Võlaõigus › Töövõtulepingud

Hagiavalduse kohaselt oli 24.12.2019 poolte vahel sõlmitud töövõtuleping nr 9526 (edaspidi nimetatud „Leping 9526”) materjalide kasutamisega hageja ettemaksu arvelt. Lepingu 9526 punkti 1.1. kohaselt kohustus kostja tegema järgmised tööd ühekorruselise suvilamaja renoveerimine aadressil Muuga Taganõmme 2: 1. telliskividest laotud seinte osaline lammutamine; 2. prügikonteineri tellimine, ehitusprahi väljavedu; 3. põrandalaagide paigaldamine, soojustamine, 22 mm OSB paigaldamine 60 m2; 4. vaheseinte paigaldamine; 5. seinte ja lagede soojustamine ja viimistlemine kipsplaadiga; 6. sanitaartehnilised tööd; 7. elektripaigaldustööd; 8. maalri- ja viimistlustööd; 9. uste paigaldus; 10. põrandakatte paigaldus; 11. duširuumi viimistlemine. Vastavalt lepingu 9526 punktile 1.2. tööde teostamise tähtaeg oli 06.01.2020– 02.03.2020. Kostja poolt ei olnud teostatud tähtaegselt kokkulepitud (lepingu nr 9526 p-s 1.1) tööd täies mahus ehk kostja rikkus lepingut. Vastavalt lepingu punktile 3.5. hageja maksis kostjale ettemaksu 7357 eurot. Samuti ei ole kostja esitanud hagejale kuluaruannet, et oleks võimalik aru saada mis oli ettemaksu eest ostetud ning mis summa läks tööde eest tasumisele. 05.02.2020 on poolte vahel sõlmitud teine töövõtuleping nr 9529, millise kohaselt pidi kostja tegema järgmised tööd: 1. põranda tugitalade paigaldus koos soojustamisega ja peamise aluspõranda OSB katte paigaldamisega; 2. katuse tugitalade paigaldamine ja tugevdamine soojustamise ja kipsplaadi paigaldamisega; 3. vaheseinte paigaldus soojustusega seinte põhiroovitise ja kipsplaadi paigaldamisega; 4. elektrijuhtmete paigaldus; 5. sanitaartehniliste kanalisatsiooni- ja veetorude paigaldus; 6. ruumide vaheuste paigaldus.

Vastavalt lepingu nr 9529 punktile 1.2. oli tööde teostamise tähtaeg 06.02.2020– 02.03.2020. Kostja poolt ei olnud teostatud tähtaegselt kokkulepitud (lepingu nr 9529 p-s 1.1) tööd täies mahus ehk kostja rikkus lepingut. Vastavalt lepingu nr 9529 punktile 3.4. tasus hageja ettemaksu summas 7986.00 eurot kohe pärast lepingu allkirjastamist. 10.12.2019 tegi kostja hagejale hinnapakkumise 9523 kamina ehitamiseks ja paigaldamiseks. Hageja oli pakkumist aktsepteerinud ja tasunud kostjale 12.12.2019 summa 1638 eurot kamina ehitamise eest. Seega hageja ja kostja vahel on sõlmitud kolmas töövõtuleping. Hageja on tasunud kostjale 16.03.2020 645 eurot kamina paigaldamise eest. Kostja poolt jäid hinnapakkumise kohaselt osaliselt tegemata tööd ning rikkumistega: • Moodulkorsten peab olema AKVILON RKS 200/280 NPNP kuid hageja arvamusel, on paigaldatud tundmatu brändi toru/korsten; • Isolatsioonipaneelid puuduvad; • Kaminasudamik – on puudustega (klaasil on suur mõrv); • isolatsioon, paigaldusmaterjalid – puuduvad; • looduslikust kivist moodulid, must graniit – puuduvad. Kostja nõudmisel oli hageja poolt 16.03.2020 tasutud lisaks 645 eurot. 12.06.2020 hageja poolt oli kostjale esitatud nõudeavaldus ning antud täiendav tähtaeg oma kohustuste ning tööde täitmiseks vastavalt lepingule ning vigade parandamiseks, kuid vaatamata korduvatele hoiatustele ja täiendavate tähtaegade andmisele töid ei olnud teostatud vastavalt lepingutele nr 9526, 9529 ja lepingule nr 3. Seega lepingute ning kokkulepete eesmärk on jäänud saavutamata. 16.07.2020 esitas hageja kostjale avaldused: • 24.12.2019.a sõlmitud töövõtulepingust nr 9526 taganemiseks, • 05.02.2020.a sõlmitud töövõtulepingust nr 9529 taganemiseks; • 12.12.2019.a sõlmitud töövõtulepingust taganemiseks. Hageja ei saa väita, et tööd olid tehtud, sest mitte midagi ei olnud vastuvõtmiseks esitatud. Kostja poolt tehtud tööd hagejale on raske hinnata. Hageja ei ole ehituse valdkonna ekspert, tegemist on tavapärase tarbijaga, kes tellis tööd oma ala professionaalidelt (nagu ta esialgselt arvas). Hageja on arvamusel, et mõned tööd on küll tehtud osaliselt, kuid rõhutab, et lõpptulemus ei olnud saavutatud ja tööd ei olnud hagejale vastuvõtmiseks esitatud. Hagejal puudub usaldus kostja vastu. Hageja on valmis tagastama kostjale kõik tema materjalid või vajadusel tasaarveldada nende turuväärtusega, kui materjale ei saa ilma hoonet kahjustamata eemaldada. Lisatöödest (mis ei olnud sõnastatud lepingutes) eraldi kokkuleppe puudub, seega kostja väited on valed. Hageja poolt olid tasutud kõik vajalikud summad ettemaksuna. Hageja ei ole nõus, et kostjale tuleb midagi tagastada rahalises ekvivalendis. Kostja ei ole töid üle andnud, seega puudub kostjal mistahes alus nõuda raha hagejalt. Kokku kostjale oli tasutud ettemaksud kogusummas 17 626 eurot (7357+7986+1638+645=17626), mida hageja käesolevas menetluses nõuab kostjalt tagasi. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise kogusummas 265,83 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning välja mõista kostjalt riigilõiv summas 750 eurot ja esindajakulu summas 4830 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited ja põhjendused

Kostja leiab, et on täitnud objektil Muuga, Taganõmme 2 suure hulga töid. Objekt oli 80% võrra ümber tehtud.

Poolte koostöö algas kamina paigaldamise lepingu allkirjastamisega, mille järel läks kostja objektile mõõtude võtmiseks. Kui kostja antud objektil mõõtmisi tegi, töötas seal juba üks noormees – ehitaja nimega Sergei, kelle ülesandeks oli põranda viimistlemine soojustusega ja kare kattekihiga. Peale lepingu allkirjastamist teostas O. S. osalise rahaülekande, lepingu nr 9526 alusel, misjärel alustasime demonteerimistöödega ja objekti ettevalmistamisega ehitamiseks, tegemist on ehitustööde esialgse mahuga, mille kohta on olemas fotod. Paljud vahelaed on mädanenud, tellistest vaheseinad olid lahti ja hädaseisundis, ei vastanud ohutusstandarditele ega saanud neid parandada, kuna olid paigaldatud lihtsalt maapinnale, ilma vundamendita. Antud probleemist kohe teavitati hagejat, mille peale ta avaldas kahtlusi. Seejärel kutsus kostja objektile tehnilise järelevalve eksperdi, kelle järelduseks oli antud konstruktsiooni täielik lammutamine. Eksperdi järeldusest teavitati hagejat. Hagejal paluti hankida ametlik ekspertarvamus, mille maksumus oli 168 eurot. Klient keeldus ametliku järelduse saamisest. Alternatiivse lahendusena pakuti kliendile tulla objektile ja veenduda, et vahelaed ja vaheseinad on hädaseisundis. Kui klient oli isiklikult veendunud ülaltoodud probleemi olemasolus, alustati arutelu täiendavatest ehitusmaterjalidest ja töödest. Klient palus teha arvutused kõigi lisatööde kohta. Kliendi poolt objekti kontrollimisel tekkis idee teha garaažist lapsele elutuba, kostja kinnitas antud projekti reaalsust. Peale arvutamist tööde jaoks kõike vajaliku, kliendile teatati lisateenuste maksumust. Lepingu kohase lisatasu 9529 eurot hõlmab: ehitusmaterjale, prügikonteinerite kohaletoimetamise ja äraveo teenust, tasumist tehtud töö eest. Töö oli täies hoos, olid kaasatud eriliseks ajaks: maaler, elektrik, viimistlustöödeks telliti materjale. Tööprotsess sujus hästi ja praktiliselt õigeaegselt. Tehti palju lisatööd, näiteks: väravasammaste lammutamine, täiendavad betoonitööd ja paljud muud, mis ei olnud tellijaga sõlmitud üldlepingus.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus tuvastab järgmised vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle pooltel puudub vaidlus.

Pooled sõlmisid järgmised töövõtulepingud: 24.12.2019 töövõtuleping nr 9526 (I kd lk 42-43). Lepingu p 1.1 järgi tellija (hageja) tellis ja töövõtja (kostja) kohustus teostama ühekorruselise suvilamaja renoveerimise aadressil Muuga Taganõmme 2:

duširuumi viimistlemine.

