Kohtla-Järve linn, Pisuhänna tn 3 korteriühistu hagi J Ki vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
480 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Kohtla-Järve linn, Pisuhänna tn 3 korteriühistu, rk 80265824; lepinguline esindaja Maksim Fedotov Kostja: J K, ik xxxx
Viimase kohtuistungi aeg
25.03.2024
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista kostjalt J K hageja Kohtla-Järve linn, Pisuhänna tn 3 korteriühistu kasuks 480 eurot.
3.Jätta kostja J Ki kanda tema enda ja hageja Kohtla-Järve linn, Pisuhänna tn 3 korteriühistu menetluskulud.
4.Välja mõista J Kilt hageja Kohtla-Järve linn, Pisuhänna tn 3 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 1609,48 eurot.
5.Välja mõista kostjalt J K hageja Kohtla-Järve linn, Pisuhänna tn 3 korteriühistu kasuks menetluskuludelt (1609,48 eurolt) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni nõude kohase täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab
ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.04.09.2023, korrigeeritult 22.09.2023, esitatud hagi kohaselt pöördus KÜ Pisuhänna 3 16.12.2022 vastavalt Viru Maakohtu kohtumäärusele (dtl 11) tsiviilasjas nr 2-20-128206 täitmisavaldusega kohtutäituri poole (dtl 8). Vastavalt kohtumäärusele palus hageja J Kilt välja mõista tsiviilasjas nr. 2-20-128206 kantud kohtukulud. Avalduse alusel algatas kohtutäitur täitemenetluse nr. 042/2022/1640. 22.12.2022 teavitas kohtutäitur hagejat sellest, et kostja esitas kaebuse (dtl 16) korteriühistu poolt esitatud täitmisavaldusega seotult. 23.12.2022 teatas kohtutäitur, et kostja täiendas tema poolt varem esitatud kaebust. Täitemenetluse nr. 042/2022/1640 raames väitis kostja, et tema ja hageja oli raha tasaarveldus (dtl 18, 205), kuid ta ei suutnud seda tõestada, mistõttu lükati tema kaebus tagasi. 20.01.2023 sai Kohtla-Järve linn, Pisuhänna tn 3 korteriühistu kätte ja tutvus korteriühistu vastu esitatud nõuetega. Kohtutäitur algatas täitemenetlused nr. 042/2023/85 ja nr. 042/2023/86 vastavalt Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsustele tsiviilasjas nr. 2-21-18842 (dtl 20-37). Kohtulahenditega kohustus hageja maksma kostjale tema poolt tsiviilasjas nr. 2-21-18842 kantud kohtukulud. 20.01.2023 esitas hageja täitemenetluste nr. 042/2023/85 ja nr. 042/2023/86 raames kaebused, milles teatas kohtutäiturile, et täitis vabatahtlikult Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr. 2-21-18842 seeläbi, et 02.12.2022 kandis hageja esindaja kostja arveldusarvele XXXX üle kaks summat: 720 eurot ja 420 eurot (dtl 43-44). Makse selgitustes on märgitud asja number. Seega teadis kostja täpselt, millega seotult olid need summad tema arvele kantud. Hetkeks, mil Tartu Ringkonnakohus tegi tsiviilasjas nr. 2-21-18842 lõppotsuse, ei olnud hagejal seda summat kostjale maksmiseks. Kuna kohtulahendi täitmata jätmine võis hagejale tingida uued võlad, siis sõlmisid hageja ja tema lepinguline esindaja 07.11.2022 kokkuleppe, mille kohaselt maksab Xxxx OÜ kohtulahendites nimetatud summa 1140 eurot kostjale. Omakorda hageja kohustus hüvitama juriidilisele büroole viimase poolt makstud summa. Hageja leidis, et kostjal ei olnud põhjust pöörduda kohtutäituri poole. Kohtutäituril ei olnud TMS § 48 lg 1 p 2 ja 3 alusel alust algatada täitemenetlusi nr. 042/2023/85 ja nr. 042/2023/86. Hageja palus lõpetada täitemenetlused kohtuotsuste vabatahtliku täitmise tõttu. 27.02.2023 sai hageja kätte kohtutäitur Natalja Malahhova otsuse (dtl 98) täitemenetluste nr. 042/2023/85 ja nr. 042/2023/86 raames esitatud kaebusele (dtl 59).
