C hagi X vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
C apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Vladimir Buldakov
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 10.04.2023 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata C hagi X vastu mittevaralise kahju hüvitise ja viivise nõudes, ning jaotas menetluskulud (resolutsiooni p-d 6 ja 8). Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada C hagi ja mõista Xlt C kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot ja viivis 72,65 eurot ning viivis põhinõudelt (300 eurot) alates 15.05.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 300 eurot, ning jaotada menetluskulud vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsioonis märgitule. Ülejäänud vaidlustatud osas jääb Harju Maakohtu 10.04.2023 otsus (resolutsiooni p 5) muutmata.
Harju Maakohtu 10.04.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus: 2.1 hagi rahuldas ja kohustas X edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist A4 lehel ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin teile tõele mittevastavad väited, et C tegeles
2-21-19691 korruptsiooniskeemiga ning moonutab ja võltsib KÜ dokumente. Kõik need väited on valed ja lükkan need ümber. Я, X, опубликовал вам несоответствующие действительности факты о C, будто бы он занимался коррупционной схемой и искажает и подделывает документы товарищества. Все эти факты неправильные и я опровергаю их”; 2.2 hagi rahuldas ja mõistis Xlt C kasuks välja varalise kahju hüvitise 528,64 eurot; 2.3 hagi rahuldas ja mõistis Xlt C kasuks välja viivise väljamõistetavalt hüvitiselt (528,64 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras 59,35 eurot alates hagiavalduse esitamisest 16.12.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.04.2023 ja alates 11.04.2023 põhinõudelt summas 528,64 eurot VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni kohustuse täimiseni; 2.4 jättis rahuldamata C hagi X vastu varalise kahju 64 euro ja sellelt viivise nõudes.
3.C apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastavalt otsuse tervikresolutsioonis märgitule.
5.Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt: 5.1 Hagi rahuldada osaliselt. 5.2 Kohustada X edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist A4 lehel ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin teile tõele mittevastavad väited, et C tegeles korruptsiooniskeemiga ning moonutab ja võltsib KÜ dokumente. Kõik need väited on valed ja lükkan need ümber. Я, X, опубликовал вам несоответствующие действительности факты о C, будто бы он занимался коррупционной схемой и искажает и подделывает документы товарищества. Все эти факты неправильные и я опровергаю их”. 5.3 Mõista Xlt C kasuks välja varalise kahju hüvitis 528,64 eurot. 5.4 Mõista Xlt C kasuks välja viivis 59,35 eurot ning viivis varalise kahju hüvitiselt (528,64 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.04.2023 kuni põhinõude kohase täimiseni. 5.5 Mõista Xlt C kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot. 5.6 Mõista Xlt C kasuks välja viivis 72,65 eurot ning viivis mittevaralise kahju hüvitiselt (300 eurot) alates 15.05.2024 kuni põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 300 eurot.
5.7.Jätta rahuldamata C hagi X vastu kohustamaks edastada Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse teade selle kohta, et kostja avaldas tõele mittevastava väite sellest, et C pani toime kelmuse kindlustusettevõttega. 5.8 Jätta rahuldamata C hagi X vastu varalise kahju hüvitise 64 euro ja sellelt viivise nõudes.
5.9.Jätta maakohtus kantud C menetluskuludest 80% X kanda ja X menetluskuludest 20% C kanda.
5.10.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-21-19691 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.C (hageja) esitas 16.12.2021 X (kostja) vastu hagi, mida täpsustas 30.05.2022, milles palus kohustada kostjat edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist A4 lehel ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin teile tõele mittevastavad väited, et C tegeles korruptsiooniskeemiga, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega ning moonutab ja võltsib KÜ dokumente. Kõik need väited on valed ja lükkan need ümber. Я, X, опубликовал вам несоответствующие действительности факты о C, будто бы он занимался коррупционной схемой, организовал мошенническую схему со страховой компанией, и искажает и подделывает документы товарищества. Все эти факты неправильные и я опровергаю их”. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ja viivise. Lisaks palus hageja välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitise summas 592 eurot ning viivise. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinn, Uus-Maleva tn 5 korteriühistu juhatuse liige ja kostja Uus-Maleva tn 5 elanik. Kostja jagas 17.05.2021 hageja kohta Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse (kokku 85 korterit) eesti- ja venekeelse teate, mis sisaldas muuhulgas alljärgnevaid väiteid hageja kohta: Mõned KÜ liikmed: /.../ C tegelesid korruptsiooni skeemiga, plaanivad võtta ainuke firmat teisi ei vaata. Täna lubavad /.../ C viia ellu maja renoveerimise ja selleks laenu võtmise plaani, kuna Corona viiruse tõttu üldkoosolekut kui sellist ei toimu, ja koosoleku pidamine vabas õhus sissepääsu lähedal on vaid formaalsus. (Pealegi ei usalda neid, sest KÜ kõigis dokumentides on moonutusi ja võltsinguid, korteriühistu põhikirja ja Eesti Vabariigi seaduste mitte täitmine). Kostja edastas endistele juhatuse liikmetele 17.05.2021 e-kirja, mis sisaldas järgmist ebaõiget faktiväidet: Margusele soovin aga meelde tuletada tema kelmusest kindlustusettevõttega, kui tehti videovalve paigaldamise tööd ümber.
