lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-12268/9

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 08.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-23-12268/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1350
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Margit Jäätma, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 8. mai 2024

Tsiviilasja number

2-23-12268

Tsiviilasi

Mirjam Kanderi kinnistamisavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 9. augusti 2023. a kandemäärus nr 801142023 kinnistamisasjas nr 42083202350

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Mirjam Kanderi määruskaebus

Menetlus

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindaja

Määruskaebuse esitaja Mirjam Kander (isikukood

XXXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

Jätta Mirjam Kanderi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 9. augusti 2023. a kandemäärus nr 801142023 kinnistamisasjas nr 42083202350 muutmata.

Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud Mirjam Kanderi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 599 lg 1). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.Mirjam Kander (avaldaja) esitas 24. mail 2023 Tartu Maakohtu kinnitusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palus taastada kinnistusraamatu enda omanikukande kinnistusraamatu registriosas nr XXXXXXX. Avaldaja lisas Pärnu Maakohtu 2. mai 2023. a määruse tsiviilasjas nr 2-22-2221 (2. mai 2023. a kohtumäärus).
2.Tartu Maakohtu kinnistusosakond andis 6. juuni 2023. a määrusega avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Avaldajal tuli esitada Kerli Leieri nõusolek kande taastamiseks hiljemalt 4. augustil 2023. Avaldajat hoiatati, et kui avaldaja jätab puudused tähtpäevaks kõrvaldamata, jäetakse kinnistamisavaldus rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohtu kinnistusosakond jättis 9. augusti 2023. a määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt palus avaldaja taastada 2. mai 2023. a kohtumääruse alusel kinnistusraamatu kande registriosas nr XXXXXXX. 2. mai 2023. a kohtumäärusega rahuldas maakohus kostja kaja ja taastas menetluse tsiviilasjas nr 2-22-2221, K. Leieri hagis avaldaja vastu kaasomandi lõpetamiseks. Menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa täita. Taastatud menetlus jätkub olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist (TsMS § 418 lg 1). Kui kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse kande kustutamiseks kandest puudutatud isiku avalduse ja vastava kohtulahendi alusel (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 65 lg 1). Isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab (asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1). Avaldajal paluti esitada K. Leieri nõusolek kande taastamiseks. K. Leierile ja avaldajale saadeti määrus kande tegemise takistuse kõrvaldamiseks tähtajaga 4. august 2023. Nõusolekut ei esitatud. Kui kande tegemist takistavat puudust tähtaegselt ei kõrvaldata, jäetakse kinnistamisavaldus rahuldamata (TsMS § 596 lg 2; KRS § 46 lg 5).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.Avaldaja palub määruskaebuses Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse tühistada ja teha uus määrus, millega kinnistamisavaldus rahuldada. Pärnu Maakohtu menetluses oli K. Leieri hagi avaldaja ja K. Lembergi vastu kaasomandi lõpetamiseks, tsiviilasi nr 2-22-2221. Maakohus tegi 9. novembril 2022 tagaseljaotsuse. Avaldaja esitas kaja. Maakohus rahuldas 2. mail 2023 kaja ning taastas menetluse osas, milles maakohus rahuldas K. Leieri nõude avaldaja vastu. Kuna maakohus taastas menetluse, esitas avaldaja kinnistusosakonnale avalduse enda omanikukande taastamiseks.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärusest tulenevalt on registrikande taastamiseks vaja K. Leieri nõusolekut. K. Leierit kahtlustatakse karistusseadustiku (KarS) § 314 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o avaldaja ebaseaduslikult eluruumist väljatõstmises. K. Leier hävitas pärast seda suure osa avaldaja varast ning omastas osa sellest. K. Leier esitas kohalikule omavalitsusele valeandmeid selleks, et avaldaja ja tema pere kirjutatakse nende elukohast välja. Avaldajal ei ole seega võimalik kinnistusosakonna poolt soovitud nõusolekut K. Leieri käest saada. Kohtunikuabi rikkus selgitamiskohustust, kuna ei täpsustanud, kuidas avaldaja peaks K. Leieri nõusoleku saama. Kanne, mille alusel K. Leier sai kinnisasja omanikuks, on vale, kuna kohtuotsus, mille alusel K. Leier avaldaja asemel omanikuna sisse kanti, ei jõustunud. Vale kanne tuleb parandada. Selleks ei ole vaja kolmanda isiku nõusolekut. Avaldaja ei pea seadusega vastuolus oleva ja ilmselgelt ebaõige kande parandamiseks nõusolekut küsima (vt RKHKo 24.03.2021, 3-18687/61, p 21). Kinnistusosakonna määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud.

