Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Kostja: M. Z. (isikukood XXX)
Menetlusviis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu lepingute nr XXX ja XXX alusel sissenõutavaks muutunud viivise nõudest loobumine summas 55,87 eurot ja alates 05.04.2025 lepingu nr XXX alusel nõutava edasiulatuvast viivisenõudest loobumine 225,35 euro ulatuses.
2.Rahuldada hagi osaliselt.
3.Mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1082,80 eurot, viivis perioodi 11.04.2023 - 09.01.2026 eest 342,71 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
4.Mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlg 487,75 eurot, viivis perioodi 21.12.2022 - 09.01.2026 eest 169,58 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
5.Mõista hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1200 eurot, viivis perioodi 21.12.2022 - 09.01.2026 eest 417,21 eurot ja viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras.
6.Jätta rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise nõue perioodi 06.12.2022 20.12.2022 eest.
7.Tagastada hagejale riigilõiv 70 eurot Bondora AS pangakontole nr XXX.
8.Jätta hageja õigusabikulud hageja kanda ning hageja poolt tasutud riigilõiv kostja kanda.
9.Mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 525 eurot. Jätta kostja kasuks menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
10.Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
11.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadannetes. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.
HAGI NÕUE JA ASJAOLUD
1.Hageja esitas 04.04.2025 hagi kostja vastu, seejärel loobus osaliselt nõudest ning esitas alternatiivse nõude. Menetluses on järgmised hageja nõuded kostja vastu:
1.1.Mõista M. Z.lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 05.11.2021 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1082,80 eurot, viivis ajavahemiku 11.04.202304.04.2025 eest 255,81 eurot ja viivis põhinõudelt (1082,80 eurot) alates 05.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
1.2.Mõista M. Z.lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 19.01.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 487,75 eurot, viivis ajavahemiku 06.12.202204.04.2025 eest 132,04 eurot ja viivis põhinõudelt (487,75 eurot) alates 05.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
1.3.Mõista M. Z.lt Bondora AS kasuks välja hageja ja kostja vahel 20.02.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlg 1200 eurot, viivis ajavahemiku 06.12.202204.04.2025 eest 324,86 eurot ja viivis põhinõudelt (1200 eurot) alates 05.04.2025 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Alternatiivselt
1.4.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 19.01.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt 11.11.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis laenulepingust nr XXX tulenevalt igalt osamakselt alates osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
1.5.Mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja ja kostja vahel 20.02.2022 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed vastavalt 11.11.2025 esitatud uuesti määratud tagasimaksete maksegraafikule ja viivis laenulepingust nr XXX tulenevalt igalt osamakselt alates osamakse sissenõutavaks muutumisest kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.
2.Hageja selgitab, et nõude aluseks on 3 hageja ja kostja vahel sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingut.
2.1.Lepingud sõlmiti krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas pakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PINkoodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpne aega (laenulepingu viimane lk). Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe (lepingueelne teave on lisa 12- 14 ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo
2
teabeleht on lisa 15-17) ja tegi oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni.
2.2.05.11.2021 sõlmiti leping nr XXX, mille alusel sai kostja 1500 eurot (krediidisummast 94 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Vastavalt lepingu üldtingimuste p 6.1, p 6.2, p 8.1 ja 8.2 kohustus kostja tagastama krediidi, sellelt arvestatav intressi ja haldustasu annuiteetmaksetena laenusumma kuumaksena 113.82 eurot kuus. Kostja on jätnud tasumata järgmised maksegraafikus nimetatud maksed: 08.07.2022 osamakse summas 113,81 eurot, 08.08.2022 osamakse summas 113,81 eurot, 08.09.2022 osamakse summas 113,81 eurot, 10.10.2022 osamakse summas 113,81 eurot ja 08.11.2022 osamakse summas 113,81 eurot. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse (vt lisa 10), kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu ütles hageja 05.12.2022 avaldusega lepingu erakorraliselt üles. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i) põhinõue summas 1292,36 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 178.67 eurot; (iii) haldustasu 42,48 eurot ja (iv) sissenõudmiskulude koguvõlgnevus 5 eurot, kokku 1518,51 eurot. Nimetatud summad on tasumata käesoleva ajani. Hageja esitab lepinguga nr XXX seonduvalt nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks. Lepingu XXX tähtaeg oli eritingimuste p 1.19 kohaselt 10.04.2023, mistõttu on leping lõppenud ja makseid uuesti määrata ei saa. Sellest johtuvalt kui esineks olukord, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, pidi kostja hiljemalt 10.04.2023 tagastamata talle üle kantud summa, s o 1500 eurot. Kostja pole nimetatud summat tagastanud, kostja on teinud makseid summas 417,20 eurot ja tagastamata on seega 1082,80 eurot. Hageja arvestab viivist alates lepingu lõppemise kuupäevast, 11.04.2023.
