R. K. hagi Namia OÜ vastu lepingulise kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
2004, 85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. K. (isikukood XXX, Elukoht: XXX) Kostja: Namia OÜ (registrikood 14428492, Postiaadress: Tallinna mnt 36-115, Narva linn 21006), Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Roman Golovenko (isikukood XXX)
Menetlusliik
11.12.2025 kohtuistung
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata. Mõista R. K. `ilt (K.) Namia OÜ kasuks viimase menetluskulud 1189 eurot. R. K. menetluskulud jäävad tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja esitas 23.03.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu lepingulise kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõuetes. Hagiavalduses tugineb hageja sellele, et ta tellis kostjalt 11.12.2018 köögimööbli koos paigaldusega hinnaga 2200 eurot aadressil: XXX. Hagiavalduse kohaselt on hageja kokkulepitud hinna tasunud ja kostja paigaldas tellitud köögimööbli 12.12.2018. Hageja väitel ilmnesid peale köögimööbli paigaldamist sellel mitmed puudused. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis summas 1855,20 eurot ja viivised alates 23.03.2020 seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hageja on esitanud hagi põhjusel, et kostja poolt paigaldatud köögimööblil ilmnesid puudused, mis on seotud kostja puudustega teostatud töödest. Hageja väitel tuli kostja peale puudustest teavitamist töid üle vaatama, lubas neid kõrvaldada, kuid ei teinud seda. Hageja pöördus ka tarbijavaidluste komisjoni, kus hageja avaldus rahuldati osaliselt (dtl 25). Hageja väidetel seisnevad kostja teostatud töödes puudused järgnevalt: valamu all oleva kapi alumiste paneelide, taldrikute kuivatiga rippkapi paneelide ja lauanõude kuivatiga rippkapi paneelide pundumises põhjusel, et köögivalamut ei fikseeritud töötasapinnale; valamu ei ole fikseeritud töötasapinnal ehk puudub silikoon. Silikooni puudumise tõttu on töötasapinnal niiskuse läbitungimise jäljed; töötasapind ei ole külgmise seinaga silikooniga hermetiseeritud; sokkel on vasemal poolel kinnitatud vaid ühe klambriga, parem äär on fikseerimata ning klambrid on jäetud panemata; rippkapi tagapaneelile on tehtud väljalõige seinakontakti jaoks, kuid see ei ole vajalik ega ka kliendi poolt soovitud väljalõige; kaablijuhe rippkapi paneelil on ebakorrektselt paigaldatud; köögimööbli karkassi uste käepidemete profiilid on jäetud lihvimata (teravate äärtega); nurgakapi uks on jäetud reguleerimata, uks avaneb hinge pingega ning heli (kriuksu) saatel.
3.Hageja tugineb puuduste osas Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo OÜ kirjalikule konsultatsiooni dokumendile (dtl 19 jj), kuid ei nõustu eksperdi arvamusega selles, et puuduste kõrvaldamise maksumus on 680 eurot ilma käibemaksuta (dtl 22).
4.Hageja nõuab kostjalt puuduste kõrvaldamiseks kahju hüvitist summas 1423, 20 eurot (dtl 236) ning hageja väitel on nimetatud kulu kandmine vajalik, et kõrvaldada kostja töödes esinevad puudusi. Ühtlasi on hageja selgitanud, et see on hageja võetud hinnapakkumistest kõige soodsam. Hageja poolt kohtule esitatud R-Wood Grupp 19.03.20 hinnapakkumise nr 2058 kohaselt seisneb kahju hüvitamise nõude aluseks olevad puuduste kõrvaldamise toimingud: mööbli demontaažis, mõõdistamiseks, transpordi kulus 256 eurot; alumiinium käepidemetega kapiuste äraveos ja käepidemete töötlemises 55 eurot; demontaaži elektri ja
2 (9)
sanitaartehnilistes töödes, litsentseeritud tehnikult väljakutse tasus 50 eurot; toodete utiliseerimise ja transpordi kulus 60 eurot; ustega valamukapi ostus 137 eurot; seinakapi ostus 128 eurot; mööbli transpordi ja montaaži kulus 380 eurot ja elektri ja sanitaartehnilistes töödes ja materjalide kulus 120 eurot (dtl 236).