Hageja ei nõustunud kohtutäituri otsusega korteriühistu poolt esitatud kaebusele täitemenetlustes nr. 042/2023/85 ja nr. 042/2023/86 ja esitas Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri otsusele täitemenetluste nr. 042/2023/85 ja nr. 042/2023/86 (dtl 102). Vastavalt Viru Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr. 2-23-3516 (dtl 211) tühistati kohtutäituri määrused //kohtu märkus- otsused// täitemenetlustes nr. 042/2023/85, 042/2023/86 menetluse algatamise kohta. Kostja poolt kohtutäiturile esitatud avalduste läbivaatamise raames oli hageja sunnitud kandma menetluskulusid, mis olid seotud korteriühistu huvide esindamisega täitemenetlustes. Hageja leiab, et tegemist on kahjuga VÕS § 127 lg 1 tähenduses. Kostja poolt täitemenetluse nr. 042/2022/1640 raames esitatud kaebuse (dtl 16) jättis kohtutäitur rahuldamata (dtl 47). Kohtutäituri otsust kostja ei vaidlustanud. Tsiviilasjas 2-23-3516 kohus tuvastas, et kostjal ei olnud põhjust esitada avaldusi täitemenetluse algatamiseks ja seega hageja oleks saanud kohtukulusid vältida. Kostja pöördus kohtutäituri poole täitemenetluste nr. 042/2023/85 ja nr. 042/2023/86 raames peale seda, kui kohtutäitur lükkas täitemenetluse nr. 042/2022/1640 raames tema kaebuse tagasi. Seega põhjus, miks kostja pöördus kohtusse, oli seotud tema käitumisega ja kohtutäituri poolt täitemenetluse nr. 042/2022/1640 raames tehtud otsusega ning ei ole seotud kohtuotsuse kohase või mittekohase täitmisega tsiviilasjas nr. 2-21-18842. Oma tegevusega tekitas kostja hagejale kahju 480 eurot. See on hageja kulude summa kaebuste esitamisel ja selle läbivaatamisel täitemenetluste nr. 042/2023/85, nr. 042/2023/86 ja 042/2022/1640 raames, mille hüvitamist hageja nõuab VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS § 136 lg 1 alusel ja mille tekkimine on tõendatud hageja lepingulise esindaja poolt hagejale esitatud arvetega nr xxxx ja xxxx(dtl 220, 221). 11.12.2023 esitatud seisukohas hageja kordab, et menetluskulud täitemenetluse nr. 042/2022/1640, 042/2023/85 ja. 042/2023/86 raames olid korteriühistu menetluskulud seotud korteriühistu huvide kaitsmisega kostja põhjendamatutest ja seadusevastastest nõuetest. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindajatunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013 otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Seega ei ületa juristi teenuste tasu korteriühistu huvide esindamise eest maksimaalselt kehtestatud tasu suurust. Arved esitas esindaja korteriühistule kohtutäituri poolt asjade läbivaatamise lõppedes, mil oli selge, et menetlus, ja seega ka juristi esindusülesanded, täitemenetluste nr. 042/2022/1640, nr. 042/2023/85 ja nr. 042/2023/86 oli lõppenud. Hageja esindaja osales 06.01.2023 istungil kaebuse läbivaatamisel täitemenetluse nr. 042/2022/1640 raames ja osales 06.02.2023 istungil kaebuse läbivaatamisel täitemenetluste nr. 042/2023/85 ja 042/2023/86 raames. Kohtutäitur Natalja Malahhova kinnitab, et 06.01.2023 ja 06.02.2023 toimusid istungid, millel vaadati läbi esitatud kaebused; mõlemal istungil osales hageja esindaja jurist Maksim Fedotov ja iga istung eraldi kestis „pool tundi“, see tähendab 30 minutit.
14.02.2024 seisukohas hageja selgitab, et oma vastuses hagiavaldusele ja 29.01.2024 kohtuistungi käigus viitas kostja KMS § 37 lg 1 sätetele ja Maksu- ja Tolliamet vastusele kostja poolt esitatud päringule. Kostja väitis, et esitatud arved nr. on kehtetud ja tühised ja et seetõttu palub kostja jätta korteriühistu haginõuded rahuldamata. Kostja manipuleerib varjamatult olemasolevate faktidega ja dokumentidega, omistab Maksu- ja Tolliamet töötajatele neid avaldusi, mida nood pole andnud ja tõlgendab seaduse paragrahve temale sobilikus valguses, lisades nendele sätteid, mida nendes ei sisaldu. 29.01.2024 kohtuistungi käigus väitis kostja, et koostas selle Maksu- ja Tolliametilt saadud vastuse põhjal päringule. Ja võttis sealt terveid tekstilõikeid: «Arve nr xxxx Arve väljastamine 4 kuud pärast teenuste osutamist ei ole hea äritegevus. Teenused osutati 02.06.2023, arve väljastati 08.06.2023. See arve on kehtetu, kuna Teenuse osutaja Xxxx Osaühing, osutas teenus 06.02.2023, ning teenuse eest on liisatud arve xxxxmis oli koostatud 08.06.2023. Vastavalt KMS § 37 lg on teenuse osutaja kohustatud esitama teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, mitte nelja kuu möödumisel. Arvel nr xxxxesinevad mõned vead (nt Telija asemel peab olema Tellija, teenuste järjekorra No 2, 3 asemel peab olema 1, 2, sihtnumbri 30323 asemel peab olema xxxx)». Samuti järgneva: «Arve nr xxxx Arve väljastamine peaaegu 2 kuud pärast teenuste osutamist ei ole hea äritegevus. Teenused osutati 22.12.2022, arve väljastati 17.02.2023. See arve on kehtetu, kuna Teenuse osutaja Xxxx Osaühing, osutas teenus 22.12.2022, ning teenuse eest on liisatud arve xxxx mis oli koostatud 17.02.2023. Vastavalt KMS § 37 lg on teenuse osutaja kohustatud esitama teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, mitte kahe kuu möödumisel. Arvel nr xxxx esinevad mõned vead (nt Telija asemel peab olema Tellija, teenuste järjekorra No 2, 3 asemel peab olema 1, 2, sihtnumbri 30323 asemel peab olema xxxx)». Kostja poolt 29.01.2024 esitatud dokumentidest tuleneb, et ta tõepoolest tegi päringu Maksu- ja Tolliametile, kuid kostja küsimus puudutas vaid arvet nr. xxxx. Arve nr. xxxx suhtes kostja päringuid ei saatnud ja Maksu- ja Tolliameti vastus ei räägi midagi arve nr. xxxx seaduslikkusest ja kehtivusest. Kostja viitab KMS § 37 lg 1 sätetele tõendusena hageja nõuete ebaseaduslikkusele ja korteriühistu nõuete kehtimatusele, kuid KMS § 37 lg 1 sättes pole midagi öeldud sellest, et tähtaegade mittejärgimise korral tunnistatakse esitatud automaatselt kehtetuks nagu väidab kostja. Oma tegevusega tekitas kostja hagejale kahju 480 eurot. See on hageja kulude summa kaebuse esitamisel ja selle läbivaatamisel täitemenetluste nr. 042/2023/85, nr. 042/2023/86 ja 042/2022/1640 raames, mille hüvitamist hageja nõuab VÕS §101 lg 1 p 1 ja p 3 alusel. Esindamaks korteriühistu huvisid täiteasjades nr. 042/2023/85, 042/2023/86 ja 042/2022/1640, tuli hagejal pöörduda juristi poole, st hageja ja Xxxx OÜ sõlmisid kokkuleppe, mille pooleks kostja ei olnud. Hageja leiab, et kostja võib viidata arvete nr. xxxx ja xxxx kehtetusele vaid siis, kui on tõestanud, et arvetes nimetatud teenuseid ei osutatud või osutas neid muu isik, kui arves märgitud, kuid neid asjaolusid kostja ei vaidlusta. Mõlemad arved olid tasutud ning nende esitamise hetkest ei olnud hagejal pretensioone ei nende sisu ega neid arveid esitanud isiku suhtes. Seega ei ole kostjal seaduslikku alust hagejale esitatud arvete nr. xxxxja xxxx vaidlustamiseks. Täitemenetluse nr. 042/2022/1640 raames, seejärel nr. 042/2023/85, 042/2023/86 raames väitis J K, et tema ja hageja oli raha tasaarveldus. Kuna kostja ei suutnud tõestada tema ja korteriühistu vahel olevat kokkulepet nõuete tasaarveldamise kohta, lükati tema kaebus tagasi.
