C hagi X vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ning lisanduva viivise nõudes 7919,45 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja C, isikukood xxxx, elukoht xxxx Lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus, Advokaadibüroo
EMERALDLEGAL,
e-post: [email protected]) Kostja X, isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostja lepinguline esindaja Vladimir Buldakov, Kentmanni 18 – 30, 10116 Tallinn tel 569 07137 e-post: [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Kohustada kostjat X edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist A4 lehel ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin teile tõele mittevastavad väited, et C tegeles korruptsiooniskeemiga ning moonutab ja võltsib KÜ dokumente. Kõik need väited on valed ja lükkan need ümber. Я, X, опубликовал вам несоответствующие действительности факты о C, будто бы он занимался коррупционной схемой и искажает и подделывает документы товарищества. Все эти факты неправильные и я опровергаю их”.
Välja mõista Xilt C kasuks varaline kahju 528.64 eurot.
4.Välja mõista Xilt C kasuks viivis väljamõistetavatelt hüvitistelt (528.64 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras 59.35 eurot alates hagiavalduse esitamisest 16.12.2021 kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.04.2023 ja alates 11.04.2023 põhinõudelt summas 528.64 eurot VÕS § 113 sätestatud määras kuni kohustuse täimiseni.
2-21-19691
5.Jätta rahuldamata C nõue kohustada kostjat edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse teade selle kohta, et kostja avaldas tõele mittevastava väite sellest, et C pani toime kelmuse kindlustusettevõttega.
6.Jätta rahuldamata C mittevaralise kahju hüvitise ja sellelt viivise välja mõistmise nõuded.
7.Jätta rahuldamata C varalise kahju 64 euro hüvitamise nõue ja sellelt viivise välja mõistmise nõue.
8.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE
1.C esitas 16. detsembril 2021 X vastu hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mittevaralise ja varalise kahju hüvitise ja nendelt viivise väljamõistmiseks. Hageja palub 30.05.2022 täpsustatud hagiavalduse kohaselt kohustada kostjat edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist A4 lehel ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin teile tõele mittevastavad väited, et C tegeles korruptsiooniskeemiga, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega ning moonutab ja võltsib KÜ dokumente. Kõik need väited on valed ja lükkan need ümber. Я, X, опубликовал вам несоответствующие действительности факты о C, будто бы он занимался коррупционной схемой, организовал мошенническую схему со страховой компанией, и искажает и подделывает документы товарищества. Все эти факты неправильные и я опровергаю их”. Samuti palub hageja mõista välja kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt. Alternatiivselt, ehk juhul kui kohus peab kostja väiteid väärtushinnanguteks mõista välja kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning viivis seadusjärgses määras mittevaralise kahju hüvitiselt. Lisaks palub hageja mõista välja kostjalt varalise kahju hüvitis summas 592 eurot ning viivis kahju hüvitamise summalt.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinn, Uus-Maleva tn 5 korteriühistu juhatuse liige ja kostja Uus-Maleva tn 5 elanik. Kostja jagas 17.05.2021 hageja kohta Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse (kokku 85 korterit) eesti- ja venekeelse teate. Kostja teade sisaldas muuhulgas alljärgnevaid väiteid hageja kohta: Mõned KÜ liikmed: /.../ C tegelesid korruptsiooni skeemiga, plaanivad võtta ainuke firmat teisi ei vaata. Täna lubavad /.../ C viia ellu maja renoveerimise ja selleks laenu võtmise plaani, kuna Corona viiruse tõttu üldkoosolekut kui sellist ei toimu, ja koosoleku pidamine vabas õhus sissepääsu lähedal on vaid formaalsus. (Pealegi ei usalda neid, sest KÜ kõigis dokumentides on moonutusi ja võltsinguid, korteriühistu põhikirja ja Eesti Vabariigi seaduste mitte täitmine). Kostja edastas endistele juhatuse liikmetele 17.05.2021 ekirja, milles süüdistas hagejat mitmetes rikkumistes. Kiri sisaldas järgmist ebaõiget faktiväidet: M soovin aga meelde tuletada tema kelmusest kindlustusettevõttega, kui tehti videovalve paigaldamise tööd ümber. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi, avaldades hageja kohta ebaõigeid
2-21-19691 faktiväiteid, sh selle kohta, nagu oleks hageja tegelenud korruptsiooniskeemiga, toime pannud kelmuse kindlustusettevõttega ning moonutanud ja võltsinud korteriühistu dokumente. Hageja pöördus kostja poole kohtuväliselt e-posti kaudu. Kuna hageja ei saanud vastust kohtuvälisele ekirjale, siis seejärel pöördus hageja kostja poole ka lepingulise esindaja kaudu nõudekirjaga. Kostja ei vastanud hageja kirjadele. Kostjal tuleb hüvitada tekitatud mittevaraline kahju. Hageja leiab, et talle on tekitatud oluline mainekahju naabrite silmis ja ees ning kostja süü siinses asjas on keskmisest suurem. Hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje, justkui oleks hageja ebapädev ning ei täidaks oma juhatuse liikmete kohustusi hoolikalt. Sisuliselt süüdistas kostja hagejat tõsistes rikkumistes – korruptsioonis, kelmuses ja KÜ dokumentide võltsimises. Hagejale on tekkinud ka varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega.
