Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Nõude aluseks on Swedbank AS-i ja kostja vahel 11.11.2019 (kostja poolt allkirjastatud 14.11.2019) sõlmitud krediitkaardi kasutamise leping nr 19-114016-RK/22-069250-KX, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot. Kostja kohustus tagastama Swedbank AS ́ile laenu annuiteetgraafiku alusel igakuiste osamaksetena (suurim igakuine osamakse 75.43 eurot) 10. kuupäevaks, intressimääraga 20% aastas, krediidikulukuse määraga 22.150 % aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt ehk ei tasunud tagasimakseid. 19.09.2022 ütles Swedbank AS laenulepingu üles ning loovutas oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest on kostjat teavitatud. Hagimaterjalid edastati 19.04.2024 kostjale avalikult TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 kohaselt Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (22.150%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 31.05.2019 krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 19,37%. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi väljastamise ajal oli seega 3 * 19,37% = 58,11%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 22,15% aastas, mis ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Täiendavalt selgitab kohus, et TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 150 lg 1 p 5 määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. 20.10.2023 rahuldas kohus hageja määruskaebuse ja tühistas Harju Maakohtu 19.09.2023 määruse ja saatis asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning 18.03.2024 võttis Harju Maakohus hagiavalduse menetlusse. 05.10.2023 on OK Incure OÜ tasunud määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. Kohus ei jäta riigilõivu kostja kanda ning kohus on seisukohal, et riigilõiv summas 70 eurot tuleb TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel OK Incure OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, viitenumber xxxxxxxxxxx tagastada. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulu 100 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv). Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu. Arvestades TsMS § 162 lg 1 ja 2 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 100 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.