4.Ühtlasi on hageja esitanud hagiavalduses kahju hüvitamise nõude summas 312 eurot (sisaldab käibemaksu) ja see seisneb hageja kohtueelses õigusteenuse kulus Advokaadibüroo Sirel ja Partnerid OÜ 04.03.2020 arve nr 202003001 alusel (dtl 7,8,34).
5.Kuivõrd hageja tellis kohtueelselt ka köögimööbli kahjude ja taastustööde maksumuse kindlakstegemiseks konsultatsiooni, mis teostati 18.02.2020 (dtl 19, 34) ja mille kohta väljastati OÜ Nora Kasemaa Ekspertiisibüroo 21.02.2020 arve nr 107 summas 120 eurot (dtl 9), siis soovib hageja ka selle kulu osas kostjalt välja mõista kahjuhüvitis. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Seega otsuse punktides 4 ja 5 toodud summasid nõuab hageja hagiavalduse p. 1.2.4 kahju hüvitamise nõude koosseisus summana 432 eurot.
6.Hageja leiab esitatud hagiavalduses, et poolte vahel tekkis õigussuhe, mis vastab VÕS § 208 lg 4 tarbijaga sõlmitud müügilepingule. Hageja arvates rikkus kostja lepingut, kuna ei täitnud seda kohaselt ning VÕS § 218 lg 2 järgi vastutab kostja tarbijalemüügi korral lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui see ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Hageja väidab hagiavalduse p. 2.1.2, et köögimööblil olevad puudused esinesid ca kolme kuu jooksul peale köögimööbli paigaldamist (dtl 35). Seega heidab hageja kostjale ette, et ostjale üleantav asi ei vastanud lepingutingimustele sh kvaliteedi osas. Hagiavalduse p. 2.1.9 tuginedes VÕS § 101 lg 1, 115 lg 1 ja 127 lg 1 järgi on hageja kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud (hagiavalduse p. 2.19, dtl 36).
7.Hageja poolt esitatud kahjuhüvitis, mille kooseisus on kohtuvälise õigusabikulu ja asjatundja konsultatsiooni kulu on hageja varaline kahju, mille hüvitamist soovib hageja VÕS § 127 lg 1 ja 128 lg 3 alusel.
8.Samuti on hageja esitanud hagiavalduse TsMS § 367 kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivisnõude koos põhinõudega väljamõistmiseks alates 23.03.2020 seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
9.Hageja täpsustas oma 04.05.2020 seisukohas, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud lepingulised suhted ja hageja tellis kostjalt 11.12.2018 köögimööbli koos paigaldusega oma elukohta XXX. Eelnimetatud aadressil asuv kinnisasi kuulub hagejale. O. M. on hageja ema, kuid ta ei ole kostjalt köögimööblit tellinud ega ühtegi lepingut allkirjastanud. Hageja seisukoha kohaselt väljastas kostja arved O. M. nimele omavoliliselt (dtl 63). Hageja väidab, et O. M. ei ole viibinud köögimööbli paigalduse juures ja hagejat ei teavitatud, et kostja või tema partner ei oleks pädevad kraanikausi paigaldamiseks. Kostja ei teavitanud hagejat, et mistahes torutööd tuleks tellida eraldi kolmandatelt isikutelt. Hageja on seisukohal, et kostja pidi teostama tööd nõuetekohaselt, sh pidi kostja silikoonima valamu aluspinda. Hageja selgitab, et O. M. viibis hageja ja kostja esmasel kohtumisel ning sel ei esitanud O. M. mingeid nõudmisi köögimööbli osas. Hageja seisukoha kohaselt on kostja väited tõendamata. Hageja viitab, et kostja on omaks võtnud, et ta on puudustega tööd teostanud, siis järelikult kostja vastutab nende eest ja hagi tuleb rahuldada.