3.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et ka andmete avaldamisel piiratud arvu ja mingil määral omavahel seotud isikutele on tegemist avaldamisega. Hageja ei vaidle vastu sellele, et igal KÜ liikmel on õigus avaldada oma arvamust KÜ-d puudutavatel teemadel. Küll aga peab arvamuse väljendamine jääma viisakuse piiridesse ehk kostjal ei olnud õigust süüdistada hagejat kõikide majaelanike ees. Hageja korraldas konkursi haldusteenuse osutaja valimiseks ja sellega tegelesid ka teised KÜ juhatuse liikmed. Kostja väide sellest, et 10.05.2018 toiminud üldkoosolekul oli vastu võetud otsus revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamiseks ei vasta tõele kuna üldkoosolekul ei võetud sellist otsust vastu. Kostja heitis hagejale ette, et korteriühistu juhatuse 15.08.2019 koosolekul ei olnud tehtud otsust konkreetse remonditööde töövõtja kasuks, kuid koosoleku protokollis on kirjas, et juhatus otsustas, et töövõtjaks valiti OÜ Balti Briis. Hageja leiab, et juhul, kui kostja oleks leidnud, et protokoll ei ole KÜ üldkoosolekul arutatuga kooskõlas vms, siis oli tal võimalik kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek. Kostja ei ole kunagi kasutanud ühtegi eespool nimetatud võimalustest. Kostja ütles sõnaselgelt 17.05.2021. a e-kirjas, väidetava kelmuse kohta, et tal on olemas sellest juhtumist nii dokumendid, kui ka helisalvestis. Seega pidas ka kostja ise oma väiteid faktiväideteks, sest kostja oli valmis neid ka tõendama. Mõistlik lugeja saabki sellest kostja väitest aru nii, et kostja väited on tõesed, sest kostjal on isegi vastavad tõendid olemas ning kostja on valmis neid esitama. Hageja on seisukohal, et esimese alternatiivina on kostja väited ebaõiged faktiväited ja neid saab ja tuleb naabrite ees ümber lükata. Esimese alternatiivi puhul nõuab hageja kostjalt ka mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja esitas teise alternatiivi juhuks, kui kohus asub seisukohale, et kostja avaldatud väiteid tuleb kvalifitseerida väärtushinnanguteks. Teise alternatiivi juures nõuab hageja üksnes mittevaralise kahju hüvitamist, mida saab nõuda sõltumata sellest, kas vaidlusalune väide kvalifitseeritakse faktiväite või väärtushinnanguks. Hageja varalise kahju hüvitamise nõue on kokku 592 eurot (3 tundi 5 minutit x 160 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja ei tunnista hagis esitatud nõudeid ning vaidleb nendele vastu. Esmalt märgib kostja, et Tallinn, Uus-Maleva tn 5 KÜ puudutavate väidetavate teadete ja sõnumite adressaadid ongi korteriühistuga otseselt seotud isikud ehk korteriühistu liikmed, mistõttu ei ole väidetava teabe edastamine sellisel viisil (jagamine postkastide kaudu) käsitletav avaldamisena. Isegi kui hageja tegevust juhatuse liikmena on käsitletud väidetavalt negatiivselt ning eeltoodu on hagejale eeldatavasti solvav ning kolmandatele isikutele avaldatuna tema suhtes laimav, siis peab korteriomanikel ja nende kaasatud isikutel olema õigus vabalt väljendada oma emotsioone ja arvamusi, sh ühistu juhtimise ning juhatuse liikme juhtimisstiili osas. Kostja on seisukohal, et hagejal kui korteriühistu juhatuse liikmel on kõrgendatud talumiskohustus võrreldes korteriühistu lihtliikmetega. Kostja väidetava tegevuse pinnalt ei järeldu kostja pahatahtlikku tegevust ebaõigete andmete või ebakohaste väärtushinnangute esitamise eesmärgina, kuivõrd väidetav info on avaldatud kortermajas aktuaalsete probleemide lahendamise eesmärgil. Tegemist pole selliste
2-21-19691 väidetavate rikkumistega, millised tooksid kaasa mittevaralise kahju hüvitamise. Arvestada tuleb siinjuures asjaoluga, et andmete väidetav avaldamine on toimunud väga piiratud hulgale inimestele. Hageja viidatud asjaolud ei too samuti endaga kaasa rahalise hüvituse väljamõistmist. Hageja on endiselt juhatuse liige, kostja väidetav tegevus ei ole mõjutanud häälte arvu, KÜ juhatuse valimistulemust ja muid üldkoosolekul vastu võetud otsuseid. Kostja ei ole tekitanud hagejale olulist mainekahju väga paljude inimeste silmis. Kostja väidetav tegevus ei olnud hageja suhtes tahtlik. Väidetava kahju intensiivsus ja kestvus oli väga piiratud ka ajaliselt. Väidetav teave avaldati Uus-Maleva tn 5 korteriühistu tegevusega seonduvalt Uus-Maleva tn 5 maja elanikele ehk ühistu liikmetele loetud nädalate jooksul. Kostjal oli alust kriitika avaldamiseks hagejale. 10.05.2018 toimuval üldkoosolekul oli vastu võetud otsus revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamiseks. Üldkoosoleku protokollis, mis oli koostatud ja allkirjastatud hageja poolt, puudub ülalmainitud otsus. Samuti protokolli p-s 2.3 on märgitud, et revisjonikomisjoni liige A võttis kohustuse koostada hinnapäringu küsimise tehnilise ülesande. Kuid tegelikkuses koosolekul otsustati määrata A vastutajaks videovalve süsteemi paigaldamise eest, sest tema on asjatundja nendes süsteemides. Korteriühistu juhatuse 15.08.2019 koosolekul ei olnud tehtud otsust konkreetse remonditööde töövõtja valikuks. Juhatuse 15.08.2019 koosoleku protokollis, mis oli koostatud ja allkirjastatud hageja poolt, on kajastatud, et juhatus otsustas, et töövõtjaks valiti OÜ Balt Bris. Samuti haldusfirma valimisel 2021.a. algul ei viidud läbi konkurssi. Haldusfirma võeti ilma konkursita, kuigi juhatuse liikmed soovisid korraldada konkurssi ja pakkusid võimalust kaaluda ka teiste ettevõtete ettepanekuid, kuid hageja keeldus konkursi korraldamisest.