Lepingu kohaselt on see tööde nimekiri täielik remondi- ja ehitustööde komplekt kuni kõikide ehitustööde täieliku lõpetamiseni ja objekti üleandmiseni tellijale täielikult valmis kujul. Lepingu p 3.1 järgi oli tööde kokkulepitud tasu 15 800 eurot. Lepingu p 3.5 alusel maksab tellija töövõtjale ettemaksu 7357 eurot. Lepingu p 1.2 alusel oli tööde teostamise tähtaeg 06.01.2020–02.03.2020. 05.02.2020 töövõtuleping nr 9529 (I kd lk 48-49). Lepingu p 1.1 järgi tellija (hageja) tellis ja töövõtja (kostja) kohustus teostama samal objektil:

Lepingu p 1.2 alusel oli tööde teostamise tähtaeg 06.02.2020–06.03.2020. Lepingu p 3.1 järgi oli tööde kokkulepitud tasu 7986 eurot. Lepingu p 3.5 alusel maksab tellija töövõtjale ettemaksu 7986 eurot.

10.12.2019 hinnapakkumine nr 9523 (I kd lk 51): kamina ja moodulkorstna ehitamiseks ja paigaldamiseks samal objektil. Selle järgi oli vajamineva kamina, korstna ja kaasnevate materjalide maksumus 1638 eurot, millele lisandusid paigaldustööd 645 eurot. Vaidlus puudub selles, et hageja tellis ja kostja kohustus need tööd tegema ehk hinnapakkumine kajastab pooltevahelise töövõtulepingu tingimusi.

Hageja on teinud kostjale ettemaksud kokku summas 17 626 eurot järgmiselt:

1) 2) 3) 4)

7357 eurot 25.12.2019, I kd lk 44, lepingu nr 9526 alusel 7986 eurot 05.02.2020, I kd lk 50, lepingu nr 9529 alusel 1638 eurot 12.12.2019, I kd lk 52, hinnapakkumise nr 9523 alusel 645 eurot 16.03.2020, I kd lk 53, selgitusega: Taganõmme 2, Muuga küla, kamin.

Pooled ei ole koostanud ega allkirjastanud mitte ühtegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akti.

12.06.2020 esitas hageja kostjale nõudekirja (I kd lk 54-55p), millega hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuste ning tööde täitmiseks vastavalt lepingule ning vigade parandamiseks. Kostja sellele ei ole vastanud. Kostja on kinnitanud selle kättesaamist (I kd lk 258p).

16.07.2020 hageja esitas kostjale avalduse kolmest töövõtulepingust taganemiseks (I kd lk 56-58). Kostja sellele ei ole vastanud. Kostja ei ole enda sõnutsi seda kätte saanud (I kd lk 258p).

Kohus on selgitanud pooltele kohalduvat õigust, asjas tähtsust omavaid asjaolusid 07.12.2020 kirjas (I kd lk 164 ja pöördel) ning arutanud pooltega asja istungitel 15.12.2020 (I kd lk 246-248, kus kohus selgitas pooltele veelkord kohalduvat õigust), 08.04.2022 (II kd lk 1-3) ja 10.03.2023 (II kd lk 105-106). Asjas on kostja taotlusel läbi viidud ehitustehniline ekspertiis (II kd lk 53-76) ja hageja taotlusel täiendav ekspertiis (II kd lk 148-150).

Asjas puudub vaidlus, et pooled sõlmisid ehituse töövõtulepingu suvila ümberehitamiseks ja rekonstrueerimiseks aastaringseks elamiseks ning sinna kamina paigaldamiseks. Mõlemad pooled on kahte eraldi sõlmitud töövõtulepingut nr 9526 ja 9529 ja hinnapakkumist käsitlenud selle tulemuse saavutamiseks sõlmitud ühtse töövõtulepinguna.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas ja mis mahus ja kvaliteedis kostja objektil töid tegi ning kas hagejal oli õigus töövõtulepingust taganeda ja nõuda kostjalt kogu ettemakstud raha tagasi.

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

VÕS § 636 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda.

Käesoleval juhul oli lepingu objektiks ehitustööd ning mõlema lepingu punkt 3.2 ja 4 peatükk sätestasid tööde aktiga üleandmise ja vastuvõtmise kohustuse ja protseduuri. Ka kamina hinnapakkumise alusel sõlmitud töövõtulepingu objektiks olevate ehitustööde puhul on kohtu hinnangul tavapärane, et need tööd antakse tellijale üle. Seega tuvastab kohus, et kostja pidi hagejale tööd akti alusel üle andma. Mitte ühtegi sellist akti asjas esitatud ei ole. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Hageja väitel ei olnud kostja teostanud lepingus sätestatud tähtaegadeks (vastavalt 02. või 06.03.2020) kohaselt mitte ühtegi lepingus kokku lepitud tööd ega seda hagejale üle andnud. Lepingust nr 9526 oli tehtud vaid mõned tööd osaliselt ja puudustega (I kd lk 1p, p 1.3), samuti lepingust nr 9529 (I kd lk 2, p 1.9) ning kamina ehituse hinnapakkumisest (I kd lk 2 p, p 1.12). Hageja andis kostjale 12.06.2020 kirjaga täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks kuni 15.07.2020 (I kd lk 21). Kuna kostja hageja hinnangul täiendavaks tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud, taganes hageja 16.07.2020 avaldusega töövõtulepingutest (I kd lk 23p) ja nõudis ette makstud summade tagastamist. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Riigikohus on nt oma lahendi nr 3-2-1-34-13 punktis 14 selgitanud, et „lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28)“. Taganemise eelduste kontrollimisel tuleb kohtul

tuvastada taganemise aluse esinemine, st lepingu oluline rikkumine, samuti see, millal hageja olulisest lepingurikkumisest teada sai või pidi teada saama.