KOSTJA SEISUKOHT
3 (9)
10.Kostja esitas 16.04.2020 vastuse hagile (dtl 49-52) koos tõenditega, milles palus jätta hagi rahuldamata ning välja mõista kostja menetluskulud hagejalt. Kostja ei tunnistanud hagiavaldust.
11.Kostja peamine vastuväide hagile seisneb selles, et hagiavalduses viidatud vaieldava õigussuhte poolteks ei olnud hageja ja kostja, vaid köögimööbli valmistamise ja paigaldamistööd tellis O. M., kellega kostja sõlmis ka kirjalikus vormis lepingu (dtl 49). Kostja väidab, et sisulised valikud (materjal, mööbli lahendus ja värvide valik) tegi O. M.. Kostja väidab, et kõik lepingu tingimused räägiti läbi O. M.iga, sealhulgas selgitati viimasele, milliseid töid kostja ei teosta. Kostja on viidanud, et ka lepingu täitmisel ja tööde vastuvõtmisel osales O. M., viimasele edastati lepinguga seotud arved (dtl 53, 54).
12.Kostja on esitanud oma vastuses ka sisulised vastuväited hageja poolt hagiavalduses esile toodud puudustele (dtl 49-51), mille kohaselt ei tegele kostja oma majandustegevuses köögivalamute paigaldamisega kui ka elektritöödega ning seega ei kuulunud kokku lepitud tööde hulka eelviidatud tööd (dtl 54-55). Tööde osas, mis ei kuulu lepinguga kokkulepitud tööde hulka, ei saa kostja hageja ees vastutada (dtl 50, 55).
13.Kokkuvõtvalt palub kostja jätta hagi rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selles, et kostja valmistas aadressil: XXX köögimööbli ja paigaldas selle 2018 aasta detsembris enne jõule.
15.Poolte vahel on vaidlus selles, kelle vahel sõlmiti aadressil: XXX köögimööbli valmistamise ja paigaldustööde leping. Nimelt on esitanud kostja selle sisulise vastuväite hagile hagi vastuses (dtl 49). Seejärel on poolte vaidlus selles, kas kostja poolt valminud mööbel ja paigaldustööd on puudustega või mitte ning kas kostja vastustab nende puuduste eest. Samuti vaidlevad pooled selles, kas kostja vastutab ka täiendava kahju eest, mis seisneb hageja poolt kasutatud kohtueelses õigusteenuse ja asjatundja konsultatsiooni koostamise kuludes.
16.Tulenevalt kostja vastuväitest hagile, mille kohaselt ei olnud vaidlusaluse köögimööbli valmistamise ja paigaldustööde leping sõlmitud hageja ja kostja vahel, tuleb anda kohtu seisukoht, kuivõrd sellest sõltub, kas õige hageja on esitanud nõuded kostja vastu.
17.Seega peab kohus tuvastama, kas hageja ja kostja vahel oli õigussuhe, mis võimaldab hagejal esitada käesolevas asjas kostja vastu nõudeid.
18.VÕS § 3 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest ja muust seaduses sätestatud alusest. TsMS § 363 lg 1 tulenevad hagiavaldusele esitatavad nõuded, muuhulgas peab hagiavalduses märkima hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) (p. 2) ja esitama tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (p. 3). Eeltoodust johtuvalt, kui hageja tugines hagiavalduses (p. 1.1.1, dtl 32) asjaolule, et ta on sõlminud köögimööbli valmistamise ja paigaldamise lepingu kostjaga, mida kostja on rikkunud ja sel põhjusel on hageja kostja vastu nõuded esitanud; siis pidi hageja a) esile tooma kõik vajalikud asjaolud seoses võlasuhte olemasoluga hageja ja kostja vahel, võlasuhte ehk lepingutingimused, asjaolud lepingu täitmise ja puudustega seoses ja b) need asjaolud tõendama (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Seega kuulusid hageja tõendamiskoormisesse kõik need asjaolud, millele tuginesid tema nõuded ja vastuväited.
