Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

05.04.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 34. osamakseni, so kuni 05.06.2022 summas 253,09 eurot (87,88+82,55+82,66=253,09). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 31.07.2019 sõlmitud lepingule ja maksegraafikule oli kostja kohustatud tasuma lepingu haldustasu, mis on lepingu kohaselt 2,50 eurot kuus. 28.06.2022 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 05.04.2022 05.06.2022 osamaksete haldustasud, so 7,50 eurot (3 x 2,50). Tulenevalt eeltoodust on haldustasu võlgnevus summas 7,50 eurot. Sissenõudmisega seotud kulud on kokku summas 30 eurot. 20.09.2023 esitas kostja vastuse hagile. Kostja tõi välja, et kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja selgitas, et 28.06.2022 saatis xxx AS kostjale teenuselepingu ülesütlemise teatise, milles teavitas kostjat, et kostja võlgnevus xxx AS-i ees ülesütlemise teatise koostamise seisuga on 900,22 eurot, sh: - tasumata jäetud või ainult osaliselt tasutud osamaksete arv 3; - tähtajaks tagastamata krediidi põhiosa 617,78 eurot; - tähtajaks tasumata intressid 253,09 eurot; - lepingu haldamisega seotud muu kulu 7,50 eurot; - tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud (viivitusintress ja meeldetuletuskirjade tasud) 21,85 eurot. xxx AS tõi välja, et teenuselepingu lõppemisega muutuvad lisaks eeltoodud võlgnevusele sisse nõutavaks kõik maksegraafikus tulevikus ettenähtud krediidisumma tagastamise maksed (so 7204,45 eurot) ning võlgnevuste meeldetuletuste tasud. Kostja tõi seisukohas välja, et kostja on tasunud xxx AS-i arveldusarvele 12.09.2022 8280 eurot. Kostja esitas kohtule eelnevat tõendava maksekorralduse. Kostja selgitas, et 28.06.2022 teenuselepingu ülesütlemise teatisest nähtub, et eelnimetatud kuupäeva seisuga on M Vi koguvõlgnevus Xxx Xxx AS-i ees 8104,67 eurot (so 900,22 + 7204,45). Seega on kostja tasunud Xxx Xxx AS-le 175,33 eurot rohkem kui teenuselepingu ülesütlemise teatises 28.06.2022 märgitakse. Kostja selgitas, et Xxx Xxx AS ei ole pärast 12.09.2022 makse sooritamist saatnud kostjale ühtegi kirja selle kohta, et on tekkinud lisaks võlgnevus, mis on märgitud makseettepanekus tsiviilasjas nr 2-23-119631. Kostja lisas, et pärast vastuväite esitamist on kostaja ja hageja pidanud kirjavahetust, kus kostja palub selgitust ja dokumente tekkinud võlgnevuse kohta. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, kus on märgitud võlgnevuse tekkimise põhjus. Kostja palub hagejal selgitada ja esitada dokumendid, kuidas on tekkinud hagiavalduses esitatud nõuded summas 290,59 eurot, kui Xxx Xxx AS on oma ülesütlemise teatises märkinud koguvõlgnevuse summaks teatise koostamise seisuga 8104,67 eurot ja vastav summa on kostja poolt tasutud 12.09.2022. 03.10.2023 tegi kohus pooltele kompromissettepaneku. Pooled kompromissi ei saavutanud. 27.02.2024 andis kohus pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ja tegi hagejale tõendamisettepaneku. 12.03.2024 ja 26.03.2024 esitas hageja kohtule lõplikud seisukohad. Kohtu põhjendused Kohus lahendab asja kirjalikus vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lõikele 1. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Puudub vaidlus, et kostja on 31.07.2019 sõlminud Xxx AS-iga väikelaenu lepingu nr. xxx, mille alusel sai kostja laenu 14 000 eurot. Kostja on 12.09.2022 tasunud Xxx AS-ile 8280 eurot. Kohus loeb vastavad asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et kostjal põhivõlga ei esine, kuivõrd kostja on tasunud endisele võlausaldajale põhiosa katteks 6160,73 eurot ja hagejale 7839,27 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressivõlgnevuse tasumist summas 253,09 eurot. Hageja on toonud välja, et lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 12,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 32. osamaksest, so alates 05.04.2022 kuni ülesütlemisele eelnenud 34. osamakseni, so kuni 05.06.2022 summas 253,09 eurot (87,88+82,55+82,66=253,09). Kostja intressi tasunud ei ole. Lisaks nõuab hageja kostjalt haldustasu võlgnevuse tasumist summas 7,50 eurot. Hageja tõi välja, et 28.06.2022 lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 05.04.2022 - 05.06.2022 osamaksete haldustasud kokku summas 7,50 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot, mis on kujunenud järgmiselt: 24.08.2022 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 16.01.2023 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 23.03.2023 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Kostja on vaidlustanud asjaolu, et hagejal oleks nõue kostja vastu. Kostja selgitas, et 28.06.2022 saatis Xxx Xxx AS kostjale teenuselepingu ülesütlemise teatise, milles teavitas kostjat, et kostja võlgnevus Xxx Xxx AS-i ees ülesütlemise teatise koostamise seisuga on 900,22 eurot, sh: - tasumata jäetud või ainult osaliselt tasutud osamaksete arv 3; - tähtajaks tagastamata krediidi põhiosa 617,78 eurot; - tähtajaks tasumata intressid 253,09 eurot; - lepingu haldamisega seotud muu kulu 7,50 eurot; - tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud (viivitusintress ja meeldetuletuskirjade tasud) 21,85 eurot. Kostja lisas, et Xxx Xxx AS tõi välja, et teenuselepingu lõppemisega muutuvad lisaks eeltoodud võlgnevusele sisse nõutavaks kõik maksegraafikus tulevikus ettenähtud krediidisumma tagastamise maksed (so 7204,45 eurot) ning võlgnevuste meeldetuletuste tasud. Kostja tõi seisukohas välja, et kostja on tasunud Xxx AS-i arveldusarvele 12.09.2022 8280 eurot. Kostja esitas kohtule eelnevat tõendava maksekorralduse. Kostja selgitas, et 28.06.2022 teenuselepingu ülesütlemise teatisest nähtub, et eelnimetatud kuupäeva seisuga on M Vi koguvõlgnevus Xxx Xxx AS-i ees 8104,67 eurot (so 900,22 + 7204,45). Seega on kostja tasunud Xxx Xxx AS-le 175,33 eurot rohkem kui 28.06.2022 teenuselepingu ülesütlemise teatises märgitakse. Kostja selgitas, et Xxx Xxx AS ei ole pärast 12.09.2022 makse sooritamist saatnud kostjale ühtegi kirja selle kohta, et on tekkinud lisaks võlgnevus, mis on märgitud makseettepanekus tsiviilasjas nr 2-23-119631. Kostja lisas, et pärast vastuväite esitamist on kostaja ja hageja pidanud kirjavahetust, kus kostja palub selgitust ja dokumente tekkinud võlgnevuse kohta. Hageja ei ole