5.Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ja andis selle TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu kohtunikule.
6.Pärnu Maakohus andis 31. oktoobri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-15362 määruskaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtule.
7.Tartu Maakohtu kohtunik jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Avaldaja soovib kande tegemist kinnistamisavalduse alusel. Avaldaja väitel kustutati tsiviilasjas nr 2-22-2221 tehtud tagaseljaotsuse alusel registriosas nr XXXXXXX tema kui kaasomaniku kohta tehtud kanne ja kanti kinnisasja ainuomanikuna sisse K. Leier. Avaldaja kinnitusel taastati avaldaja kaja alusel tsiviilasja nr 2-22-2221 menetlus ning tagaseljaotsus ei jõustunud. Avaldaja tugineb seega sellele, et tagaseljaotsuse alusel tehtud kannete õiguslik alus on menetluse taastamise tõttu ära langenud, need tuleks kustutada ja eelneva kandega asendada.
10.Kohus teeb TsMS § 593 lg 1 järgi registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
10.1.Kinnistamisavalduse saab KRS § 34 lg 1 järgi esitada isik, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on KRS § 341 lg 1 järgi lisaks kinnistamisavaldusele nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav KRS § 341 lõikes 7 nimetatud juhtudel. Puudutatud isiku nõusolekut võib KRS § 341 lg 8 järgi asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus.

Avaldaja soovitud kande tegemine kahjustab kinnistusregistriossa nr XXXXXXX ainuomanikuna sisse kantud K. Leieri õigusi. KRS § 341 lõikes 7 nimetatud asjaolusid, mis võimaldaksid kande teha K. Leieri nõusolekuta, ei ole. Avaldaja ei esitanud jõustunud ega viivitamata täitmisele kuuluvat kohtulahendit, millega oleks tuvastatud K. Leieri kohustus anda kande tegemiseks nõusolek. Kande tegemiseks on KRS § 341 lg 1 järgi seega vaja K. Leieri nõusolekut.

10.2.KRS § 496 järgi ei ole kohtumääruse alusel tehtud märke kustutamiseks õigustatud isiku nõusolekut vaja, kui määrus, mille alusel märge tehti, on tühistatud jõustunud kohtumäärusega. KRS §-st 496 ei tulene aga, et ka viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsuse alusel tehtud kinnistusaamatu kande saaks puudutatud isiku nõusolekuta kustutada, kui kohus on asja menetluse kaja alusel taastanud ning tagaseljaotsus ei saa TsMS § 418 lõikest 1 tulenevalt seetõttu jõustuda. KRS § 496 ei käsitle tagaseljaotsuse alusel tehtud omandiõiguse kandeid.
11.Kinnistusosakond saab omal algatusel kannet muuta, sh seda parandada, üksnes seaduses sätestatud juhul (TsMS § 600 lg 2, KRS § 621 lg 2). Seadus ei näe ette avaldaja poolt soovitud kannete tegemist kinnistusosakonna omal algatusel. Määruskaebuses viidatud kohtulahend (RKHKo 24.03.2021, 3-18-687/61) puudutas kinnistu pindala-andmete parandamist kinnistusraamatus ning ei ole avaldaja omanikukannet puudutava kinnistamisavalduse lahendamisel seega asjakohane.
12.Kui kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, saab kinnistamiseks pädev isik KRS § 65 lg 1 järgi teha määruse kande kustutamiseks kandest puudutatud isiku avalduse ja vastava kohtulahendi alusel. Kinnistusraamatu kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, kui õigus, millel ta põhineb, enam ei eksisteeri ja selle tekkimine on välistatud või kui seda õigust ei ole tegelikkuses kestvalt võimalik teostada (vt Justiitsministri 30. juuni 2010. a määrus nr 24 "Kohtu kinnistusosakonna kodukord" § 159). Kanne ei ole kaotanud täielikult õiguslikku tähendust, kuna õigust, millel kanne põhineb, s.o omandiõigust, ei saa pidada õiguseks, mis ei eksisteeri, mille tekkimine on välistatud või mida ei ole võimalik teostada. Isegi, kui vaidlusalune kanne oleks kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, oleks selle muutmiseks ikkagi vaja puudutatud isiku nõusolekut või kohtulahendit, mille kohaselt puudutatud isikut oleks kohustatud vastavat nõusolekut andma.
13.Kinnistusosakond andis avaldajale tähtaja puudutatud isiku nõusoleku esitamiseks. Puudutatud isik ei teinud seda. Kinnistusosakond jättis kandeavalduse TsMS § 596 lg 2 alusel põhjendatult rahuldamata.
14.Ringkonnakohus selgitab, et kui puudutatud isik ei anna kande muutmiseks vabatahtlikult nõusolekut, saab avaldaja, kui tema õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda puudutatud isikult ebaõige kande parandamiseks nõusolekut (AÕS § 65 lg 1). Avaldajal tuleb selleks esitada puudutatud isiku vastu eraldi hagiavaldus.
15.Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda. Kuna menetluses on osalenud üksnes avaldaja, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja