Määrata menetluskulud avaldaja Swedbank P&C Insurance AS-i kanda.
Mõista avaldajalt Swedbank P&C Insurance AS-ilt puudutatud isiku X kasuks välja menetluskulude hüvitis 1326 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Swedbank P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 12.04.2024 Harju Maakohtule avalduse X vastu 1195,78 euro suuruse kahju ja viiviste väljamõistmiseks.
Avalduse kohaselt toimusid 13.04.2021 ja 18.04.2021 XXX, Tallinn korteris nr 8 kahjujuhtumid. Kahjujuhtumite põhjuseks oli avaldaja väitel puudutatud isiku korteris ehk XXX, Tallinn korteris nr 12 toimunud veelekked, mille tagajärjel sai korteri nr 8 siseviimistlus kahjustada. Kahjustada saanud korteri omanik oli sõlminud avaldajaga kodukindlustuslepingu. Avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud puudutatud isiku korterist lähtunud veekahju tõttu tekkinud kahju kõrvaldamiseks vajalikud kulutused summas 1195,78 eurot. Kulutused hõlmavad korteri siseviimistluse taastamiskulusid. Kahjustada saanud korteriomaniku nõue on läinud üle avaldajale.
Puudutatud isik vaidles veelekke toimumisele ja korteri nr 8 kahjustamisele vastu. Puudutatud isik ei ole enda kohustusi rikkunud ning puudutatud isiku korterist ei ole veeleket lähtunud. Veelekke lähtumine puudutatud isiku korterist on tõendamata. Puudutatud isik on koos kahjustatud korteri omanikuga vaadanud puudutatud isiku korteri pärast veekahju tekkimist üle ning nad ei tuvastanud ühtegi veelekke toimumise põhjust, sealjuures ei tuvastatud leket dušialuses tihendis. Ka korteris käinud majahaldur ei tuvastanud puudutatud isiku korteris veeleket.
Kohtumääruse põhjendused
Kohus leiab, et avaldaja nõuded tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 punktile 1 vaatab kohus asja läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid
Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud, et tema on XXX-12, Tallinn korteriomandi omanik (p 2; dtl 48).
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lõike 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kohus loeb tõendatuks, et avaldaja on kindlustusandjana LKB OÜ arve nr 20570 summas 1195,78 eurot (dtl 27) tasunud 07.09.2021 (dtl 28). Kui kahjustada saanud korteri omanikul on nõue puudutatud isikute vastu, siis on nõue hüvitatud kahju ulatuses ehk summas 1195,78 eurot läinud üle avaldajale.
Kahjustatud korteri omanikul on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus korteriomandite kaasomandi esemest. Korteriomandist lähtunud kahju hüvitamist võib kahjustatud korteri omanik või tema asemel kindlustusandja nõuda korteriomanikult, korteriühistult ja muult isikult, kes on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), kui rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (RKTKm 09.05.2025, 221-11325/28, p 12).
Avaldaja on nõudnud puudutatud isikult kahju hüvitamist, sest puudutatud isik on rikkunud alalhoiu kohustust. Eri- ja kaasomandi eseme korrashoiu kohustuse sätestab korteriomandi2/5
2-24-5888
ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 punkt 1, mille kohaselt on korteriomanikul kohustus hoida oma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kui puudutatud isik rikkus seda kohustust, on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikutelt kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel.
10.Kohtupraktika järgi tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649/57, p 21).
11.Kohus on avaldajale kohalduvat õigust selgitanud ja toonud välja ka asjakohase kohtupraktika. Sealhulgas on kohus 12.09.2025 kirjas (dtl 76) ning veel täiendavalt 24.10.2025 kirjas avaldajale selgitanud, et avaldaja peab tõendama, et kahju põhjustanud veeleke leidis aset korteriomaniku eriomandi piirest (dtl 103).
12.Põhimõtteliselt peab VÕS § 115 lõikest 1 ja TsMS § 230 lõikest 1 lähtuvalt kahjustatud isik tõendama, et kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 01.12.2021, 2193808/68, p 15). Seega peab kahjustada saanud korteriomanik või tema asemel nõude esitanud kindlustusandja tõendama, kust kahjustav asjaolu lähtus ning alles seejärel saab korteriomandi eriomandi piirest lähtuva kahju puhul eeldada korteriomaniku alalhoiu kohustuse rikkumist.