Kostja esitas kohtule oma teksti vastastikkuse arvelduse kohta, mille ta saatis e-posti teel hagejale. Hageja pole kostjalt saanud avaldus nõuete tasaarveldusest. Esmakordselt sai hageja kostja ettepanekust teada siis, kui kostja esitas 22.12.2022 kaebuse kohtutäiturile täitemenetluse nr. 042/2022/1640 raames. 02.12.2022 kandis hageja esindaja kostja pangaarvele XXXX üle kaks summat: 720 eurot ja 420 eurot. Makse selgituses oli märgitud asja number. Hageja täitis vabatahtlikult Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr. 2-21-18842 ja seega hetkeks, mil kostjalt reaalselt tuli ettepanek tasaarvelduseks, oli hageja juba täitnud Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr. 2-21-18842, mistõttu hagejal ei olnud kostja ees enam mingeid tasaarveldatavaid kohustusi.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles 08.11.2023 kirjalikus vastuses (dtl 260) ja suulises menetluses hagile vastu, leides, et ta ei tekitanud hagejale kahju ja tal ei ole võlgnevust. Hageja väitel seisneb kahju selles, et hageja pidi tasuma hageja lepingulise esindaja arved nr xxxx ja arve nr xxxx. Kostja leiab, et arve nr xxxx väljastamine 4 kuud pärast teenuste osutamist ei ole hea äritegevus. Vastavalt KMS § 37 on teenuse osutaja kohustatud esitama teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, mitte nelja kuu möödumisel. Arvel esinevad vead, nt Telija asemel peab olema Tellija, teenuste järjekorra No 2, 3 asemel peab olema 1, 2, sihtnumbri 30323 asemel peab olema xxxx. Arve nr xxxx väljastati peaaegu 2 kuud pärast teenuste osutamist, mis samuti ei ole hea äritegevus. Teenused osutati 22.12.2022, arve väljastati 17.02.2023. Arve on kehtetu KMS § 37 alusel. Arvel nr xxxx esinevad vead, nt Telija asemel peab olema Tellija, teenuste järjekorra No 2, 3 asemel peab olema 1, 2, sihtnumbri 30323 asemel peab olema xxxx. Kostja pakkus hagejale 18.11.2022 tasaarvestust - selliselt, et hageja maksab kostjale 300 eurot vähem - selleks, et kohtuasjas 2-21-18842 ja 2-20-128206 otsuste täitmise protsess läheks kiiremini. Selle asemel hageja pöördus kohtutäituri poole ja seetõttu kõik kulud, mis olid tekitatud seoses kohtutäituri juurde pöördumisega, peab hageja ise kandma. Kohtuasjas nr 2-21-18842 pidi hageja kostjale maksma 720 eurot ja 420 eurot. Kostja pidi maksma hagejale 300 eurot kohtuasjas 2-20-128206 tehtud lahendi alusel. Hageja ignoreeris tasaarvestuse avaldust. KÜ Pisuhänna tn 3 maksis kostjale 720 + 420 eurot oma lepingulise esindaja Xxxx Osaühing kaudu ja läks peale seda kohtutäituri Natalja Malahhova juurde, et nõuda kostjalt 300 euro tagasi. Seeläbi hageja tekitas oma pahatahtliku tegevusega kostjale kunstlikult võla (dtl 272). Vale on hageja väide, et raha oli ülekantud KÜ Pisuhänna tn 3 esindaja poolt, kuna raha oli üle kandnud Xxxx Osaühing (dtl 279). Kostja soovis, et hageja saadaks talle kõik asjad, kuna ta oli Eestist eemal 18.11.2022 - 12.12.2022, ei kasutanud sel ajal SEB pangateenust ja ei teadnud, et Xxxx Osaühing tegi raha ülekande. Hageja ei ole saatnud talle mingit teavet sellest, et raha ülekandmisega tegeleb Xxxx Osaühing, kellele hageja poolt antud volikiri (lisa 18) (Pisuhänna tn 3 korteriühistu poolt väljastatud volikiri (dtl 519)) ei anna sellele osaühingule õigust raha üle kanda.
