Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek
Määruse tegemise aeg ja koht 16.07.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-15055
Kohtuasi
Tamme Inkasso OÜ hagi SL Systems OÜ ja X vastu võlgnevuse, intressi ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.04.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Tamme Inkasso OÜ (registrikood 12623462), lepinguline esindaja Priit Pööbo Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X 17.06.2024 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30.04.2024 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-15055 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Tamme Inkasso OÜ-l ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Tamme Inkasso OÜ (hageja) esitas 24.10.2023 Harju Maakohtule hagi SL Systems OÜ (kostja I) ja X (kostja II) vastu (täiendatud 07.12.2023), paludes kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 7197,86 eurot; intress 669,30 eurot; viivis 2707,83 eurot, kuid kostalt II mitte rohkem kui 1985,75 eurot; viivis määraga 0,09% päevas põhinõude (7197,86 eurot) tasumata osalt alates 25.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kostja I poolt kohustuse täitmata jätmisel kostjalt II mitte rohkem kui viivis määraga 0,066% päevas.
2.Hagiavalduse kohaselt on Berger Financial Group OÜ (laenuandja) ja kostja I (põhivõlgnik, laenusaaja) vahel 24.07.2019 sõlmitud laenuleping nr 24072019/3, mille alusel laenuandja laenas põhivõlgnikule 10 000 eurot. Lepingu p 1.4 kohaselt oli põhivõlgnikul kohustus laen laenuandjale lõplikult tagastada tähtajaks 24.07.2023. Lisaks leppisid pooled lepingu p-s 1.5 kokku, et laenu kasutamise eest tasub põhivõlgnik intressi 32,60% aastas. Laenulepingu sõlmimise tasuks leppisid pooled lepingu p-s 1.2 kokku 200 eurot. Laenu tagastamisega viivitamisel kohustus põhivõlgnik lepingu p 3.8 järgi tasuma viivitusintressi intressimääraga 0,09 % päevas tähtajaks tasumata summast.
3.27.10.2021 koostatud ja hiljemalt 09.11.2021 sõlmitud laenulepingu lisa 1 kohaselt muutsid pooled lepingu tingimusi selliselt, et lepingu p 1.4 kohaselt kohustub laenusaaja tagastama laenu summas 7997,60 eurot laenuandjale hiljemalt 10.10.2026 vastavalt lisas 1 toodud maksegraafikule ning p 1.5.1 kohaselt tasub laenusaaja laenu kasutamise eest intressi 24% laenusumma tagastamata põhiosalt aastas.
4.Põhivõlgnik ei ole laenulepingust tulenevat kohustust täitnud nõuetekohaselt. Vastavalt lepingu p-le 3.3.1 esitas laenuandja 17.08.2022 kostjale I laenulepingu ülesütlemise teatise, andes lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 14 päeva (tähtajaks 31.08.2022), kuid kostja I lepingut täitma ei asunud, mistõttu lõppes poolte vahel sõlmitud laenuleping laenuandja poolse erakorralise lepingu ülesütlemisega. Seega muutusid kõik osamaksed sissenõutavaks pärast laenulepingu ülesütlemist alates 01.09.2022.
5.Põhivõlgniku poolt kohustuse täitmist käendas kostja II kui põhivõlgniku seaduslik esindaja 24.07.2019 sõlmitud käenduslepingu nr 24072019/3 alusel. Käenduslepingu p 1 kohaselt käendab kostja II laenuandja ees laenuandja ja laenusaaja vahel 24.07.2019 sõlmitud laenulepingust, millega laenatakse laenusaajale põhisummana 10 000 eurot, tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning laenusaaja on jätnud need täitmata. Käenduslepingu p 2.1 järgi on käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma 20 000 eurot.