esitanud ühtegi dokumenti, kus on märgitud võlgnevuse tekkimise põhjus. Hagiavalduse õigusliku põhjendatuse kontrollimise käigus tuleb kohtul kontrollida ka lepingu kehtivust. Seega on kohtul kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest ning sel põhjusel on oluline, et hagiavalduses oleks välja toodud ka kõik asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada lepingu kehtivust. Riigikohtu seisukoha kohaselt tuleb tüüptingimusi käsitleda õiguse kohaldamise küsimusena, mille puhul ei ole kohus TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi poolte seisukohtadega seotud (RKTKo 3-2-1-113-11, p 62, RKTKm 3-2-1-21-17, p 23.4). Hageja on hagiavalduse lisana edastanud kohtule kostja poolt allkirjastatud lepingu, mistõttu loeb kohus, et leping on kehtiv. Kostja ei ole vaidlustanud lepingu nr. xxx sõlmimist. Hageja ja kostja on edastanud kohtule 28.06.2022 teenuslepingu ülesütlemise teatise, mille kohaselt oli kostja võlgnevus kokku summas 7204,45 eurot, sh tasumata jäetud või ainult osaliselt tasutud osamaksete arv 3, tähtajaks tagastamata krediidi põhiosa 617,78 eurot, tähtajaks tasumata intressid 253,09 eurot, lepingu haldamisega seotud muu kulu 7,50 eurot ja tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud (viivitusintress ja meeldetuletuskirjade tasud) 21,85 eurot. Kostja on tasunud Xxx AS-ile 12.09.2022 8280 eurot. Nimetatud makse hõlmas endas muuhulgas tähtajaks tasumata intressi summas 253,09 eurot ja lepingu haldamisega seotud kulu summas 7,50 eurot. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni, kuna intress on olemuslikult tasu laenu kasutamise eest. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning asendub (üldjuhul) viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamisega (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest, vt RKTKo 26.11.2012, nr 3-2-1-141-12, p 10). Kohtule nähtub kostja poolt esitatust, et kostja on võlgnevuse tasunud. Kostja on palunud hagejal selgitada nõude kujunemist, kuid hageja seda teinud ei ole. Lisaks on kohus teinud hagejale tõendamisettepaneku, milles on palunud muuhulgas tõendada, et kostjal oli raha maksmise kohustus ja seda on rikutud. Hageja tõi vastuses välja, et kostja on saanud laenuks raha ja kostjal on laenu tagastamise kohustus. Laenult tuleb maksta intressi. Seega on hageja hinnangul intressi nõue põhjendatud. Hageja tõi välja, et kuna kostja rikkus lepingulisi kohutusi, laenumakseid korrapäraselt ja õigeaegselt ei tasunud, on põhjendatud ka viivise ja sissenõudmiskulude nõue. Rohkemat hageja välja toonud ei ole. Kostja on 12.09.2022 tasunud võlgnevuse summas 8280 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, kuivõrd hagejal puudub nõue kostja vastu. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega poolte menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja menetluskulude kindlaksmääramist ning hüvitamist taotlenud ei ole ning seega kostjal

otsusega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohus jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.