4 (9)
Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seega ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Kohus on selgitanud hagejale 04.09.2025 kohtunõudes (dtl 206), et hageja peab tõendama, et tal oli kostjaga sõlmitud leping ning mis tingimustel leping oli sõlmitud. Eeltoodust johtuvalt oli seega hageja kohustus tuua kohtu ette kõik asjaolud ja neid tõendada, millest tulenevalt kohtul on võimalik tuvastada, et hageja ja kostja vahel oli õigussuhe.
19.Hageja on hagis väitnud, et tema sõlmis kostjaga köögimööbli valmistamise ja paigaldustööde lepingu ja tema viibis köögimööbli paigaldustööde ajal korteris, asukohaga XXX. Hageja väidetest tuleneb, et O. M. ei ole osalenud lepingu sõlmimise ja lepingu täitmise juures.
20.Hageja on tuginenud paljasõnalistele ja suure üldistusastmega väidetele, millest ei ole kohtul olnud võimalik asjas tähtsust omavaid asjaolusid tuletada ja seega hageja poolt esitatud nõuete põhjendatust kontrollida ning seda eelkõige selles osas, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud köögimööbli valmistamise ja paigaldamise leping ehk võlasuhe. Sellekohased dokumentaalsed tõendid puuduvad asja materjalidest. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitanud ka kaudseid tõendeid, mille alusel teha TsMS § 229 lg 1 järgi kindlaks hageja ja kostja vahelist võlasuhet. Samas kohus ei pea hageja poolt esitatud tõendeid otsesteks ega ka kaudseteks tõenditeks sama asjaolu suhtes ehk mis puudutab seda, kas hageja sõlmis kostjaga vaidlusaluse lepingu, mille rikkumisest tulenevalt soovib maksma panna nõudeid kostja vastu.
21.Kohus viitab, et hageja ei ole hoolimata asjaolust, et teda on kohtueelselt samas vaidlusesemes ja kohtumenetluses esindanud vandeadvokaat, esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja pidas kostjaga lepingueelselt läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks: mil moel ja kunas need läbirääkimised aset leidsid ning kus ta võttis kostjaga ühendust, et kokku leppida vaidlusaluse lepingu olulised tingimused: köögimööbli lahendus (värv, materjal, teostuslik lahendus), paigaldustööde kokkulepe, köögimööbli valmistamise tähtaeg, hind, hinna tasumise kord, paigaldustööde teostamine ja tähtaeg; valminud ja tööde üleandmise kord. Kohus viitab, et lepingu sõlmimiseks sõltumata selle vormist, on vajalikud lepingupoolte vastastikused tahteavaldused (TsÜS § 67 lg 1, lg 2 kolmas ja neljas lause), mille kohta asja materjalides tõendid puuduvad.
22.Ka ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, mis puudutasid vaidlusaluse lepingu täitmist sh köögimööbli ja paigaldamistööde üleandmist ning nendega seotud dokumentaalseid tõendeid. Hageja eitab ka seda, et talle oleks kostja seonduvalt köögivalamu ajutise lahenduse ja seinakontaktide väljatoomisega selgitusi jaganud, et kostja nimetatud töid ei teosta ning et hagejal on vajalik tellida eraldi vastavatelt spetsialistidelt nimetatud tööd. Kostja väidete kohaselt jagas ta selgitusi O. M.ile.
