Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. V. vastu põhivõla 9903,21 euro, intressi 1477,63 euro, lepingu haldustasu 14,58 euro, viivise 902,96 euro, sissenõudekulu 30 euro ja alates 19.04.2023 viivise saamiseks 32% aastas
Tsiviilasja hind
15 497,40 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (11919806), esindaja
J. M.
Kostja: R. V. (XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Vassiljev
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital riigituludesse menetluskuluna 1353 eurot. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse senine käik
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 18.04.2023 hagi, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 9903,21 eurot, intressi 1477,63 eurot, haldustasu 14,58 eurot, viivise 902,96 eurot, sissenõudekulu 30 eurot ja alates 19.04.2023 viivise saamiseks 32% aastas.
2.Hageja leidis 17.01.2024 menetlusdokumendis (dtl 425-428), et juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle tagajärjeks VÕS § 4034lg 7 lepingujärgse intressi alanemine seaduses sätestatud määrani ning muude kulude maksmise kohustuse äralangemine, kuid põhivõlg tuleb laenuvõtjal tagastada. Laenuandja refinantseeris kostja kohustusi kokku 9705,15 euro ulatuses. Hageja määras tagasimaksed uuesti.
3.Hageja selgitas 09.04.2024 istungil (dtl 534, 00:21:27), et esitas alternatiivse nõude 22.02.2024 seisukoha punktis 2 (dtl 516-518), kus märkis, et isegi kui kostja ei oleks lepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud, siis on kostjal vastavalt hageja 17.01.2024 seisukohas esitatud alternatiivnõude tasumata põhivõla jääk 9704,61 eurot.
4.Kostja esitas 20.12.2023 vastuse, kus mh vaidlustas ka nõude loovutamise. Kostja loobus 09.04.2024 istungil nõude loovutamisele esitatud vastuväidetest (dtl 533, 00:07:15). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
5.Hagi kohaselt sõlmis R. V. (kostja) Fresh Finance OÜ-ga (laenuandja) laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale laen 9903,21 eurot olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena 10. kuupäevaks alates 10.08.2022 summas 314,39 eurot kuni viimase osamakseni 10.07.2028 summas 313,28 eurot. Lepingu järgi oli intressimäär 32% aastas või 0,09% päevas. Lisaks leppisid pooled punktis 1.4. kokku igakuises laenu haldamise tasus 2,50 eurot kuus. Lepingu krediidi kulukuse määr oli 39,60% aastas ja krediidi kogukulu 22 833,03 eurot. Kostja pidi laenu tagastama igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule.
6.Kostja rikkus lepingut ja jättis tasumata osamaksed alates esimesest osamaksest. Laenuandja teavitas kostjat 14.12.2022 lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 04.01.2023 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud, ütles laenuandja lepingu üles 05.01.2023.
7.Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma sissenõutavaks muutnud põhiosa jäägi 9600,92 eurot. Seega oli peale lepingu ülesütlemist kostja võlgnevus põhiosamaksetes 9903,21 eurot, intressimaksetes 1477,63 eurot ja haldustasu maksetes 14,58 eurot.
8.Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 14.3 on hagejal õigus nõuda ja kostjal kohustus hüvitada võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hageja volitas kostjalt võlgnevust sisse nõudma PlusPlus Baltic OÜ-d. Hageja esindaja saatis kostjale kaks meeldetuletuskirja 10.02.2023 ja 13.03.2023 ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot.
9.Laenuandja loovutas 26.01.2023 oma nõuded kostja vastu hagejale. Loovutusteatis toimetati kostjale kätte e-postile XXX
10.Hageja on arvestanud 05.01.2023-18.04.2023 põhivõlgnevuselt 9903,21 eurolt viivist 32% aastas kokku 902,96 eurot.