Riigikohtu lahendi nr 2-18-13432 p-s 16 on täiendavalt selgitatud, et „töövõtulepingu puhul kohaldub erisätete puudumisel taganemise alusena võlaõigusseaduse üldosa lepingust taganemise regulatsioon (VÕS §-d 116-118) koos §-s 647 sätestatud erisustega. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel lepingust taganemise õiguse tekkimine tellijale eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77), ning teiseks, et töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Taganemise õiguse tekkimise peamine eeldus VÕS § 116 lg 1 kohaselt on, et töövõtja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Lepingust taganemise kehtivuseks vajaliku formaalse eeldusena peab eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus (vt ka VÕS § 118, § 188 lg 1), sisulise eeldusena peab aga taganemiseks olema seda õigustav põhjus (taganemise alus), eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes (vt Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 28; 30. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-13, p 28)“.

Kui lepingupool taganeb VÕS § 116 alusel töövõtulepingust seetõttu, et asi on kõrvaldatavate puudustega, on kõrvaldatavate puuduste korral lepingust taganemine lubatud üldjuhul üksnes siis, kui lepingupool on andnud teisele poolele täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Seega tekib töövõtjal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral, mida on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada, õigus tugineda lepingu olulisele rikkumisele üldjuhul vaid siis, kui ta on andnud töövõtjale võimaluse mittevastavus kõrvaldada kas parandamise või uue töö tegemisega, nõudes töövõtjalt lepingu täitmist VÕS § 646 lg 1 alusel või andes temale selleks täiendava tähtaja. VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

Käesolevas asjas on hageja töövõtulepingutest taganemisel esitanud väite, et kostja ei ole pooltevahelist töövõtulepingut kohaselt täitnud ja hageja ei ole kostjalt ühtegi tööd vastu võtnud ning kostja ei ole vaatamata täiendavale tähtajale puudusi likvideerinud. Kohus asub seisukohale, et tõendamiskoormis selles osas, et kostja tegelikult töid vastavalt lepingule tegi ning hageja keeldus neid õigustamatult vastu võtmast, lasub kostjal. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks töid lepingule vastavalt teinud, soovinud neid hagejale üle anda, kuid kes on tööde vastuvõtmisest õigustamatult keeldunud.

Kostja on esitanud tõenditena toimikusse hulganisti fotosid väidetavalt tema poolt tehtud töödest (I kd lk 68-144; 230-239). Kohus on kostjale 15.12.2021 istungil selgitanud, et ainult fotodest oma väidete tõendamiseks suure tõenäosusega ei piisa (I kd lk 247), kuna kohus ei ole ehitusala ekspert ja fotodelt ei ole võimalik tuvastada tehtu maht ja kvaliteet. Kostja ei ole esitanud hageja poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ega isegi konkreetset faktiväidet selle kohta, millal ja mis töid ta soovis hagejale üle anda, kes siis nende vastuvõtmisest alusetult keeldus. Seega ei saa lugeda töid üleantuks kas VÕS 638 alusel.

Eksperdiarvamusega (II kd lk 75) on tõendatud, et eksperdi poolt paikvaatluse ja ekspertiisi koostamise seisuga (s.o. november-detsember 2022) oli teostatud vähem kui pool lepingus kokku lepitud mahust ning seegi valdavalt puudustega. Seega ei vasta tõele kostja väide, et ta on teinud suurema osa tööst (80%, vt I kd lk 66) ning tööd jäid lõpetamata vaid seetõttu, et hageja ei tasunud lepingujärgseid makseid. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks lepingukohased tööd teinud vastavalt lepingus

kokku lepitud mahtudele, kvaliteedile ja tähtajale. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta tahtis hagejale töid üle anda ning hageja keeldus õigustamatult nende vastuvõtmisest.