3.Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi, avaldades hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, sh selle kohta, nagu oleks hageja tegelenud korruptsiooniskeemiga, toime pannud kelmuse kindlustusettevõttega ning moonutanud ja võltsinud korteriühistu dokumente.
4.Hagejale on tekitatud oluline mainekahju naabrite silmis ja ees. Hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja ebapädev ning ei täidaks oma juhatuse liikmete kohustusi hoolikalt. Sisuliselt süüdistas kostja hagejat korruptsioonis, kelmuses ja korteriühistu dokumentide võltsimises. Hagejale on tekkinud varaline kahju 592 eurot kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-21-19691
6.Tallinn, Uus-Maleva tn 5 korteriühistut puudutavate teadete ja sõnumite adressaadid on korteriühistu liikmed, mistõttu ei ole teabe edastamine sellisel viisil (jagamine postkastide kaudu) käsitletav avaldamisena. Kostjal oli alust kritiseerida hageja tegevust. Kõik hageja poolt kostjale etteheidetud väited on väärtushinnangud, mitte faktiväited. 17.05.2021 kostja poolt Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse jagatud eesti- ja venekeelses teates ei sisaldu väiteid hageja kohta, et tema pani toime kelmuse kindlustusettevõttega. Korteriomanikel peab olema õigus vabalt väljendada oma emotsioone ja arvamusi, sh ühistu juhtimise ning juhatuse liikme juhtimisstiili osas. Hagejal kui korteriühistu juhatuse liikmel on kõrgendatud talumiskohustus võrreldes korteriühistu lihtliikmetega. Kostja avaldas infot kortermajas aktuaalsete probleemide lahendamise eesmärgil. Kostja tegevus ei saa kaasa tuua hagejale mittevaralise või varalise kahju hüvitamise kohustust. Maakohtu otsus ja põhjendused
7.Harju Maakohus rahuldas 10.04.2023 otsusega hagi osaliselt. Maakohus kohustas kostjat edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist A4 lehel ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmise teksti: „Mina, X, avaldasin teile tõele mittevastavad väited, et C tegeles korruptsiooniskeemiga ning moonutab ja võltsib KÜ dokumente. Kõik need väited on valed ja lükkan need ümber. Я, X, опубликовал вам несоответствующие действительности факты о C, будто бы он занимался коррупционной схемой и искажает и подделывает документы товарищества. Все эти факты неправильные и я опровергаю их”. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks varalise kahju 528,64 eurot ja viivise 59,35 eurot ning viivise põhinõudelt (528,64 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 11.04.2023 kuni kohustuse täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse teade selle kohta, et kostja avaldas tõele mittevastava väite sellest, et hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega; mittevaralise kahju hüvitise ja sellelt viivise välja mõistmise nõude; varalise kahju 64 euro hüvitamise nõude ja sellelt viivise välja mõistmise nõude. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.
8.Maakohus tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud, mille üle pooled ei vaielnud: - hageja on Tallinn, Uus-Maleva tn 5 korteriühistu juhatuse liige; - kostja on Uus-Maleva tn 5 elanik ja korteriühistu liige; - kostja jagas 17.05.2021 Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse (kokku 85 korterit) eesti- ja venekeelse teate; - kostja edastas endistele juhatuse liikmetele 17.05.2021 e-kirja; - hageja esitas kostjale 05.08.2021 nõudekirja.
9.Kostja tegi pöördumistes sisalduvad hageja kohta käivad andmed või väärtushinnangud teatavaks kolmandatele isikutele, s.o Tallinn, Uus-Maleva tn 5 korteriühistu liikmetele ja seega on kostja käsitletav nende avaldajana.
10.Kostja jagas 17.05.2021 Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse eesti- ja venekeelse teate ning edastas endistele juhatuse liikmetele 17.05.2021 e-kirja, milles on avaldatud järgmised väited hageja kohta: 1) Mõned KÜ liikmed: /.../ C tegelesid korruptsiooni skeemiga, plaanivad võtta ainuke firmat teisi ei vaata; 2) Täna lubavad /.../ C viia ellu maja renoveerimise ja selleks laenu võtmise plaani, kuna Corona viiruse tõttu üldkoosolekut kui sellist ei toimu, ja koosoleku pidamine vabas õhus sissepääsu lähedal on vaid formaalsus. (Pealegi ei usalda neid, sest KÜ kõigis dokumentides on moonutusi ja võltsinguid, korteriühistu põhikirja ja Eesti Vabariigi seaduste mitte täitmine); 3) Margusele soovin aga meelde tuletada tema kelmusest kindlustusettevõttega, kui tehti videovalve paigaldamise tööd ümber.