5.Kostja leiab, et kõik hageja poolt kostjale etteheidetu on väärtushinnangud, mitte faktiväited. 17.05.2021 kostja poolt Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse jagatud eesti- ja venekeelses teates ei sisaldu väiteid hageja kohta, et tema pani toime kelmuse kindlustusettevõttega. Hageja KÜ juhatuse liikmena pidi mõistlikult eeldama seda, et kui nad asuvad tegutsema KÜ juhatuse liikmetena, siis ei pea nende tegevus kõigile KÜ liikmetele ja KÜga seotud isikutele meeldima, inimesed võivad nende tegevusega rahulolematud olla või neid oma ülesannete täitmises kritiseerida. Hageja üritab sisuliselt saavutada olukorra, kus ükski KÜ liige ei või enam avaldad KÜ juhatuse osas ühtegi kriitilist arvamust isegi KÜ liikmete omavahelises suhtluses, sest niipea kui see mõnele KÜ juhatuse liikmele ei meeldi on tulemuseks rahalise hüvitise nõudmine läbi nõudekirjade ja kohtumenetluse. Kostja leiab, et korteriühistu juhtimise demokraatlik protsess eeldab, et erinevatel ühistu liikmetel peab olema võimalus avaldada oma arvamust sõltumata sellest, kas keegi oli hageja tegevusega rahul või mitte. Kostja väidetava tegevuse pinnalt ei järeldu kostja pahatahtlikku tegevust ebaõigete andmete esitamise eesmärgina, kuivõrd väidetavad teated on seotud kortermajas aktuaalsete probleemide lahendamise eesmärgil KÜ liikmetele. Antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduksid olulised muutused elukorralduses või suhetes teiste isikutega. Samuti ei ole hageja maine saanud silmnähtavalt ja oluliselt kahjustatud tulenevalt kostja väidetava ebaõige informatsiooni avaldamisest. Ebaselge on hageja varalise kahju hüvitamise nõude summa kujunemine ja arvutamine, mistõttu tuleb jätta hageja varalise kahju nõue ainuüksi sel põhjusel rahuldamata. Ei ole selge väidetava kohtueelse töö maht, tunnitasu kujunemine, teostatud toimingute kirjeldus. Hageja ei toimetanud kostjale oma kohtueelset nõuet kätte. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 160 eur pole piisavalt põhjendatud. Hageja varalise kahju nõue tuleb tervikuna jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas esitatud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu
2-21-19691 vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Kuna hageja esitas järgmised väited ja kostja ei ole vastavatele hageja väidetele vastu vaielnud, siis kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: • • •
hageja on Tallinn, Uus-Maleva tn 5 korteriühistu juhatuse liige (dtl 25); kostja on Uus-Maleva tn 5 elanik ja korteriühistu liige; kostja jagas 17.05.2021 hageja kohta Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse (kokku 85 korterit) eesti- ja venekeelse teate (dtl 26); • kostja edastas endistele juhatuse liikmetele 17.05.2021 e-kirja (dtl 27); • hageja esitas kostjale 05.08.2021 nõudekirja (dtl 29-33).
8.Hageja on esitanud kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise ning viiviste nõude. Hageja palub kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud tegelikkusele mittevastavad väited sellest justkui hageja (1) tegeles korruptsiooni skeemiga, (2) pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel, (3) tegeleb KÜ dokumentide võltsimisega. Kohus käsitleb lahendi selguse huvides alljärgnevalt esmalt küsimust sellest, kas andmete avaldamisel piiratud arvu ja mingil määral omavahel seotud isikutele on tegemist avaldamisega (I), edasiselt ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudeid kolme väite osas (II), seejärel mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seonduvat (III), peale seda varalise kahju hüvitamise ja viivise nõuet (IV) ning lõpetuseks menetluskuludega seonduvat (V). (I)
9.Pooled vaidlevad esmalt selle üle kas korteriühistut puudutavate teadete ja sõnumite edastamine korteriühistu liikmetele on käsitletav avaldamisena. Kostja leiab, et korteriühistut puudutavate väidetavate teadete ja sõnumite adressaadid ongi korteriühistuga otseselt seotud isikud ehk korteriühistu liikmed, mistõttu ei ole väidetava teabe edastamine sellisel viisil (jagamine postkastide kaudu) käsitletav avaldamisena. Hageja on seisukohal, et ka andmete avaldamisel piiratud arvu ja mingil määral omavahel seotud isikutele on tegemist avaldamisega.
10.Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta andmete või väärtushinnangu kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (nt Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Senises praktikas on Riigikohus pidanud avaldamiseks nii kommentaaride kättesaadavaks tegemist piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele) (10. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 14) kui ka ühe isiku poolt ebaõigete andmete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamist teisele isikule (25. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 40). Avaldamiseks on loetud ka andmeid sisaldava e-kirja saatmist konkreetsetele isikutele (13. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-507).
11.Poolte vahel sisuliselt puudub vaidlus selles, et kostja jagas 17.05.2021 hageja kohta UusMaleva tn 5 korteriomanike postkastidesse eesti- ja venekeelse teate ning kostja edastas endistele juhatuse liikmetele 17.05.2021 e-kirja. Kohus leiab, et kostja tõlgendus, et andmete esitamine korteriühistu siseselt ei ole andmete avaldamine VÕS § 1047 mõttes on liialt kitsendav. Nõustudes kostja tõlgendusega oleks korteriühistu liikmel võimatu kaitsta enda õigusi olukorras, kus korteriühistu siseses andmete jagamises (nt koosolekutel või kirjavahetuses) kahjustatakse liikme isikuõigusi ebaõigete andmete või ebakohase väärtushinnangu avaldamisega. Seega tegi kostja pöördumistes sisalduvad hageja kohta käivad andmed või väärtushinnangud kolmandatele
2-21-19691 isikutele teatavaks ning kostja on seega käsitletav nende avaldajana VÕS § 1046 ja § 1047 mõttes. Praegusel juhul on kolmandad isikud Tallinn, Uus-Maleva tn 5 korteriühistu liikmed. (II)
12.Hageja nõuab esimese alternatiivina ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist. Hageja nõue ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1047 lg 4 alusel, mille kohaselt ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest kas avaldamine oli õigusvastane. VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (Riikohtu lahend nr 3-2-1-24-15). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus. Ebaõigete andmete ümberlükkamise korral tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas tegemist on faktiväidetega ning seejärel, kas faktiväited on õigeid või ebaõiged. VÕS § 1047 lgs 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet tuleb kohaldada ka VÕS § 1047 lg 4 puhul. See tähendab, et kui hageja kohta avaldati tema au teotavaid (mainet kahjustavaid) andmeid, siis peab kostja, kes ei suuda tõendada andmete õigsust, need laskma oma kulul ümber lükata või parandada. VÕS § 1047 lg 2 mõttest tulenevalt kannab avaldaja faktiväidete tegelikkusele vastavuse tõendamise koormust ka siis, kui faktiväited iseenesest ei ole hageja au teotavad, kuid avaldaja oli nende faktiväidetega põhjendanud hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-05, p 13).
13.Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-63-02 punktis 7 leidnud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitletakse kohtupraktikas faktiväitena. Riigikohtu tsiviilkolleegium osundas oma 31.05.2006 tsiviilasjas 3-2-1-161-05 tehtud otsuse punktis 12 ka seda, et isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada). Näiteks võidakse avaldada isiku kohta arvamust, jättes mulje, et avaldaja teab mingeid fakte, mille alusel arvamus kujundati. Samuti võidakse isikut üldsuse ees kujutada ebaõigesti sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järelda mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub.