11.Kostja võlgneb hagejale: 1) põhivõlgnevusena 9903,21 eurot; 2) intressidena: 1477,63 eurot 3) haldustasuna: 14,58 eurot 4) viivistena: 902,96 eurot. Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
12.Hageja selgitas 09.04.2024 istungil, et esitas alternatiivse nõude 22.02.2024 seisukoha punktis 2 (dt lk 516-518), kus märkis, et isegi kui kostja ei oleks lepingu ülesütlemise avaldust kätte saanud, siis on kostjal vastavalt hageja 17.01.2024 seisukohas esitatud alternatiivnõude tasumata põhivõla jääk 9704,61 eurot, millest 2561,01 eurot on seisuga 22.02.2024 muutunud sissenõutavaks maksegraafikujärgsete tähtaegade möödumise tõttu ja 7143,60 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. Osamaksed alates 11.03.2024 kuni 11.07.2028 osamakseni muutuvad sissenõutavaks maksetähtpäevale järgneval päeval. TsMS § 369 alusel võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui kostja oma kohustust ei ole täitnud. Kostja ei teinud
18.07.2022 sõlmitud laenulepingu nr 12823 katteks ühtegi osamakset. Hageja on proovinud alates nõude loovutamisest 26.01.2023 kostjaga korduvalt ühendust saada nii e-posti kui telefoni teel, kuid kostja ei näidanud üles huvi võla tasumiseks. Hagejal on alust eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus. Hageja nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat põhinõuet 7143,60 eurot maksetähtpäevale järgneval päeval. Hageja nõuab kostjalt edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla summalt 2561,01 eurolt alates alternatiivnõude esitamisele järgnevast päevast ehk alates 23.02.2024 ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
13.Kostja vastus
14.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Kostja leiab, et Fresh Finance OÜ ei ole kostjale enne lepingu ülesütlemist andnud VÕS § 416 lg 1 tulenevat vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks. Hageja ei ole tõendanud, et Fresh Finance OÜ oleks kostjale edastanud või veel vähem toimetanud kätte 14.12.2022 lepingu ülesütlemise teate. Samuti ei ole krediidiandja pakkunud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kuivõrd Fresh Finance OÜ ei ole täitnud VÕS § 416 lg 1 ja 2 sätestatud tarbijakrediidilepingu lõpetamise (ülesütlemise) eeldusi, siis puudub viimasel õigus nõuda kostjalt laenulepingust tuleneva laenu kohest tagastamist ja hagis esitatud nõue ei ole 18.04.2023 seisuga muutnud sissenõutavaks.
16.Fresh Finance on rikkunud VÕS § 4034 lg-st-1 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole esitanud Fresh Finance OÜ sise-eeskirju, millega on kehtestatud vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on Fresh Fiannce OÜ tuvastanud kostja elu toimetulekuks vajalikud kulud. Kohtule RÕA taotlemiseks esitatud kostja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi teatise järgi on kostja igakuised kulud kokku 947 eurot, neist eluasemele 490 eurot, toidule 400 eurot, sidele 22 eurot, tervishoiule 35 eurot. Sissetulekuks on märgitud 11601250 eurot s.t et kostjal ei jää peale elu toimetulekuks kulutuste tegemist Fresh Finance OÜ laenu tagastamiseks või õigusabi kulude tasumiseks vabu rahalisi vahendeid. Kostja leiab, et kui Fresh Fianance OÜ oleks kogunud kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikud andmed nõuetekohase hoolsusega (VÕS § 4034 lg 2) ja neid andmeid nõuetekohaselt analüüsinud, oleks laenuandja pidanud jõudma järelduseni kostja tegeliku maksevõime osas ja mitte väljastama laenu. Hageja pidi Fresh Finance OÜ poolt saadud kostja pangakonto väljavõttelt tuvastama, et kostja kontole laekub AS-ist Tallink Grupp igakuiselt töötasu 185-843 eurot. Kostja kontole laekunud summadest ei piisa kostja enda poolt märgitud majandamiskulude katmiseks. Märkimata on jäänud kulud riietusele, jalatsitele, transpordile, reisidele, meelelahutusele, samuti alaealise lapse ülalpidamisele. Fresh Fiance OÜ poolt võetud Creditinfo faktiraportiga pidi laenuandja tuvastama, et kostjal oli 18.07.2022 laenulepingu nr 12823 sõlmimise ajal 5 erineva võlausaldaja ees 5 kehtivat 65-12800 euro suurust maksehäiret.