2.3.19.01.2022 sõlmiti leping nr XXX, kostja sai 500 eurot (krediidisummast 31 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Hageja esitab sellest lepingust tuleneva nõude viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) arvestab väljastatud krediidilt intressi VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku summas 12,25 eurot, mille arvel on hageja vähendanud üksnes põhinõuet. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 487,75 eurot. Leping on kehtivalt üles öeldud. Kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 8. kuupäevaks tagasimakse summas 16.49 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile.
3
Seega on hageja kehtivalt lepingu üles öelnud ja hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks muutunud 14-päeva pärast ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul seega 21.12.2022. Ülesütlemise eeldused (3-kuuline võlgnevus) on täidetud ka juhul, kui lugeda kõik kostja varasemad maksed teostatud põhikohustuse katteks.
2.4.20.02.2022 sõlmiti leping nr XXX, kostja sai 1200 eurot (krediidisummast 75 eurot arvestas hageja lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena. Hageja esitab sellest lepingust tuleneva nõude viisil, kus ta (i) loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, (ii) arvestab väljastatud krediidilt intressi VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega (iii) nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu). Kostja on tasunud viidatud laenulepingu alusel laenumakseid kokku 0 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõude (tagastamata krediidisumma) suuruseks hagiavalduse esitamise hetkel 1200 eurot. Leping on kehtivalt üles öeldud. Kostja oli võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Vastavalt maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 8. kuupäevaks tagasimakse summas 47,22 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt üles öelda. Lisaks on hageja andnud kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja. Hageja on lepingu ülesütlemise avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja kehtivalt lepingu üles öelnud ja hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks muutunud 14-päeva pärast ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul seega 21.12.2022. Ülesütlemise eeldused (3-kuuline võlgnevus) on täidetud ka juhul, kui lugeda kõik kostja varasemad maksed teostatud põhikohustuse katteks.
2.5.09.06.2022 saatis hageja kostjale tema e-posti aadressil (XXX) lepingute ülesütlemise hoiatuse. Kostja võlgnevust ei tasunud ja hageja oli sunnitud 05.12.2022 ütlema lepingud erakorraliselt üles, saates avalduse e-posti aadressile XXX. Hageja on seisukohal, et ütles 05.12.2022 ka laenulepingu nr XXX üles, kuivõrd viitab selgelt, et kõik laenulepingud on üles öeldud. Juhul kui kohus leiab, et laenuleping nr XXX või ka XXX pole mingil põhjusel kehtivalt üles öeldud 05.12.2022, teeb hageja seda käesoleva menetluse jooksul ning esitab kostjale 27.10.2025 saadetud ülesütlemise avalduse (lisa 5).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude summa piiresse). Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrused kätte toimetatuks loetud Ametlike Teadaannete kaudu. Menetlusse võtmise määrustega oli kostjale antud tähtaeg vastamiseks, kostja vastanud ei ole. Hageja esitas 27.10.2025 nõuetest osalise loobumise. Kohus võtab osalise loobumise vastu. Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada maksimaalset lubatud määra.
4
4.Kas laenuleping on sõlmitud ja laen tarbija kasutusse antud
4.1.VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama, tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1.