6.27.10.2021 sõlmisid laenuandja ja kostja II käenduslepingu lisa, mille kohaselt kostja II käendab laenuandja ees laenuandja ja laenusaaja vahel 24.07.2019 sõlmitud laenulepingust ning 27.10.2021 sõlmitud laenulepingu lisast, millega laenatakse laenusaajale põhisummana 7997,60 eurot, tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ning laenusaaja on jätnud need täitmata. Vastavalt käenduslepingu lisale kohustus käendaja tasuma kohustuste täitmisega viivitamisel viivist määras 0,066% päevas viivitatud summast.
2-23-15055
7.Laenuandja loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 01.09.2022, millest on kostjaid teavitatud. Laenulepingust tulenev põhinõue on täitmata summas 7197,86 eurot ning intressid summas 669,30 eurot. Kostja I ja kostja II vastutavad laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest solidaarselt. Alates lepingu ülesütlemisest 01.09.2022 kuni hagi esitamiseni 24.10.2023 tuleb põhinõudelt tasuda viivist summas 2707,83 eurot. Kostjal II tuleb tasuda viivitusintresse solidaarselt kostjaga I alates lepingu ülesütlemisest 01.09.2022 kuni hagi esitamiseni 24.10.2023 summas 1985,75 eurot. Kostjate vastuväited
8.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja on venitanud nõude esitamisega kostjate vastu, mis on võimaldanud hagejal nõuda kunstlikult viivist. Hageja pole võtnud kostjatega kompromissi sõlmimiseks ühendust. Hagejal peaks olema võimekus ise end esindada ja seetõttu pole hageja õigusabiarved põhjendatud. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 30.04.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 7197,86 eurot, intressi 669,30 eurot ning viivise 2707,83 eurot, kuid kostjalt II mitte rohkem kui 1985,75 eurot. Maakohus mõistis kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt välja hageja kasuks viivise määraga 0,09% päevas põhinõude (7197,86 eurot) tasumata osalt alates 25.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kostja I poolt kohustuse täitmata jätmisel kostjalt II mitte rohkem kui viivis määraga 0,066% päevas. Maakohus märkis, et kostja II kohustus hageja nõude täitmisel ei ole suurem kui 14 000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostja I ja kostja II kanda ning mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud 1239,40 eurot ja viivise.
10.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud: laenuandja ja kostja I sõlmisid 24.07.2019 laenulepingu, mille alusel laenuandja andis kostjale I laenu 10 000 eurot; laenuandja ja kostja II sõlmisid 24.07.2019 kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu; laenuandja ja kostja I sõlmisid 27.10.2021 laenulepingu lisa 1; laenuandja ja kostja II sõlmisid 27.10.2021 kostja I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu; kostja I ei tasunud alates 10.04.2021 laenuandjale graafikujärgseid makseid; laenuandja esitas 17.08.2022 kostjale I laenulepingu ülesütlemise avalduse, milles andis kostjale I täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (31.08.2022); laenuleping lõppes laenuandja ülesütlemisavaldusega lepingu p 3.3.1 alusel; laenuandja loovutas oma nõude kostja I vastu 01.09.2022 hagejale; kostja II on kostja I juhatuse liige ja tegelik kasusaaja.
11.Kõik laenusaaja kohustused muutusid sissenõutavaks alates 01.09.2022. Kuivõrd kostjad ei ole vastu vaielnud, et kostja I on laenu saanud ja see on tagastamata, siis ei ole vaidlust selles, et kostja I vastu sissenõutavaks muutunud põhinõue on 7197,86 eurot.
12.Laenulepingu p 1.5 kohaselt kohustus laenusaaja tasuma laenult intressi 32,6% aastas igakuiselt maksegraafiku alusel. Kostjad on lepingus kokkulepitud intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub alus pidada intressimäära põhjendamatuks ning hageja intressinõue summas 669,30 eurot on õiguslikult põhjendatud.
13.Laenulepingu p 3.8 kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,09% tasumata summalt päevas. Tasumata põhivõlgnevuselt on põhjendatud arvestada viivist laenulepingu lõppemisest kuni hagiavalduse esitamiseni 418 päeva eest summas 2707,83 eurot.