17.18.07.2022 laenulepingust nr 12823 nähtub, et kostjale on väljastatud laen 9903,21 eurot olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Laenulepingu lisast nähtub, et refinantseerivate kohustuste sundtäitmiseks on erinevate kohtutäiturite algatatud 10 täitemenetlust (mõni alates 2014). Seega olid laenuandjal andmed, et 8 aasta jooksul enne laenulepingu sõlmimist on kostja vara suhtes toimunud täitemenetlused, ilma, et nõuded oleks rahuldatud. Täitedokumentidest nähtub, et enamik neist on laenukohustuste sundtäitmiseks koos ebaproportsionaalselt suurte kõrvalkohustustega ja sissenõudmiskuludega (ületab reeglina laenulepingust tuleneva põhikohustuse). Kostja esindaja leiab, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja „laenuorjuses“ juba alates
2014 aastast ja Fresh Finace OÜ poolt krediidikulukusega 39,6% aastas laenu andmine on kostja „laenuorja“ positsiooni oluliselt tugevdanud.
18.Kostja leiab, et kuna hageja on 18.07.2022 laenulepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hageja intressi nõuda vaid VÕS Kohtuotsuse põhjendused
27.Maakohus, tutvunud asja materjaliga ja samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
28.Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:
28.1.R. V. (kostja) ja Fresh Finance OÜ (laenuandja) sõlmisid 18.07.2022 laenulepingu nr 12823, mille alusel väljastati kostjale laen 9903,21 eurot, millest 198,06 eurot oli lepingutasu ja mis arvestati laenusummast maha. Ülejäänud 9705,15 kanti olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks (dtl 9-22); laenulepingule kohaldusid krediidilimiidi lepingu üldtingimused ja hinnakiri (dtl 29-35);
28.3.kostja ja laenuandja vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping;
28.4.kostja jättis tasumata osamaksed alates esimesest osamaksest;
28.5.Fresh Finance OÜ loovutas 26.01.2023 oma nõuded kostja vastu hagejale; loovutusteatis toimetati kostjale kätte e-posti aadressil XXX (dtl 430-431);
28.6.kostja esitas 02.02.2024 hagejale tasaarvestusavalduse (dtl 454-457), mille hageja sai kätte 02.02.2024 (dtl 493).
29.Pooled vaidlevad selle üle, kas:
29.1.hageja on ülesütlemise teatise kostjale kätte toimetanud;
29.2.kostja sai ennelepingu ülesütlemist kohustuse täitmiseks täiendava kahenädalase tähtaja;
29.3.laenulepingu ülesütlemise eeldused on täidetud;
29.4.kostja tasaarvestusavaldus on põhjendatud.
30.Laenulepingust
30.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
30.2.Kohus tuvastas, et kostja ja Fresh Finance OÜ sõlmisid 24.09.2021 laenulepingu 12823, millega Fresh Finance OÜ andis kostjale laenu 9903,21 eurot, intressiga 32% aastas (0,09% päevas). Lepingu osaks on eritingimused ja üldtingimused. Krediidikulukuse määr on lepingu järgi 39,6% aastas ja krediidi kogukulu 22 833,03 eurot (dtl 9-10). Lisaks leppisid pooled kokku igakuises laenu haldamise tasus (haldustasus) 2,50 eurot, mis sisaldub igakuises maksegraafiku järgses osamakses. Fresh Finance OÜ maksis laenusumma 9705,15 välja kostja avalduse
(dtl 25-26) alusel kohtutäituritele kümnest täitemenetlusest tuleneva kohustuse katteks.
30.3.Kostja kohustus laenu tagastama igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus lepingut, jäädes Fresh Finance OÜ-le võlgu juba esimesest osamaksest.
31.Laenulepingu ülesütlemisest
31.1.Hageja väidetel andis laenuandja 14.12.2022 kostjale täiendava tähtaja 04.01.2023 võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevaks võlga ei tasunud, ütles laenuandja 12823 laenulepingu üles (dtl 37).
31.2.Kostja leiab, et Fresh Finance OÜ ei ole kostjale enne lepingu ülesütlemist andnud VÕS § 416 lg 1 tulenevat vähemalt kahenädalast täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks. Hageja ei ole tõendanud, et Fresh Finance OÜ oleks kostjale edastanud või veel vähem toimetanud kätte 14.12.2022 lepingu ülesütlemise teate. Samuti ei ole krediidiandja pakkunud võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Esitatud nõue ei ole 18.04.2023 seisuga muutnud sissenõutavaks.
31.3.VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
31.4.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja ei ole laenuandjalt võetud laenu tagasi maksnud. Seega on täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega.
31.5.Riigikohus on lahendi nr 2-19-14714 punktis 11.2 leidnud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Samuti on Riigikohus leidnud, et füüsilise isiku puhul ei tule eeldada saabunud e-kirjade kontrollimist iga päev, ning teate sai lugeda kättesaaduks ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest. Lahendi nr 3-2-1-8-15 punktis 13 on Riigikohus leidnud, et kui saatja e-kirja kättesaamise kinnitust ei nõudnud, peab saatja tõendama, et teade jõudis tähtaegselt saajani. Ekirja saajani jõudmist ei saa saatja tõendada saadetud e-kirja väljavõttega, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Usaldusväärseks tõendiks võib olla aga nt kolmandast isikust teenusepakkuja serveri väljavõte selle kohta, et e-kiri saabus teatud ajal tema serverisse.
31.6.Kohus loeb 14.12.2022 edastatud e-kirjaga tõendatuks (dtl 433-434), et laenuandja edastas kostjale teate lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmiseks ja lepingu ülesütlemiseks lepingus märgitud aadressile XXX ja e-postile XXX, mida kostja kasutab ka käesolevas menetluses. Lepingus märgitud aadressidel teadete ja avalduste kättesaamise leppisid pooled kokku punktis 22.2 (dtl 15). Vastavalt punktile 22.3. loetakse teade kättetoimetatuks tähitud posti teel viiendal päeval pärast postitamist või e-posti teel järgmisel päeval peale teate saatmist.
31.7.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et laenuandja saadetud e-kiri teate ja avaldusega oleksid jõudnud kostja serverisse. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks kätte saanud postiteel edastatud teate ja avalduse. Kirja edastamine ei tähenda, et kiri oleks jõudnud kostja mõjussfääri ja tal oleks olnud mõistlik võimalus sellega tutvuda.
31.8.Seega ei ole hageja tõendanud täiendava tähtaja ja ülesütlemisavalduse kostjale kättetoimetamist. Kostja ei ole seega saanud täiendavat kahenädalast tähtaega kohustuse täitmiseks ja täidetud ei ole VÕS § 416 lg 1 ja 2 tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eeldused. Seega ei ole muutunud sissenõutavaks hagis ja 17.01.2024 esitatud alternatiivnõuded.
31.9.Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et laenuandja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingut ei saa lugeda ülesöelduks, on hagejal õigus nõuda 16.01.2024 seisukohas esitatud alternatiivnõudest tulenevat tasumata põhivõla jääki 9704,61 eurot, millest 2561,01 eurot on seisuga 22.02.2024 muutunud sissenõutavaks maksegraafikujärgsete tähtaegade möödumise tõttu ja 7143,60 eurot muutub sissenõutavaks tulevikus. Kuivõrd kostja ei ole tasunud ühtegi laenumakset, on hagejal õigus nõuda kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvat põhinõuet 7143,60 eurot maksetähtpäevale järgneval päeval (TsMS § 369).
32.Laenulepingu krediidikulukuse määrast
32.1.Riigikohus on 24.11.2023 tsiviilasjas nr 2-21-13098 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete lahendamist. Kohtul on esmalt otstarbekas kontrollida seda, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. VÕS § 4062 lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise.
32.2.Lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 39,6% aastas.
32.3.VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel.
32.4.Eesti Panga veebilehe andmetel oli perioodil 01.07.2022-31.12.2022 kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse kolmekordne määr 48,90%.
32.5.Antud juhul oli lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr 39,6% aastas, mis ei ületa Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra üle kolme korra. Seega kõnealuse lepingu puhul VÕS 4062 lg 1 sätestatud tühisuse alust ei esine.
33.1.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: • tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); • tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); • tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); • tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
33.2.Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
33.3.Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
33.4.Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamise aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).