13.Avaldaja ei ole tõendanud, kust kahjustav asjaolu lähtus.
14.TsMS § 5 lõike 3 esimese lause ja § 477 lõike 7 järgi selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud välja ning vajadusel kogub tõendeid. Samas ei saa uurimispõhimõtet sellises hagita menetluses, mis põhineb menetlusosalise nõudel, mõista sedavõrd laialt, et kohus peab asjaolude väljaselgitamise eesmärgil omal algatusel määrama ekspertiisi või muul viisil tõendeid koguma. Uurimispõhimõtte eesmärk nõudel põhinevas hagita menetluses on eelkõige tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid. Kohtul on sellises hagita menetluses uurimispõhimõtte täitmiseks kõrgendatud selgitamiskohustus ning ka õigus nõuda omal algatusel isikutelt teabe esitamist ja tõendite kättesaadavaks tegemist. Nõude aluseks olevate tõendite esitamise kohustus lasub nõude alusel toimuvas hagita menetluses jätkuvalt menetlusosalistel (RKTKm 18.12.2025, 22118029/187, p 23.2).
15.Kohus on avaldajale kohtu rolli ja tõendamiskoormust korduvalt selgitanud ning teinud mitmeid ettepanekuid tõendite esitamiseks, juhtides sealjuures tähelepanu sellele, et avaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ei ole kohtu esmahinnangul tõendatud (dtl 76-78 ja 102-104).
16.Avaldaja on väitnud, et veelekke põhjuseks oli puudutatud isiku korteris halvasti tihendatud ning lekkiv vannitoa dušialus (p 11; dtl 4). Avaldaja on selle seisukoha juurde jäänud ka 16.12.2025 menetlusdokumendis, leides, et avaldusega koos esitatud ülevaatusaktid ja korteriühistu juhatuse liikme e-kiri tõendavad veelekke lähtumist puudutatud isiku korteriomandi eriosast (dtl 123-125).
17.Avaldaja volitatud koostööpartneri LKB OÜ 19.04.2021 aktis on sedastatud järgnev: Ülemine naaber (üürnik) eitab veekahju tekitamist Kust vesi jooksis ja mis põhjusel ei ole teada 3/5
2-24-5888
(dtl 10). Sellest tõendist saab järeldada, et veelekke asukoht ja tekkimise põhjused ei olnud 19.04.2021 teada, sealjuures eitas ülemise korteri otsene valdaja veekahju tekitamist. Y on 29.03.2022 e-kirjas väitnud: Kui sai krt 12 omanikuga suheldud, siis tuli välja, et vannitoa dušialus ei ole korralikult tihendatud ja omanik pidi edasi tegelema (dtl 32). Avaldaja volitatud koostööpartneri LKB OÜ 11.05.2021 aktis ja selles lisas ei ole kahju tekkepõhjuseid käsitletud (dtl 12-15).
18.Puudutatud isik on avaldaja väidetele üheselt vastu vaielnud. Puudutatud isik on rõhutanud, et ta on isiklikult koos kahjustatud korteri omanikuga pärast kahjujuhtumit vaadelnud korteri veesüsteemi ja sanitaarseadmeid ning vee kogunemist või lekkekohta ei avastatud (p 8; dtl 49). Sealjuures on puudutatud isik välja toonud, et Y ei ole ise puudutatud isiku korteris käinud ning veelekke asukohta ei tuvastanud ka korteris käinud majahaldur (p 9; dtl 49). Menetlusosalise seletus, sealjuures lepingulise esindaja seletus (vt RKÜKm, 26.04.2016, 32-1-40-15, p 72), on TsMS § 229 lõike 2 teise lause järgi hagita asjas lubatav tõend ning kohus on 24.10.2025 kirjas sellele ka menetlusosaliste tähelepanu juhtinud (dtl 103).