14.Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale tuleb avaldatud väited võtta sellisena nagu need on ning kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt.
15.Hageja on seisukohal, et kostja väited on ebaõiged faktiväited ja neid saab ja tuleb naabrite ees ümber lükata. Esimese alternatiivi puhul nõuab hageja kostjalt ka mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja esitas teise alternatiivi juhuks, kui kohus asub seisukohale, et kostja avaldatud väiteid tuleb kvalifitseerida väärtushinnanguteks. Kostja leiab, et kõik väited on väärtushinnangud. Järgnevalt kohus analüüsib kas kostja on avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või tuleb väited kvalifitseerida väärtushinnanguteks.
16.Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja jagas 17.05.2021 Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse eesti- ja venekeelse teate ning edastas endistele juhatuse liikmetele 17.05.2021 ekirja, milles on avaldatud järgmised laused: 1) Mõned KÜ liikmed: /.../ C tegelesid korruptsiooni skeemiga, plaanivad võtta ainuke firmat teisi ei vaata.
2-21-19691 2) Täna lubavad /.../ C viia ellu maja renoveerimise ja selleks laenu võtmise plaani, kuna Corona viiruse tõttu üldkoosolekut kui sellist ei toimu, ja koosoleku pidamine vabas õhus sissepääsu lähedal on vaid formaalsus. (Pealegi ei usalda neid, sest KÜ kõigis dokumentides on moonutusi ja võltsinguid, korteriühistu põhikirja ja Eesti Vabariigi seaduste mitte täitmine). 3) M soovin aga meelde tuletada tema kelmusest kindlustusettevõttega, kui tehti videovalve paigaldamise tööd ümber.
17.Kohus nõustub hagejaga, et kostja on mõistliku isiku testi rakendades avaldanud järgmise väite: hageja (1) tegeles korruptsiooni skeemiga, (2) tegeleb KÜ dokumentide võltsimisega, (3) pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel. Kohus leiab erinevalt kostjast siiski, et kõigi kolme väite näol on tegemist faktiväidetega, sest on viidatud konkreetsetele hageja tegevustele ja seda on võimalik objektiivselt kontrollida, kas hageja tegeles korruptsiooniga plaanides võtta ainult ühe teenusepakkuja, tegeles KÜ dokumentide võltsimisega ja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel videovalve paigaldamise töödel. Käesoleval juhul on kostja kõigi väidete puhul esitanud kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada otseseid fakte hageja kohta ja nendeks faktideks, mida kostja korteriühistu liikmetele avaldas on järgnev: hageja tegeles korruptsiooni skeemiga, tegeleb KÜ dokumentide võltsimisega, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel.
18.Järgnevalt analüüsib kohus kas kostja poolt avaldatud faktiväidete näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega VÕS § 1047 lg 1 tähenduses.
19.Hageja leiab, et kostja poolt avaldatud faktiväidete, et hageja tegeles korruptsiooni skeemiga, tegeleb KÜ dokumentide võltsimisega, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel, näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega, mis kahjustavad tema mainet. Kohus leiab, et kostja väited on hageja au teotavad faktiväited ja need jätsid hagejast mulje kui pahausklikust inimesest, kes tegeleb korruptsiooniga, võltsib dokumente ja pani toime kelmuse. Korruptsiooniga tegelemine, dokumentide võltsimine ja kelmuse toime panemine ei kuulu tavapäraselt mõistlikult ja ausalt käituva isiku tegude hulka. Seega tegemist on kostja tõendamiskoormisega, sest antud väited on hageja suhtes au teotavad (VÕS § 1047 lg 2).
20.Kostja leiab, et tal oli alus kriitika avaldamiseks. Kostja märgib esmalt, et 10.05.2018 toimunud üldkoosolekul võeti tegelikkuses vastu otsus revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamiseks, kuid üldkoosoleku protokollis, mis oli koostatud ja allkirjastatud hageja poolt, seda kajastatud ei ole. Lisaks märgib kostja, et 10.05.2018 üldkoosoleku protokolli p 2.3 kohaselt seoses videovalve süsteemi paigaldamisega otsustati paigaldada videovalve süsteem ja revisjonikomisjoni liige A võttis kohustuse küsida hinnapäringut. Tegelikkuses kostja väitel koosolekul aga otsustati määrata A vastutajaks videovalve süsteemi paigaldamise eest, sest tema ainsana majaelanikest on asjatundja nendes süsteemides. Kostja leiab ka, et korteriühistu juhatuse 15.08.2019 koosolekul, mille protokoll on allkirjastatud kõigi juhatuse liikmete poolt ei tehtud otsust konkreetse remonditööde töövõtja valiku osas. Juhatuse 15.08.2019 koosoleku protokoll, mis on koostatud ja allkirjastatud aga hageja poolt, on kajastatud, et juhatus otsustas, et töövõtjaks valiti OÜ Balt Briis. Kostja märgib sedagi, et haldusfirma valimisel 2021 algul ei viidud läbi konkurssi. Haldusfirma võeti ilma konkursita, kuigi juhatuse liikmed soovisid korraldada konkurssi ja pakkusid võimalust kaaluda ka teiste ettevõtete ettepanekuid, kuid hageja keeldus konkursi korraldamisest.
21.Hageja vaidleb kostja seisukohtadele vastu ja leiab, et ta korraldas konkursi haldusteenuse osutaja valimiseks ja sellega tegelesid ka teised KÜ juhatuse liikmed, üldkoosolekul ei võetud vastu otsust revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamiseks. Hageja leiab ka, et põhjendamatu on kostja etteheide sellest, et kohapeal allkirjastatud protokollist puudub info konkreetse töövõtja kohta, kuid hageja allkirjastatud protokollis on töövõtja nimi (OÜ Balti Briis) kirjas.
