2-24-100119/8 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista AxxxxVxxxxxxxxxxx ja Rxxxx Vxxxxxxxxxxx solidaarselt OÜ Martinex kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ Martinex esitas 03.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt Axxx Vxxxxxxxx ja Rxxxx Vxxxxxxxx 7578,36 euro saamiseks. 04.01.2024 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnikud esitasid vastuväite. 02.11.2023.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10.04.2024 kohtule hagiavalduse kostjate vastu võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 01.07.2014 üürilepingu nr 2014-15, millega hageja andis kostjale üürile korteri xxxxxxx, xxxxxxxxx linn, xxxxxxxxx vald, xxxxxxxxx. Kostjad pidid igakuiselt tasuma üüri ja kõrvalkulusid. Lepingus on ette nähtud üüri suurenemine, mida hageja on aja jooksul rakendanud. Hageja esitas igakuiselt arveid. Kostjad tasusid osaliselt arve viimati 13.09.2022 ning sellest ajast pole arveid maksnud. Hageja raamatupidamisväljavõttest on näha, et kostjad on 13.09.2022 arve 725,81 eurot osaliselt tasunud summas 546,11 eurot ning muus osas on kostja tasunud varasemaid võlgnevusi. Pooled on kokku leppinud viivises 0,1% päevas. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista arvetest (13.09.2022-13.02.2024) tulenev põhinõue 10 669,26 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3140,61 eurot (0,1% päevas iga arve maksetähtajale järgnevast päevast kuni 09.04.2024), lisaks täiendava viivise hagi esitamise päevast 0,1% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. 11.04.2024.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjatele ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjaid hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjatele kätte 22.04.2024. Kostjad ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

2-24-100119 kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et VÕS § 76, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1,6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 271, § 2871 lg 1, § 292 ja TsMS § 367 alusel on põhivõlgnevus, viivis ja täiendav viivis hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjatelt solidaarselt tagaseljaotsusega hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 13 809,87 eurot, millest 10 669,26 eurot on põhivõlgnevus ja 3140,61 eurot 09.04.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised ja täiendava viivise alates 10.04.2024 0,1% päevas põhinõudelt 10 669,26 eurot, kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjatelt solidaarselt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 1050 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus nõude esitamisel riigilõivu 1050 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see on põhjendatud. Hageja taotles ka kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 576 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja tunnitasu määraks on 160 € (lisandub käibemaks, kuna hageja ei saa käibemaksu maha arvata). Praktikas on vandeadvokaatide tunnitasud kohtule esitatavate dokumentide kohaselt üldjuhul vahemikus 140-150 eurot. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu suurusena 156,25 eurot tunnis (koos käibemaksuga), 153 eurot tunnis (käibemaksuta), 170 eurot tunnis (käibemaksuta) ja 190 eurot tunnis (käibemaksuta) (vt RKTKm 01.10.2013, 3-2-1-91-13, p 13; RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115 14, p 14 ja 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24, 2-18-17536 p 18). Muuhulgas viitas Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-115-14 (p 14), et ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli juba 2008. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot ning see on aastatega eelduslikult tõusnud.