Kuivõrd november-detsember 2022 seisuga tuvastas ekspert, et tööd olid kostja poolt valdavalt tegemata ja/või teostatud oluliste puudustega, siis ei saanud olukord olla teistsugune juunis 2020, kui hageja saatis kostjale nõudekirja, milles andis täiendava tähtaja tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Pooltevahelise lepingu punkt 2.7 sätestas, et tellijal on õigus määrata töövõtjale mõistliku tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui töö tegemise ajal saab ilmsiks, et see ei saa valmis nõuetekohaselt, ning kui töövõtja ei täida määratud tähtajaks seda nõuet, loobuda lepingust või määrata teine isik töid parandama töövõtja kulul ning nõuda kahjude hüvitamist. Hageja oli õigustatud seega kostjale andma täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks. Sama ekspertiisiga on tuvastatud, et kostja täiendava tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldanud ja töid ei lõpetanud. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja oli õigustatud VÕS § 116 lg 2 p 5 ja VÕS § 647 lg 1 alusel pooltevahelisest töövõtulepingust taganema ehk taganemiseks esinevad materiaalsed alused.

Täidetud on ka formaalsed nõuded lepingust taganemiseks. Taganemisavaldus on tehtud mõistliku aja jooksul pärast kostjale täiendava tähtaja andmist – hageja antud täiendav tähtaeg lõppes 15.07.2020, taganemisavaldus on tehtud 16.07.2020. Samuti ei ole hageja viivitanud kostjale täiendava tähtaja andmisega – lepingu järgi pidid tööd olema lõpetatud hiljemalt 06.03.2020 ning hageja andis täiendava tähtaja 12.06.2020 ehk kolm kuud pärast tähtaja saabumist. Kolme kuu jooksul lepingu tähtajast täiendava tähtaja andmine on kohtu hinnangul igal juhul mõistliku aja sees. Lisaks tuleb arvestades ka üldteadaolevalt Eestis ja maailmas 2020. aasta märtsist alates kehtinud üleüldist eriolukorda ja piiranguid seoses Covid-19 pandeemia puhkemisega.

Hageja ei ole esitanud tõendeid kostja poolt taganemisavalduse kättesaamise kohta. Samas kostja hagile esitatud erinevates menetlusdokumentides ka ei vaielnud vastu taganemisavalduse kättesaamisele või sellest teadlik olemisele. Kohus leiab, et kostja pidi taganemisavalduse kätte saama vähemalt koos hagimaterjalidega hiljemalt 01.11.2020, kui kostja kohtule esimest korda vastas (I kd lk 66-67). Kostja ei ole väitnud, et leping ei lõppenud taganemisavaldusega, vaid muul alusel või kehtiks edasi.

Seega asub kohus seisukohale, et hageja on kehtivalt taganenud kostjaga sõlmitud töövõtulepingutest ja hinnapakkumisest.

VÕS § 188 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

Lepingust kehtiva taganemise korral tekib lepingupoolte vahel tagastusvõlasuhe. Hageja kõnealune nõue on lepingust taganemisest tulenev (lepingu) tagasitäitmise nõue (VÕS § 189 lg 1), mille sisuks on lepingu alusel makstud tasu tagastamine. VÕS § 189 lg 2 p 1 kohaselt, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, tuleb hüvitada üleantu väärtus.

Riigikohus on oma lahendis nr 2-18-13432 p-s 19.4 selgitanud, et „lähtuvalt VÕS § 189 lg-s 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt on pooled kohustatud kehtiva taganemise tagajärjel tagastama teineteisele lepingu järgi üleantu, lasub selle asjaolu tõendamise koormis, et üleantu tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, poolel, kes sellisele väitele tugineb. Tuginedes üleantu tagastamise võimatusele VÕS § 189 lg 2 p 1 mõttes, peab kostja oma väidet tõendama. Kui kohus loeb tõendatuks, et üleantu tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, peab lepingupool, kellel pole võimalik saadut tagastada, hüvitama selle asemel üleantu väärtuse. Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see üleantu väärtuseks (VÕS § 189 lg 3). Üleantu väärtuse kindlakstegemisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega (vt Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 26)“.

Olukorras, kus hageja on tuginenud lepingust taganemisele kostja olulise rikkumise tõttu, sai hageja esitada ka kostja vastu VÕS § 189 lg 1 alusel nõude kostjale lepingu alusel tasutud summade tagastamiseks. Kui kostja väidab, et üleantu tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, lasub selle asjaolu tõendamise koormis kostjal, sest ta ei ole hagejale töid üle andnud ega saa neid lugeda üle antuks VÕS § 638 mõttes. Samuti kostja, kes tugineb töö lepingutingimustele vastavale täitmisele, kohustatud tõendama hagejale üleantu tegeliku väärtuse, kui see on võrdne või suurem lepingus kokkulepitud hinnast. Kohus selgitas pooltele seda ka 15.12.2021 kohtuistungil (I kd lk 247).

Kostja taotlusel viis kohus läbi ehitustehnilise ekspertiisi, mille eesmärgiks oli tuvastada, millised töövõtulepingutes loetletud tööd on tehtud, millises ulatuses ning mis on nende tööde väärtus juuli 2020 seisuga, arvestades võimaliku puuduse kõrvaldamise maksumusega ja lepingus kokku lepitud hinda (II kd lk 30-32).