2-21-19691
22.Kohus leiab, et kostja menetluses esitatud vastuväited sellest, et haldusfirma valimisel ei korraldanud hageja konkurssi on põhjendamatud. Hageja on kohtule esitanud hageja ja korteriühistu juhatuse liikmete vahelise kirjavahetuse perioodist 03.03.2021-21.03.2021, millest nähtub, et konkurss haldusteenuse osutaja valimiseks siiski korraldati, pakkujaid oli rohkem kui üks ettevõte, juhatuse liikmed toetasid BRP Haldus OÜ valimist haldusfirmaks ning 01.07.2021 korteriühistu juhatuse koosoleku protkolli kohaselt otsustati leping BRP Haldus OÜ-ga sõlmida alates 01.06.2021 (dtl 111-113, dtl 106, 107-110, 114-119). Seega on ebaõige kostja menetluses esitatud väide sellest, et haldusfirma valimiseks ei toimunud konkurssi, kuigi juhatuse liikmed soovisid seda korraldada, kuid hageja keeldus konkursi korraldamisest.
23.Kostja väide sellest, et 10.05.2018. a toiminud üldkoosolekul võeti tegelikult vastu otsus revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamiseks, kuigi seda ei ole kajastatud protokollis, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja poolt esitatud korteriühistu KÜ Uus-Maleva 5 põhikirja p-st 8.1 nähtub, et üldkoosolek teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle ning selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek valida revidendi (revisjonikomisjoni) või audiitori (dtl 76-82). 18.04.2017 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosoleku päevakorras oli korteriühistu revisjonikomisjoni kinnitamine ja üldkoosolek kinnitas ühehäälselt revisjonkomisjoni järgmiseks aruandeperioodiks (dtl 83-99). Kostja poolt esitatud 10.05.2018 üldkoosoleku protokolli kohaselt otsustas üldkoosolek kinnitada revisjoni komisjoni aruande ja selle otsuse poolt hääletati ühehäälselt (dtl 54-55). Protokollist ei nähtu, et üldkoosolekul oleks olnud päevakorras või arutamisel revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamise küsimust. 30.04.2019 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosoleku päevakorras oli taas revisjonikomisjoni volituste pikendamine või uue valimine, kuid revisjonikomisjoni liige J. J teatas, et kuna komisjoni valimiste aeg on 1 aasta võrra nihkes, siis kehtivad nende volitused ka sel aastal (dtl 100-101). Protokollist nähtub, et üldkoosolek ei ole revisjonikomisjoni liikmete volituste pikendamise küsimust arutanud 2019 aastal. Hageja poolt on esitatud e-kirjavahetus perioodil 15.04.202003.05.2020 J ja hageja vahel, millest nähtub, et hageja tegi 21 aprillil 2020 ettepaneku valida revisjonikomisjoni liikmed üldkoosolekul, kuna üldkoosolek pole viimastel aastatel revisjonikomisjoni valinud (dtl 102-104). Kirjavahetusest nähtuvalt oli Ji ja hageja vahel erinev arusaam sellest, kas revisjonkomisjoni liikmete volitused on pikenenud tänu sellele, et 2018-2019 üldkoosoleku protokollides on kajastatud revisjonikomisjoni liikme nimi või tuleb revisjonikomisjon igal aastal üldkoosolekul uuesti valida. Seega on tõendamata ja ebaõige kostja seisukoht sellest, et 10.05.2018 toimunud üldkoosolekul võeti tegelikkuses vastu otsus revisjonikomisjoni liikmete ametiaja pikendamiseks. Asjaolu, et revisjonikomisjoni liikmed peavad ennast endiselt revisjonikomisjoni liikmeteks sõltumata sellest, et üldkoosolek vastavasisulist otsust vastu võtnud ei ole, ei muuda üldkoosoleku protokolli kuidagi moonutatuks, valeks või võltsituks.
24.Kohus leiab, et kostja etteheide hagejale sellest, et korteriühistu juhatuse 15.08.2019 koosolekul, mille protokoll on allkirjastatud kõigi juhatuse liikmete poolt ei tehtud otsust konkreetse töövõtja valiku osas, kuid hageja poolt koostatud ja allkirjastatud sama kuupäeva kandva protokolli kohaselt juhatus otsustas, et töövõtjaks valiti OÜ Balt Briis, on põhjendamatu. Kostja poolt kohtule esitatud KÜ Uus-Maleva 5 juhatuse koosoleku sama kuupäeva kandvatest protokollidest nähtub küll asjaolu, et kaks juhatuse koosoleku protokolli on erineva välimusega ja hageja poolt allkirjastatud protokollile on lisatud töövõtja nimi (dtl 56-59). Samas on hageja usutavalt kohtule selgitanud, et konkreetsel juhul tegeles remonttööde töövõtja pakkumiste saamisega maja tollane majahaldur, kellel õnnestus üks pakkumine saada ja tegelikkuses 15.08.2019. a juhatuse koosolekul otsustasid juhatuse liikmed OÜ Balti Briis pakkumise heaks kiita. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et korteriühistu liikmed oleksid vaidlustanud üldkosooleku 30.04.2019 otsuse teha korterelamus remonttöid või juhatuse valiku remonttööde teostaja osas (dtl 100-101). Samas asjaolu, et ühe ja sama koosoleku kohta on koostatud kostja esitatud tõenditest nähtuvalt 2 protokolli, ei tähenda, et hageja oleks tegelenud korruptsiooni
2-21-19691 skeemiga, moonutanud ja võltsinud dokumente või toime pannud kelmuse. Kohus nõustub hageja seisukohaga ka sellest, et kostjal on korteriühistu liikmena alati õigus vaidlustada üldkoosolekute otsuseid, kuid kostja seda võimalust kasutanud ei ole.
25.Kostja on väitnud ka, et kuigi 10.05.2018 üldkoosoleku protokolli p 2.3 kohaselt kostja võttis kohustuse küsida hinnapäringut, siis tegelikkuses kostja väitel koosolekul aga otsustati määrata A vastutajaks videovalve süsteemi paigaldamise eest, sest tema ainsana majaelanikest on asjatundja nendes süsteemides. Kostja vastav väide on täielikult tõendamata. KÜ Uus-Maleva 5 üldkoosoleku protokollist nähtub, et üldkoosolekul otsustati paigaldada videovalve süsteem ja kostja võttis endale kohustuse koostada hinnaküsimise tehnilise ülesande (dtl 54-55). Kohtule ei ole esitatud kostja poolt tõendeid sellest, et ta määrati vastutavaks kogu videovalve süsteemi paigaldamise eest.