4.2.Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad laenulepingud. Hageja väitel on kostja lepingu elektroonilise allkirjaga kinnitanud, et elektrooniline allkiri asub lepingu jaluses (dtl 19). Lepingul nr XXX nähtuvad järgmised andmed (dtl 22): kostja nimi, isikukood, kinnitamise aeg: 05.11.2021 15:20:38, kinnitamise IP aadress: XXX. Lepingul nr XXX nähtuvad järgmised andmed (dtl 43): kostja nimi, isikukood, kinnitamise aeg: 19.01.2022 0:11:05. kinnitamise IP aadress: XXX. Lepingul nr XXX nähtuvad järgmised andmed (dtl 64): kostja nimi, isikukood, kinnitamise aeg: 20.02.2022 7:01:42, kinnitamise IP aadress: XXX. Hageja selgitustest nähtub, et Bondora laenulepingute puhul toimub autentimine tugeva isikutuvastusvahendiga, aga allkirjastamine käib telefoninumbrile SMSiga saadetava pinkoodi sisestamisega kliendiportaalis, kuhu tarbija on end autentinud tugeva autentimisvahendiga. Hagejast võib aru saada nii, et SMS-ga saadetud pin-koodi sisestamisel automaatselt lisatakse lepingu faili isiku nimi, isikukood, ajamärge, IP-aadress. Kohtule on lepingute failid esitatud pdf failidena. Failil endal ei ole juures mingeid andmeid, mille alusel saaks tuvastada seda, mida hageja on eeltoodud allkirja andmise viisi kohta selgitanud. Kohus kontrollis hageja esitatud lepingudokumenti, milles hageja väitel on kostja elektrooniline allkiri, Acrobat Reader ja DigiDoc tarkvaradega, kumbki ei tuvastanud failist elektroonilist allkirja, mille sertifikaadi kehtivust oleks võimalik valideerida. Elektroonilise allkirja olemasolu ei võrdu ka TsÜS § 80 mõttes elektroonilise vorminõudega. TsÜS § 80 lg 3 tuleneb, millistele nõuetele vastava allkirjaga dokumendi saab lugeda selle sätte tähenduses elektroonilises vormis sõlmituks. Vastavalt eIDAS-määrusele on kvalifitseeritud e-allkiri võrdväärne omakäelise allkirjaga (art 25 lg 2). Kuna määrus on vahetult kohaldatav, ei ole liikmesriigi õigusaktis võimalik omakäelise allkirjaga võrdväärse elektroonilise allkirjana määratleda elektroonilist allkirja, mis ei vasta eIDAS-määruses kvalifitseeritud e-allkirjale sätestatud nõuetele. Sellest tulenevalt on selge, et TsÜS § 80 lg 1 mõttes kirjaliku vormiga võrdne elektrooniline vorm on üksnes kvalifitseeritud e-allkirjaga (nagu Eesti digiallkiri) kinnitatu.
5
TsÜS § 80 lg 1 võrdsustab elektroonilise vormi kirjaliku vormiga reservatsiooniga, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kirjalik vorm aga eeldab omakäelist allkirja ning sellega on eIDAS määruse kohaselt võrdsustatud üksnes kõige kõrgema tasemega e-allkiri. Muu kui kvalifitseeritud e-allkirjaga kinnitatud (st madalama tasemega e-allkirja) tehingu puhul on kindlasti täidetud kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue, mille puhul lähtuvalt TsÜS §-st 79 peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taas esitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud. Seega isegi kui hageja esitatud lepingudokumendis on tegemist kostja e-allkirjaga, ei ole kohtu hinnangul tegemist kvalifitseeritud e-allkirjaga eIDAS artikli 3 lõike 12 mõttes. Kuid nagu märgitud, saab ka eIDAS määrusele mitte vastava elektroonilise allkirja puhul leping olla sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal on seega kostja tahteavalduse tegemise tõendamise roll. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud tahteavaldused laenude saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu. Hageja on selgitanud, et lepingudokumendid on peale lepingu sõlmimist tarbijale kättesaadavad krediidiandja veebikeskkonnas bondora.ee, kuhu tarbija saab end sisse logida. Hageja on ka tõendanud, et kostjale on välja makstud 05.11.2021 1500 eurot (dtl 76), 19.01.2022 500 eurot (dtl 77) ja 20.02.2022 1200 eurot (dtl 78). Krediidi kulukuse maksimaalne määr 2021. a lõpus 56,04% ja 2022. a alguses 50,85%. Lepingute krediidi kulukuse määr maksimaalset määra ei ületanud.
5.Lepingust nr XXX tulenevad hageja nõuded
5.1.Hageja on seisukohal, et ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Kohus selgitas 02.10.2025 hagejale, et selle põhjal, mida hageja seni oli esitanud lepingu nr XXX sõlmimise eel vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta, ei saa kohus järeldada, et seda kohustust täideti nõuetekohaselt. Hageja ei olnud hagile nimelt lisanud ühtegi tõendit vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta. Kohus andis hagejale võimaluse kas esitada tõendid või esitada nõude ümberarvestus VÕS § 4034 lg 7 kohaselt. Hageja tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta ei esitanud, esitas ümberarvestuse, loobudes osaliselt lepingust nr XXX tulenevatest nõuetest, kohus võttis osalise loobumise 13.11.2025 määrusega vastu. Hageja on välja toonud, et lepingu nr XXX järgi oli laenu tagastamise lõpptähtaeg 10.04.2023, mistõttu tagasimakseid ei tule uuesti määrata. Kostja sai selle lepingu alusel hagejalt 1500 eurot ning on hageja väitel tagasimakseid teinud kokku 417,20 eurot. Hageja on seisukohal, et kostjal on tagastamata 1082,80 eurot laenuks saadud rahast. Samas on hageja väitnud, et kostja on jätnud tasumata maksegraafiku maksed alates 08.07.2022. a maksest (dtl 7). Kui arvestada lepingu maksegraafiku (dtl 79) järgi, kui palju pidi kostjal olema tasutud enne võlgu jäämist, siis maksegraafiku järgi pidi kostjal olema tasutud 8 makset: 1 makse 75,65 eurot + 7 makset, iga makse 113,81 eurot, kokku 872,39 eurot. Hageja on esitanud ka väite, et lepingu ülesütlemise seisuga oli kostja võlgnevus hageja ees järgmine: (i) põhinõue summas 1292.36 eurot; (ii) intress kasutatud krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni 178.67 eurot; (iii) haldustasu 42.48 eurot ja (iv) sissenõudmiskulude koguvõlgnevus 5 eurot, kokku 1518.51 eurot.
6
Kohus palus hagejal eeltoodud vastuolusid selgitada. Hageja vastas, et kostja on lepingu nr XXX alusel hagejale teinud järgmised maksed: 10.11.2021 75,75 eurot, 08.12.2021 113,82 eurot, 10.01.2022 113,81 eurot, 08.02.2022 113,81 eurot ja 08.03.2022 0,01 eurot. Tõendanud hageja kostja poolt tehtud makseid ei ole vaatamata sellele, et kohus hagejalt selle kohta tõendit nõudis. Hageja on seega esitanud vastuolulised väited selle kohta, mis ajast alates kostjal on maksed tasumata. See aga muudab ebausaldusväärseks hageja väite selle kohta, mis summas kostja kokku tagasimakseid teinud on. Kuid kohus arvestab, et hageja on esitanud ka väite, et seisuga 09.06.2022 edastas hageja kostjale ülesütlemise hoiatuse. Kui kostja oleks jäänud võlgu alates 08.07.2022. a maksest, ei oleks hageja saanud kuu aega varem esitada kostjale võlgnevuse tõttu üles ütlemise hoiatust. Hageja on kohtule esitanud üles ütlemise hoiatuse (dtl 86), milles on välja toodud, et kostjal on võlgnevus ning hoiatatakse kahe lepingu üles ütlemise eest (mh leping nr XXX). Seetõttu tuvastab kohus, et kostja on lepingu nr XXX katteks kostjale teinud tagasimakseid kokku 417,20 eurot. Küll aga taunib kohus hageja lepingulise esindaja tegevust hagi esitamisel. Kui hageja kasutab hagi esitamiseks vandeadvokaati, peaks vandeadvokaat suutma tagada nõude kohta selgelt ja õigesti asjaolude väljatoomise. Praegusel juhul on vandeadvokaadist esindaja ise loonud segaduse, põhjustades sellega menetluse venimist ning menetluskulude suurenemist. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata laenusumma 1082,80 eurot.
5.2.Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda 403 4 lg 7 mõttes muu tasuna, mistõttu hagejal säilib õigus nõuda viivist. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras, tingimusel, et seadusjärgne viivisemäär ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära. Kui algses hagis nõudis hageja viivist lepingujärgses määras, siis 27.10.2025 loobus hageja viivisenõudest osaliselt, selliselt, et nõuab viivist seadusjärgses määras. Lepingujärgne viivise määr oli kõrgem, kui seadusjärgne viivisemäär. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (1082,80 eurolt) alates 11.04.2023 (laenu tagastamise lõpptähtpäevale järgnevast päevast) kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatud viivis perioodi 11.04.2023 – 09.01.2026 eest on 342,71 eurot.
6.Lepingust nr XXX tulenevad hageja nõuded
6.1.Lepingu nr XXX kohaselt on viimase makse tasumise tähtaeg 08.01.2027. Hageja määras esmalt tagasimaksed uuesti 27.10.2025. Hageja määras tagasimaksed selliselt, et esimene makse on 12,24 eurot, seejärel on maksed 16,49 eurot ning edasi on igakuine makse 12 senti. Kohus selgitas hagejale, et hageja poolt määratud tagasimaksed ei vasta lepingutingimustele ega seaduse mõttele. VÕS § 403 4 lg 7 mõjutab üksnes intressimäära ning lepingulisi tasusid, mitte muid lepingutingimusi. Seega, VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksete uuesti määramisel peavad uuesti määratud tagasimaksed järgima kõiki muid lepingutingimusi, sh lepingu tähtaega, tagasimaksete arvu ja kuupäevi jm. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus laenuvõtja maksma laenusumma tagasi igakuiste annuiteetmaksetena. See tähendab, et igakuine makse peab olema ühesuurune terve maksegraafiku ulatuses. VÕS § 4034 lg 7 mõte on vähendada krediidi kulukust seeläbi, et intressimäär alaneb ning seeläbi alaneb ka kuumakse. Krediidiandja ei saa tagasimakseid uuesti määrata lepingutingimusi ja normi mõtet eirates.
7
Kohus andis hagejale tähtaja määrata tagasimaksed uuesti (dtl 196) vastavalt kohtu poolt antud selgitustele. Kohus selgitas, et kui hageja soovib jätkuvalt tugineda sellele, et leping on erakorraliselt ennetähtaegselt üles ütlemisega lõppenud, tuleb hinnata, kas ka uuesti määratud tagasimaksete ja ümberarvestuse järel oleks üles ütlemise ajal olnud üles ütlemise eeldused (st võlgnevus vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega) täidetud. Kui üles ütlemise eeldused ei ole täidetud, on teil võimalik esitada edasiulatuv nõue TsMS § 369 kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmiseks. Hageja määras teistkordselt tagasimaksed uuesti vastavalt kohtu poolt antud juhistele ning kohus võttis menetlusse ka hageja alternatiivse nõude edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmiseks. Hageja määras 60 makset 8,33 eurot kuus (v.a viimane, mis on 8,53 eurot kuus).
6.2.Kostja poolt tehtud tagasimaksete kohta on hageja esitanud järgmised väited: kostja on jätnud tasumata kõik osamaksed alates 08.04.2022 ning viimati tegi makse 08.03.2022 summas 0,01 eurot, kostja oli tasunud 05.12.2022 (s.o ülesütlemise) seisuga laenumakseid kokku summas 12.25 eurot.
6.3.Hageja tugineb sellele, et leping on erakorraliselt lõppenud üles ütlemisega 05.12.2022 ning hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks muutunud 14-päeva pärast ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul seega 21.12.2022 (dtl 9). Kui arvestada kostja poolt tasutud 12,25 eurot uuesti määratud tagasimaksete katteks, oleks kostjal tasutud esimene osamakse ning osaliselt teine osamakse, st kostja oleks ka ümberarvestuse kohaselt viivituses alates 08.03.2022 osamaksest. Hageja väitel saatis ta 09.06.2022 kostjale tema e-posti aadressil (XXX) lepingute ülesütlemise hoiatuse. Hageja on esitanud selle kohta ka tõendi (dtl 86). Hageja väitel kostja võlga ei tasunud ka täiendava tähtaja jooksul ja hageja ütles 05.12.2022 lepingu üles. Hageja on esitanud üles ütlemise tahteavalduse saatmise kohta tõendi, dtl 89. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata laenusumma 487,75 eurot.
6.4.Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda 4034 lg 7 mõttes muu tasuna, mistõttu hagejal säilib õigus nõuda viivist. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras, tingimusel, et seadusjärgne viivisemäär ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära. Lepingujärgne viivise määr oli kõrgem, kui seadusjärgne viivisemäär. Hageja poolt viidatud lepingu punkti 13.2 sätestab, millal on laenuandjal õigus leping üles öelda ning punktis 13.3 on sätestatud, et punktis 13.2 nimetatud juhtudel on laenuvõtja kohustatud tasuma kõik maksed neljateistkümne (14) päeva jooksul alates laenuandjalt sellekohase teate saamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (487,75 eurolt) alates 21.12.2022, mil nõue muutus ka hageja enda väidete kohaselt sissenõutavaks, kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatud viivis perioodi 21.12.2022-09.01.2026 eest on 169,58 eurot.
7.Lepingust nr XXX tulenevad hageja nõuded
7.1.Lepingu nr XXX kohaselt on viimase makse tasumise tähtaeg 08.02.2027. Hageja määras esmalt tagasimaksed uuesti 27.10.2025. Hageja määras tagasimaksed selliselt, et esimene makse on 31,84 eurot, seejärel on maksed 47,23 eurot ning edasi on igakuine makse 12 senti. Kohus selgitas hagejale, et hageja poolt määratud tagasimaksed ei vasta lepingutingimustele 8
ega seaduse mõttele. VÕS § 403 4 lg 7 mõjutab üksnes intressimäära ning lepingulisi tasusid, mitte muid lepingutingimusi. Seega, VÕS § 4034 lg 7 alusel tagasimaksete uuesti määramisel peavad uuesti määratud tagasimaksed järgima kõiki muid lepingutingimusi, sh lepingu tähtaega, tagasimaksete arvu ja kuupäevi jm. Lepingu punkti 6.1. kohaselt kohustus laenuvõtja maksma laenusumma tagasi igakuiste annuiteetmaksetena. See tähendab, et igakuine makse peab olema ühesuurune terve maksegraafiku ulatuses. VÕS § 4034 lg 7 mõte on vähendada krediidi kulukust seeläbi, et intressimäär alaneb ning seeläbi alaneb ka kuumakse. Krediidiandja ei saa tagasimakseid uuesti määrata lepingutingimusi ja normi mõtet eirates. Kohus andis hagejale tähtaja määrata tagasimaksed uuesti (dtl 198) vastavalt kohtu poolt antud selgitustele. Kohus selgitas, et kui hageja soovib jätkuvalt tugineda sellele, et leping on erakorraliselt ennetähtaegselt üles ütlemisega lõppenud, tuleb hinnata, kas ka uuesti määratud tagasimaksete ja ümberarvestuse järel oleks üles ütlemise ajal olnud üles ütlemise eeldused (st võlgnevus vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega) täidetud. Kui üles ütlemise eeldused ei ole täidetud, on teil võimalik esitada edasiulatuv nõue TsMS § 369 kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmiseks. Hageja määras teistkordselt tagasimaksed uuesti vastavalt kohtu poolt antud juhistele ning kohus võttis menetlusse ka hageja alternatiivse nõude edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuvate tagasimaksete väljamõistmiseks. Hageja määras 60 makset 20 eurot kuus.