2-21-19691
11.Kostja on mõistliku isiku testi rakendades avaldanud järgmise väite: hageja (1) tegeles korruptsiooni skeemiga, (2) tegeleb KÜ dokumentide võltsimisega, (3) pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel. Kõigi kolme väite näol on tegemist faktiväidetega, sest on viidatud konkreetsetele hageja tegevustele ja seda on võimalik objektiivselt kontrollida, kas hageja tegeles korruptsiooniga, plaanides võtta ainult ühe teenusepakkuja, tegeles KÜ dokumentide võltsimisega ja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel videovalve paigaldamise töödel. Kostja on kõigi väidete puhul esitanud kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada otseseid fakte hageja kohta ja nendeks faktideks, mida kostja korteriühistu liikmetele avaldas on järgnev: hageja tegeles korruptsiooni skeemiga, tegeleb KÜ dokumentide võltsimisega, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel.
12.Kostja väited, et tal oli põhjust kriitika avaldamiseks, sest haldusfirma valimisel 2021. aastal ei korraldanud hageja konkurssi, on põhjendamatu. Hageja on kohtule esitanud hageja ja korteriühistu juhatuse liikmete vahelise kirjavahetuse perioodist 03.03.2021–21.03.2021, millest nähtub, et konkurss haldusteenuse osutaja valimiseks siiski korraldati, pakkujaid oli rohkem kui üks ettevõte, juhatuse liikmed toetasid BRP Haldus OÜ valimist haldusfirmaks ning 01.07.2021 korteriühistu juhatuse koosoleku protokolli kohaselt otsustati leping BRP Haldus OÜ-ga sõlmida alates 01.06.2021. Seega on ebaõige kostja menetluses esitatud väide sellest, et haldusfirma valimiseks ei toimunud konkurssi, kuigi juhatuse liikmed soovisid seda korraldada, kuid hageja keeldus konkursi korraldamisest.
13.Kostja väide sellest, et 10.05.2018 toiminud üldkoosolekul võeti tegelikult vastu otsus revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamiseks, kuigi seda ei ole kajastatud protokollis, on tõendamata. Hageja poolt esitatud korteriühistu KÜ Uus-Maleva 5 põhikirja p-st 8.1 nähtub, et üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek valida revidendi (revisjonikomisjoni) või audiitori. 18.04.2017 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosoleku päevakorras oli korteriühistu revisjonikomisjoni kinnitamine ja üldkoosolek kinnitas ühehäälselt revisjonkomisjoni järgmiseks aruandeperioodiks. Kostja esitatud 10.05.2018 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustas üldkoosolek kinnitada revisjoni komisjoni aruande ja selle otsuse poolt hääletati ühehäälselt. Protokollist ei nähtu, et üldkoosolekul oleks olnud päevakorras või arutamisel revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamise küsimust. 30.04.2019 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosoleku päevakorras oli taas revisjonikomisjoni volituste pikendamine või uue valimine, kuid revisjonikomisjoni liige JJ teatas, et kuna komisjoni valimiste aeg on ühe aasta võrra nihkes, siis kehtivad nende volitused ka sel aastal. Protokollist nähtub, et üldkoosolek ei ole revisjonikomisjoni liikmete volituste pikendamise küsimust arutanud 2019 aastal. Hageja poolt on esitatud e-kirjavahetus perioodil 15.04.2020–03.05.2020 JJ ja hageja vahel, millest nähtub, et hageja tegi 21.04.2020 ettepaneku valida revisjonikomisjoni liikmed üldkoosolekul, kuna üldkoosolek pole viimastel aastatel revisjonikomisjoni valinud. Kirjavahetusest nähtuvalt oli JJ ja hageja vahel erinev arusaam sellest, kas revisjonkomisjoni liikmete volitused on pikenenud tänu sellele, et 2018-2019 üldkoosoleku protokollides on kajastatud revisjonikomisjoni liikme nimi või tuleb revisjonikomisjon igal aastal üldkoosolekul uuesti valida. Seega on tõendamata ja ebaõige kostja seisukoht sellest, et 10.05.2018 toimunud üldkoosolekul võeti tegelikkuses vastu otsus revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamiseks. Asjaolu, et revisjonikomisjoni liikmed peavad ennast endiselt revisjonikomisjoni liikmeteks sõltumata sellest, et üldkoosolek vastavasisulist otsust vastu võtnud ei ole, ei muuda üldkoosoleku protokolli kuidagi moonutatuks, valeks või võltsituks.
