Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi ITEST Invest OÜ vastu raha saamiseks
Tsiviilasja hind
170 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490), asukoht XXX, 10143 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Elari Arjakas, e-post: xxx Kostja: ITEST Invest OÜ (registrikood 12327964), seaduslik esindaja: M.D
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
Välja mõista kostjalt ITEST Invest OÜ hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks 170 eurot, millest leppetrahvide võlgnevus on 130 eurot ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Jätta menetluskulud kostja ITEST Invest OÜ kanda.
Välja mõista kostjalt ITEST Invest OÜ hageja OÜ EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud 340 eurot.
Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal ITEST Invest OÜ tasuda hagejale OÜ EUROPARK ESTONIA hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (340 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud
tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Hageja esitas 04.07.2023 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 170 euro saamiseks, millest leppetrahvide võlgnevused on kokku 130 eurot ja sissenõudekulu 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on põhinõude aluseks viie parkimislepingu rikkumine perioodil 22.07.2020 kuni 07.11.2021, millest tulenevad leppetrahvid on kostja jätnud tasumata. Hageja on esitanud kostjale alljärgnevad leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele: 1) 22.07.2020, Kalevi Jahtklubi parkla, Tallinn, leppetrahvinumber 1482 2072 0190 0578, maksetähtaeg 05.08.2020, võlgnevuse summa 30 eurot; 2) 25.09.2020, Kristiine keskus, leppetrahvinumber 1352 5092 0171 6189, maksetähtaeg 09.10.2020, võlgnevuse summa 30 eurot. 3) 22.06.2021, Kristiine keskus, leppetrahvinumber 1932 2062 1175 7013, maksetähtaeg 06.07.2021, võlgnevuse summa 10 eurot. 4) 14.09.2021, Viru Hotell, leppetrahvinumber 1931 4092 1133 2511, maksetähtaeg 28.09.2021, võlgnevuse summa 30 eurot. 5) 07.11.2021, Viru Hotell, leppetrahvinumber 1410 7112 1162 4108, maksetähtaeg 21.11.2021, võlgnevuse summa 30 eurot. Parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Lepingu rikkumine seisnes selles, et sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Sh ei olnud korrektselt fikseeritud parkimiskellaga parkimise algusaega või parkimise algusaja fikseerimisel oli tasuta parkimiseks aeg ületatud. Kostja oli sõiduki numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja alates 23.03.2017 kuni 07.02.2022. Hageja palub mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu 40 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja märgib, et teadetetahvlite näol on tegemist tüüptingimustega, mille hageja on paigaldanud kõikide parkimisalade sissesõitude juurde nii, et iga mõistlik isik peab neid nägema. Hageja ei vaheta teadetetahvleid tihti ning need on oma olemuselt püsivad, seega ei ole alust eeldada, et leppetrahvide väljastamise kuupäevadel teadetetahvlid puudusid. Kui kostja seda väidab, siis peab ta seda ka ise tõendama. Asjaolu, et Viru Hotelli parkimisala sissesõidu juures olev infotahvel asub murualal, mis on piiratud madala aiaga, ei peaks tõstatama kahtlust tahvli kehtimise osas Viru Hotelli parkla kohta. Lähiümbruses ei ole ka ühtegi teist parklat, mille osaks tahvlit ekslikult pidada saaks.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidlustab leppetrahvi kokkuleppe sõlmimist, sest kostjal ei ole olnud võimalust tutvuda leppetrahvi kokkuleppe tingimustega. Kostjale jääb arusaamatuks trahvi väljastamise kuupäeval parkimiskorraldaja poolt tehtud fotode seos hiljem paigaldatud tüüptingimuste tahvlitega 2020-2021. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et parklate juures oli parkimisteave selle kohta, et tegemist on eraparklaga, osaliselt oli parkimiskellaga võimalik parkida tasuta, muidu on parkimine tasuline. Kostja on seisukohal, et juhul, kui sõiduki parkija ja parklaoperaatori vahel sõlmitakse tüüptingimustega üürileping, siis ei pea sõidukijuht eeldama lepingu rikkumise korral leppetrahvi olemasolu. Kostja väitel ei olnud parkimistingimustes viidet leppetrahvi kokkuleppele. Lisaks märgib kostja, et praegusel ajal paigaldatud hagiavalduse lisas 6 – 3b toodud parkimistingimuste tahvel on paigaldatud aia taga, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et parkimisalal kehtib leppetrahvi kokkuleppe.
