Muud

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 02.05.2025. a.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates

määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Usaldusisikul on määruskaebuse esitamise õigus usaldusisiku tasu määramist puudutavas osas. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv Asjaolud ja menetluse käik Axxxx Vxxx esitas 13.10.2023. a kohtule maksejõuetusavalduse ning 01.11.2023. a esitas avalduse allkirjastatult. Võlgnik on vabaabielus ning tal on üks alaealine ülalpeetav. Elukoht puudub. Võlgnikul on põhiharidus ning töökoht puudub. Arvel töötuna ning otsib tööd. Võlgnik saab igakuiselt sotsiaaltoetusi summas 589,64 eurot. Kulutused ületavad sissetulekut. Vara puudub. Kohustuste kogusumma on 8012,16 eurot. Makseraskuste põhjusena on välja toodud töökoha kaotus ning osaline töövõime. Võlausaldajatega kokkulepet saavutada ei ole õnnestunud. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Tasutud on riigilõiv 10 eurot. Kohus kuulas Axxxx Vxxx ära 28.11.2023. a. Võlgnik vastas kohtu küsimustele ja selgus, et esitatud avalduses on hulgaliselt ebaõigeid andmeid nii töötamise aegade, elukoha kui ka võlausaldajate osas. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid Urmas Trossi nimetamise kohta usaldusisikuks. Kohus võttis 28.11.2023. a määrusega Axxxx Vxxxxmaksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Urmas Trossi. Kohus peatas Axxxx Vxxx vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused ning võimalikud sundtäitmised. Usaldusisik Urmas Tross esitas 27.12.2023. a kohtule usaldusisiku aruande. Võlgnikul puudub vara, mida kasutada pankrotimenetluses nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude kandmiseks. Võlgniku sissetulekuks on 417,80 eurot sotsiaaltoetuste näol, mis on võlgnikul õigus, arvestades TMS § 132 sätteid, jätta enda kasutada. Võlgnikul on üks alaealine laps ja elukaaslane. Axxxx Vxxx on töötanud erinevatel töökohtadel, enamasti lühikest aega, ta usub, et on võimalik saada tööle OÜ-s Seicom alates 15.jaanuar 2024.a. Võlgnikul on kolm arvelduskontot erinevates krediidiasutustes, kontojääk kokku 10,96 eurot. Ta on vastutav kasutaja kahel sõidukile. Usaldusisik on arvamusel, et summaga 417 eurot kuus ei ole aluseid algatada võlgade ümberkujundamise menetlust. On ettepanek kuulutada Axxxx Vxxx maksejõuetuse menetluses välja pankrot ja algata kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on koostanud tabeli võlgniku kohustuste kohta, millest selgub, et võlgnikul on kohustused 10 võlausaldaja ees, kõik kohustused on tagamata. Kohustused kahe võlausaldaja ees (TF Bank AB ja OK Incure OÜ) on antud täitemenetlusse, s.t. nende kohta on juba olemas kohtulahendid. Usaldusisik on arvestanud võlgniku kohustuste hulka ka tema igakuised kulud umbes 500 euro ulatuses kuus ja kohtutäiturite tasud, mille suurus selgub pärast nõuete esitamist. Kokku on võlgniku kohustusi summas 8313,64 eurot. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankroti väljakuulutamisel ja olukorras, kus võlgnik läheb tööle, on võimalik võlausaldajatele ka kompromissi pakkumine. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on liikluseeskirjade rikkumine võlgniku poolt, mis on kaasa toonud trahvid, töökohavahetused, väikelaenude ja järelmaksude võtmine üle oma sissetulekute. Võlgnik on oma elutegevust korraldanud peamiselt laenude abil, mida praeguseks mõjutab töökoha puudumine ja elamine Töötukassa toetustest. Võlgniku maksejõuetus võib olla tekkinud juba aastal 2022. Võlgnikul tuleb olla aktiivne, leida osalisele töövõimekaotusele vastav jõukohane töö.