Riiklikult tunnustatud ekspert H. K. teostas objekti ülevaatuse 14.11.2022 ja 21.11.2022 ning esitas eksperdiarvamuse 31.12.2022 (II kd lk 53-76).

Ekspert tuvastas ja asus seisukohale, et kogu ehitustööde analoogmaksumus ja teostuse osakaal töövõtulepingus nr 9526 ja 9529 sisaldunud töödes ühes lepingus kirjeldamata lisatöödega on 46,89% (II lk 75, p 9.2.1). Seejuures viitas ekspert tabelile akti p-s 7.4.12. Kohus tuvastab, et nimetatud tabelis on ekspert arvesse võtnud lisatöid, mis pooltevahelises lepingus ei kajastunud (tabeli read pos 1.2 ja 12). Kuna kostja ei ole tõendanud, et pooled nendes lisatöödes kokku leppisid või oleksid leppinud, siis leiab kohus, et nende võimalikku maksumust ei saa arvesse võtta ehitustööde väärtuse arvestamisel VÕS § 189 lg 2 järgi. Seega tuleb pos 1.2 ja 12 maksumuse kui ka teostatud tööde maksumuse summad lõppsummadest maha arvata. Selle tulemusel on kokkulepitud tööde maksumus selle tabeli järgi 20 526,37 eurot (21 872,71 – 520,94 – 825,40 = 20 526,37) ja teostatud tööde maksumus 8961,46 eurot (10 255,90 – 773,5 – 520,94 = 8961,46). Seega on kokkulepitud teostatud tööde protsent 43,66% (8961,46 eurot 20 526,37 eurost = 43,66%). Seega korrigeerib kohus eksperdi poolt punktis 7.5 tehtud järeldust kohtu poolt tuvastatud kokkulepitud tööde teostuse protsendiga. Kohus tuvastab, et arvestades, et töövõtulepingute nr 9526 ja 9529 kogumaksumus oli 15800+7986 = 23 786 eurot, võib lugeda teostatud tööde maksumuseks 43,66%×23786 = 10 384,97 eurot. Antud maksumus kehtib nõuetekohaselt teostatud tööde korral.

Ekspert tuvastas ja asus eksperdiarvamuse p-s 9.2.3 (II kd lk 75) seisukohale, et kostja poolt teostatud tööd sisalduvad olulisi ehitusvigu ja põhimõttelisi puuduseid (mis on loetletud eksperdiarvamuse peatükkides 3 ja 4), mistõttu tuleb need ümber teha. Ümbertegemata jätmisel tekib hoone osades mädanik ning hoone ei vasta EhS § 8 ohutuse põhimõtetele. Kogu kostjapoolset tööde teostust ja kavandamist iseloomustab EhS § 10 nõuete eiramine. Ekspert tuvastas ja asus eksperdiarvamuse p-s 9.2.4 (II kd lk 75) seisukohale, et teostatud tööde parandustööde maksumuseks on p. 7.8 kohaselt juuli 2020.a seisuga 5493,46 eurot (sisaldab käibemaksu) (II lk 75, p 9.2.4). Kohus lähtub eksperdi poolt tuvastatust kohtuotsuse tegemisel. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mis eksperdi tuvastatu ja järeldused ümber lükkaks või isegi kahtluse alla seaks.

Vastavalt eksperdiarvamuse punktis 9.2.5 esitatud arvutuskäigule tuvastab kohus seega, et põhjendatud kostjale makstav tasu töövõtulepingute nr 9526 ja 9529 alusel teostatud töö eest on 3090,28 eurot (10 384,97 - 7294,69 = 3090,28) eurot (sisaldab käibemaksu). Hinnapakkumises nr 9523 nimetatud tööde osas tuvastas ekspert, et paigaldatud on moodulkorstna (suitsutoru) osad, kaminasüdamik ja 4 fibo plokki kamina tõstmiseks (II kd lk 74, p 9.3.1). Antud tööde maksumus (sh paigalduse osa) on 1292,54 eurot (II kd lk 75, p 9.3.2). Kuna esitamata on kamina ja suitsulõõri paigaldamise dokumendid (vt eksperdiarvamuse p. 5.5), on vajalik teostada täiendav küttesüsteemi audit, mille hinnanguline maksumus on 300 - 500 eurot (II kd lk 75, p 9.3.3). Seega on auditi teostamine vajalik selleks, et tööd oleks nõuetekohased, järelikult tuleb auditi maksumus arvest võtta maha teostatud tööde maksumusest ehk tegemist on nö puuduste kõrvaldamise maksumusega. Kohus lähtub siinkohal kõrgemast eksperdi poolt hinnast, kuivõrd üldteadaoleva suhteliselt kõrge inflatsiooni tingimustes võib eeldada, et eksperdiarvamusest möödunud aja jooksul on vastava teenuse hinnad pigem kallimaks läinud.