7.2.Hageja väitel kostja selle lepingu katteks midagi tasunud ei ole.
7.3.Hageja tugineb sellele, et leping on erakorraliselt lõppenud üles ütlemisega 05.12.2022 ning hageja nõue on lepingu p 13.2 ja 13.3 järgi sissenõutavaks muutunud 14-päeva pärast ülesütlemise avalduse edastamisest, antud juhul seega 21.12.2022. Kuivõrd hageja väitel kostja ühtegi tagasimakset teinud ei ole, on kostja viivituses alates esimesest osamaksest, s.o alates 08.03.2022. Hageja on esitanud tõendi (dtl 159), millest nähtub, et kostjale on 10.05.2022 saadetud sellest lepingust tuleneva võla kohta teade ning antud 30-päevane tähtaeg kohustuse täitmiseks, kuni 09.06.2022. E-kirjas on märgitud, et võla tasumata jätmise korral öeldakse leping üles 10.06.2022. Hageja on esitanud üles ütlemise tahteavalduse 05.12.2022 saatmise kohta tõendi, dtl 89, milles on märgitud, et teie laenu(de) tagasimaksegraafik on tühistatud. Kohus rahuldab hageja põhivõla nõude VÕS § 396 lg 1, § 101 lg 1 punkti 1, § 108 lg 1 ja § 4034 lg 7 alusel, mõistes kostjalt välja tagastamata laenusumma 1200 eurot.
7.4.Viivist ei saa kohtu hinnangul käsitleda 4034 lg 7 mõttes muu tasuna, mistõttu hagejal säilib õigus nõuda viivist. Kuid vastutustundliku laenamise kohustuse mõttest tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul nõuda ka viivist enam kui seadusjärgses määras, tingimusel, et seadusjärgne viivisemäär ei ületa lepingus kokkulepitud viivisemäära. Lepingujärgne viivise määr oli kõrgem, kui seadusjärgne viivisemäär. Hageja poolt viidatud lepingu punkti 13.2 sätestab, millal on laenuandjal õigus leping üles öelda ning punktis 13.3 on sätestatud, et punktis 13.2 nimetatud juhtudel on laenuvõtja kohustatud tasuma kõik maksed neljateistkümne (14) päeva jooksul alates laenuandjalt sellekohase teate saamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega mõistab kohus VÕS § 101 lg 1 punkti 6, § 108 ja § 113 lg 1 välja viivise põhivõlalt (1200 eurolt) alates 21.12.2022, mil nõue muutus ka hageja enda väidete kohaselt sissenõutavaks, kuni võla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatud viivis perioodi 21.12.2022-09.01.2026 eest on
9
417,21 eurot.