14.Kostja etteheide hagejale sellest, et korteriühistu juhatuse 15.08.2019 koosolekul, mille protokoll on allkirjastatud kõigi juhatuse liikmete poolt, ei tehtud otsust konkreetse töövõtja
2-21-19691 valiku osas, kuid hageja koostatud ja allkirjastatud sama kuupäeva kandva protokolli kohaselt juhatus otsustas, et töövõtjaks valiti OÜ Balt Briis, on põhjendamatu. Kostja poolt kohtule esitatud Tallinn, Uus-Maleva 5 korteriühistu juhatuse koosoleku sama kuupäeva kandvatest protokollidest nähtub küll asjaolu, et kaks juhatuse koosoleku protokolli on erineva välimusega ja hageja allkirjastatud protokollile on lisatud töövõtja nimi. Samas on hageja usutavalt kohtule selgitanud, et konkreetsel juhul tegeles remonttööde töövõtja pakkumiste saamisega maja tollane majahaldur, kellel õnnestus üks pakkumine saada ja tegelikkuses 15.08.2019 juhatuse koosolekul otsustasid juhatuse liikmed OÜ Balti Briis pakkumise heaks kiita. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et korteriühistu liikmed oleksid vaidlustanud üldkoosoleku 30.04.2019 otsuse teha korterelamus remonttöid või juhatuse valiku remonttööde teostaja osas. Samas asjaolu, et ühe ja sama koosoleku kohta on koostatud kostja esitatud tõenditest nähtuvalt kaks protokolli, ei tähenda, et hageja oleks tegelenud korruptsiooni skeemiga, moonutanud ja võltsinud dokumente või toime pannud kelmuse.
15.Kostja väide, et kuigi 10.05.2018 üldkoosoleku protokolli p 2.3 kohaselt võttis kostja kohustuse küsida hinnapäringut, siis tegelikkuses otsustati määrata kostja vastutajaks videovalve süsteemi paigaldamise eest, sest tema ainsana majaelanikest on asjatundja nendes süsteemides, on tõendamata.
16.Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud, millest tulenevalt olid tingitud kostja väited selle kohta, et hageja tegeleb korruptsiooni skeemiga ja hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega.
17.Seega on kostja avaldatud väidete puhul, et hageja tegeles korruptsiooni skeemiga, tegeleb KÜ dokumentide võltsimisega, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel, tegemist ebaõigete faktiväidetega.
18.Kostjat ei saa kohustada hageja poolt esitatud kujul andmeid ümber lükkama. Kostja 17.05.2021 Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse jagatud eesti- ja venekeelses teates ei sisaldu väiteid hageja kohta, et tema pani toime kelmuse kindlustusettevõttega, millise väite esitas kostja 17.05.2021 e-kirjas vaid endistele korteriühistu juhatuse liikmetele. Hageja ei ole palunud kohustada kostjat edastama teadet tõele mittevastava väite avaldamise eest endiste juhatuse liikmete e-posti aadressidele. Seega ei saa kohustada kostjat edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse teade selle kohta, et kostja avaldas tõele mittevastava väite sellest, et C pani toime kelmuse kindlustusettevõttega. Põhjendatud ei ole kohustada kostjat ebaõigeid andmeid ümber lükkama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist. Mõistlik on kohustada kostjat esitama andmete ümberlükkamise teade hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist.
19.Kostja avaldatud ebaõiged väited on hageja au teotavad faktiväited, need jätavad hagejast mulje kui pahausklikust inimesest, kes tegeleb korruptsiooniga, võltsib dokumente ja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel. Korruptsiooniga tegelemine, dokumentide võltsimine ja kelmuse toime panemine ei kuulu tavapäraselt mõistlikult ja ausalt käituva isiku tegude hulka. Sellised väited kahjustavad hageja mainet, jättes hagejast mulje kui inimesest, kes on ebapädev ning ei täida oma juhatuse liikme kohustusi hoolikalt.
20.Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja tegeles korruptsiooniga, dokumentide võltsimisega ja kelmusega, siis on kostja tegu VÕS § 1047 lg 2 alusel õigusvastane. KÜ liikmete informeerimise sooviga ei saa õigustada hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta
2-21-19691 oleks tema poolt avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega kontrollinud. Süü olemasolu eeldatakse ning süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud.