33.5.Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
33.6.Kohus andis hagejale võimaluse tuua esile ja tõendada, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et laenuandja kasutas kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi andmebaase, kui ka laenuandjale kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS maksehäireregistrit). Laenuandja kinnitas, et kontrollis kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi, krediidiajalugu Fresh Finance OÜ-s, kostja vanust krediidi taotlemisel ja soovitud laenuperioodi lõpus ja residentsust. Laenuandja kinnitas, et teostas kostja pangakonto väljavõtte analüüsi, mille raames kontrollis sissetulekute ja kohustuste suhet (lubatud kohustuste osakaal võib moodustada kuni 60% sissetulekutest),
isikut tõendava dokumendi kehtivust, teostas Creditinfo Eesti AS-i maksehäireregistri päringut (dtl 67), PEP (dtl 232) ja sanktsioonide päringut, kontrollis ametlike teadaandeid ja karistusregistrit (dtl 47). Laenuandja selgitas, et aktiivsed maksehäired on lubatud, kuna refinantseerimise laenu eesmärk on koondada olemasolevad tarbimislaenud üheks, et kliendil oleks üks kuumakse ja parem ülevaade oma kohustustest. Lisaks on kliendil võimalus taotleda pikema laenu tagastamise perioodi, millega väheneb igakuine makse ja paraneb kliendi maksevõime (dtl 65-66). Fresh Finance OÜ on analüüsinud kostja arvelduskonto väljavõtet (dtl 74-115) ja Maksu- ja Tolliameti andmebaasi päringu tulemusi (dtl 71-72) ning välja selgitanud kostja igakuise sissetuleku ja olemasolevad kohustused. Kostja edastas Fresh Finance OÜ-le kohtutäituritelt saadud täitmisel olevate kohustuste lõppsummad. Eeltoodust tulenevalt sai Fresh Finance OÜ ülevaate Kostja kõikide võlgade kogusummast. Fresh Finance OÜ tuvastas Maksuja Tolliameti andmebaasi päringu tulemusel, et kostja keskmine kuue kuu sissetulek oli 1061,58 eurot bruto ehk 918,69 eurot neto ja taotletava laenu kuumakse oli 314,39 eurot, mis moodustas 34% kostja sissetulekust. Fresh Finance OÜ kontrollis, et kostja arvelduskonto väljavõttelt ei nähtuks täiendavaid kohustusi ja kostja ise on lepingut sõlmides kinnitanud, et tal puuduvad muud finantskohustused. Vastavalt Fresh Finance OÜ sise-eeskirjadele on võimalik maksimaalne kohustuste osakaal sissetulekutest 60%. Kostja kohustused ei ületanud vastavat määra ning tema sissetulek oli piisav täitmaks minimaalse sissetuleku nõuet vastavalt tootetingimustes kehtestatule. Fresh Finance OÜ on kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kehtivast sise-eeskirjast, mis on Finantsinspektsiooniga kooskõlastatud.
33.7.Kostja leidis, et hageja ei analüüsinud kostjalt saadud andmeid nõuetekohase hoolsusega. Kostja ei olnud maksevõimeline ja hageja ei oleks saanud talle laenu väljastada.
33.8.Kohtu hinnangul tarbija kohta kogutud ja tarbija poolt esitatud teabe põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja on esitanud kohtule laenuandjale esitatud kostja pangakonto väljavõtte (dtl 74-115), mille kohaselt pidi laenuandja nägema, et kostja kontole laekub AS-ist Tallink Grupp igakuine töötasu 185–843 eurot. Kostja kontole laekunud sissetuleku ei ole piisav igapäevaste kulude (947 euro) katmiseks. Hageja on esitanud kohtule Fresh Finance OÜ poolt saadud Credidiinfo eraisiku faktiraporti (dtl 67-68), mille alusel pidi laenuandja tuvastama, et kostjal oli 18.07.2022 laenulepingu sõlmimisel 5 kehtivat maksehäiret, millele kohaselt kostjal oli täitmata kohustusi suurusega 65 – 12800 eurot vähemalt 5 erineva võlausaldaja ees. 18.07.2022 laenulepingust nr 12823 endast nähtub, et kostjale on väljastatud laen summas 9903,21 eurot olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. 18.07.2022 laenulepingu lisast (dtl 25-26) nähtub, et refinantseerivate kohustuste sundtäitmiseks on erinevate kohtutäiturite juures algatatud 10 täitemenetlust. Täitemenetluste numbritest (022/2014/4179, 022/2014/4487, 022/2014/7026) nähtub, et osad täitemenetlustest on kostja suhtes algatatud juba 2014 aastal. Sellest tuleneb, et 18.07.2022 laenulepingu sõlmimise ajal olid laenuandjal andmed, et 8 aasta jooksul enne laenulepingu sõlmimist on kostja vara suhtes toimunud täitemenetlused, milles nõutavaid summasid ei olnud kostja suutnud rahuldada. Kohus nõustub kostjaga, et sellise teabe oleks laenuandja pidanud tegema järeldust kostja püsivatest makseraskustest või koguni maksejõuetusest ning mitte andma kostjale laenu. Kostja võimetust täita laenuandja kohustusi tõendab selgelt ka asjaolu, et kostja jäi laenumaksete tasumisega juba võlgnevusse esimese graafikujärgse makse saabumisel ning ei ole tasunud laenuperioodi jooksul mitte ühtegi makset. Seetõttu ei ole tõendatud ka hageja väide, et laenuandja poolt laenu andmisega paranes kostja maksevõime. Hageja ei
ole selgitanud, kuidas oli uue laenulepingu sõlmimine kostjale soodsam seni (kuni 8 aastat) kestnud täitemenetlustes võlgnevuse tasumisest.