26.Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud millest tulenevalt olid tingitud kostja väited selle kohta, et hageja tegeleb korruptsiooni skeemiga ja hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega. Kohus nõustub hagejaga ka sellest, et kooskõlas MTÜS § 20 lg-ga 3 ja § 21 lg-ga 7 oli kostjal, võimalik tutvuda kõikide korteriühistu dokumentidega ning esitada soovi korral vastuväited põhjusel, et protokollid ei olnud väidetavalt kooskõlas üldkoosolekul arutatuga, samuti oli korteriühistu liikmetel võimalik kokku kutsuda erakorraline üldkoosolek. Kohtule ei ole esitatud tõendeid sellest, et korteriühistu liikmed või kostja oleks varasemalt vastavaid võiumalusi kasutanud.
27.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatud väidete hageja tegeles korruptsiooni skeemiga, tegeleb KÜ dokumentide võltsimisega, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel, näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega.
28.Lahendis nr 3-2-1-161-05 p 12 on Riigikohus asunud seisukohale, et juhul, kui isikut on üldsuse ees kujutatud ebaõigesti kaudsete asjaolude alusel järelduvate otseste faktidega, siis kohaldub õiguskaitsevahendina VÕS § 1047 lg 4. Kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub. Järgnevalt peab kohus tuvastama, mil viisil saab käesoleval juhul ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõiged andmed avaldati (Riigikohtu lahend 3-2-1-5-07 p 29). Kohtul on igal konkreetsel juhul õigus otsustada, millisel viisil ja kujul tuleb kostja avaldatud ebaõiged andmed ümber lükata, et lugeda kostja VÕS § 1047 lg 4 sättest tulenev kohustus täidetuks. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on avaldanud ebaõiged faktiväited sellest, et hageja tegeles korruptsiooni skeemiga, tegeleb KÜ dokumentide võltsimisega, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel.
29.VÕS § 1047 lg 4 kohaselt tuleb ebaõiged andmed ümber lükata või avaldada nende suhtes parandus sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane ehk sõltumata sellest, kas kostja teadis andmete ebaõigusest või oleks pidanud teadma.
30.Hageja on palunud esimese alternatiivina kohustada kostjat edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist A4 lehel ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin teile tõele mittevastavad väited, et C tegeles korruptsiooniskeemiga, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega ning moonutab ja võltsib KÜ dokumente. Kõik need väited on valed ja lükkan need ümber. Я, X, опубликовал вам несоответствующие действительности факты о C, будто бы он занимался коррупционной схемой, организовал мошенническую схему со страховой компанией, и искажает и подделывает документы товарищества. Все эти факты неправильные и я опровергаю их”.
31.Kohus ei saa kohustada hageja poolt esitatud kujul kostjat andmeid ümber lükkama. Kostja on menetluses esitanud väite sellest, et 17.05.2021 kostja poolt Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse jagatud eesti- ja venekeelses teates ei sisaldu väiteid hageja kohta, et tema pani
2-21-19691 toime kelmuse kindlustusettevõttega. Hageja on väitnud ja kohtule esitatud 17.05.2021 e-kirjast nähtub, et eelpool nimetatud väite avaldas kostja endistele korteriühistu juhatuse liikmetele, mitte kõigile korteriühistu liikmetele. Hageja ei ole palunud kohustada kostjat edastama teadet tõele mittevastava väite avaldamise eest endiste juhatuse liikmete e-posti aadressidele. Eeltoodu tõttu jääb rahuldamata hageja nõue kohustada kostjat edastama Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse teade selle kohta, et kostja avaldas tõele mittevastava väite sellest, et C pani toime kelmuse kindlustusettevõttega. Samuti ei pea kohus põhjendatuks, et kostja peab avaldama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist andmete ümberlükkamise teate. Kohus leiab, et mõistlik on kohustada kostjat esitama andmete ümberlükkamise teade hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist.
32.Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kostjat edastama hiljemalt viiendal tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist Uus-Maleva tn 5 korteriomanike postkastidesse A4 lehel ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta järgmine tekst: „Mina, X, avaldasin teile tõele mittevastavad väited, et C tegeles korruptsiooniskeemiga ning moonutab ja võltsib KÜ dokumente. Kõik need väited on valed ja lükkan need ümber. Я, X, опубликовал вам несоответствующие действительности факты о C, будто бы он занимался коррупционной схемой и искажает и подделывает документы товарищества. Все эти факты неправильные и я опровергаю их”.
33.Kuivõrd kohus leiab, et kostja poolt avaldatu puhul on tegemist siiski ebaõigete faktiväidetega, mitte väärtushinnangutega ja kohus rahuldab hageja nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõudes osaliselt, ei analüüsi kohus hageja väiteid sellest, et avaldatu näol võib tegemist olla alternatiivselt väärtushinnangutega.
(III)
34.Hageja on esitanud kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
35.Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2). Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (Riigikohtu lahend 3-2-118-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus ning hagejal ei ole kohustust tõendada, et kostjale etteheidetavate tegude tulemusel hakkas keegi hagejasse halvemini suhtuma või muid kahju tekitava tegevuse tulemusel tekkinud negatiivseid tagajärgi.
36.Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega (VÕS § 1046 ja § 1047). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1). Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (au teotamine andmete avaldamise kaudu), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü.
37.Kohus leidis eelnevalt, et kostja poolt avaldatud faktiväited, et hageja tegeles korruptsiooni skeemiga, tegeleb KÜ dokumentide võltsimisega, pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel, näol on tegemist ebaõigete faktiväidetega, mis kahjustavad hageja mainet. Kohus
2-21-19691 leiab, et kostja poolt avaldatud väited jätsid hagejast mulje kui inimesest, kes on ebapädev ning ei täida oma juhatuse liikme kohustusi hoolikalt.
38.Järgnevalt analüüsib kohus kostja tegevuse õigusvastasust ja kostja süüd. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma (VÕS § 1047 lg 1). Vastavalt VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja tegeles korruptsiooniga, dokumentide võltsimisega ja kelmusega, siis on kostja tegu VÕS § 1047 lg 2 alusel õigusvastane. VÕS § 1047 lg 3 alusel ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele.
39.Kostja on põhjendanud, et tal oli andmete avaldamise suhtes õigustatud huvi, kuivõrd ta avaldas andmed korteriühistu liikmetele. KÜ liikmete informeerimise soov ei õigusta aga kohtu hinnangul hageja kohta ebaõigete andmete avaldamist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta oleks tema poolt avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega kontrollinud. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud.