Kuna kostja ei saanud hagejalt ega hageja esindajalt mingit infot selle kohta, miks summad 420+720 eurot kandis üle hageja lepinguline esindaja ja mitte hageja ise, kelle kohustus see oli kohtulahendite alusel, siis kirjutas ta kohtutäiturile avalduse täiteasjade 042/2023/85 ja 042/2023/86 algatamise kohta. Kohtutäituri Natalja Malahhova sõnade järgi, mis on fikseeritud täituri poolt 30.03.2023, tsiviilasjas 2-23-3516 esitatud seisukohas (dtl 282), leidis täitur, et korteriühistu esindamiseks kohtutäiturile esitatud volikiri on üldsõnaline ja selles ei ole kindlaks määratud volituse piire. Selles jääb ebaselgeks, kas esindajal on õigus teha korteriühistu nimel rahalisi ülekandeid, teostada makseid ja korteriühistu nõuete katteks raha vastu võtta. Kohtutäitur oleks aktsepteerinud nõude täitmist üksnes juhul kui avaldaja esindajale õiguste andmine rahalisteks tehinguteks oleks volikirjas selgesõnaliselt väljendatud või sissenõudja oleks kinnitanud nõude rahuldamist. Kostja lähtus eeltoodud täituri selgitusest ja ei ole hageja poole suunanud mingit pahatahtlikku tegevust või tahtlikku kahjustamist. Kostja arvas, et 720 euro ja 420 euro ülekanne Xxxx Osaühingu poolt on arusaamatus ja ta proovis raha tagasi saata, kuid Maksim Fedotov oma täitmisavalduses andis kohtutäiturile vale aadressi (dtl 348-350). Kostja kirja, milles ta küsis esindajalt kontonumbrit, kuhu raha tagastada, ei õnnestunud Omnival kohale toimetada (dtl 351). Kuna kostja väitel püüdis hageja juba enne seda juhtumit teha kostjale kunstlikult võla (kohtuotsus kohtuasjas 2-21-11281) ja pidevalt ignoreeris kohtuotsust, siis pidi kostja pöörduma kohtutäitur Kristel Maalmani poole (dtl 352). Kohus märgib, et 11.12.2023 esitatud täienduses kirjeldab kostja valdavalt neid asjaolusid korteriühistu väidetavas tegevuses ja kostjaga suhtlemises (heakorra- ja tuleohutuseeskirjad, lipu heiskamine, keelenõuded jne), mis ei ole seotud hagi asjaoludes nimetatud täitemenetluste raames toimunud hageja esindusega, mistõttu kohus siinkohal neid ei kajasta. Kostja märgib, et 420 eurot ja 720 eurot talle kandnud hageja lepingulisel esindajal Xxxx OÜ-l puudub maksete vahendamise tegevusluba. Tegevusloata finantsteenuste osutamine on karistusseadustiku kohaselt kuritegu. Hagiavalduse täienduses punktis 4.1 viib hageja kohut eksiarvamusele. Väide, et "täitemenetluses nr. 042/2023/85 ja nr. 042/2023/86 raames oli kohtutäituri ja Viru Maakohtu poolt tuvastatud, et hageja toimingud olid seaduslikud ja õiged" on vale. Kohtutäituri Natalja Malahhova sõnade järgi, mis on fikseeritud dokumendis "Malahhova_seisukoht_kohtule.asice" (Natalja Malahhova 30.03.2023, Menetluse nr: 2-23-3516), on öeldud, et: Xxxx Osaühing juristi Maksim Fedotovi poolt korteriühistu esindamiseks kohtutäiturile esitatud volikiri on üldsõnaline ja selles ei ole kindlaks määratud volituse piire. Selles jääb ebaselgeks, kas esindajal on õigus teha korteriühistu nimel rahalisi ülekandeid, teostada makseid ja korteriühistu nõuete katteks raha vastu võtta. Kohtutäitur oleks aktsepteerinud nõude täitmist üksnes juhul kui avaldaja esindajale õiguste andmine rahalisteks tehinguteks oleks volikirjas selgesõnaliselt väljendatud või sissenõudja oleks kinnitanud nõude rahuldamist (lisa 15). KÜ Pisuhänna tn 3 ja Xxxx OÜ kokkulepe lepingul puudub notariaalne tõlge, apostillimine või vandetõlk pitseriga. (KÜ Pisuhänna tn 3 kaebus kohtutäituri Natalja Malahhova otsusele täiteasjas nr 042/2023/85 ja nr 42/2023/86, Menetluse nr: 2-23-3516 (1), Lisa 7, KÜ Pisuhänna 3 ja Xxxx OÜ kokkulepe) 25.01.2024 seisukohas selgitab kostja, et Maksu-ja Tolliameti 03.11.2023 tõend kinnitab maksedokumentide ja arvete registreerimise ja väljastamise korda. Sellest tõendist järeldub, et arve nr xxxxja arve nr xxxx ei vasta käibemaksuseaduses sätestatud standarditele, see kinnitab nende kehtetust. Nende arvete kehtetust kinnitab ka asjaolu, et hageja ei esitanud nende arvete õigeaegse