4.Kostja märgib, et nii Viru hotelli kui ka Kristiine keskuse parklatesse sisenemisel on hageja paigaldatud tahvlil kirjas, et parkimistingimused asuvad parkas. Tegelikult parklas parkimistingimusi ei ole. Kuna parkimistingimusi parklates ei ole, ei saa hageja tugineda leppetrahvikokkuleppele. Kostja on seisukohal, et märgid peaksid olema paigaldatud teest paremale. Kui märk paigaldatakse teest vasakule, siis on tegemist lisamärgiga, s.o dubleeriva märgiga. Viru parklas pargivad vasakut kätt taksod ja seetõttu ei ole hageja paigaldatud väljaspool parklat infotahvel parkimistingimustega nähtav vaid ka läbipääsetav. Kostja märgib, et Kristiine keskuse parkla parkimistingimusi sisaldav infotahvel asub parklast 200 meetri kaugusel. Kostja viitab, kas leppetrahvi suuruse saab otsustada ühepoolselt ja kas leppetrahvi suurus pole teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav – kohtupraktika järgi ei tohiks leppetrahvi maksimaalne suurus ületada põhinõuet ehk parkimistasu. Nimetatud alal on võimalik parkida parkimiskella kasutades neli tundi tasuta. Parkimiskorraldaja on esimesel korral määranud leppetrahvi 10 eurot, teisel korral aga juba 30 eurot. Juhul kui parkimine oli antud alal tasuta, siis leppetrahvi suurus 30 eurot on teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav. Kostja on seisukohal, et 22.07.2020 leppetrahvi õiguse tekkimise aega ja kohtusse pöördumise kuupäeva (31.05.2023) kui ka 03.05.2023 meeldetuletuskirja saatmise arvestades, on ilmselgelt
antud leppetrahvinõue esitatud ja kostjale teatavaks tehtud ebamõistliku tähtaja möödudes ning hageja on kaotanud seetõttu antud nõude osas leppetrahvi nõudmise õiguse. Lisaks nimetatud alal on võimalik parkida parkimiskella kasutades 30 minutit tasuta (hagiavalduse lisa 6 p 1 ja hageja 22.08.2023 seisukoha lisa 1 ja 4) ja nähtub, et ööpäev parkimist maksab antud alal 3,2 eurot, kuid parkimiskorraldaja on määranud leppetrahvi summas 30 eurot. Juhul kui parkimine antud alal ööpäeva eest on 3,20 eurot, siis leppetrahvi suurus 30 eurot on teist lepingupoolt (sõidukijuhti) ebamõistlikult kahjustav. Juhul kui kohus otsustab siiski Kalevi jahtklubi parkla osas väljastatud leppetrahv välja mõista, siis leppetrahvi suurus peaks olema märkimisväärselt vähendatud. Kostja on seisukohal, et eraparkla peab siiski esitama oma nõude mõistlikul ajal ning kuue kuu möödumisel on juba palju raskem tõendamiskoormust sõidukiomaniku õlgadele panna.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. 1) Kostja oli perioodil 23.03.2017-07.02.2022 sõiduki registreerimisnumbriga XXX omanik/ vastutav kasutaja (dtl 85-89). 2) Hageja on esitatud tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust (dtl 112123); 3) Kalevi Jahtklubi parkla (EP41, 1070), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 73-76); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 22.07.2020 pargitud Kalevi Jahtklubi parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 30-36). 4) Kristiine keskus (, 1542), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 76-80); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 25.09.2020 pargitud Kristiine keskuse parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 37-45). 5) Kristiine keskus (, 1542), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 76-80); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 22.06.2021 pargitud Kristiine keskuse parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 46-52).
6) Viru Hotell (EP1, 1010), Tallinn oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 81-84); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 14.09.2021 pargitud Viru Hotell parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 53-62). 7) Viru Hotell (EP1, 1010), Tallinn parklas oli nähtaval parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 81-84); Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 07.11.2021 pargitud Viru Hotell parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 63-72). 8) Hageja tegi päringu maanteeametisse sõiduki registreerimisnumbriga XXX andmete teadasaamiseks (dtl 85-89) ja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja leppetrahvide tasumiseks (dtl 90-91).
7.Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. Kuna parkimislepinguga annab üks pool teisele poolele raha eest kasutamiseks asja (parkimiskoha), siis võib poolte vaheline õiguslik suhe tuleneda üürilepingust VÕS § 271 mõttes. Hageja nõude aluseks võib olla leppetrahvi kokkulepe üürilepingu tingimuste rikkumise korral (VÕS § 158 lg 1).
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
9.Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel olid kehtivad lepingud.
11.Kostja vaidlustab leppetrahvi kokkuleppe sõlmimist, sest kostjal ei ole olnud võimalust tutvuda leppetrahvi kokkuleppe tingimustega.
