Aktiva Finance Group OÜ võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
189,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepingulised esindajad Alla Žulinskaja, Sigrid Rahkema
hagi E.E.
vastu
Kostja: E.E. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht hagiavalduses: Xxxxxxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud 28.04.2024 avalikult [teadaanne number 2244129]) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista E.E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel 22.12.2019 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingust nr 8988436 ja nutikindlustuse lepingust nr 8988440 tulenev võlgnevus kokku 158,69 eurot (millest 131,98 eurot põhivõlgnevus, 26,71 eurot põhivõlalt perioodi 19.05.2020 kuni 28.11.2022, eest sissenõutavaks muutunud viivis).
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi E.E. vastu sissenõudmiskulude 20,00 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista E.E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 131,98 eurot) alates 29.11.2022, kuni otsuse tegemiseni, so kuni 16.05.2024 k.a summas 21,99 eurot.
Välja mõista E.E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 131,98 eurot) alates 17.05.2024 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Menetluskulud jätta 89,43% ulatuses E.E. kanda ja 10,57% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Tsiviilasi nr 2-22-132833
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 270 eurot (millest 100 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud, 150 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 241,46 eurot mõista E.E.lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on E.E. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
10.Toimetada kostjale E.E. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-132833
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 26.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult E.E. (kostja) 234,26 euro saamiseks. Kohus tegi 12.09.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 28.10.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pärnu Maakohus jättis 31.10.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
3.Hageja esitas 28.11.2022 hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 131,98 euro, sissenõudmiskulude 20,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 26,71 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks alates 29.11.2022 kuni põhinõude summas 131,98 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100,00 eurot ning hageja õigusabikulud 360,00 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 22.12.2019 Elisa Eesti AS-ga (müüja) osamaksetega vara müügilepingu nr 8988436 ja nutikindlustuslepingu nr 8988440. Kostja kohustus maksma kauba ning kindlustuse eest vastavalt müüja poolt esitatud arvetele. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud võlgnevuse tõttu üles ja loovutas 15.02.2022 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjal välja mõista VÕS 1132 lg 2 alusel kahe meeldetuletuskirja edastamise eest 20 eurot. Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, mis tuleneb VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatusest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast so 19.05.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.11.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% põhivõlalt. Samuti palub hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
4.Kohtu nõudel hageja 19.12.2022 selgitas, et sissenõudekulude osas tugineb hageja kahju hüvitamise sätetele, mis reguleerib sissenõudmiskulude hüvitist pärast lepingu lõppemist saadetud meeldetuletuste eest (st VÕS § 1132 lg-le 2). Lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Hageja on kostjale saatnud meeldetuletuskirju, mh on hageja üritanud kostjaga telefonitsi ühendust saada. Kuna kostja oma kohustusi ei täitnud, on kõik sellega seotud teavitused ja kaasnevad kulud kostja enda tekitatud kulud.
5.Kohtu nõudel hageja 19.07.2023 selgitas, et kuna 22.12.2029 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 8988436 alusel ei väljastatud kostjale laenu/krediiti ning hageja ei küsi kostjalt raha kasutamise vm säärase eest intressi, ei põhine 28.11.2022 hagiavalduses esitatud nõue tarbijakrediidisuhtel. 28.11.2022 hagiavalduse aluseks ei ole tarbijakrediidileping, mistõttu ei kohaldu vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine.
6.Pärnu Maakohus võttis 29.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 2244129). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 12.04.2024. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 28.04.2024 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 14.05.2024 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-132833
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
8.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
9.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
10.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes ja kindlustuslepingust VÕS § 422 lg 1 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. 22.12.2019 sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu nr 8988436 ja nutikindlustuslepingu nr 8988440 kohaselt on kostja kohustatud tasuma müüdud vara eest tasu ja kindlustusmakseid. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kohus rahuldab hageja põhinõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 131,98 euro.
11.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on arvestanud viivise seadusjärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-132833 kasuks välja põhivõlalt perioodi 19.05.2020 kuni 28.11.2022, eest sissenõutavaks muutunud viivise summas 26,71 eurot.
12.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 29.11.2022 kuni põhinõude summas 131,98 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 29.11.2022 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 21,99 eurot (perioodi eest 29.11.-31.12.2022, s.o 33 kp 8% aastas, perioodi eest 01.01.-30.06.2023, s.o 181 kp 10,5% aastas, perioodi eest 01.07.-31.12.2023, s.o 184 kp 12% aastas ja 01.01.16.05.2024, s.o 137 kp 12,5% aastas) ja alates 17.05.2024 protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (kohtuotsuse tegemise seisuga 12,5% aastas). 13 Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 20,00 eurot. Hageja on märkinud nõude alusena VÕS § 1132 lg 2. Õiguskirjanduse kohaselt raha nõudmiseks meeldetuletuskirja eest peab see olema ka tarbijani jõudnud või tarbijale on meeldetuletuskiri edastatud viisil, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine saab toimuda tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Hagiavalduses puuduvad viited, et menetlusosalised on sissenõudmiskulude osas kokku leppinud. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
14.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud 100 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
15.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 360 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Õigusbüroo OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu
5 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-132833 väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi summas 360,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 153 eurot käibemaksuta kui ka 170 eurot käibemaksuta, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt 89,43 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 241,46 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
17.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.