33.9.KAVS § 50 lõigete 3 ja 4 nõuetele vastavat kontrolli ega mõistlikke pingutusi praegusel juhul tehtud ei ole. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et asjas ei ole võimalik leida kinnitust, et kostja oli suuteline oma sissetuleku arvel püsivalt katma oma väljaminekuid ning tasuma ka laenu.
33.10.Kohus leiab, et kohtule esitatud informatsiooni põhjal kostja sissetulekute ja väljaminekute ning täitemenetluste kohta ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline. Krediidiandjal pidanuks igal juhul tekkima kahtlus, et uus laen võib mõjutada tarbija võimet seda tagasi maksta.
33.11.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lõike 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
33.12.Riigikohus on lahendis 2-21-13098 selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam.
33.13.Kohus loeb tuvastatuks, et kostja on saanud laenu 9903,21 eurot (sisaldab lepingutasu 198,06 eurot) ega ole seda tagasi maksnud. Kohus leiab, et hagejal on tekkinud õigus kostjalt põhivõlgnevuse 9705,15 euro saamiseks.
33.14.Kuna on tuvastamist leidnud, et leping on kostjaga sõlmitud vastutustundliku laenamise kohustust rikkudes, nõustub kohus hagejaga, et hagejal intressinõue ja muud nõuded puuduvad nagu hageja on avaldanud ka 17.01.2024 menetlusdokumendis (dtl 425).
33.15.Hageja nõuab 22.02.2024 kostjalt edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla summalt 2561,01 eurot alates alternatiivnõude esitamisele järgnevast päevast ehk alates 23.02.2024 ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
33.16.Seega on hagejal õigus kostjalt nõuda edasiulatuvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõla summalt 2561,01 eurolt alates 23.02.2024 ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates nende maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni (TsMS § 367).
34.Tasaarvestusavaldusest
34.1.Kostja esitas võlgnikuna 02.02.2024 hagejale kui võlausaldajale tasaarvestusavalduse, milles nõudis põhjendamatu täitemenetlusega nr 025/2016/727 tekitatud kahju hüvitamist summas 12 267,81 eurot (dtl 498-501). Kostja tasaarvestas (kahju)nõude summas 12 267,81 eurot hageja 18.07.2022 laenulepingu põhiosa nõudega summas 9705,15 eurot ja märkis, et tasaarvestuse tulemusena jääb hagejal täitmata kostja ees kahjunõue sumas 2562,66 (12 267,819705,15) eurot. Kostja nõudis kirjaga hagejalt 2562,66 euro ja viivise väljamõistmist.
34.2.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, mille kohaselt on tsiviilasja nr 2-23-5863 esemeks olevad nõuded lõppenud täies ulatuses tasaarvestusega. Hageja on esitanud vastuväite kostja tasaarvestamise taotlusele (dtl 521). Hageja ei ole kostjale kahju täiteasjaga 025/2016/727 tekitanud ning kostja ei ole kahju tekkimist ja selle ulatust tõendanud. Kostja ei ole vaidlustanud täitemenetluse alustamist ega ka esitanud hagi e-vahekohtu otsuse tühiseks tunnistamiseks. Kostjal oli hageja ees võlgnevus põhinõudega summas 5522,53 eurot, millele lisandusid kõrvalkulud ja mille aluseks oli 08.01.2015 sõlmitud võlatunnistus nr 24154369. Kostja ei ole nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi täinud, millest tulenevalt pidi hageja pöörduma vahekohtu poole. Kostja ei ole enda kohustusi täitnud ja tal oli võlgnevus hageja ees. Hageja esitas 25.02.2016 täitmisavalduse kooskõlas 25.02.2016 kehtinud täitemenetluse seadustiku redaktsiooniga TMS § 2 lg 6 alusel Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsuse alusel. Seega oli täitemenetluse alustamise hetkel 25.02.2016 tegemist kehtiva täitedokumendiga. Kostja on 18.07.2022 laenu taotledes Fresh Finance OÜ-lt esitanud avalduse, millega avaldas soovi väljamakstavast refinantseerimislaenust tasuda muu hulgas 3732,23 eurot kohtutäiturile K. P. täiteasja 025/2016/727 katteks. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid täitemenetluse alustamise teatele ega kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Sissenõudjal ei ole alust varasemalt alustatud täitemenetlust lõpetada. Hageja rõhutab, et hagejal oli nõue kostja vastu ja täitemenetlus alustati 25.02.2016 TMS § 2 lg 6 kehtinud redaktsiooni alusel kehtiva täitedokumendi alusel ja kostja ei ole ühtegi vastuväidet esitanud, seega loeti laekumised täiteasjas 025/2016/727 kostja võla katteks.