19.Kohus on TsMS § 232 lõikest 1 lähtudes hinnanud eelpool käsitletud tõendeid kogumis. Esitatud tõenditest ei ole võimalik teha tõsikindlat järeldust, et veeleke lähtus puudutatud isiku dušialusest. Y e-kiri üksi ei ole selleks piisav, arvestades seda, et avaldaja enda seletused on sellega selges vastuolus ja avaldaja koostööpartneri LKB OÜ koostatud aktis on sedastatud, et kahju tekkepõhjus ei ole teada. Kohus juhtis avaldaja tähelepanu täiendavate tõendite esitamise vajadusele. Avaldaja ei ole esitanud täiendavalt asjatundja arvamust dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 2), pole taotlenud ekspertiisi korraldamist (TsMS § 293 lg 1) ega tunnistajate ülekuulamist (TsMS § 252). Kohus rõhutas avaldajale, et avaldajat ei saa pidada kohtupraktika valguses kogenematuks menetlusosaliseks, kes ei saa pärast korduvat tõendite esitamise vajaduse selgitamist väita, et ta ei osanud tõendite esitamise vajadust ette näha (dtl 104).
20.Kohus leiab, et avaldaja väited kahju tekkimise põhjuse kohta ei ole tõendatud. Olulised asjaolud on jäänud avaldaja poolt esitamata ja tõendamata, vaatamata sellele, et kohus on uurimispõhimõtet arvestades täitnud kõrgendatud selgitamiskohustust ja palunud avaldajal esitada tõendeid. Tõendamisvajaduse selgitamisega on kohus taganud uurimispõhimõtte peamise eesmärgi ehk selle, et olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi seetõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada täiendavaid tõendeid (RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663/95, p 23). Kohus on menetlusosalisele selgitanud tõendamiskoormust ehk tema kohustust tõendada oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, kuid menetlusosaline ei ole seda teinud. Avaldaja võttis kohtu nõudmise täitmata jätmisel riski, et tema avaldus võib jääda tõendamatuse tõttu rahuldamata (RKTKm 22.09.2021, 2-20-110080/42, p 11). Kohtu hinnangul ei ole vähetähtis ka asjaolu, et avaldaja on kindlustusandja, keda ei saa pidada kogenematuks isikuks, ning kohus arvestab avaldaja võimekust esitada väiteid ja tõendeid enda huvides. Kui tõendamiskoormust kandev menetlusosaline, kes tegutseb sealjuures enda majandustegevuses ja keda esindab TsMS § 218 lg 1 punkti 2 nõuetele vastav lepinguline esindaja, jätab ilma mõjuva põhjuseta tõendi esitamata või ei taotle tõendite kogumist ka pärast korduvat tõendite esitamise kohustusele tähelepanu juhtimist, siis ei ole kohtul piiramatut kohustust teabe kogumist jätkata.
21.Avaldaja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik oleks KrtS § 31 lg 1 punktis 1 sätestatud kohustust rikkunud ning et kahju põhjustanud asjaolu lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi piirest. Seega ei ole tõendatud kahjustatud isiku nõue puudutatud isiku vastu, mis oleks saanud VÕS § 492 lõike 1 alusel kindlustusandjale üle minna. 4/5
2-24-5888
22.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et põhjendatud ei ole anda hinnangut kahjunõude teistele eeldustele, sealjuures kahju tekkimisele ja suurusele, ning nende kohta esitatud tõenditele. Menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
23.Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse.
24.TsMS § 172 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud avaldaja kanda.
25.Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
26.Puudutatud isik on taotlenud menetluskuluna avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 9 tunni eest summas 1326 eurot koos käibemaksuga (dtl 106-109 ja 119-120). Avaldaja ei ole konkreetseid vastuväited puudutatud isiku menetluskuludele esitanud ning on palunud kohtul menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust hinnata (p 14; dtl 125).
27.TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale (RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505/94, p 12).
28.Kohus loeb õigusteenuse osutamiseks kulunud aja põhjendatuks ja vajalikuks, arvestades esindajakulude suurust tervikuna. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 120 eurot (käibemaksuta) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Ka esindaja ajakulu (9 tundi) on vaidlusega olemusega kooskõlas.
29.Puudutatud isikud on kinnitanud TsMS § 174 lõikest 10 lähtuvalt, et nad ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 178 lõiget 8 järgides tuvastab kohus, et puudutatud isikud ei ole käibemaksukohustuslased ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud avaldajalt väljamõistmisele käibemaksuga.
30.Kohus määrab puudutatud isikutele hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1326 eurot.
31.Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.