tasumise fakti kinnitavaid dokumente. Puuduvad faktid, mis kulutusi toetaksid. Puudub kassaorder. Puudub internetipanga digitaalse allkirjaga väljavõte, et pangaülekanne on tehtud. Puudub panga väljavõte koos panga templiga, et pangaülekanne on tehtud. 14.02.2024 seisukohas väidab kostja, et kui juriidilisel isikul on äriregistrisse kantud ametlik e-post, siis loetakse, et juriidiline isik sai tema poolt saadetud kirja kätte järgmisel tööpäeval pärast saatmist (RK lahend 2-15-6538, p. 14 ja lahend 3-2-1-123-07). Hagejal on äriregistrisse kantud ametlik e-post xxxx, millele kostja saatis tasaarvestusavalduse 18.11.2022. Seega hageja sai kätte taasarvestusavalduse 21.11.2022 (esmaspäev). KÜ Pisuhänna tn 3 keeldus taasarvestusest ja läks kohtutäituri Natalja Malahhova juurde. Kui võlgniku võlakohustust täidab kolmas isik, peab võlgnik oma nõusolekut võlausaldajale kinnitama. Võlgniku KÜ Pisuhänna tn 3 nõusolek võlakohustuse täitmiseks kohtuasjas 2-21-18842 kolmanda isiku (Xxxx Osaühing) poolt puudub. Hageja ja Xxxx Osaühingu vahelist lepingut (KÜ Pisuhänna 3 hagiavaldus J K vastu, Menetluse nr: 2-23-12596, Lisa 7 KÜ Pisuhänna 3 kaebus kohtutäituri otsusele, Lisa 7 KÜ Pisuhänna 3 ja Xxxx OÜ kokkulepe) nägi kostja esimest korda 09.03.2023 kohtuasjas 2-23-3516. 15.02.2024 selgitab kostja täiendavalt, et on läbinud ettevõtluskoolituse, kus käsitletud teemade hulgas oli raamatupidamise põhialused ning maksunduse alused: raamatupidamise seadus, raamatupidamise korraldamine väikeettevõttes.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 2, § 127, § 1043 alusel kahju hüvitamisena. Võlasuhe on tekkinud kahju õigusvastasest tekitamisest. Alates kahju tekitamisest ja hagejal kahju tekkimisest tekib VÕS 53. ptk sätestatud täiendavate eelduste, antud juhul VÕS § 1043, olemasolu korral võlasuhe, millise sisuks on kahju tekitaja kohustus tekitatud kahju hüvitada VÕS 7. ptk sätestatud ulatuses. Õiguskaitsevahendina on hageja tuginenud kahju hüvitamisele ja nõude alusena VÕS § 115, 127,
128.Kostja on kirjalikust vastusest nähtuvalt aru saanud, et tema vastu on esitatud kahju nõue. Valitud ja kohase õiguskaitsevahendi - kahju hüvitamine - sisustamine konkreetse õigusnormiga on kohtu kohustus, mis ei sõltu sellest, kas ja millisele õigusnormile pooled viitavad. Kohus leiab, et hageja tuginemine VÕS § 127 on õige, kuid see säte määrab üksnes kahju ulatuse, mitte kahju hüvitamise alusnormi. VÕS § 128 ei ole iseseisvalt nõude kvalifitseerimisnorm kuna reguleerib üksnes kahju liike. VÕS § 115 raha maksmise kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamise alusnormina kohaldub juhul kui poolte vahel on lepingulised suhted (vt nt RK 2-205571). Antud juhul pooltel selline omavaheline lepinguline suhe puudub, mistõttu kohaldada tuleb lepinguväliselt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise üldise alusena VÕS § 1043. Deliktilise vastutuse üldalus VÕS § 1043 kohaselt eeldab, et toime on pandud selline õigusvastane tegu (VÕS § 1045 lg 1, 3, või lg 4), mille toimepanemisele võib järgneda sanktsioon kahju hüvitamise kohustuse näol. Õigusvastaste tegude lahtine loetelu on antud VÕS § 1045 lg 1. Kohtu hinnangul kohaldub praegusel juhul VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7, VÕS § 3 p 2 kaudu, ehk muust võlasuhtest tulenevale kohustuse rikkumisele järgnev üldvastutus, mida õiguskirjanduses (VÕS, IV osa, komm, Tln 2020, lk 723) on käsitletud viitega VÕS 53. ptk sissejuhatuse
kommentaari punktile 4- „VÕS § 1045 lg 1 p 7 kaitsenormi rikkumisest tulenev deliktiline vastutus ei välista seda, et kahju hüvitamise kohustus või tuleneda muust deliktiõiguslikust alusest, st nt 1043 järgi.
4.Kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 alusel tuvastatuks järgmised vaidlustamata asjaolud: --tsiviilasjas 2-21-18842 (dtl 20-37) tehtud lahenditest tulenevalt on hagejal olnud kohustus tasuda kostjale tema menetluskulude katteks 720 ja 420 eurot. --hageja on oma lepingulise esindaja kaudu summad tasunud 02.12.2022 kostja pangakontole (dtl 43,44). --vaatamata hageja poolt summade tasumisele algatati kostja avalduse alusel nende sissenõudmiseks täitemenetlused 042/2023//85 ja 042/2023/86 (dtl 50-57). -- hageja kaebuse (dtl 59) alusel tühistati nende menetluse algatamine tsiviilasjas 2-23-3516 22.05.2023 tehtud lahendiga (dtl 211). --kostjal on olnud kohustus tasuda hagejale lahendi nr 2-20-128206 (dtl 11) alusel 300 eurot, kostja ei teinud seda vabatahtlikult, mistõttu hageja avalduse alusel algatati täitemenetlus 042/2022/1640 (dtl 272). Selles menetluses kostja poolt täiturile esitatud kaebust ei rahuldatud (dtl 64) ja kostja ei vaidlustanud täituri otsust.
5.Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et eeltoodud kolmes täitemenetluses toimunud kaebemenetlustes on hageja esindus toimunud ja et esindusteenust on osutanud Maksim Fedotovi Õigusbüroo OÜ.