Täiendavas eksperdiarvamuses 23.01.2024 tuvastas ekspert, et töövõtulepingute nr 9526 ja 9529 alusel teostatud tööde parandustööde maksumus 2023. aasta seisuga on 7294,69 eurot, milline sisaldab käibemaksu 20%. Kohus leiab, et puuduste kõrvaldamise maksumuse määramisel on õige lähtuda kohtuotsuse tegemise ajale võimalikult lähedasest hetkest, mistõttu võtab kohus otsuse tegemisel aluseks täiendavas eksperdiarvamuses antud parandustööde maksumuse.

Vastavalt eksperdiarvamuse punktis 9.3 esitatud arvutuskäigule tuvastab kohus seega, et põhjendatud kostjale makstav tasu hinnapakkumises nr 9523 alusel teostatud töö eest on 792,54 eurot (1292,54 – 500 = 792,54) eurot (sisaldab käibemaksu). Eksperdiarvamuse alusel tuvastab kohus, et kokku on töövõtulepingute nr 9526 ja 9529 ning hinnapakkumises nr 9523 alusel põhjendatud kostjale makstav tasu 3882,82 eurot (3090,28 + 792,54 = 3882,82).

Kostja eksperdiarvamusele sisulisi vastuväiteid ei esitanud (II kd lk 93).

Hageja kritiseeris eksperdiarvamust osaliselt 09.02.2023 menetlusdokumendis (II kd lk 9698). Kohus hageja kriitikaga suures osas ei nõustu.

Hageja ühest küljest nõustub eksperdiga selles, et paljud kokkulepitud tööd olid kostja poolt tegemata ja paljud ebakvaliteetselt tehtud. Samas leiab hageja põhjendamatult, et kuna kostja ei ole töid hagejale aktiga üle andnud, siis ei olegi vaja tuvastada, mis kostja tehtud töö väärt on. Selline seisukoht ei ole kooskõlas tehingu tagasitäitmise

regulatsiooniga VÕS § 188 ja § 189. Samuti on hageja hinnang eksperdiarvamusele põhjendamatult valikuline, kuna nõustub nende ekspertiisi tulemustega, mis tema positsiooniga sobivad, kuid vaidleb vastu tema käsitlusega mittehaakuvatele seisukohtadele. Põhjendatud ei ole hageja kriitika, selle kohta, et eksperdiarvamusega ei ole tõendatud, kes tööd tegi. Hageja ise ei ole esitanud selget väidet ega tõendeid, et nimetatud objektil oleks töid teinud ka veel mõni kolmas isik ning mis mahus ta töid tegi. Kohus ja ekspert on lähtunud poolte esitatust, et sõlmitud töövõtulepingute alusel asus kostja objektil töid tegema. Kuigi hageja on väitnud, et kostja ei teinud praktiliselt mitte midagi objektil (tehtud oli vähem kui 10% kõikidest töödest – vt I kd lk 34p), kinnitab ekspert oma arvamuses muud – töid on osaliselt tehtud, kuigi oluliste puudustega. Ekspert on töödes esinevaid puuduseid ja nende kõrvaldamise maksumust arvestanud üleantud tööde väärtuse tuvastamisel. Paljasõnaliseks jääb hageja kriitika selle kohta, et eksperdi toodud puuduste kõrvaldamise maksumused on liiga madalad. Kohtule ei ole esitatud mingeid muid tõendeid selle kohta, mis kostja tehtud tööde parandamine maksma läheks. Jälgitav ja loogiline on eksperdi poolt tehtud tööde proportsiooni ja maksumuse tuvastamisel arvamuse punktis 7.2 ja edasi. Ekspert on 2012. a. EKE Nora ühikhinnad aluseks võtnud analoogse objekti maksumuse ja tehtud tööde proportsiooni leidmiseks. Tegelik tööde väärtus tuletati vastavalt lepingus kokku lepitud hindade põhjal (vt arvamuse p 7.5).

Põhjendatud oli hageja kriitika selles osas, et ekspert võttis arvesse ka lisatöid, mille osas pooltel kokkulepe puudus. Selles osas ei ole kohus eksperdi arvamusest lähtunud ning on need read arvutustest välja jätnud (otsuse p-s 8.3.1.1).

Eeltoodu alusel kokkuvõtvalt kohus tuvastab, et hageja on taganenud pooltevahelistest töövõtulepingutest ning kostja on andnud hagejale üle töid väärtuses 3882,82 eurot, mis on üleantu väärtuseks VÕS § 189 lg 2 p 1 mõttes.

Hageja on kostjale tasunud 17 626 eurot. Kohus märgib, et maksekorraldusest I kd lk 53 nähtuvalt on 645 eurot 16.03.2020tasutud W OÜ, mitte hageja poolt. Hageja on selgitanud, et W OÜ ainuosanik ja juhatuse liige on hageja ning hageja kinnitab, et see nõue on hageja oma (II kd lk 159p, p 1.7). Kuna hageja on ka W OÜ seaduslik esindaja, saab kohus hageja kinnitusest lähtuvalt asuda seisukohale, et W OÜ on nõude hagejale loovutanud. Seega on hagejal õigus seda raha tagasitäitmise raames kostjalt ka nõuda.

