellatsioonkaebuses valdavalt sellele, et maakohus on asja lahendamisel tõendeid ebaõigesti hinnanud ja et esitatud tõendite baasil tuleb teha asjas teistsugune otsus. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kohus järgmist.
40.Iseenesest on õige apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole asja lahendamisel arvestanud hageja poolt tõendina esitatud TR ja kostja I e-kirjavahetust perioodist 27.10.2021– 02.11.2021 (kd I tl 188-189). Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg 8 tulenevat kohustust analüüsida otsuses kõiki tõendeid ja tõendiga arvestamata jätmise korral seda põhjendada. See ei anna aga alust maakohtu otsuse muutmiseks, kuna tõendiga arvestamata jätmine ei ole viinud ebaõigete järelduste tegemiseni. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et tegemist on olulise ja keskse tähtsusega tõendiga, millest nähtuvate asjaolude tõttu on erinevalt maakohtust võimalik leida, et kostja I on oma kohustusi rikkunud. Hageja esitas kirjavahetuse koos hagiavaldusega, et tõendada oma väidet selle kohta, et kostja I asus alates sügisest 2021 TRle väitma, et MK ei oleks olnud nõus OÜ-d Luderitz TRle ilma Osa müügilepingut sõlmimata tagastama. Apellatsioonkaebuses selgitab hageja, et tõendist tuleneb see, et kõik asjaosalised said planeeritavatest tehingutest erinevat moodi aru ja kostja I rikkus oma kohustusi, kui jättis poolte tegeliku tahte välja selgitamata.
41.Esmalt märgib ringkonnakohus, et ei nõustu väitega, nagu oleks kostja I jätnud poolte tegeliku tahte välja selgitamata. Hageja kinnitas soovi Osa 1250 euro eest võõrandada nii 29.01.2019 protokolli allkirjastamisega (kd I tl 22–22p), kui ka müügilepingu sõlmimisel notari juures (kd I tl 82–84). Seega ei ole õige ka etteheide, nagu ei kinnitaks ükski tõend, et hageja soovis ka tegelikult Osa 1250 euro eest võõrandada. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et tehing ei oleks selle ettevalmistamise ja tegemise ajal vastanud tema tegelikule tahtele ja et kostja I pidi seda mõistma. Seda järeldust ei muuda hageja viidatud e-kirjavahetus ajavahemikust 27.10.2021–02.11.2021. Tegemist on ligi kolm aastat pärast tehingute tegemist toimunud kirjavahetusega, milles kostja I selgitab, et tema mäletamist mööda oli Luderitz OÜ tagasi võõrandamise tingimus Osa ja Nõude võõrandamine ning märgib, et temal ei olnud võimalik sundida MK sõlmima dokumente teistel tingimustel, millega ta ise nõus oli. Ajalist aspekti, samuti varsti pärast tehingu tegemist TR ja MK vahel kujunenud konflikti, millesse kaasati ka kostja I, arvestades ei ole kirjavahetusest võimalik teha lõplikke järeldusi kostja I teadmise kohta jaanuaris 2019. Arvestades talle antud käsundi sisu ei oma aga olulist tähtsust ka see, kas Osa ja Nõudega seotud tehingud olid Luderitz OÜ tehingu
2-22-1528
tingimus või mitte, kuna kõik need tehingud olid kostjale I antud käsundi sisu ja kõik need tehingud ka tehti, sh hageja poolt isiklikult. Arvestades hageja enda kinnitust selle kohta, et Osa ja Nõude tehingud ei olnud tegelikult Luderitz OÜ tehinguga seotud, ei saanud kostja I väidetav ekslik arusaam, kui see ka esines, hageja poolt Osa võõrandamistehingu tegemist mõjutada. Seega ei ole kirjavahetusest võimalik järeldada, et kostja I oleks olnud ja millisel viisil ta oli õigusteenuse osutamisel hooletu. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu järelduste vastuolu hageja viidatud kirjavahetusega.