2-23-15055
14.Tulenevalt käenduslepingust vastutab kostja II hageja ees täies ulatuses solidaarselt laenusaajaga ja tagab kõiki hageja nõudeid laenusaaja vastu, mis tekivad või võivad tekkida laenulepingu alusel. Käenduslepingu p-s 2.1 on laenuandja ja kostja II kokku leppinud, et laenuandjal on õigus esitada nõue kostja II vastu kui laenusaaja ei täida laenulepingust tulenevaid kohustusi. Käendajale lepingust tulenev kohustus ei sõltu sellest, kas võlausaldaja on esitanud põhivõlgnikule nõude laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks, esitanud põhivõlgniku vastu hagi või teinud põhivõlgniku suhtes muu toimingu. Samuti ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kuna käenduslepingu p 2.6 kohaselt kohustub kostja II tasuma käenduskohustuse täitmisega viivitamisel viivist 0,066% tasumisele kuuluvast summast päevas, siis vastutab kostja II viivise tasumisel 1985,75 euro ulatuses.
15.Hageja taotlusel tuleb kostjatel tasuda viivist kokkulepitud määras alates 25.10.2023 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
16.Käenduslepingu p 2.1 kohaselt on kostja II vastutuse maksimumsumma 14 000 eurot. Apellatsioonkaebus
17.Kostja II esitas apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu 30.04.2024 otsuse peale.
18.Kostja II palub lõpetada tsiviilasja menetlus, maksejõuetusmenetlusse tsiviilasjas nr 2-23-12250.
et
ta
saaks
esitada
nõude
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
20.Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
21.Praegusel juhul ei nõustu kostja II maakohtu otsusega vaid seetõttu, et kostja II soovib nõude lisamist oma maksejõuetusmenetlusse (tsiviilasi nr 2-23-12250). Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja soov esitada hageja nõuet läbivaatamiseks tsiviilasjas nr 2-23-12250 alust apellatsioonkaebust rahuldada.
22.Maakohus tuvastas ja apellatsioonkaebuses ei ole kostja II vaidlustanud, et kostja II vastutab käendajana kostja I kui põhivõlgniku täitmata kohustuste eest otsuses märgitud summades.
23.Kostja II soov, et hageja nõue oleks lisatud kostja II maksejõuetusavalduse alusel alustatud menetlusse ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Tsiviilasjas nr 2-23-12250 on Tartu Maakohus 01.09.2023 kohtumäärusega kostja II kui võlgniku 28.08.2023 maksejõuetusavalduse alusel algatanud kostja II võlgade ümberkujundamise menetluse. Asjaolust, et tsiviilasjas nr 2-23-12250 on algatatud kostja II ülejäänud võlgade
2-23-15055 ümberkujundamise menetlus, ei tulene maakohtule keeldu vaadata läbi võlausaldaja 24.10.2023 esitatud hagi võlgniku vastu nõude osas, mis ei ole esitatud ega kinnitatud võlgade ümberkujundamiskavas teises tsiviilasjas. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 32 lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Tsiviilasjas nr 2-23-12250 ei ole aga kinnitatud kostja II kui võlgniku võlgade ümberkujundamiskava. Isegi kui tsiviilasjas 2-23-12250 oleks kostja II võlgade ümberkujundamiskava kinnitatud, siis ei piira see võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõuet, mida ümberkujundamiskavas ei ole nimetatud või tunnustatud (FIMS § 32). Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
24.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostja kanda. Kuna hagejal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule kostjal hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
25.Kuigi kostja II ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud ka oma selgelt väljendatud taotlust (TsMS § 633 lg 2 p 2) ega tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel seaduses sätestatud riigilõivu (TsMS § 139 lg 2 ja § 137 lg 1), siis ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutulustel kaebuse puuduseid kõrvaldada.
26.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.