6.Kostja ei ole vaidlustanud esindustasu ehk kahjunõude arvutuslikku suurust.
7.Kostja vastuväited baseeruvad sellel, et arved nr xxxxja xxxx (dtl 220, 221 ), mis esindaja esitas hagejale tema teenuse eest tasumiseks, on kehtetud, kuna „need ei vasta käibemaksuseaduses sätestatud standarditele. Nende arvete kehtetust kinnitab ka asjaolu, et hageja ei esitanud nende arvete õigeaegse tasumise fakti kinnitavaid dokumente. Puuduvad faktid, mis kulutusi toetaksid. Puudub kassaorder. Puudub internetipanga digitaalse allkirjaga väljavõte, et pangaülekanne on tehtud. Puudub panga väljavõte koos panga templiga, et pangaülekanne on tehtud.“
8.Kohus kostjaga ei nõustu. Kostja väide, et arvete kehtetus on tõendatud maksuameti kirjaga (dtl 683), ei ole asjakohane. Maksuameti ja kostja enda tuginemine käibemaksuseaduse (KMS) eiramisele ei ole antud juhul kohane, sest ei hageja ega teda esindanud juriidiline isik ei ole käibemaksukohustuslased. Seega nende poolt koostatavad arved - nende poolt tehtavate majandustehingute dokumenteerimine ja kontrollitavus - ei allu käbemaksuseaduse normidele (vt RK lahend nr 3-3-1-59-15 p 9).
9.Mis puudutab kostja kirjaliku vastuse p.7 esitatud väidet, et arved on kehtetud seetõttu, et „Tellija“ asemel on „telija“, teenuste jrk nr-d on valed ja sihtnumber (ehk postiindeks) on vale, siis ka need ei anna alust tunnistada arveid kehtetuks. Isegi juhul, kui tegemist oleks käibemaksukohustuslase poolt koostatud arvega ja arve peaks sellest tulenevalt vastama KMS § 37 nõuetele, et tagada selle KMS § 37 alusel kontrollitavus, siis maksuarvestuses tuleb eristada olulisi ja ebaolulisi vormivigu. Grammatiliselt „tellija“ asemel „telija“ kirjutamine ei ole kindlasti arvet kehtetuks muutev või maksuarvestust takistav eksimus, ja seda pole ka postiindeksi ekslik märkimine. Sellised vead ei takista kohtul vajadusel hinnata, et kuludokument tõendab majandustehingut. Reeglina piisab arves äriühingu nimest ja registrikoodist, et usaldusväärselt tuvastada majandustehingu pool. Oluliste andmetena on tehingu osapool(ed) ja teenuse sisu arvetes olemas ja seeläbi, ka juhul kui tegemist pole käibemaksukohustuslastega, oleks esitatud arve KMS § 37 tähenduses võimalik hinnata korrektseks (vt ka RK lahend nr 3-3-1-51-15 p.11 ja sealsed edasiviited).
10.Kuna hageja ja Xxxx OÜ ei ole kumbki käibemaksukohuslased, siis ei laiene neile KMS nimetatud arve esitamise tähtaeg. Lisaks ei sätesta KMS ka arve kui majandustehingu toimumist kinnitava dokumendi kehtetust sellest tulenevalt, et pole järgitud arve esitamise tähtaega.
11.Raamatupidamise seadus (RPS) omakorda, mis laieneb ka neile äriühingutele, kes ei ole käibemaksukohuslased, ei sätesta, et arvet saab esitada x aja jooksul ja et „arve väljastamine 4 kuud pärast teenuste osutamist ei ole hea äritegevus.“ Arved on kooskõlas RPS § 7 sätestatud nõuetega.
12.Kostja väide, et „hageja ei esitanud nende arvete õigeaegse tasumise fakti kinnitavaid dokumente“, ei ole asjakohane. Hagimenetluses tuleb tõend esitada alles siis, kui vastaspool on mingi asjaolu vaidlustanud. Kostja väidet arvete tasumise tõendamatuse osas on kohus arutanud suulises menetluses 29.01.2024 ning sel istungil hagejale antud korralduse - esitada tõendid esindaja poolt KÜ-le esitatud arvete tasumist kinnitavad tõendid- on hageja täitnud järgneva menetlusdokumendiga, esitades 14.02.2024 kaks kassa väljaminekuorderit (dtl 712, 713). Orderid tõendavad, et esindusega seotud kulud on hageja poolt esindajale välja makstud.
13.Kostja on omakorda 03.04.2024 istungil (dtl 767, ajamärkest 00:28.49) leidnud, et orderil olevat mitmeid puuduseid - pole näha, et maksed oleks tehtud kahe juriidilise isiku vahel, pole triipkoodi, pole pearaamatu väljavõtet.
14.Kohus loeb neid väiteid paljasõnalisteks, asjakohatuteks ja otsituks. Vaidlust ei ole selles, et orderite kohaselt formaalselt on tõesti raha saajaks/vastuvõtjaks füüsiline isik Maksim Fedotov. See ei takista aga hindamast, et mõlema orderi puhul selle aluseks olev ja selles viidatud arve kinnitab majandustehingu toimumist KÜ ja Maksim Fedotovi Õigusbüroo OÜ vahel ning vaidlust ei ole selles, et Maksim Fedotov on majandustehingu pooleks oleva juriidilise isiku ainuke füüsilisest isikust seaduslik esindaja, kes saab äriühingu nimel raamatupidamislikes toimingutes allkirju (raha kättesaamise kohta) anda. Väiteid triipkoodi ja pearaamatu väljavõtte puudumise ehk sisuliselt orderi vormistuse kohta peab kohus põhjendamatuteks. RPS ei sätesta orderi kohustuslikke vorminõudeid.