Seega on kostja kohustatud hagejale tehingu tagasitäitmise raames tagastama 13 743,18 eurot (17 626 - 3882,82 =13 743,18).

VÕS § 189 lg 1 3. lause kohaselt tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates, kuid hageja ei ole vastavat nõuet kohtule esitanud.

Hageja on esitanud ka viivise nõude arvates 17.07.2020 ehk taganemisavaldusele järgnevast päevast. Kohus leiab, et viivisenõue kuulub rahuldamisele, kuid mitte arvates 17.07.2020.

Esmalt märgib kohus, et taganemisavalduse kohaselt on kostjale antud tähtaeg ettemaksu tagastamiseks kuni 30.07.2020 (I kd lk 58) ehk seega 14 päeva selle kättesaamisest. VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Tehingu tagasitäitmise võlasuhtes ei ole täitmise tähtaega kindlaks määratud. Kohus lähtub hageja poolt taganemisavalduses antud 14-päevasest tähtajast ning leiab, et see on mõistlik arvestades asjaolusid. Kostja ei ole selle tähtaja pikkuse osas vastuväiteid esitanud.

Käesolevas asjas ei ole hageja esitanud tõendeid, millal kostja taganemisavalduse kätte sai või pidi saama. Kohus lähtub sellest, et tõendatud on selle kättesaamine kohtumenetluses hiljemalt 01.11.2020, kui kostja esitas asjas vastuse. Seega saabus raha tagastamise tähtpäev 15.11.2020 ning kostja oli viivituse alates 16.11.2020. Summalt 13 743,18 eurot moodustab viivisekalkulaator.ee arvestusel kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o. 16.11.202010.05.2024) VÕS § 113 lg 1 2. lause järgne viivis 4498,92 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista:

Hageja esitas ka TsMS §-st 367 tuleneva nõude kostjalt viivise väljamõistmiseks põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Nimetatud nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kuivõrd kohus arvutas ja mõistis välja kostjalt viivis otsuse tegemise kuupäeva seisuga, mõistab kohus edasiulatuva viivise põhinõudelt (s.o. 13 743,18 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. ls-s sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (s.o. alates 11.05.2024) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 13 743,18 eurot, viivis 4498,92 eurot seisuga 10.05.2024 ning viivise põhinõudelt (s.o. 13 743,18 eurolt) VÕS § 113 lg 1 2. ls-s sätestatud määras kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast (s.o. alates 11.05.2024) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

Kohus rahuldab hageja poolt esitatud nõude osaliselt (põhivõlgnevus summas 13 743,18). Sellelt nõudelt arvestatuna oleks hagi esitamisel hagi hind olnud 14 842,63 eurot. Rahuldatud tsiviilasja hind on ~77% esitatud nõude tsiviilasja hinnast, lisaks vähendas

kohus hageja nõutavat viiviste perioodi, seega leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 750 eurot ja esindajakulu summas 4830 eurot.

Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 750 eurot. Kooskõlas TsMS § 138 lg 2 kuulub nimetatud riigilõivust kostja poolt hagejale hüvitamisele 562,50 eurot (750€ x 75%).

Hageja esindaja tunnitasu määr on 90 eurot. Kostja antud tunnitasu määrale vastu ei vaidle. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu määr summas 90 eurot on põhjendatud ja mõistlik.

Hageja esindaja on ajakulu antud vaidluse lahendamisel on 53 tundi 40 minutit. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on antud põhjendatud. Esindaja on pidanud tutvuma asja materjalidega, koostama hagiavalduse, tutvuma kostja seisukohtadega ja vastanud neile ning koostanud menetluskulude nimekirja. Samuti on käesolevas tsiviilasjas toimunud kohtuistungid ja kohus on läbi viinud ekspertiisi. Kõigi nende toimingute tegemiseks märgitud ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud ja vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Kostja ei ole toonud välja, et miks peaks hageja esindaja ajakulu vähendama. Seega on kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele esindajakulu summas 3622,50 eurot (4830€ x 75%).

Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud eksperdi tasu katteks 187,50 eurot. Kooskõlas TsMS § 143 p 1 kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele eksperdi tasu katteks 140,63 eurot (187,50€ x 75%).

Seega kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele menetluskulu summas 4325,63 eurot, millest riigilõiv summas 562,50 eurot, eksperdi tasu summas 140,63 eurot ja esindajakulu summas 3622,50 eurot.

Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Kostja on käesolevas tsiviilasjas tasunud eksperdi tasu summas 1330 eurot. Kooskõlas TsMS § 143 p 1 kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele eksperdi tasu katteks 332,50 eurot (1330€ x 25%).

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 3993,13 eurot (4325,63 - 332,50).

Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.