40.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS § 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Seega mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-181-05, p 17 ja nr 3-2-1-85-08, p 14). Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb võrrelda ka ebaõigete väidete avaldamise eelset olukorda avaldamise järgse olukorraga. Rahalise hüvitise väljamõistmisel ei saa olla aluseks üksnes kannatanu hingelised üleelamised ja piinlikkustunne (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-11-04 p 18).
41.Kostja on välja toonud, et hageja korteriühistu juhatuse liikmena peab taluma korteriühistu liikmete kriitikat. Kohus nõustub kostja käsitlusega, et korteriühistu juhatuse liikmed peavad taluma kriitikat suuremas ulatuses kui tavaline korteriühistu liige. Riigikohus on lahendi nr 3-21-161-05 p-s 15 märkinud, et korteriühistu juhatuse esimees peab arvestama võimalusega, et korteriühistu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Seega kohus arvestab mittevaralise kahju rahalise hüvitise suuruse kindlaskmääramisel, et kuigi hageja juhatuse
2-21-19691 liikmena ei pea taluma ebaõigete andmete avaldamist, siis üldise talumiskohustuse mõttes ei olnud kostja süü väga suur. Kostja on väitnud, et tema tegevuse pinnalt ei järeldu kostja pahatahtlikku tegevust ebaõigete andmete esitamise eesmärgina. Kohus nõustub eeltooduga ja leiab esitatud tõendite pinnalt kogumis, et kostja ebaõiged väited võivad tuleneda asjaolust, et kostja ei ole enda väidete õigsust eelnevalt piisavalt hoolikalt kontrollinud.
42.Kohus nõustub kostjaga ka selles, et kostja ei ole kommenteerinud hageja isiksust ega tema eraelu. Kõik ebaõiged väited seonduvad hageja tegevusega korteriühistu juhatuse liikmena. Hageja ei ole väitnud, et kostja tekitas oma tegevusega hagejale tõsiseid terviseprobleeme. Käesoleval juhul puuduvad tõendid sellest, et kostja oma väidetava tegevusega oleks raskendanud ja häirinud oluliselt hageja igapäevaelu. Hageja ei ole väitnud, et hageja tundis tugevat hingelist valu kostja poolt avaldatu pärast. Antud juhul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest järelduksid olulised muutused hageja elukorralduses või suhetes teiste isikutega.
43.Hageja leiab, et talle on tekitatud oluline mainekahju naabrite silmis. Hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja leiab, et hageja maine ei ole kahjustatud tulenevalt kostja poolt ebaõige informatsiooni avaldamisest. Kohtule hageja poolt esitatud tõenditest nähtub, et aprillis 2021 lõppesid eelmise korteriühistu juhatuse liikmete volitused ning KÜ Initsiatiivrühm saatis korteriomanikele 16.05.2021 välja teate, millega korraldas uute juhatuse liikmete valimist (dtl 14-17). Kohtule koos hagiavaldusega esitatud tõendist nähtub, et ka kostja seadis üles enda kanditatuuri juhatuse liikme kohale (dtl 18-19). Korteriühistu registrikaardi ajaloo väljatrükist nähtub, et registrikande muudatused korteriühistu juhatuse liikmete kohta on tehtud 30.06.2021 (dtl 21-24). Registrikaardi väljavõttest nähtub, et hageja on endiselt korteriühistu juhatuse liige, kuid kostja valituks ei osutunud. Seega sõltumata asjaolust, et kostja avaldas juhatuse liikmete valimiste ajal hageja kohta ebaõigeid väiteid, osutus korteriühistu liikmete poolt hageja uuesti valituks korteriühistu juhatuse liikmeks, vastupidiselt kostjale, kes valituks ei osutunud. Seega kostja oma tegevusega ei tekitanud mainekahju hageja naabrite silmis, korteriühistu liikmed usaldasid hagejat endiselt niivõrd suures ulatuses, et hageja osutus valituks uue juhatuse koosseisu. Vaatamata kostja kandideerimisele ja kostja poolt 17.05.2021 teate avaldamisele, kostja aga valituks ei osutunud. Eeltoodust võib järeldada, et ebaõigete faktiväidete avaldamisega ei tõstnud kostja enda usaldusväärsust KÜ liikmete silmis niivõrd suures ulatuses, et ta oleks osutunud valituks korteriühistu juhatuse liikmeks. Kohus nõustub ka kostja seisukohaga sellest, et kahju intensiivsus ja kestvus oli piiratud nii isikuliselt kui ka ajaliselt. Ebaõiged faktiväited olid avaldatud korteriühistu liikmete ees uute juhatuse liikmete valimise perioodil.
44.Kohus märgib, et ennekõike juhindub kohus mittevaralise kahju kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramisel vaidlusaluse kaasuse asjaoludest. Isiklike õiguste rikkumisega tekitatakse kannatanule eeldatavalt mittevaralist kahju, kuid arvestama peab, et ka kohtumenetlus ise ja kohtulahend on olulised vahendid au teotamise negatiivse tagajärje kõrvaldamisel ja kahjuliku tagajärje kompenseerimisel, seda nii eri- kui ka üldpreventiivses tähenduses. Antud juhul asub kohus seisukohale, et arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostja käitumist jm asjaolusid, sealhulgas asjaolu, et ebaõiged faktiväited avaldati uute juhatuse liikmete valimise perioodil, valituks osutus hageja, mitte kostja, tuleb hageja poolt taotletud mittevaralise kahjuhüvitis kostjalt välja mõistmata jätta. Kohus leiab, et nii eri- kui ka üldpreventiivses tähenduses on piisavaks kohtulahend, millega kostjat kohustatakse korteriühistu liikmete ees ümber lükkama kostja avaldatud ebaõigeid faktiväiteid.