15.Kuna makse on esindajale hageja poolt tehtud sularaha käibena ehk orderi alusel, siis on ainetu kostja väide, et order on kehtetu seetõttu, et „Puudub internetipanga digitaalse allkirjaga väljavõte, et pangaülekanne on tehtud. Puudub panga väljavõte koos panga templiga, et pangaülekanne on tehtud.“
16.Kokkuvõttes - raamatupidamislike dokumentidena on nii arved kui kassaorderid kehtivad, kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et Maksim Fedotov on oma äriühingu kaudu esindanud KÜ-t täitemenetlustes. Kostja ei ole vaidlustanud esinduse ajakulu ega esinduse tunnitasu.
17.Kohus peab põhjendamatuks kostja väidet, et tema ei tea, miks Maksim Fedotovi Õigusbüroo talle raha kandis. Ülekande selgitusest (dtl 43-44) nähtub kande sisu ja vaidlust ei ole selles, et kostja kasuks on kohtulahenditega talle raha väljamõistetud. Kostja selgitus selle kohta, et talle esitati hageja esindaja kohta valed aadressiandmed ja et seetõttu ta ei teadnud, kellele raha tagasi kanda, on ainetud. Kui isik leiab, et tema kontole on kelleltki laekunud raha valesti, siis on tal võimalik raha koheselt tagasi kanda samale kontole, kust see üle on kantud, selleks pole vaja pöörduda raha saatja poole mistahes sidevahendite abil.
18.Kostja väitel on ta 18.11.2022 (dtl 269) edastanud hagejale 10.11.2022 dateeritud (dtl 271) tasaarvestus avalduse. Hageja väidab, et on selle saanud alles kosja poolt täiteasjas 042/2022/1640 esitatud kaebuse lisana. Kaebuse saabumisest teatas täitur hagejale 22.12.2022.
19.Tasaarvestuse tegemise tõendatust on käsitletud kohtutäitur N. Malahhova 16.01.2023 otsuses (dtl 47). Täitur leidis, et ei saa tasaarvestuse toimumise osas anda hinnangut ja jättis võlgniku kaebuse rahuldamata. Seda otsust võlgnik edasi ei vaidlustanud ei täituri otsuse peale kaebamisena ega ka mitte selles otsuses selgitatuna hagi esitamise võimalusena sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
20.Täitemenetlus asjas 042/2022/1640 jätkus, sõltumata kostja väitest tasaarvestuse tegemise kohta ja kostja ei ole seda (täitemenetluse jätkumist) kohaste õiguskaitsevahenditega vaidlustanud. Kohus leiab, et eeltoodu ei võimalda käesolevas menetluses enam arvestada väidet tasaarvestuse tegemise kohta. Kohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-23-3516 tehtud lahendi p. 10 on kohus leidnud, et „10.11.2022 /.../ esitatud tasaarvestuse avaldus ei ole nõuetekohane ja asja materjalidest nähtuvalt ei ole nõuete tasaarvestust toimunud.“ Käesoleva asja kostja (tolles menetluses puudutatud isik) ei ole seda lahendit vaidlustanud.
21.Täitemenetlusest 042/2022/1640 ajendatuna oli hagejal vajadus esinduse järele ehk arves nr xxxx kajastatud teenuse kulu on põhjendatud kahjuna kostjalt välja mõista.
22.Samal põhjusel - kostja tegevus on kaasa toonud täitemenetlustes 042/2023/85 ja 042/2023/86 hageja esindusvajaduse - on põhjendatud ka arvest xxxxnähtuva teenuse osutamisena hagejal tekkinud esinduskulu kostjalt kahju hüvitamisena väljamõistmine.
23.Kostja seisukohti, väiteid ja tõendeid, mida on kirjeldatud ja esitatud kostja 11.12.2023 vastuse täienduses (dtl 553-662), kohus ei analüüsi ega hinda, sest probleemid korteriühistu väidetavas tegevuses ja kostjaga suhtlemises heakorra- ja tuleohutuseeskirjade, lipu heiskamine, keelenõuete jms teemal ei ole seotud hagi asjaoludes nimetatud täitemenetluste raames toimunud hageja esindusega.
24.Kostja väidet, et VÕS § 78 alusel ei oleks tohtinud Xxxx OÜ talle ilma tema nõusolekuta raha ülekannet teha, kohus ei arvesta. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust täitma isiklikult, võib selle täita kolmas isik. Õiguskirjanduse kohaselt kui võlausaldajal (kostjal) puudub põhjendatud huvi isikliku täitmise vastu, võib kolmas isik (Õigusbüroo) kohustuse täita võlgnikult (KÜ-lt) luba küsimata ja võlausaldaja (kostja) peab täitmise vastu võtma ilma, et vajaks selleks võlgniku nõusolekut (VÕS komm, I osa, Tallinn, 2016, lk 370, p. 4.1. ja joonealune viide lahendite loeteluga). Üldreeglina ei ole rahaliste kohustuste puhul tegemist huviga nende isiklikult täitmise vastu. Riigikohus on märkinud, et rahalise kohustuse puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku poolsest täitmisest keelduda (vt RK lahendid 3-2-1-102-04 p.15, 3-2-1-61-09 p 19, 3-2-1-115-10 p.12). Kohus märgib et samale seisukohale on kohus jõudnud juba ka tsiviilasjas 2-23-3516 tehtud lahendis ja puudub mistahes alus sama asjaolu/vastuväidet käsitleda käesolevas menetluses teistsuguselt. Tõendid
25.Mõlemad pooled on käesolevas menetluses tõendeid esitanud selliselt, et need korduvad, dubleeruvad, on esitatud 4 korda jne. Tuleneb see sellest, et tõendid on erinevate põhidokumentide
lisadena koos ühes digikonteineris. See teeb raskeks neile viitamise ja kõigi nende käsitletuks lugemise. Kohus on lahendi erinevates osades kohtu poolt vastuvõetuks loetud ja asja lahendamiseks tähtsust omavatele tõenditele leheküljeliselt viidanud vastava tõendi menetlusse esmakordselt tekkimise järgi, sõltumata sellest, kumma poole poolt see saabus. Selgelt asjakohatuteks hindab kohus üksnes kostja 11.12.2023 seisukohale lisatud tõendid.