21.Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (RKTKo 27.09.2005, nr 32-1-81-05, p 17 ja 22.10.2008, nr 3-2-1-85-08, p 14). Käesoleval juhul tuleb võrrelda ka ebaõigete väidete avaldamise eelset olukorda avaldamise järgse olukorraga. Rahalise hüvitise väljamõistmisel ei saa olla aluseks üksnes kannatanu hingelised üleelamised ja piinlikkustunne (RKTKo 11.02.2004, nr 3-2-1-11-04 p 18).
22.Korteriühistu juhatuse liikmed peavad taluma kriitikat suuremas ulatuses kui tavaline korteriühistu liige. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-161-05 p-s 15 märkinud, et korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05 p-s 15). Maakohus arvestas mittevaralise kahju rahalise hüvitise suuruse kindlaksmääramisel, et kuigi hageja juhatuse liikmena ei pea taluma ebaõigete andmete avaldamist, siis üldise talumiskohustuse mõttes ei olnud kostja süü väga suur. Maakohus nõustus, et kostja tegevuse pinnalt ei saa järeldada pahatahtlikku tegevust ebaõigete andmete esitamise eesmärgina. Esitatud tõendite pinnalt kogumis hinnates võisid kostja ebaõiged väited võivad tuleneda asjaolust, et kostja ei olnud enda väidete õigsust eelnevalt piisavalt hoolikalt kontrollinud.
23.Kostja ei ole kommenteerinud hageja isiksust ega tema eraelu. Kõik ebaõiged väited seonduvad hageja tegevusega korteriühistu juhatuse liikmena. Hageja ei ole väitnud, et kostja tekitas oma tegevusega hagejale tõsiseid terviseprobleeme. Käesoleval juhul puuduvad tõendid sellest, et kostja oma väidetava tegevusega oleks raskendanud ja häirinud oluliselt hageja igapäevaelu. Hageja ei ole väitnud, et hageja tundis tugevat hingelist valu kostja poolt avaldatu pärast. Antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduksid olulised muutused hageja elukorralduses või suhetes teiste isikutega.
24.Kohtule hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et aprillis 2021 lõppesid eelmise korteriühistu juhatuse liikmete volitused ning KÜ Initsiatiivrühm saatis korteriomanikele 16.05.2021 välja teate, millega korraldas uute juhatuse liikmete valimist. Ka kostja seadis üles enda kandidatuuri juhatuse liikme kohale. Korteriühistu registrikaardi ajaloo väljatrükist nähtub, et registrikande muudatused korteriühistu juhatuse liikmete kohta on tehtud 30.06.2021. Registrikaardi väljavõttest nähtub, et hageja on endiselt korteriühistu juhatuse liige, kuid kostja valituks ei osutunud. Vaatamata kostja kandideerimisele ja kostja poolt juhatuse liikmete valimist ajal, 17.05.2021 ebaõigete väidete avaldamisele, osutus korteriühistu liikmete poolt korteriühistu juhatuse liikmeks uuesti valituks hageja, vastupidiselt kostjale, kes valituks ei osutunud. Seega ei tekitanud kostja oma tegevusega mainekahju hageja naabrite silmis, korteriühistu liikmed usaldasid hagejat endiselt niivõrd suures ulatuses, et hageja osutus valituks uue juhatuse koosseisu. Kahju intensiivsus ja kestvus oli piiratud nii isikuliselt kui ka ajaliselt, sest ebaõiged faktiväited olid avaldatud korteriühistu liikmete ees uute juhatuse liikmete valimise perioodil.
25.Mittevaralise kahju kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramisel tuleb juhinduda eelkõige vaidlusaluse kaasuse asjaoludest. Isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid arvestama peab, et ka kohtumenetlus ise ja kohtulahend on
2-21-19691 olulised vahendid au teotamise negatiivse tagajärje kõrvaldamisel ja kahjuliku tagajärje kompenseerimisel, seda nii eri- kui ka üldpreventiivses tähenduses. Antud juhul, arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostja käitumist jm asjaolusid, sealhulgas asjaolu, et ebaõiged faktiväited avaldati uute juhatuse liikmete valimise perioodil, kus valituks osutus hageja, mitte kostja, tuleb jätta hageja taotletud mittevaralise kahjuhüvitis kostjalt välja mõistmata. Kohus leidis, et nii eri- kui ka üldpreventiivses tähenduses on piisavaks kohtulahend, millega kostjat kohustatakse korteriühistu liikmete ees ümber lükkama kostja avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.
26.Hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude 528,64 euro väljamõistmist kostjale 16.07.2021 edastatud nõudekirja (nõudekirja kuupäev on ekslikult märgitud 05.08.2021) koostamisega, mis on seotud käesoleva vaidlusega. Kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, avaldades tema mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid. Hagejal tekkinud varaline kahju pidi kostjale olema ettenähtav. Seda enam, et hageja ise pöördus 19.05.2021 kohtuvälise lahenduse leidmiseks kostja poole, kuid kostja hageja pöördumistele ei reageerinud. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos. Hageja varaline kahju kohtueelselt õigusabile 15.11.2021 tehtud toimingute eest, mis seondusid kliendi täiendavate materjalide analüüsi ja tegevuskava kinnitamisega kokku 64 eurot, ei ole põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja hagiavalduse koostamisega alustanud 06.12.2021. Seega võib järeldada, et 15.11.2021 tehtud toimingud seonduvad kohtumenetluse alustamisega ja on kvalifitseeritavad tsiviilasja menetluskuludena, mis on vajalikud toiminguteks hagiavalduse koostamisel ja kohtule esitamisel.
27.Varalise kahju hüvitiselt summas 528.64 eurot on põhjendatud viivise nõue seadusjärgses määras alates hagi esitamisest 16.12.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.04.2023 summas 59,35 eurot ja edasiulatuvalt alates 11.04.2023 kuni kohustuse täimiseni.
28.Kuna maakohus kohustas kostjat ümber lükkama hageja taotletud kolmest ebaõigest faktiväitest kahte, mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 528,64 eurot ja viivise, kuid jättis rahuldamata hageja nõude ühe ebaõige faktiväite ümberlükkamiseks, hageja varalise kahju nõude summas 64 eurot ja sellelt viivise nõudes, samuti mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja sellelt viivise nõudes, siis arvestades hagi rahuldamise ulatust jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
29.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Harju Maakohtu 10.04.2023 otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude ebaõige faktiväite, et hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega, ümberlükkamiseks, mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõude ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub tühistatud osas teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda.
30.Maakohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel, kui leidis, et hageja taotletud mittevaralise kahju hüvitis tuleb kostjalt välja mõistmata jätta. Maakohus tuvastas, et kostja on süüliselt rikkunud hageja isiklikke õigusi siis, kui avaldas au teotavaid ja ebaõigeid faktiväiteid hageja kohta, kuid vaatamata sellele asus maakohus seisukohale, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata. Maakohus viitas delikti üldkoosseisu selgitades VÕS § 134 lg-le 2, mille alusel leidis kokkuvõttes, et mittevaralise kahju väljamõistmine eeldab kannatanu õiguste olulist kahjustamist ning rikkumise erilist raskust. Hageja ei ole sellise käsitlusega nõus, kuna maakohtu käsitlus tugines tõenäoliselt kuni 30.12.2010 kehtinud VÕS redaktsioonile, kui maakohus viitas Riigikohtu lahenditele, kus käsitletakse mittevaralise kahju
2-21-19691 hüvitise suuruse määramist kuni 30.12.2010 kehtinud VÕS redaktsiooni alusel. Käesoleval ajal kehtiva VÕS 134 lg 2 kohaselt tuleb isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks alati välja maksta mõistlik rahasumma. Ka VÕS § 134 lg 5 alusel pidi maakohus otsustama kahjusumma suuruse üle, mitte selle üle, kas mõista kahju välja või mitte.
31.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja õiguste rikkumise ajaline ja isikuline piiratus ning hageja kohustus taluda kriitikat lähtuvalt hageja positsioonist välistavad hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamise. Kahju kestvus (ajaline ja isikuline) ei välista kahju hüvitamise kohustust. Hageja ei pea taluma kriitikana ebaõigete ja au teotavate väidete avaldamist ja seda sõltumata sellest, mis on hageja roll. Kohtulahend ei ole piisav selleks, et kõrvaldada hagejale tekitatud kahju. Hageja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et kostja tegevuse pinnalt ei järeldu kostja pahatahtlikku tegevust ebaõigete andmete esitamise eesmärgina.
32.Maakohus väljus kostja vastuväidete piiridest siis, kui leidis, et hageja nõue kohustada kostjat edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse teade, et kostja avaldas tõele mittevastava väite sellest, et C pani toime kelmuse kindlustusettevõttega, tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei avaldanud seda viisil, milles hageja palus selle ümberlükkamist. Kostja ei esitanud vastuväidet, et hageja esitatud ümberlükkamise nõue tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et kostja ei avaldanud korteriühistu liikmetele postkastidesse teate esitamisega, et hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega. Kui kohus oleks seda pooltega arutanud, siis oleks hagejal olnud võimalik esitada täiendavaid tõendeid või enda nõuet täpsustada, kuid käesoleval juhul oleks olnud põhjendatud kõikide valeväidete ümberlükkamine kõigi korteriühistu liikmete ees.
33.Maakohus ei ole põhjendanud, millistel kaalutlustel langetas kohus valiku menetluskulude jaotusviisi vahel. Kuna maakohus on hageja nõuded enamuses rahuldanud, siis on hageja oma eesmärgi suuremas osas saavutanud, mistõttu tuleb enamus maakohtus kantud menetluskuludest jätta igal juhul kostja kanda. Vastustaja seisukoht
34.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise ja sellelt viivise nõuded ning jaotas menetluskulud (resolutsiooni p-d 6 ja 8). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hageja mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 300 eurot ja viivise. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas (resolutsiooni p 5) jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
2-21-19691
36.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata 1) hageja nõude ebaõige faktiväite, et hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega, ümberlükkamiseks (resolutsiooni p 5) ja 2) mittevaralise kahju hüvitamise ning viivise nõude (resolutsiooni p 6) ning jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 8). Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud ebaõige faktiväite ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõude ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas ja kohustas kostjat ümber lükkama ebaõiged andmed, et hageja tegeles korruptsiooni skeemiga ja tegeleb korteriühistu dokumentide võltsimisega, mõistis kostjalt välja hageja kasuks varalise kahju hüvitise 528,64 eurot ja sellelt viivise (resolutsiooni p-d 2–4). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ka osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude varalise kahju 64 euro ja viivise nõudes (resolutsiooni p 7). Osades, milles maakohtu otsust ei ole vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
37.Kolleegiumi arvates ei ole alust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tõele mittevastava väite kelmuse toime panemise kohta ümberlükkamiseks, kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub selles osas esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, et maakohus on teinud järeldused hageja nõude rahuldamata jätmisel menetlusõiguse norme oluliselt rikkudes. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
38.Hageja etteheide, et maakohus ei saanud jätta rahuldamata hageja nõuet ümber lükata ebaõiget väidet, et hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõtjaga, hageja nõutud viisil, sest kostja hageja nõudele vastuväiteid ei esitanud, on põhjendamatu. Kostja on 09.08.2022 menetlusdokumendis otsesõnu märkinud, et hageja nõue andmete ümberlükkamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kostja 17.07.2021 Tallinn, Uus-Maleva tn 5 postkastidesse jagatud eestija venekeelses teates ei sisaldu väiteid hageja kohta, et tema pani toime kelmuse kindlustusettevõttega. Kuna maakohus määras peale kostja esitatud vastuväidet 30.01.2023 määruses pooltele tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks hiljemalt 20.02.2023 ning nendele vastamiseks 13.03.2023, siis oli hagejal võimalik kujundada oma seisukoht kostja esitatu suhtes maakohtu määratud menetlustähtaegade jooksul enne maakohtu otsust. Seega ei ole maakohus tuginenud asjaolule, mida polnud menetluses arutatud ja mille suhtes poleks hageja saanud oma seisukohti kujundada (TsMS § 436 lg-d 3–4).
39.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel seoses ebaõigete ja hageja au teotavate faktiväidete avaldamisega.
40.VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu
2-21-19691 avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.
41.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Maakohus tuvastas, et kostja avaldas 17.05.2021 Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse eesti- ja venekeelses teates ning juhatuse liikmetele e-kirjas hageja kohta järgmised ebaõiged ja hageja au teotavad andmed: 1) hageja tegeles korruptsiooni skeemiga, 2) hageja tegeleb KÜ dokumentide võltsimisega, 3) hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel. Seega põhjustas kostja ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamisega hagejale õigusvastaselt kahju. Kostja õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist ega süü puudumist (VÕS § 1050) ei tõendanud.
42.Maakohus asus õigele seisukohale, et kostja vastutab hageja kohta ebaõigete ja au teotavate andmete avaldamise tõttu õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus aga vääralt materiaalõiguse norme, kui jättis hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Olukorras, kus on tuvastatud, et kostja avaldas hageja kohta ebaõigeid ja hageja au teotavaid faktiväiteid, ning on sellega põhjustanud hagejale õigusvastaselt kahju, ei ole võimalik jätta hagejale mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistlik rahasumma välja mõistmata. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama. Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (RKTKo 09.03.2022, 2-20-2032, p 13).
43.Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et kohtulahend, millega kohustatakse ümber lükkama ebaõigeid faktiväiteid, on piisav eri- kui üldpreventiivses tähenduses, et õigustada mittevaralise kahju hüvitamata jätmist. Riigikohus on rõhutanud, et ei saa nõustuda seisukohaga, et kohtumenetlus ise ja kohtulahend oleksid piisavad selleks, et kõrvaldada au teotamisega põhjustatud negatiivsed tagajärjed. Kohtumenetluse pidamine, mille tulemusel hagi jäetakse rahuldamata, ei saa muuta olematuks ega heastada hagejale tekitatud mittevaralist kahju (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449, p 15).
44.Mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22).