23.Hageja ei ole esitanud kohtule ka mistahes hageja ja kostja vahelist suhtlust tõendavaid tõendeid, millest saaks kohus tuvastada, et just hageja sõlmis kostjaga köögimööbli valmistamise ja selle paigaldamiseks lepingu. Kohtu hinnangul ei ole asjaolu, et hagejale kuulus korter, kuhu köögimööblit valmistati ja paigaldati, tõendiks selle kohta, et hageja sõlmis kostjaga vaidlusaluse lepingu ehk on õigussuhe (võlasuhe) just hageja ja kostja vahel. Kohus peab arvestama vaidluse lahendamisel kogu õigussuhtele iseloomulikke tunnuseid, sealhulgas nii öelda kogu „lepingu elukaart“ alates lepingueelsetest läbirääkimistest kuni lepingu täitmiseni ehk lepingu lõppemiseni. Asja materjalidest tuleneb, et selle õigussuhte (lepingu) osas ei ole hageja poolt kohtule esitatud ühtegi dokumentaalset tõendit, mis võimaldaks kohtul tuvastada, et hageja ja kostja vahel oli õigussuhe. Hageja ei vaidlustanud omalt poolt asjaolu, et kostja vormistas tööde eest koostatud arved O. M. nimele ning ei nõudnud arvete vormistamist enda nimele. See asjaolu ei toeta hageja selgitust O. M.i osaluse 5 (9)
vormi-poja abistamine- kohta. Samuti ei tundu usutav, et kostja teadvalt vormistas ebaõigesti arveid isikule, kelle roll oli hageja väitel vaid abistav. Sellest ei oleks kostja saanud mingit kasu. Samuti ei tulene kehtivast õigusest võlausaldajale keeldu võtta rahas kohustuse täitmist vastu kolmandatelt isikutelt (VÕS § 78 lg 1). Samuti asjaolu, et hageja tasus nimetatud arveid, ei tõenda asjaolu, et hageja oli vaidlusaluse lepingu pool ja tööde tellija.
24.Kostja poolt esitatud kostja ja hageja vaheline suhtlus tekkis alles 2019 aastal (dtl 138140), mille pinnalt ei ole kohtul tagasiulatuvalt võimalik tuvastada, et hageja on vaidlusaluse lepingu pooleks.
25.Asjaolu, et hageja on esitanud kohtule O. M.i 08.12.2021 kinnituskirja (dtl 147), ei saa kohus pidada usaldusväärseks tõendiks. Nimelt on nii hageja kui ka O. M. kinnitanud, et nad on ema ja poeg, mistõttu võib O. M. kui hageja lähedane ja suguluses olev isik olla ajendatud andma sellise sisuga kinnituskirju, mis ei ole objektiivsed ja usaldusväärsed. Samuti on tal isiklik huvi asja lahenduskäigu suhtes hageja kasuks. Sel põhjusel jätab kohus O. M.i 08.12.2021 kinnituskirja (dtl 147) ja 06.11.2025 vastuse kohtunõudele (dtl 293) arvestamata, kuna ei loe neid usaldusväärseteks. Samal põhjusel jätab kohus arvestamata ebausaldusväärsuse tõttu kostja poolt esitatud E. N. 21.10.2025 kinnituse, kuivõrd tegemist on kostja seadusliku esindaja abikaasaga, kes on huvitatud asja sisulisest lahendamisest kostja kasuks. Kostja ei ole eeltoodud faktiväidet ka ümber lükanud või vastu vaielnud.
26.Kostja on tõendanud oma vastuväidet, mille kohaselt on ebaõige isik esitanud tema vastu nõuded järgmiste tõenditega: 11.12.2018 on kostja edastanud O. M. e-postile: XXX ettemaksu arve nr 24/2018 summas 1100 eurot, mis vastab 50%-le lepingu hinnast (dtl 251253); O. M.i 27.06.2019 e-kirjas sisalduv sooviavaldus kostjale teise osa lepinguhinna tasumise kohta arve edastamiseks (dtl 254); XXX 03.11.2025 vastusega nr EC.1-5.2/326-1, millest tulenevalt kuulub telefoni number XXX O. M.ile seisuga 2018 detsember, millelt on kostja O. M.iga suhelnud vaidlusaluse lepingu täitmise teemal ning mis on märgitud ka kostja poolt O. M.ile esitatud arvele (dtl 252).