12.Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet
olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et parkimistingimused on tüüptingimused. Vaidlusküsimus on, kas tüüptingimused on saanud lepingu osaks. VÕS § 37 lg 1 kohaselt võivad tüüptingimused saada lepingu osaks kahel alternatiivsel viisil: 1) tüüptingimused on lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (esimene lause); 2) tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada (teine lause). VÕS § 37 lg 1 mõlema alternatiivi puhul peab olema täidetud eeldus, et kostjal oli võimalus tüüptingimuste sisust teada saada. Määrav ei ole tingimuste sisuga tegelik tutvumine, vaid võimalus nende sisust teada saada ehk võimalus nendega tutvuda (vt ka Riigikohtu 23. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-11, p 13). Asja materjalidele lisatud fotodelt nähtub, et parklate juures oli parkimisteave selle kohta, et tegemist on eraparklaga, osaliselt on parkimiskellaga võimalik parkida tasuta, muidu on parkimine tasuline. Parkimistingimused asusid käesoleval juhul sissesõidul või parklas. Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse (parkimislepingu tingimused p 1). Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, et parkimistingimused võisid asuda juhist vasakul pool. Ka kostja kinnitab, et parklate juures oli parkimisteave selle kohta, et tegemist on eraparklaga, osaliselt oli parkimiskellaga võimalik parkida tasuta, muidu on parkimine tasuline (dtl 105). Seega ei saanud kostjal tekkida arusaama, et tegemist on üleüldise tasuta parkimise alaga. Kostja viitab, et praegusel ajal paigaldatud hagiavalduse lisas 6 – 3b toodud parkimistingimuste tahvel on paigaldatud aia taga, mistõttu ei ole võimalik järeldada, et parkimisalal kehtib leppetrahvi kokkuleppe. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et infotahvel asub murualal, mis on piiratud madala aiaga ei peaks tõstatama kahtlust tahvli kehtimise osas Viru Hotelli parkla kohta. Kohtule esitatud fotolt nähtub, et lähiümbruses ei ole ka ühtegi teist parklat, mille osaks tahvlit ekslikult pidada saaks (dtl 83). Kostja märgib, et Viru parklas pargivad vasakut kätt taksod ja seetõttu ei ole hageja paigaldatud väljaspool parklat infotahvel parkimistingimustega nähtav vaid ka läbipääsetav (dtl 172-178). Kohus möönab, et parklates võib olla erinevatel ajahetkedel pargitud palju autosid, mistõttu ei pea kohus ebamõistlikuks, et parkimistingimustega tutvumiseks tuleb parkijal liikuda vajadusel jalgsi autode vahelt. Kui pargitud autod on järginud üldiseid parkimisnõudeid on see võimalik. Kohtule esitatud fotodelt nähtuvalt asuvad parkimistingimused tavapäraste liiklusmärkide kõrgusel, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et parkimistahvlite ees olevate autode tõttu ei ole tahvlite olemasolu nähtav. Ühtlasi märgib kohus, et kostja esitatud fotod (dtl 172, 176-178), millega kostja tõendab, et parkimistingimusi ei ole võimalik näha parkivate taksode tõttu, on tehtud parklast väljasõidul mitte sissesõidul. Kohtu hinnangul ei olegi eeltoodu tõttu võimalik esitatud fotodega tuvastada parkimistingimuste sisu nähtavust, samas kinnitavad need kohtule, et parkimistahvli olemasolu oli nähtav. Kostja põhjenduste kohaselt asub Kristiine keskuse parkla parkimistingimusi sisaldav infotahvel parklast 200 meetri kaugusel. Kohtu
hinnangul on käesolevas asjas määrav, et parkimistingimusi sisaldav infotahvel asus parkimisalal ning selle asjaolu osas ei ole poolte vahel vaidlust. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust nii leppetrahvi tegemise päeval kui muudel hetkedel. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Lähtudes Tallinna Ringkonnakohtu praktikast (Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas 2-19-123666 p 39) kui ka TsMS § 230 lg-s 1 väljatoodud põhimõttest selgitas kohus, et kui kostja soovib väita, et sel päeval, kui leppetrahv väljastati, kehtisid teistsugused parkimistingimused, siis seda asjaolu peaks tõendama kostja ise. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et leppetrahvi väljastamise päeval kehtisid teistsugused tingimused, kui hageja esile on toonud. Kohus on seisukohal, et parkijal oli mõistlik võimalus parkimistingimustega tutvumiseks ning parkimistingimused on saanud lepingu osaks. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 22.07.2020 Kalevi Jahtklubi parklas, 25.09.2020 ja 22.06.2021 Kristiine keskuse parklas, 14.09.2021 ja 07.11.2021 Viru Hotell parklas parkimisel.
13.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas, et parkimislepingute tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi. Lepingute kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud tasuma parkimise eest.