2-21-19691
45.Riigikohtu koostatud „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ analüüsi kohaselt jäid kohtute väljamõistetavad hüvitised isikuõiguste rikkumise eest vahemikku 100–20 000 eurot, mediaan 500 eurot ja keskmine hüvitis 1569 eurot. Analüüsi kohaselt välja mõistetud väikseim hüvitis on olnud 100 eurot. Suuremad kahjuhüvitised on välja mõistetud siis, kui andmeid on avaldatud meediakanalites või meediaväljaannetes, eelkõige veebiväljaannetes, samuti kui kostjaks on heal majanduslikul järjel olev äriühing (meediaettevõte).
46.Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel saab ja tuleb arvestada esmalt rikkumise ulatust. Hagis toodud ja kahte ebaõiget faktiväidet (hageja tegeles korruptsiooni skeemiga ja hageja tegeleb KÜ dokumentidega võltsimisega) sisaldava teate saatis kostja korteriühistu liikmetele ja ühe ebaõiget faktiväidet (hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel) sisaldava e-kirja saatis kostja endistele korteriühistu juhatuse liikmetele. Hageja kohta ebaõigete ja au teotavate andmete esitamine, et hageja tegeles korruptsiooni skeemiga, tegeleb korteriühistu dokumentide võltsimisega ning pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel, on ringkonnakohtu hinnangul piisavalt raske rikkumine, et tekitada hagejale mittevaralist kahju. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et juhatuse liikmete valimise ajal saaks olla tegemist olukorraga, kus korteriühistu endised juhatuse liikmed peaksid taluma õigustamatult ükskõik missuguste andmete avaldamist. Kontrollimata andmetele tuginedes kellegi põhjendamatul süüdistamisel korruptsioonis, võltsimises ja kelmuses ei ole tegemist mõistliku kriitikaga, mis õigustaks selliste andmete esitamist sõnavabadusele tuginedes. Võttes teiselt poolt arvesse kostja avaldatu piiratud levikut (ebaõigete faktiväidete avaldamine korteriühistu liikmete ja korteriühistu juhatuse ees), asjaolu, et samaaegselt avaldati ühes teates kaks ja teises üks ebaõige ja hageja au teotav faktiväide, tegemist oli ühekordse rikkumisega, ning avaldatu vähest mõju hageja maine kahjustamisel, kus tegemist ei olnud selliste intensiivsete tagajärgedega, mis oleksid kahjustanud hageja au teiste ühistu liikmete ees sellisel määral, et teda poleks valitud korteriühistu juhatuse liikmeks, siis ei peaks hagejale välja mõistetav mittevaralise kahju hüvitis olema suurem kui väikseim kohtupraktika kohaselt väljamõistetud hüvitis (100 eurot) isikuõiguste rikkumise puhul (VÕS § 134 lg 5). Seetõttu on ringkonnakohtu arvates on põhjendatuks ja õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks kahes erinevas teates sisalduvate kolme ebaõige ja hageja au teotava faktiväite avaldamise eest kokku 300 euro.
47.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitise põhinõudelt viivise tasumist alates hagiavalduse esitamisest kuni mittevaralise kahju hüvitise kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui mittevaralise kahju hüvitamise nõude summa. Kuna hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist 300 eurot, kuid kostja seda tasunud ei ole, siis on hagejal õigus nõuda kahjuhüvitise tasumisega viivitamise tõttu viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagejal on õigus nõuda viivist põhinõude 300 euro tasumisega viivitamise eest alates hagiavalduse esitamisest 16.12.2021 seadusjärgses määras kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hageja nõudel tuleb viivise nõuet piirata väljamõistetava
2-21-19691 mittevaralise kahju hüvitamise nõude summaga 300 eurot. Käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise nõue 72,65 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).
48.Lähtudes eeltoodust tuleb hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldada ning kostjalt välja mõista hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot, viivis 72,65 eurot ning viivis põhinõudelt (300 eurot) alates 15.05.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 300 eurot. Menetluskulude jaotus
49.Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
50.Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral reguleerivast TsMS § 163 lg-st 1. Hageja esitas hagis neli nõuet ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, varalise ja mittevaralise hüvitise nõude koos viivise nõudega. Hageja esitatud viiest nõudest on rahuldatud neli (kaks ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet, mittevaralise kahju hüvitamise nõue koos viivisega ning varalise kahju nõue 90% ulatuses koos viivisega), üks nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks on jäetud rahuldamata. Kuna hageja esitatud viiest nõudest rahuldatakse neli nõuet, mis on 80%, siis on põhjendatud jätta maakohtus hageja menetluskuludest 80% kostja kanda ja kuna hagi jääb rahuldamata 20% ulatuses, siis on põhjendatud jätta kostja menetluskuludest 20% hageja kanda.
51.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi poolte endi kanda.
52.Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
53.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.