27.Lisaks tõendab kostja vastuväidet hagile maakohtu 11.12.2025 kohtuistungil tunnistaja S. E. antud ütlused (dtl 303-307). Tunnistaja ütluste kohaselt osales ta kostja kohustusevalminud köögimööbli paigaldamistöödel- 2018 detsembris enne jõule. Tunnistaja sõnul viibisid hagejale kuuluvas korteris vanem mees ja naine. Paigaldamise ajal tekkinud olukordi lahendas kostja seaduslik esindaja naisterahvaga. Naisterahvale jagati ka selgitusi köögivalamu paigalduseks tehtud ajutise lahendusega seoses ning soovitati otsida torutööde spetsialist. Tunnistaja kinnitas istungil, et hageja isik ei ole talle tuttav ja et hageja ei viibinud mööbli paigaldamise ajal korteris. Kuigi 11.12.2025 väitis hageja, et tema viibis juures, kui 20.12.2018 toimus köögimööbli paigaldamine, siis ei ole poole istungil antud seletused tõendiks TsMS § 267 lg 1, 268 ja 239 lg 1 järgi (Riigikohtu lahend nr 2-19-7379 p 21, teine lõik; nr 2-22-3043 p.14).
28.Kohus ei pea usaldusväärseks, et olukorras, kus eraisiku ja äriühingu vahel sõlmitakse leping, puudub hagejal mistahes dokumentaalne tõend, et tema on vaidlusaluse lepingu pool (tellija) ja õigesti esitanud hagi kostja vastu. Arvestades hageja poolt esile toodud asjaolusid ja väiteid ei ole võimalik hagi rahuldada ka muul õiguslikul alusel.
29.Eeltoodust johtuvalt on jõudnud kohus järeldusele, et hageja ei olnud köögimööbli valmistamise ja köögimööbli paigaldamise lepingu pool ehk tellija. Sellest johtuvalt ei ole õige isik pöördunud hagiga kostja vastu ja hagi tuleb jätta lepingulise kohustuse täitmise ja kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Seega tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata kohtu põhjendusel, et ei ole tõendatud hageja ja kostja vaheline võlasuhe. TsMS § 205 lg 1 ja lg 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja, seega omab rahuldamata jätmisel tähtsust just nendevaheline suhe. Võlasuhe 6 (9)
on VÕS § 2 lg 1 kohaselt õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
30.Kuivõrd kohus jätab põhinõuded rahuldamata, siis jätab kohus rahuldamata hageja rahalistelt nõuetelt arvestatud viivisnõude.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
31.Võttes arvesse, et kohus jätab hagi rahuldamata, siis kannab TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
32.Kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirja 12.12.2025 (dtl 312-313). Kostja menetluskuludeks on esindajale makstud tasu (millele ei lisandu käibemaksu) ja lepingulise esindaja sõidukulud (millele ei lisandu käibemaksu).
