Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2024. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-15055 Tsiviilasi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tamme Inkasso OÜ hagi SL Systems OÜ ja X vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 12 945,97 eurot. Hageja: Tamme Inkasso OÜ (registrikood 12623462, asukoht Lõõtsa 2a, 11415 Tallinn) Hageja xxx)
lepinguline
esindaja:
Priit
Pööbo
(e-post
Kostja I: SL Systems OÜ (registrikood 12361370, asukoht Paldiski mnt 14, 10149 Tallinn, e-post [email protected]), seaduslik esindaja X
4.Välja mõista SL Systems OÜ-lt ja X’ilt solidaarselt viivis summas 2 707,83 eurot Tamme Inkasso OÜ kasuks, kuid X’ilt mitte rohkem kui 1 985,75 eurot.
5.Välja mõista SL Systems OÜ-lt ja X’ilt solidaarselt Tamme Inkasso kasuks viivis määraga 0,09% päevas põhinõude (s.o. 7 197,86 eurot) tasumata osalt alates 25.10.2023. a kuni põhinõude täitmiseni, kuid SL Systems OÜ poolt kohustuse täitmata jätmisel X’ilt mitte rohkem kui viivis määraga 0,066% päevas.
Xi kohustus Tamme Inkasso OÜ nõude täitmisel ei ole suurem kui 14 000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Menetluskulud jätta solidaarselt SL Systems OÜ ja Xi kanda.
7.Rahuldada osaliselt Tamme Inkasso OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
8.Välja mõista SL Systems OÜ-lt ja X’ilt solidaarselt menetluskulud summas 1 239,40 eurot (sh käibemaks) Tamme Inkasso OÜ kasuks.
9.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb SL Systems OÜ-l ja Xil tasuda Tamme Inkasso OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 239,40 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 24.10.2023. a esitatud hagiavalduse ja selle 07.12.2023. a täienduse kohaselt on Berger Financial Group OÜ (laenuandja) ja SL System OÜ (põhivõlgnik, laenusaaja või kostja I) vahel 24.07.2019. a sõlmitud laenuleping nimetusega 24072019/3, mille alusel laenuandja laenas põhivõlgnikule summas 10 000 eurot. Lepingu kohaselt oli põhivõlgnikul kohustus laen laenuandjale lõplikult tagastada tähtajaks 24.07.2023. a (Lepingu punkt 1.4). Lisaks leppisid pooled kokku, et laenu kasutamise eest tasub põhivõlgnik intressi 32,60% aastas (L.punkt 1.5). Laenulepingu sõlmimise tasuks leppisid pooled kokku summas 200 eurot (Lepingu p.1.2).
2.Vastavalt Lepingule arvestatakse intressi Laenusaaja kasutuses olevalt laenujäägilt laenu Laenuandja poolt Laenusaaja kasutusse ja käsutusse andmise päevast kuni kogu laenu täieliku ja nõuetekohase tagastamise päevani. Intress kuulub Laenuandjale tasumisele igakuiselt. Intressi arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360päevasest aastast (Lepingu p. 1.6). Laenu tagastamisega viivitamisel kohustus põhivõlgnik tasuma viivitusintressi intressimääraga 0,09 % päevas tähtajaks tasumata summast (L.punkt 3.8).
3.Lepingupooled on 27.10.2021 koostatud ja hiljemalt 09.11.2021 sõlminud laenulepingu lisa 1 (lisa 2), mille kohaselt muutsid pooled lepingu tingimusi alljärgnevalt. L.p 1.4. kohaselt laenusaaja kohustub tagastama laenu summas 7997,60 eurot laenuandjale hiljemalt 10.10.2026. a, vastavalt lisas 1 toodud maksegraafikule. Laenusaaja tasub Laenu kasutamise eest intressi, mida arvestatakse järgnevalt: L.p. 1.5.1 kohaselt intressimäär koosneb 24% Laenusumma tagastamata põhiosalt aastas.
4.Põhivõlgnik ei ole laenulepingust tulenevat kohustust täitnud nõuetekohaselt. Lepingu Lisa 1 kohaselt alates 7. maksest (10.04.2021) ei ole põhivõlgnik makseid enam kohaselt tasunud
(tasumata on osaliselt intress), ning alates 8. maksest ei ole põhivõlgnik teinud ühtegi laenu tagasimakset.
5.Laenuandja esitas 17.08.2022. a kostjale I laenulepingu ülesütlemise teatise (lisa 3), andes Lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 14 päeva (tähtajaks 31.08.2022), kuid kostja Lepingut täitma ei asunud, mistõttu lõppes poolte vahel sõlmitud laenuleping laenuandja poolse erakorralise lepingu ülesütlemisega. Vastavalt Lepingu punktile 3.3.1 on laenuandjal õigus lõpetada laenuleping erakorraliselt, kui Laenusaaja ei täida tähtaegselt Lepingust tulenevat laenu tagastamise ja/või Intressi tasumise kohustust Laenusaaja on olnud osalises või täielikus viivituses vähemalt kolme intressimaksega ja Laenuandja on andnud Laenusaajale kirjalikult vähemalt kahenädalase tähtaja viivitatud maksete tasumiseks. Seega muutusid kõik osamaksed sissenõutavaks pärast laenulepingu ülesütlemist alates 01.09.2022. a. Eeltoodud teated (ülesütlemine) on kostjatele edastatud e-posti teel ja postiteenuse vahendusel.
6.Põhivõlgniku nõuet käendas X, mis tulenes põhivõlgniku ja kostja II sõlmitud käenduslepingust. Laenuandja ja põhivõlgniku seaduslik esindaja X sõlmisid 24.07.2019 a käenduslepingu 24072019/3 (lisa 1), millega Käendaja käendab Laenuandja ees Laenuandja ja SL Systems OÜ (registrikood 12361370) (Laenusaaja) vahel 24.07.2019 sõlmitud laenulepingust, edaspidi Laenuleping, millega laenatakse Laenusaajale põhisummana 10 000 eurot, tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning Laenusaaja on jätnud need täitmata (käenduslepingu punkt 1). Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma on 20 000 eurot (L.p.2.1).
7.27.10.2021 sõlmisid Laenuandja ja Käendaja lepingu, mille kohaselt Käendaja käendab Laenuandja ees Laenuandja ja SL Systems OÜ vahel 24.07.2019 sõlmitud laenulepingust ning Laenuandja ja SL Systems OÜ vahel 27.10.2021 sõlmitud laenulepingust 24072019/3, edaspidi Laenuleping, millega laenatakse Laenusaajale põhisummana 7997,60 eurot, tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning Laenusaaja on jätnud need täitmata.
8.Laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega Tamme Inkasso OÜle 01.09.2022. a ja mis on kostjatele edastatud postiteenuse vahendusel ja e-posti teel. Kuivõrd põhivõlgnik ja käendaja ei ole tänaseni täitnud põhivõlgniku kohustust, esitab hageja kostjate kui solidaarvõlgnike vastu nõude maksma panemiseks kohtusse hagiavalduse.
9.Põhinõue on summas 7197,86 eurot, mis koosneb osamaksetest alates 8. osamaksest 10.05.2022 kuni viimase 60. osamakseni 10.10.2026) (hagi p.1.2.2)
10.Vastavalt Lepingu punktile 3.8 kohaselt laenu mittetähtaegsel tagastamisel on Laenuandjal õigus nõuda viivist 0,09% tagastamata laenusummalt päevas. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Viivise arvestus lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Hageja nõuab kostjalt I viivitusintresside tasumist, alates lepingu ülesütlemisest 01.09.2022 kuni hagi esitamiseni 24.10.2023 summas 2 707,83 eurot. Vastavalt käenduslepingu lisale, kohustus käendaja tasuma kohustuste täitmisega
viivitamisel viivist määras 0,066% päevas viivitatud summast. Hageja nõuab kostjalt II viivitusintresside tasumist solidaarselt kostjaga I, alates lepingu ülesütlemisest 01.09.2022 kuni hagi esitamiseni 24.10.2023 summas 1985,75 eurot.
11.Vastavalt Lepingu Lisa 1 punktile 1.5. kohustus põhivõlgnik tasuma hagejale intressi 24% aastas. Hageja nõuab kostjatelt intressi summas 669,30 euro tasumist, vastavalt Laenulepingu Lisas 1 toodud intressidele osamaksete summana (võlas olevast osaliselt 7. maksest kuni lepingu ülesütlemiseni:10.04.2023 kuni 10.08.2022)(hagi p. 1.2.2). 10.04.2022 maksest on tasutud 37,16 eurot, seega 7. osamakse võlgnevus on 109,46 eurot. Tuginedes eeltoodule on hageja põhinõude suuruseks 7197,86 eurot, viivitusintressinõude suuruseks kostjal I 2707,83 eurot ja kostjal II 1985,75 eurot, intressinõude suuruseks 669,30 eurot.
12.Põhivõlgnik ja laenuandja on sõlminud laenulepingu 24.08.2019. a. Laenuandja ja kostja II on sõlminud 24.08.2019. a käenduslepingu. VÕS § 65 lg 1 kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjate vastus
13.Kohtule 06.03.2024. a esitatud vastuses vaidlevad kostjad hagile vastu. Kohtu põhjendused
14.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
15.Käesolevas menetluses on olulised järgmised asjaolud: • Berger Financial Group OÜ ja kostja I sõlmisid 24.07.2019. a laenulepingu, mille alusel laenuandja andis kostjale I laenu 10 000 eurot (dtl 11-22). • Laenuandja ja kostja II sõlmisid 24.07.2019. a kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu (dtl 23-24). • Laenuandja ja kostja I sõlmisid 27.10.2021. a laenulepingu lisa 1 (dtl 26-28). • Laenuandja ja kostja II sõlmisid 27.10.2021. a kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu (dtl 29-30). • Laenuandja esitas 17.08.2022. a kostjale I laenulepingu ülesütlemise avalduse (dtl 32). • Laenuandja loovutas oma nõude kostja I vastu 01.09.2022. a hagejale (dtl 45, 48). • Kostja II on kostja I juhatuse liige ja tegelik kasusaaja.
