X hagi AS-i Eesti Gaas ja AS-i Gaasivõrk vastu lepingu täitmise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Erki Casar
Menetluse liik
Kostja AS Eesti Gaas (registrikood lepinguline esindaja Kaidi Sulg
10178905),
Kostja AS Gaasivõrk (registrikood lepinguline esindaja Kristi Lõoke
12503841),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus vaidlustatud osas muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Harju Maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus on jõustunud osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistis Xlt AS-i Eesti Gaas kasuks välja menetluskulude hüvitise 70 eurot ja AS-i Gaasivõrk kasuks välja menetluskulude hüvitise 70 eurot ning märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
2-23-7208 kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagiavaldus AS-i Eesti Gaas (kostja I) ja AS-i Gaasivõrk (kostja II) vastu lepingu täitmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja täitnud kostja I ees lepingust nr 7123005331311 tulenevad kohustused ja kostja II ees võrgulepingust nr V012261099 tulenevad kohustused. Kostja I teatas
20.aprilli 2023. a kirjaga hagejale võlgnevusest 3052,99 eurot. Kostja I ähvardas hagejat, et võlgnevuse tasumata jätmisel esitab ta kostjale II avalduse gaasitarnete katkestamiseks. Hageja tasus võlgnevuse 3052,99 eurot. Hageja edastas 2. mail 2023 kostjale I kirja, et võlgnevused on tasutud ja lisas väljavõtte www.gaas.ee lehelt. Kostja I teatas 8. mail 2023, et iseteeninduses oli väär info, ning 15. mail 2023, et sulgeb gaasi seoses võlaga 18. mail 2023. Hageja vastas kostjale I, et võlgnevus puudub ja hageja on sunnitud kohtusse pöörduma. Kostja II ei esitanud ühtki pretensiooni, et hageja oleks rikkunud sõlmitud võrgulepingut nr V012261099. Kostja I ei selgitanud võlgnevuse tekkimist. Kostjad ei ole viidanud ühelegi õiguslikule alusele, mille kohaselt kostja II peab täitma kostja I nõudeid gaasi sulgemiseks hageja suhtes. Kostjad rikuvad hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet ning kohustust vältida teisele poolele kahju tekitamist. Hageja nõudis, et kohus kohustaks kostjaid täitma lepingut nr 7123005331311 ja võrgulepingut nr V012261099.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hagejal on võlgnevus kostja I ees. Pärnu Maakohus tegi
23.märtsil 2023 maksekäsu nr 2-23-107776/6, millega kohustas hagejat tasuma kostjale I põhinõude 2404,50 eurot (sh võrgulepingust tulenevad nõuded), kõrvalnõudeid 34,62 eurot, hüvitama riigilõivu 94,50 eurot ja menetluskulu 20 eurot ning tasuma täiendavalt viiviseid 0,060000% päevas 2404,50 eurolt alates 24. märtsist 2023. Hagejal oli 21. juunil 2023 tasumata 221,61 eurot, mille tõttu oli kostjatel õigus katkestada hageja gaasiga varustamine.
3.Kohus selgitas hagejale 16. jaanuaril 2024, et nõue ei ole menetluskõlbulik.
4.Hageja teatas 7. veebruaril 2024, et ei soovi nõuet muuta.
5.Kostja I esitas 20. veebruaril 2024 menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt kostja I kasuks välja mõista 1065,35 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu 995,35 eurot ja tasutud riigilõiv 70 eurot. Kostjale I osutati õigusabi 42,5 töötunni ulatuses tunnitasuga 23,42 eurot. Kostja I palus märkida, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus jättis 6. märtsi 2024. a määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise 714,05 eurot ja kostja II kasuks menetluskulude hüvitise 70 eurot. Kohus märkis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. 2 (5)
2-23-7208
6.1.Määruse põhjenduste kohaselt tuli hageja sooritusnõue jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna see ei olnud täidetav. Lepingute täitmisele suunatud nõuet hagiavalduse nõudepunktis 2 toodud sõnastuses ei saaks selle nõude rahuldamise korral täitemenetluses maksma panna. Nõude rahuldamisel poleks selge, mida konkreetselt peaksid kostjad tegema, et nõue täita.
6.2.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
6.3.Kostja I palus mõista hagejalt välja menetluskulude hüvitis 1065,35 eurot (18. veebruari 2024. a menetluskulude nimekirja palus kostja jätta tähelepanuta). Hagi tagamisele esitatud määruskaebuselt tasus kostja 70 eurot. Kostja I nõudis lepingulise esindaja tasu 42,5 t eest tunnitasuga 23,42 eurot. Kohus hindas määruskaebusega seotud töö mahtu 15 t osas ülemääraseks. Muus osas oli kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistis hagejalt kostja I kasuks menetluskulude hüvitisena välja 714,05 eurot [70 + (42,5 - 15) × 23,42].
6.4.Kostja II palus mõista hagejalt välja menetluskulude hüvitise 70 eurot määruskaebuselt tasutud riigilõivu eest. Tegemist oli põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistis hagejalt kostja II kasuks menetluskulude hüvitisena välja 70 eurot.
6.5.Vastavalt kostjate taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märkis kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist seaduses sätestatud määras. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3 osas, millega mõisteti hagejalt kostja I kasuks välja esindaja kulud 644,05 eurot. Hageja palub jätta määruskaebusega seotud kulud kostja I kanda.