Usaldusisik on arvamusel, et tuleb välja kuulutada Axxxx Vxxx pankrot ja algatada FiMS § 18 § lg 1 ja 2 p 2 kohaselt avaldaja kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja on kohustatud leidma töö pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik leiab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamise eelduseks ongi võlgnikul töökoha olemasolu. Alustades korraga menetlusi, algab võlgnikule koheselt kohustustest vabastamise menetlus, samas ka kohustus leida töökoht ning tuleb hakata ka koguma raha esimese (kord aastas kolme aasta jooksul) väljamakse tegemiseks võlausaldajatele. Usaldusisiku poolt hinnangu andmise aja olukorrast lähtudes on see aga võimatu. Võlgnikul puudub vara menetluskulude katteks ja tagasivõitmise võimalusi ei ole. Kuna esinevad Pankr S § 29 lg.1, lg.2 asjaolud ja võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus pidas kohtuistungi 17.04.2024, kus osalesid Axxxx Vxxx ja usaldusisik Urmas Tross. Axxxx Vxxx jäi soovi juurde pankrot välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Ta töötas juba jaanuari-veebruaris. Nüüd on tööleping Tallinkiga, tööle asub 23.aprillil. Töö on graafiku alusel 2 nädalat tööl, kaks vaba. Töölkäimine on enda korraldada, kuid võlgnikul on sellega probleem, kuna tema juhtimisõigus on ära võetud. Elatakse perega (elukaaslane, laps) üürikorteris. Ka elukaaslasel on plaan tööle minna. Võlgniku sõnul kavatseb ta kõiki kohustusi menetluses täita. Tema tööleping on sõlmitud suveperioodiks, kuni septembrini 2024. Ta saab jätkuvalt ka osalise töövõime toetust. Kohtu seisukoht FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 15 lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist

täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Axxxx Vxxx on nõus pankrotimenetlusega ja ta soovib kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada Axxxx Vxxx pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjast ja hinnangust nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi kokku summas vähemalt 8313,64 eurot, millele lisanduvad kohtutäiturite tasud, mida ei ole seni kohustuste summa sisse arvestatud. Võlgnik hindab oma kohustuste jääki summale 8012,16 eurot. Võlgnikul on võimalus asuda tööle, tööleping on küll tähtajaline. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Kohus märgib, et võlgniku enda maksejõuetusavaldusest nähtub, et ta on töötanud aastal 2022 kolmel järgemööda erineval töökohal, kuid kõik töösuhted on lõppenud võlgnikust endast tulenevatel asjaoludel. Seetõttu on vajalik, et võlgnik keskenduks töökoha hoidmisele. Praegu ongi võlgnikul raskuseks tööl käimine (Tallinnasse), sest tal on juhtimisõigus ära võetud. Liiklusrikkumised on toonud talle trahvide maksmise kohustuse ja need on kohustused, millest võlgnik ei vabane, vaid mis tuleb ära kanda aresti näol. Selles menetluses on eripäraks veel asjaolu, et maksejõuetusavalduse esitamise ajal on võlgnik 20-aastane, s.t. et võlgnik on endale võlakohustused võtnud ajal, kui ta on alles saanud täisealiseks. See nõuab võlgnikult enda tõsist kättevõtmist nüüd, mil ta on vastutav alaealise lapse ülalpidamise ja maksejõuetuse olukorrast väljatulemise eest. Kohus loeb tuvastatuks, et Axxxx Vxxxxon maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Urmas Tross andis kohtule nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina. Kohus on seisukohal, et Urmas Tross on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Axxxx Vxxx pankroti välja 06.mail 2024. kell 9.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Urmas Trossi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 27.05.2024. a algusega kell 15.00 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. Kohus osaleb virtuaalselt. Kohus kohustab võlgnikku Axxxx Vxxxx osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, võlgnik saab osaleda elukohajärgses Jõgeva kohtumajas või virtuaalselt. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 02.05.2025. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohus selgitab: • • • • •

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lgd 1, 2).

• •

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Urmas Tross esitas 27.12.2023. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3

kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 9 tunni eest määraga 145 eurot tund, kokku 1305,00 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Konkurss (registrikood 10023775) arvelduskontole nr EE462200001120023445 Swedbank AS-is. Tasu summas 725 eurot maksta välja riigi vahenditest ning summas 580 eurot võlgniku vara arvelt. Kohus kontrollis, et OÜ Konkurss, mille kaudu usaldusisik tegutseb, ei ole käibemaksukohustuslane. Usaldusisik on taotlenud temale tasu määramist pankrotiseaduses sätestatud tasu ülemmääras, lähtudes Töölepingu seaduse § 29 lg.5 kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast, mis aastal 2023 oli 725 eurot. Üks viiendik sellest 145 eurot tund. See on PankrS § 23 lg.3 järgi usaldusisiku tunnitasu ülemmäär. Kohus ei pea seda põhjendatuks. Võttes aluseks FiMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4, 51, tuleb kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri 01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 51), s.o määraga 33 eurot pooltund. PankrS § 23 lg 51 seletuskirja kohaselt Puudub mõistlik põhjus, miks riigi õigusabi andmine halduri tasu ja kulude hüvitamiseks peab toimuma erinevalt muust riigi õigusabi andmisest tsiviilkohtumenetluses. Senine olukord on toonud kaasa ka riigi õigusabi tasumäärade erinevuse, mis ei ole põhjendatud. Seetõttu luuakse volitusnorm määruse kehtestamiseks, millega reguleeritakse halduri tasumäär ja hüvitatavate kulutuste suurus sarnaselt nagu advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kord RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatava määrusega. Seetõttu on usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest selles menetlusetapis ainuvõimalikuks lahenduseks võtta PankrS § 23 lg.51 järgi aluseks justiitsministri määruses ettenähtud tunni(pooltunni)tasu määr. Kohus käsitleb rakendatava tunnitasu määra ka sisuliselt. Usaldusisik on taotlenud tasu määramist tunnitasuga 145 eurot tund, s.o. tunnitasu ülemmäär. PankrS § 23 lg.1 paneb kohtule kohustuse tasu suuruse määramisel arvestada muuhulgas ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust. Füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusmenetluses kuni pankroti väljakuulutamiseni ei ole usaldusisiku töö puhul tegemist õiguslikult keerukate ülesannetega, vaid usaldusisiku töö seisneb peamiselt andmete kogumises erinevatest registritest vm andmekogudest, võlgnikult endalt, küsimises pankadest või võlausaldajatelt jm allikatest. Nii on olnud see ka käesolevas menetluses. Ei toimu andmete sügavamat analüüsi ega õiguslike hinnangute andmist. Käesolevas menetluses on peamisteks kohustuste kindlakstegemise allikateks olnud avalikud registrid ja kohtulahendid, mis on lihtsalt kättesaadavad, aga ka võlgniku enda avalduses sisalduv. Praeguses menetluses puuduvad ka muud tavapärasest erinevad asjaolud, mis menetluse keerukust ja mahtu suurendaks. Võlgnikul puudub igasugune esemeline vara, s.t. on puudunud vajadus seda käsitleda või hinnata. Seetõttu on usaldusisiku tegevus selles menetluses n.ö. baastegevus, mis on minimaalselt vajalik kõigis menetlustes ja rakendada tunnitasu maksimaalses võimalikuks summas on põhjendamatu. Justiitsministri määruses ettenähtud pooltunni (33 eurot) ja tunnitasu (66 eurot) on kohtu hinnangul põhjendatud ja kohus rakendab selle. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (9 tundi ehk 18 pooltundi) 18x33=594 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 51 alusel. Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Konkurss. Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele. PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu määruse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.