16.Hagiavalduse kohaselt ei ole põhivõlgnik alates 10.04.2021. a laenuandjale graafikujärgseid makseid tasunud. Laenuandja esitas põhivõlgnikule laenulepingu ülesütlemise teate, milles andis täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (31.08.2022). Põhivõlgnik täiendava tähtaja jooksul kohustust ei täitnud, seega leping lõppes laenuandja poolse erakorralise lepingu ülesütlemisega lepingu p 3.3.1. alusel. Seega muutusid kõik laenusaaja kohustused sissenõutavaks alates 01.09.2022. a. Käenduslepingu kohaselt on käendusega tagatud laenulepingust tulenevad nõuded. Tulenevalt käenduslepingust vastutab kostja II hageja ees
täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga ja tagab kõiki hageja nõudeid laenusaaja vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu alusel.
17.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et laenuandja on kostjale I laenu andnud ning laenusaaja on laenu kätte saanud ning seda osaliselt ka tagastanud. Kostjad ei ole vastu vaielnud sellele, et laen on saanud ja on tagastamata. Käesolevas menetluses ei saa seega vaidlust olla selles, et hagejal on põhivõlgniku, SL Systems OÜ, vastu sissenõutavaks muutunud põhinõue summas 7 197,86 eurot.
18.Laenulepingut ning käenduslepingut sõlmides oli kostja II põhivõlgniku juhatuse liige ning osanik. Riigikohus on lahendis 3-2-1-148-11 leidnud, et käendaja, kes on käenduslepingu sõlminud ajendatuna isiklikust vahetust majanduslikust huvist põhilepingu sõlmimise, selle täitmise või põhivõlgniku majandustegevuse vastu, ei vaja tarbijakäenduslepingust tulenevat kaitset. VÕS § 42 lg 3 p 5 ei kohaldu seega käesolevas menetluses.
19.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
20.Kohtule on esitatud käendusleping, milles punktis 2.1. on pooled kokku leppinud, et laenuandjal on õigus esitada nõue kostja II vastu kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. Käendajale lepingust tulenev kohustus ei sõltu sellest, kas võlausaldaja on esitanud põhivõlgnikule nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, esitanud põhivõlgniku vastu hagi või teinud põhivõlgniku suhtes muu toimingu. Samuti ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
21.VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p 1.5 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenult intressi 32,6% aastas igakuiselt maksegraafiku alusel. Kostjad on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 669,30 eurot kostjate vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
22.VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
23.Laenulepingu p 3.8 kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,09% tasumata summalt päevas. Hageja arvestab viivist tasumata põhivõlgnevuselt laenulepingu lõppemisest kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. 418 päeva eest. Käesoleval juhul on kostjad jätnud laenu osaliselt tagastamata. Kohus on seisukohal, et laenumaksete tasumisega viivitamise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis summas 2 707,83 eurot. Käendusleping p 2.6. kohaselt kohustub käendaja tasuma käenduskohustuse täitmisega viivitamisel viivist 0,066% tasumisele kuuluvast summast päevas, seega vastutab kostja II viivise tasumisel 1 985,75 euro ulatuses.
24.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on vastava taotluse esitanud. Eeltoodu alusel kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis alates 25.10.2023. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostjalt II kuulub viivis väljamõistmisele määras 0,066% päevas. Käenduslepingu nr 24072019/3 p 2.1. kohaselt on kostja II vastutuse maksimumsumma 14 000 eurot (dtl 29). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
26.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 774,60 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 12 945,97 eurot tasumisele riigilõiv 910 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjatelt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 910 eurot.
27.Hageja palub kostjatelt välja mõista õigusabikulud kokku summas 864,60 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 6,5 tundi (dtl 84-85). Hageja kasutas esindaja teenust mh. hagiavalduse
koostamiseks, kostjate vastusele seisukohtade koostamiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu ülepaisutatud. Hageja ei suutnud vaatamata kohtu juhistele oma nõuet korrektselt esitada. Hageja ei ole mõistnud solidaarkohustuse olemust. Nõudes viivise tasumist nii kostjalt I kui kostjalt II erinevates määrades, nõuab hageja tegelikkuses viiviseid suuremas ulatuses kui tal solidaarkohustuse olemust arvestades õigus oleks. Hagiavaldus on koostatud lohakalt. Hageja esindaja kirjavigu pidi kohtunik parandama. Kohus peab selliselt koostatud hagiavalduse koostamise eest piisavaks ajakulu 4,5 tundi.
28.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 110 eurot. Kohus on seisukohal, et arvestades hagiavalduse puudulikku kvaliteeti on põhjendatud tunnitasu 60 eurot.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.