33.Kostja menetluskulud seisnevad alljärgnevas:
33.1.kostja lepingulise esindaja tasu summas 600 eurot ehk tunnihindega 150 eurot ja ajakuluga antud asjas 4 h, mille kohaselt on teostatud toiminguid: nõupidamised kliendiga, kohtuasja materjalidega tutvumine (2h); 22.10.2025 täiendava seisukoha (sh taotlused) koostamine ja kohtule esitamine (2h);
33.2.kostja lepingulise esindaja tasu summas 475 eurot ehk tunnihindega 150 eurot ja ajakuluga antud asjas: 11.12.2025 kohtuistungiks ettevalmistamine (1,5 h) ja esindamine 11.12.205 kohtuistungil (1 h 40 minutit);
33.2.kostja lepingulise esindaja tasu summas 75 eurot ehk tunnihindega 150 eurot ja ajakuluga 0,5 h: kostja menetluskulude nimekirja ja vastuväite hageja menetluskuludele koostamine);
33.3.kostja lepingulise esindaja sõidukulu 11.12.2025 kohtuistungile: 65 km x 2 x 0,30 eurot/ km= 39 eurot (Jõhvi Keskväljak 4- Viru Maakohus Rakvere kohtumaja – Jõhvi Keskväljak 4; Jewelex AB sõiduauto XXX);
33.4.kostja lepingulise esindaja sõiduaja kulu 11.12.2025 kohtuistungile: 65 km x 2 = 270 km, 3,15 h, 35 eurot (Jõhvi Keskväljak 4- Viru Maakohus Rakvere kohtumaja – Jõhvi Keskväljak 4; Jewelex AB sõiduauto XXX). Kokku kostja menetluskulud on 1224 eurot.
34.Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu 150 eurot on põhjendatud ja vastab keskmisele vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu suurusele. Kohus leiab, et lepingulise esindaja ajakulu seoses menetlustoimingutega (sh konsultatsioon kliendiga) on põhjendatud, vastab asja keerukusele ja sisule ning on ka õiglane.
35.Kostja lepingulise esindaja sõidukulu 39 eurot on põhjendatud. Kostja lepinguline esindaja osutab õigusteenust Jõhvis asuva advokaadibüroo kaudu ning ta on osalenud kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 11.12.2025 kohtuistungil. Lepingulise esindaja sõidukulu võib olla hüvitatavaks menetluskuluks, kui esindaja tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtumaja teeninduspiirkonnas (TsMS § 144 p1, Riigikohtu kohtumäärus 3-2-1-65-13 p 17). Sõidukulude hüvitamisel saab analoogia korras aluseks võtta Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäära kuni 0,3 eurot ühe sõidukilomeetri kohta (vt RKTKm 05.02.2020, 2-14-14536, p 16; TlnRnKm 06.03.2024, 2- 17-13799, p 12.3; TlnRnKo 31.10.2018, 2-17-4837, p 10). Eeltoodud
7 (9)
asjaoludele tuginedes on kostja esindaja sõidukulu suurus mõistlik ja põhjendatud ning jääb Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäära sisse (Jõhvi-Rakvere-Jõhvi, 130 km maksumusega 0,30 eurot/km = 39 eurot). Seega kuulub kostja lepingulise esindaja sõidukulu 39 eurot menetluskulude koosseisus hüvitamisele.
36.Kostja lepingulise esindaja sõiduaja kulu 35 eurot ei ole põhjendatud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 p. 13 sedastanud, et TsMS §§ 174, 175 ja 144 p.1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Riigikohus leidis samas lahendis, et TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega ning kuna TsMS § 144 p. 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (sama Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-65-13 p. 17). Eeltoodust johtuvalt ei kuulu kostja lepingulise esindaja sõiduaja kulu summas 35 eurot menetluskulude koosseisus hüvitamisele.
37.Lähtudes eeltoodust kuulub kostja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamisele osaliselt ehk summas 1189 ( 1224- 35) eurot. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viimase menetluskulude hüvitis summas 1189 eurot.
38.Lähtudes eeltoodust selgitab kohus, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Mari-Ann Veiermann Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2026 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda R. K. apellatsioonkaebust Viru Maakohtu 12. jaanuari 2026 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-4476 menetlusse võtmast ja lugeda apellatsioonkaebus R. K.le tagastatuks.
2.Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud R. K. kanda.
3.Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Riigikohtu 18.05.2026 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.
2.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
3.Riigikohtu menetluskulusid välja ei mõisteta.
4.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg 2 koosmõjus §-ga 695). 12.01.2026 kohtuotsus 2-20-4476 jõustus 18.05.2026 Riigikohtu kohtumäärusega. Lea Herne referent (allkirjastatud digitaalselt)
8 (9)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.