7.1.Hageja väitel ei nähtunud määrusest põhjendusi, mille põhjal kohus leidis, et kostja I esindaja on lepinguline esindaja TsMS § 175 lg 1 ja § 218 tähenduses, kelle kulusid võiks hüvitada. Kuna kostja I esindaja on kostja I töötaja, siis on tegemist kostja I kuludega, mis ei sõltu kohtuvaidluste olemasolust.
7.2.Lisaks on kostja I menetluskulude suurus tõendamata. Kui tegemist on töötajaga, kes täitis töökohustusi, on tööandja nn kuluks esindamisega seotud töötundide maksumus, mida arvestatakse töötaja põhipalga alusel. Esindamine toimus tööajal. Kostja I ei ole vastavaid tõendeid ega arvestust esitanud.
7.3.Lisaks ei ole kostja I esindaja töömaht vaidluse sisu, keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud.
8.Kostja I vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja I esindaja Kaidi Sulg ei ole kostja I töötaja, vaid kostja I ja K. Sule vahel on sõlmitud käsundusleping, mille alusel toimus ka tsiviilasjas nr 2-23-7208 esindamine. Kostja I on esindajale tasunud esindamise eest tsiviilasjas nr 2-23-7208, tegemist ei ole töötasuga. Hageja väide, et menetluskulude suurus on tõendamata, on ebaõige. Kostja I esitas esindaja töö kohta üksikasjaliku aruande. Maakohus vähendas määruskaebuse koostamisega seotud töö mahtu 15 t osas. Lisaks on kostja I esindaja tunnitasu oluliselt madalam kui üldiselt lepinguliste esindajate tunnitasu. Hageja taotles määruskaebusega seotud kulude kostja I kanda jätmist, kuid TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 3 (5)
2-23-7208
9.Kostja II määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
10.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
12.Kooskõlas TsMS § 651 lg-ga 1 ja §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu määrust üksnes selle osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise kostja I lepingulise esindaja õigusabikulude eest 644,05 eurot. Muus osas on maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus TsMS § 456 lg 1, lg 2 p 1, lg 4 teise lause ja § 659 järgi jõustunud.
13.Hageja seab määruskaebuses kahtluse alla kostja I kohustuse õigusabikulude eest tasuda. Hageja väitel on kostja I esindaja kostja I töötaja, mistõttu kostjal I ei ole siinses menetluses tekkinud hüvitatavaid lepingulise esindaja kulusid. Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu.
13.1.Iseenesest on õige hageja väide, et ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 2 sätestab, et ka menetlusosalise töötaja või teenistuja võib kohtus olla menetlusosalise lepinguliseks esindajaks, kui tal on kohtu arvates piisavad teadmised ja kogemused menetlusosalise esindamiseks. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt aga hüvitatakse menetlusosalist esindava töötaja menetluskuludest vaid sõidukulud.
13.2.Kostja I on 4. aprilli 2024. a määruskaebuse vastuses esile toonud, et tema lepinguline esindaja K. Sulg ei ole tema töötaja. Kostja I selgitas, et tema ja K. Sule vahel on sõlmitud käsundusleping, mille alusel kostjat I esindati ka siinses tsiviilasjas. Kostja I on esindajale siinses tsiviilasjas esindamise eest tasunud ning tegemist ei ole töötasuga. Kostja I esitas oma väidete tõendamiseks tema ja K. Sule vahel sõlmitud käsunduslepingu (dtl-d 370–371). Samuti esitas kostja I maksekorralduse, kust nähtub K. Sulele ülekande tegemine selgitusega „Tasu tsiviilasja 2-23-7208 eest Akti alusel“ (dtl 373).
13.3.Ringkonnakohus leiab, et kostja I on 4. aprilli 2024. a määruskaebuse vastuses esitatud selgitustega põhistanud ja samale seisukohale lisatud käsunduslepingu ja maksekorraldusega tõendanud, et tal on kohustus õigusabikulude eest tasuda. K. Sulg ei ole kostja I töötaja. Ta on käsitatav kostja I lepingulise esindajana TsMS § 218 lg 1 p 2 tähenduses. K. Sulg on esitanud kohtule nii enda haridust tõendava dokumendi (nt dtl 84, 31. mai 2023. a määruskaebuse lisa) kui ka volikirja (nt dtl 44, 30. mai 2023. a taotluse lisa). Eelnevat arvestades on alusetu määruskaebuse väide, et kostjal I ei ole siinses menetluses hüvitatavaid lepingulise esindaja menetluskulusid tekkinud.
14.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ületas kostja I lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire.
4 (5)
2-23-7208
14.1.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-21-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
14.2.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja I lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Hageja ei ole määruskaebuses (ega ka maakohtumenetluses) välja toonud, milliste menetlustoimingute tegemist kostja I lepingulise esindaja poolt ta loeb põhjendamatuks või ülemäära ajamahukaks. Hageja määruskaebuses esitatud üldine väide, et kostja I lepingulise esindaja töömaht ei olnud vaidluse sisu, keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine.
14.3.Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ka kostja I lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ning hageja ei ole seda määruskaebuses ka väitnud.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata.
16.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
17.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja § 178 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.