14.Kostja sõiduk oli pargitud 5 korral hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et kostja ei ole parkimistasu maksnud. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud 5 parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
15.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29. aprilli 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21. detsembri 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1142-11, p 16; kokkuvõtvalt 9. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
16.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle
edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5317, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
17.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist kõigil 5 korral. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada. Kohtul ei ole hagile lisatud fotodelt nähtuvaid sõiduki detaile ning kellaaegasid arvestades käesoleval juhul mõistlikku põhjust kahelda hageja väites, et leppetrahvi teatistel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatiste sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Isegi kui hageja esitaks menetluses teatise (leppetrahvinõude) sõidukile paigutatuga identsel kujul (st samast materjalist paberil ja samas formaadis), ei annaks see teatisele kui tõendile eelduslikult paremat kvaliteeti või suuremat kaalu. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Kohtueelselt saatis hageja kostjale elektroonilisel teel ka nõudekirja kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile xxx (dtl 90). Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvide maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel oli sõlmitud 5 lepingut, mida kostja rikkus. Kalevi Jahtklubi parkla parkimislepingu tingimuste p. 6 kohaselt kohustub sõiduki kasutaja tasuma parkimise korraldajale leppetrahvi kuni 50 eurot (dtl 114), Kristiine keskuse parkla parkimislepingu tingimuste p. 5 kohaselt kuni 40 eurot (dtl 121), Viru Hotell parkla parkimislepingu tingimuste p. 5 kohaselt kuni 30 eurot (dtl 122). Kohus on seisukohal, et lepingu sõlmimisega on pooled kokku leppinud leppetrahvi määrades ning hageja on esitanud oma nõude kokklepitud määrade piirides. VÕS § 161 lg 1 kohaselt võib kahjustatud lepingupool lepingu rikkumise korral nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Eelnevast tulenevalt ei oma kohtu hinnangul tähtsust parkimise tasu suurus leppetrahvi nõudmisel. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu tüüptingimus ebamõistlikult kahjustav ka siis, kui sellega nähakse ette, et lepingupool peab kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Tingimuste kohase tasu maksmata jätmisega eiras kostja parkimislepingut ja selle lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest trahvi ettenägemine ei ole kohtu hinnangul tühine tüüptingimus. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi suuruse ebamõistlikkust tuleb hinnata lähtuvalt sellest, milline on konkreetses lepingus leppetrahvi funktsioon, kas eelkõige kompenseerida kahju või sanktsioneerida rikkumist. Kui leppetrahvi funktsioon
on eelkõige sanktsioneerida rikkumist, tuleb arvestada rikkumise raskust, poolte majanduslikku seisundit, huvi täitmise vastu jms. Parkimistingimuste rikkumise tõttu leppetrahvi nõude eesmärk on sanktsioneerida rikkumist, sh ära hoida järgnevad rikkumised. Arvestades parkimistingimustes toodud parkimise hinda, on parkijal alati võimalus täita parkimistingimused, vältimaks parkimistasu mitmekordses määras leppetrahvi nõuet. Määrates parkimistasuga võrdse leppetrahvi suuruse või ebaoluliselt suurema määra võrreldes parkimistasuga, ei motiveeri see sõidukijuhti parkimistingimusi täitma ja nende rikkumisest hoiduma. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi nõue kuni 30 eurot ei koorma kostjat ebamõistlikult. Kohus ei tuvastanud aluseid leppetrahvide suuruste vähendamiseks ega pea tüüptingimusi tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks. Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 130 eurot (leppetrahvinumber 1482 2072 0190 0578 võlgnevuse summa 30 eurot; leppetrahvinumber 1352 5092 0171 6189 võlgnevuse summa 30 eurot; leppetrahvinumber 1932 2062 1175 7013 võlgnevuse summa 10 eurot; leppetrahvinumber 1931 4092 1133 2511 võlgnevuse summa 30 eurot; leppetrahvinumber 1410 7112 1162 4108 võlgnevuse summa 30 eurot).
18.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 40 eurot. VÕS § 113 1 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja nõude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune ei ole asjaolu, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse. Kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine hageja poolt, mille käigus on hageja teinud päringud Maanteeametile ning vastavalt saadud infole toiminguid võlgnevuse sissenõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt on hageja sissenõudmiskulude nõue põhjendatud ja tõendatud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
20.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja esitas koos kohtule enda menetluskulude nimekirja (dtl 429-430). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 2 h ja 45 min eest tariifiga 110 eurot tunnis.
21.TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht
ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks tüüphagiavalduse koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Hagiavalduse vastusega tutvumiseks ja seisukoha koostamisele saab pidada vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Seega kokku peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabile kulutatud ajaks 2 tundi. Kohtupraktikas on peetud mõistlikuks juristist esindaja tasu kuni 120 eurot tunnis. Seega peab kohus käesoleval juhul esindaja tunnitasu suurust mõistlikuks. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 220 eurot (2*110). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 340 (100+20+220) eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 340 eurot.
22.Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 23.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.