8.Menetluskulud, riigilõivu tagastamise taotlus ja otsuse kättetoimetamine
8.1.Hageja on välja toonud, et pärast nõudest osalist loobumist on hagihind 3778,21 eurot (põhinõue 2770,55 eurot (1082,80+487,75+1200) ja kõrvalkulud, milleks on sissenõutavaks muutunud viivis 712,71 eurot (255,81+132,04+324,86) ja edasiulatuv viivis 1 aasta kohta 294,95), millelt tuleb tasuda riigilõivu 455 eurot, kuid hageja on tasunud 595 eurot. Hageja palub enammakstud 140 eurot tagastada järgmisele kontole: Saaja: BONDORA AS Konto nr: XXX Selgitus: Hagi tsiviilasjas nr 2-25-5227. 13.11.2025 määrusega võttis kohus vastu hagist osalise loobumise 1129,05 euro ulatuses (intressid 178,67 eurot, haldustasu 42,48 eurot ja sissenõudmiskulud 5 eurot, põhivõlast 209,56 euro ulatuses ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 693,34 euro ulatuses). Tulenevalt hageja 27.10.2025 esitatud nõudest on kohtu hinnangul pärast nõudest osalist loobumist hagihind 3792,18 eurot (põhinõue 2770,55 eurot (1082,80+487,75+1200) ja kõrvalkulud, milleks on sissenõutavaks muutunud viivis 712,71 eurot (255,81+132,04+324,86) ja edasiulatuv viivis 1 aasta kohta alates 05.04.2025 on 308,92 eurot (2770,55 x 11,15%), millelt tuleb tasuda riigilõivu 455 eurot. Kohus võtab täiendavalt vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudest loobumise summas 55,87 eurot, kuna hageja on 27.10.2025 esitatud avalduses vähendanud ka lepingust nr XXX tulenevat sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 16,15 euro võrra ja lepingust nr XXX tulenevat sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 39,72 euro võrra. Kohus võtab täiendavalt vastu alates 05.04.2025 lepingu nr XXX alusel nõutava edasiulatuva viivisenõudest loobumise summas 225,35 eurot, kuna hageja on 27.10.2025 esitatud avalduses vähendanud edasiulatuva viivise nõuet 225,35 euro võrra. Seega loobumise tagajärjel on hageja riigilõivu enam tasunud 140 eurot. Hagist (osalise) loobumise korral tagastatakse pool enam tasutud riigilõivust. Seega kuulub hagejale tagastamisele 70 eurot.
8.2.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kahe lepingu puhul viivise välja hilisemast kuupäevast alates, kui hageja nõudis, sest hageja ise on hagis esitanud väited, et nõue muutus sissenõutavaks hilisemast kuupäevast. Hageja on 2-22-147332 maksekäsu kiirmenetluse avalduses lepingu nr XXX alusel nõudnud põhivõlga 1406,24 eurot, intresse 275,99 eurot, laenuhaldustasu 47,79 eurot, tasuliste 10
lisateenuste eest 119,94 eurot, tasu krediidiinfosse teate edastamise eest 14,99 eurot, võla sissenõudmiskulusid lepingu kehtivuse ajal 5 eurot ja viivist. Algses hagis, mil hageja ei olnud veel nõuet esitanud VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, nõudis hageja sama lepingu alusel põhivõlga 1292,36 eurot, intresse 178,67 eurot, haldustasusid 42,48 eurot, võla sissenõudmiskulude hüvitist 5 eurot ja viivist. Kohus küsis hagejalt selle kohta ka selgitust (dtl 134), hageja kohtule selle kohta midagi ei vastanud. Hageja enda väidete kohaselt kostja peale lepingu üles ütlemist ei ole midagi täiendavalt tasunud, seega ei ole võimalik, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ajaga võrreldes nõue vähenes kostja poolt täiendavate tagasimaksete tegemise tõttu. Hageja pidi seejuures maksekäsu kiirmenetluse avalduses kinnitama, et esitatud andmed on õiged. Kohtu hinnangul kinnitas hageja maksekäsu kiirmenetluses kohut eksitades valeandmete esitamist. Riigikohus on asjas 3-2-1-108-14 punktis 23 (ja ka tsiviilasjas nr 3-2-1-186-13, p 24) märkinud, et hageja võib olla toime pannud kelmuse katse, kui esitas maksekäsu kiirmenetluses kohtule tahtlikult valeandmeid võla suuruse kohta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Hageja tasutud riigilõiv on vajalik menetluskulu. Kohus jätab seega menetluskulu, mis seisneb hageja poolt tasutud riigilõivus 525 eurot (595-70), kostja kanda ja mõistab kostjalt välja. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole, samuti ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Lähtudes eeltoodust ei mõista kohus kostja kasuks menetluskulusid hagejalt välja. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kohus lahendi edasikaebamiseks luba ei anna.
8.2.Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/
Maris Juha kohtunik
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.