42.Hageja omistab apellatsioonkaebuses ebaproportsionaalselt suur tähtsust küsimusele, mis vormis ja millal toimus TR ja MK ühine sõnavõtt kostjale I seoses Osaga käsundi andmisel. Õiged ei ole etteheited, nagu oleks maakohus jätnud need asjaolud ebaõigesti välja selgitamata. Selle üle, et kostjale I anti käsund vormistada erinevad tehingud, sh valmistada ette Osa müügitehing ja broneerida aeg notaris, pooled ei vaidle. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hagejal ei olnud vastuväiteid kostja I poolt ette valmistatud lepingudokumentidele. See, et advokaadi poole pöördutakse ühe sooviga, kuid protsessi käigus teenuste maht muutub, ei ole ebatavaline ega taunitav. Hageja rõhutab, et tema pöördus kostja I poole detsembris 2018 üksnes Luderitz OÜ tagasivormistamiseks, kuid sellest ei saa teha hageja soovitud järeldust, nagu oleks kostja I rikkunud õigusteenuse osutamisel oma kohustusi, kui ta valmistas ette ka need tehingud, mille ettevalmistamist paluti temalt jaanuaris 2019.
43.Hageja väide, et ta ei saanud aru, et ta müüb 1250 euroga Osa jäädavalt ära, ei ole usutav. Isegi kui see väide vastab tõele, ei ole see etteheidetav kostjale I. Müügilepingu esmased tagajärjed, s.o eseme omandist ilma jäämine kokku lepitud ostuhinna vastu, ei saanud tulla hageja seaduslikule esindajale üllatusena. Hageja väidetest ei ole ka aru saada, mida kostja I hagejale müügilepingu tagajärgede kohta veel täiendavalt seletada oleks saanud. Arvestades hagiavalduses kirjeldatud tehingu tegemise asjaolusid, ei olnud hagejal võõrandamistehingu tagajärgedest ebaõiget ettekujutust ja ei ole usutav, et ta oleks selle kostjalt I müügilepingu otseste tagajärgede kohta saadud täiendava selgituse alusel jätnud tegemata. Hageja enda väitel soovis ta müügilepingu sõlmida, kuid uskus, et MK tagastab talle osa hiljem. Asjaolu, et MK Osa tagasivõõrandamise väidetavat suulist kokkulepet ei täida, ei ole aga etteheidetav kostjale I. Maakohus tuvastas menetlusnorme rikkumata, et hageja väide, nagu oleks kostja I tagasiloovutamise kokkuleppest teadnud, on tõendamata. Meelevaldne on apellatsioonkaebuse järeldus, justkui oleks maakohus seejuures pidanud asja lahendamisel kõige olulisemaks asjaolu, et kostja I ei viibinud TR ja MK vahel kokkulepete sõlmimise ajal ruumis. Maakohus on hinnanud tõendeid kogumis. Samas ei ole hageja ka väitnud, et Osa väidetav tagasiloovutamise kokkulepe oleks olnud kostjale I antud käsundi osa või et kostja I oleks teadnud, et MK väidetavat kokkulepet täita ei plaani.
44.Maakohus leidis õigesti ka seda, et tõendamata on kostja I tegutsemine huvide konfliktis ja sellega kahju tekitamine. Huvide konflikt tähendaks seda, et kostjal I oleks olnud huvi tehingu tegemise vastu ühel või teisel viisil, kuid praegusel juhul ei ole selliseid asjaolusid esile toodud ega tõendatud. Ainuüksi sellest, et kostjal I oli MKga laenusuhe, millest ta klienti ei teavitanud, ja ta nõustas tehingu mõlemaid pooli, ei saa järeldada, et kostja I tekitas hagejale sellega varalise kahju. Hageja ei ole väitnud, et kostjal I oleks olnud laenu teenindamisega probleem või et tal oleks mingil põhjusel olnud alust valmistada tehinguid ette MK huvidest lähtudes. Huvide konflikti ei saa järeldada ka sellest, et Osa võõrandamistehing toimus nominaalhinnaga. Tegemist ei ole ebatavalise tehinguga ja kui see oleks olnud ebatavaline, oleks hageja seaduslik esindaja seda märganud. Samas ei ole hageja esile toonud kostja I rolli tehingu tingimuste või hinna kujunemise juures. Hageja väitel toimus tehing MK ette antud tingimustel ja ta tegi tehingu ise. Kostja I hagejat tehingu tegemisel ei esindanud. Isegi, kui õige oleks väide, et TR
2-22-1528
oleks laenusuhtest teades loobunud kostja I teenustest, ei saa sellest aga järeldada, et ta ei oleks Osa tehinguid nendel tingimustel ikkagi teinud.