MENETLUSKULUD
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, tuleb KÜ kulud jätta J Ki kanda.
27.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema kuluks kokku 1671,54 eurot, sellest 140 eurot on kulu riigilõivule.
28.Esinduskulu on ajakulutabeli kohaselt: 1) hagiavalduse ja tõendite vastu ettevalmistamine, tõendite ettevalmistamine 3 h - 360 eurot, 2) 08.11.2023 kostja vastusega hagiavaldusele tutvustamine. Juristi konsultatsioon korteriühistu juhatusele -1,5 h - 180 eurot, 3) 08.12.2023 hageja seisukoha ettevalmistamine- 1,5 h - 180 eurot, 4) 14.02.2024 hageja seisukoha ettevalmistamine - 1,5 h - 180 eurot, 5) ettevalmistus ja osalemine 29.01.2024 kohtuistungil - 0,5 h + 1,5 h - 60 + 180 eurot, 6) ettevalmistus ja osalemine 25.03.2024 kohtuistungil - 0,5 h + 2 h – 60 + 240 eurot, 7) 29.01.2024 sõidukulud Kohtla-Järve – Rakvere - 77 eurot 8) 25.03.2024 sõidukulud Kohtla-Järve – Rakvere -14,54 eurot Võttes arvesse eeltoodut ja juhindudes TsMS § 162 lg 1 ja § 174 hageja palub mõista kostjalt Kohtla-Järve linn, Pisuhänna tn 3 korteriühistu poolt kandnud kohtukulud tsiviilasjas summas 1671,54 euro. Hageja palub mõista kostjalt välja Kohtla-Järve linn, Pisuhänna tn 3 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks 1671,54 eurot ja menetluskulude suurust kindakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis väljamõistetud menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
29.Kostja leiab, et hageja menetluskulude nimekirja ei tohi arvestada, sest see on esitatud kohtu määratud tähtaega ületades. Lisaks puuduvad nimekirjal kohustuslikud andmed - kuupäev, kuu, aasta ning esindaja ja hageja vahel puudub leping õigusteenuse osutamise kohta hinnaga 120 eurot tund, käibemaksuta.
30.Kohus leiab, et kostja väide hageja poolt menetluskulude nimekirja hilinenult esitamisest ei ole tõene. Kohus andis 25.03.2024 istungil nimekirja esitamiseks tähtaja 28.03.2024. Hageja esitas nimekirja 26.03.2024. Asjaolu, et hageja esitas sama nimekirja uuesti 04.04.2024 (arusaamatult kaks korda), ei tähenda et hageja oleks tähtaega rikkunud. Sisuline erinevus ajaliselt kahe nimekirja vahel seisneb esinduse tunnihinnas. Kui 26.03.2024 nimekirjas on tunnihinnaks märgitud 100 eurot tund, siis 04.04.2024 nimekirjas on tunnihinnaks 120 eurot tund.
Kohus peab võimalikuks arvestada tunnihinnana 120 euroga, sest selliselt on see kajastatud ka juba menetluse alguses 22.09.2023 esitatud kulude nimekirjas. Kohtul puudub alus kahelda tunnihinnana 120 euro tõele vastavuses, sest selline tunnihind kajastub ka hagi aluseks olevates arvetes, mida kostja tunnihinna määra osas vaidlustanud ei ole. Väljakujunenud kohtupraktika on mitte-advokaatidest lepingulise esindaja tunnitasu määrana aktsepteerinud suurust 120 eurot tund. Kohus peab nimekirja märgitud ajakulu asjakohaseks kogu ulatuses. Põhjendatuks saab pidada hagi ettevalmistamist, koostamist ja kostja vastuse osas seisukoha kujundamist kuna need on iga hagimenetluse nn baasdokumendid ja nende sisukusest sõltub menetluse käik. Kostja seisukohtadest tulenevalt on hageja pidanud andma ka täiendavaid selgitusi. On mõistlik, et ka istungiks ettevalmistamisele kulub aega, istungi kestused on ajaliselt märgitud korrektsetena. Kohus ei pea siiski põhjendatuks hüvitada 29.01.2024 istungile sõiduga seonduvalt taksokulu ja hüvitab selle 25.03.2024 istungile sõitmisele võrdses määras rongi- ja bussipiletile kulunud summana 14,74 eurot.
31.Kokkuvõttes. Tunnitasuks märgitud 120 eurot, käibemaksuta, on kooskõlas kohtupraktikas aktsepteerimist leidnud seisukohtadega esindajate tunnitasu suuruse osas. Seega kuulub hageja õigusabikuludena rahuldamisele ajakuluna 12 tunni katteks 1440 eurot + sõidukulu 2 x 14,74 eurot, kokku 1469,48 eurot.
32.Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 140 eurot.
33.Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 1469,48 + 140 = 1609,48 eurot.