45.Eeltoodud tõttu tuleb rahuldamata jätta hageja mittevaralise kahju hüvitamise ja sellelt viivise väljamõistmise nõue (IV)
2-21-19691
46.Hageja nõuab kostjalt ka kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist. Hagejal on tekkinud varaline kahju kohtueelsete õigusabikulude näol seoses kostjale nõudekirja edastamisega. Hageja õigusabikulud kokku on 592 eurot, mis sisaldas endas hageja saadetud materjalide analüüsi, tegevuskava koostamist, täiendavate andmetega tutvumist, tegevuskava kinnitamist, kostjale nõudekirja koostamist, kliendi täiendavate materjalide analüüsi ja tegevuskava kinnitamist (dtl 139-142). Esitatud arvetelt nähtuvalt on õigusabi osutatud kokku kohtueelselt 3 tundi ja 5 minutit esindaja tunnihinnaga 160 eurot. Kostja vaidleb hageja varalisele nõudele vastu ja leiab, et ei ole selge väidetava kohtueelse töö maht, tunnitasu kujunemine, teostatud toimingute kirjeldus. Kostja märgib lisaks, et hageja ei toimetanud kostjale oma kohtueelset nõuet kätte. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 160 eurot pole piisavalt põhjendatud.
47.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmist. Kostja on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, avaldades tema mainet kahjustavaid ebaõigeid faktiväiteid. Täidetud on üldised kahju hüvitamise eeldused VÕS § 115 lg-te 1 ja 3 alusel. Kohtueelsed õigusabikulud on hinnatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg-te 1, 2 ja 3 tähenduses. Kohus leiab, et hagejal tekkinud varalise kahju ärahoidmine on VÕS § 127 lg 2 järgi hõlmatud kostja poolt rikutud VÕS § 1045 lg 1 p 4 kaitse-eesmärgiga. Hagejal tekkinud varaline kahju pidi kostjatele olema ettenähtav. Seda enam, et hageja ise pöördus 19.05.2021 kohtuvälise lahenduse leidmiseks kostja poole (dtl 28). Kostja hageja pöördumisele ei reageerinud. Hagejal tekkinud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 alusel.
48.Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-12810 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke võib vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad
49.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja 16.07.2021 kostjale edastanud nõudekirja (nõudekirja kuupäev on ekslikult märgitud 05.08.2021), milles nõudis kostjalt mittevaralise ja varalise kahju hüvitamist kokku summas 1540 eurot (dtl 29-33). Kostja on küll väitnud, et ta ei ole hageja nõudekirja kätte saanud, kuid kohtule on esitatud tõend e-kirja edastamise kohta (dtl 34). Advokaadibüroo Emeraldlegal OÜ on esitanud hagejale arved kokku summas 592 eurot (dtl 139-142).
50.Kohus tuvastab, et hageja poolt 16.07.2021 edastatud nõudekiri on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Advokaadibüroo Emeraldlegal OÜ poolt esitatud arvetest nähtub tunnitasu 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku tunnitasuga. Kohus leiab, et tuleb pidada põhjendatuks hageja poolt nõudekirja esitamist kostjale. Arvestades, et tegemist on professionaalse õigusteenuse osutajaga ja antud vaidluse sisu, saab pidada selliste nõudekirjade koostamisele kulunud mõistlikuks tööajaks koos materjalide analüüsiga ja tegevuskavade koostamisega pidada 2 tundi ja 45 minutit ja sellele kulunud 528.64 euro suurust kulutust.
51.Hageja on hagiavalduse täpsustuse kohaselt palunud välja mõista varalise kahjuna ka õigusabi kulu 15.11.2021 tehtud toimingute eest, mis seondusid kliendi täiendavate materjalide analüüsi ja tegevuskava kinnitamisega 20 minuti eest kokku summas 64 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja hagiavalduse koostamisega alustanud 06.12.2021. Seega 15.11.2021 tehtud toimingud seonduvad kohtumenetluse alustamisega ja on kvalifitseeritavad tsiviilasja menetluskuludena, mis on vajalikud toiminguteks hagiavalduse koostamisel ja kohtule esitamisel. Eelpool nimetatud kulusid tuleb kajastada menetluskulude nimekirjas, mitte kostja poolt tekitatud
2-21-19691 varalise kahjuna kohtueelses menetluses. Seoses kohtumenetluse alustamisega oleks hagejal tulnud vastavad kulud kanda nii või teisiti ja puudub põhjuslik seos hagejale tekitatud varalise kahju ja kostja rikkumise vahel. Eeltoodu tõttu jääb rahuldamata hageja nõue varalise kahju hüvitamiseks summas 64 eurot.
52.Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise nii mittevaralise kahju kui varalise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõue täitmiseni. Kuivõrd kohus jättis hageja mittevaralise kahju välja mõistmata, jääb rahuldamata hageja nõue mittevaraliselt kahjult viivise välja mõistmiseks.
53.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivise nõue varaliselt kahjult välja mõistmiseks on seaduslik ja põhjendatud.
54.Kuna kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise summas 528.64 eurot, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (528.64 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 16.12.2021, so alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 10.04.2023 summas 59.35 eurot (vt viivsekalkulaator.ee (16.12.2021-31.12.2022 summas 44.14 eurot, 01.01.2023-10.04.2023 15.21 eurot)) ja edasi TsMS § 367 alusel alates 11.04.2023 põhinõudelt summas 528.64 eurot VÕS § 113 sätestatud määras kuni kohustuse täimiseni.
55.Kokkuvõtlikult rahuldab kohus hagi osaliselt ning kohus kohustab kostjat ümber lükkama hageja taotletud kolmest väitest kahe. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitise 528.64 eurot ning väljamõistetavatelt hüvitistelt (528,64 eurot) viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates kostja vastu hagi esitamisest, so alates 16.12.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni. Varalise kahju nõude summas 64 eurot ja sellelt viivise välja mõistmise nõude jätab kohus rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude ja sellelt viivise välja mõistmise nõude jätab kohus samuti rahuldamata. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude ka osas, millega hageja palus kohustada kostjat avaldama kõigile korteriühistu liikmetele teate ebaõige faktiväite ümberlükkamise kohta sellest, et hageja pani toime kelmuse kindlustusettevõttega suhtlemisel.
2-21-19691 Menetluskulude jaotus
56.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
57.Hageja on esitanud hagi, paludes kohustada kostjat ümber lükkama kolm ebaõiget faktiväidet. Lisaks palus hageja kohtul välja mõista kostjalt õiglane mittevaralise kahju ja varalise kahju hüvitis kohtu äranägemisel. Andmete ümberlükkamise nõue ja varalise kahju hüvitamise nõue rahuldatakse suuremas ulatuses. Mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmise ja sellelt viivise välja mõistmise nõue jäävad rahuldamata. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 10.04.2023 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.