45.Õige ei ole ka etteheide, nagu oleks maakohus seadnud advokaadi hoolsusstandardi liiga madalale. Hoolsusstandardi ulatus sõltub advokaadile antud käsundi sisust, mis seisnes antud juhul tehingute ettevalmistamises ja kliendist, s.o antud juhul äriühingute kogenud juhatuse liikmed. Ka äriühingu juhatuse liikmetele endale kehtib hoolsusstandard ühingu juhtimisel ja tehingute tegemisel.
46.Hageja palub oma apellatsioonkaebuses, et kohus ei arvestaks MK poolt vande all antud ütlustega, kuna MK on asjast huvitatud isik ja tema ütlused ei ole usaldusväärsed. TsMS § 238 lg 5 teise lause kohaselt võib tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et MK ütlused on ebausaldusväärsed ja tuleb jätta arvestamata. Kuigi MK on vaidlusega seotud, ei ole ta käesolevas menetluses asjast huvitatud isik. Antud menetlusest ei teki talle õigusi ega kohustusi. Tema vaidlusega seotus võib küll mõjutada ütluste kui tõendi väärtust, kuid ei muuda ütlusi iseenesest ebausaldusväärseks. Maakohus hindas MK ütlusi kogumis teiste tõenditega ja leidis, et need on usaldusväärsed. Ringkonnakohus nõustub sellega. Samas märgib ringkonnakohus, et kuna maakohus hindas MK ütlusi kogumis teiste tõenditega, ei võimaldaks ainuüksi MK ütluste kõrvale jätmine asuda seisukohale, et hagi tuleks rahuldada. Maakohus hindas asja lahendamisel vastukaaluks ka väidetava kokkuleppe teise poole, s.o TR antud ütlusi.
47.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja esile toonud ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja I osutatud õigusteenus oleks olnud ebakvaliteetne, et ta ei oleks olnud temale antud ülesande täitmisel hoolas ja lojaalne ning oleks põhjustanud mõne kohustuse rikkumisega hagejale 498 750 eurot kahju tekkimise. Ringkonnakohus märgib veel, et hageja väited on olnud vastuolulised ja muutuvad. Ebaselgeks jääb, mida ta peab endale tekkinud kahjuks, mille eest just kostjad vastutavad. Hageja on kirjeldanud nii kahju, mis on tekkinud TR perekonnale, s.o mitte hagejale, kuid selgitanud ka, et kahju on hageja vara negatiivne diferents, s.o et ta müüs 500 000 eurot maksva Osa 1250 euro eest. Samas on hageja kirjeldanud kahjuna ka seda, et MK keeldus Osa tagasi loovutamisest ja ringkonnakohtu istungil märkis hageja, et kahju seisneb Osa omandiõiguse kaotuses (kd IV tl 79 pöördel ajamärk 00:18:29). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et kostja I ei ole rikkunud oma kohustusi, mis oleksid kaasa toonud hageja kirjeldatud tagajärjed. Hageja kirjeldab põhjuslikku seost väidetava rikkumise ja tekkinud kahju vahel üksnes üldsõnaliselt. Kuigi hagejal on kostjale I etteheiteid seoses sellega, mida viimane oleks pidanud müügilepingu sõlmimise ettevalmistamisel selgitama, ei ole hagis esile toodud asjaolusid arvestades selge, et kostja I mingite selgituste andmine või andmata jätmine oleks olnud põhjuslikus seoses sellega, et hageja Osa võõrandas ja et ta võõrandas selle 1250 euroga, aga mitte mingi muu hinnaga. Kuigi hageja on esitanud selle kohta menetluses vastuolulisi seisukohti, kinnitas ta ringkonnakohtu istungil ka ise, et kostja I ei pidanudki Osa väärtust kindlaks tegema (kd IV tl 80 ajamärk 00:43:41).
48.Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi õigesti rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Ainuüksi see, et hageja maakohtu poolt tõenditele antud hinnanguga ei nõustu, ei anna alust maakohtu otsus tühistada. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus
49.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
2-22-1528
50.Kostjad osalesid kohtumenetluses isiklikult ja kinnitasid 25.04.2024 ringkonnakohtu istungil, et ei soovi menetluskulude nimekirju esitada. Hüvitatavaid kulusid ei nähtu ka asja materjalist. Kohus jätab seetõttu menetluskulude rahalise suuruse kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.