34.3.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et laenuandja poolt väljastatud laenu arvel tasuti kohtutäitur K. P.le täitemenetluses nr 025/2016/727 sissenõutav summa, mille jääk oli 18.07.2022 seisuga 3732,23 eurot (dtl 25).
34.4.Täitemenetlus nr 025/2016/727 algatati PlusPlus Capital AS-i 25.02.2015 täitmisavalduse alusel (dtl 502). Täitedokumendiks oli kohtu poolt tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata E-Vahekohtu 15.02.2015 otsus nr 3051 (dtl 503). Täitemenetluse nr 025/2016/727 ajal on kohtutäitur 15.03.2016 aktiga arestitud kostja töötasu TALLINK GRUPP AS-is (dtl 507-508). Kostja tööandja kandis 09.04.2018 kuni 18.07.2022 laenu väljastamiseni täitemenetluses nr 025/2016/727 kostja töötasust kohtutäituri ametikontole üle raha kogusummas 8535,58 eurot. Kohtutäituri poolt esitatud arvestuse kohaselt on täitemenetluses nr 025/2016/727 laekunud kokku 12267,81 eurot, millest 1172,75 eurot on kohtutäituri kulud. 11095,06 eurot maksti välja sissenõudjale PlusPlus Capital AS-le (dtl 509-513).
34.5.PlusPlus Capital AS 25.02.2015 täitmisavalduses on täitemenetluse algatamise aluseks märgitud TMS § 2 lg 1 p 6. 25.02.2015 kehtinud redaktsioonis TMS § 2 lg 1 p 6 sätestas, et täidedokumendiks on Eestis alaliselt tegutseva vahekohtu otsus, samuti muu vahekohtu täidetavaks tunnistatud otsus. Kostja märgib, et TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 esimese lause järgi on Eestis tegutsevate vahekohtute otsuste täitmise eelduseks üldjuhul nende eelnev tunnustamine ning täidetavaks tunnistamine. Täitemenetluses nr 025/2016/727 oli täitedokumendiks kohtu poolt tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata E-Vahekohtu 15.02.2015 otsus nr 3051.
34.6.Riigikohus on 20.04.2016 lahendi nr 3-2-1-142-15 punktis 15 selgitanud, et kuigi TMS § 2 lg 1 p 6 ja TsMS § 753 lg 1 teise lause järgi on alaliselt tegutseva vahekohtu lahend täidetav ilma selle tunnustamise ja täidetavaks tunnistamiseta, ei ole üheski seaduses kriteeriume, mis võimaldaksid tuvastada, kas vahekohus on TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes alaliselt tegutsev. Vahekohtu alalisuse kriteeriumide puudumise tõttu ei ole ka kohtutäituril võimalik otsustada selle üle, kas Eestis tehtud ja täitmiseks esitatud vahekohtu otsuse on teinud TsMS § 753 lg 1 teise lause mõttes Eestis alaliselt tegutsev vahekohus. Seetõttu ei saa kohtutäitur
selliseid vahekohtu otsuseid käsitada täitedokumendina ja neid täitmiseks võtta. Kokkuvõtteks leidis Riigikohus lahendi punktis 16, et kui kohtutäitur alustab täitemenetlust vahekohtu lahendi alusel, mida ei ole enne tunnustatud ega täidetavaks tunnistatud, siis on ta alustanud täitemenetlust ilma täitedokumendita. Samuti on Riigikohus leidnud, et kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel ehk täitemenetluse korraldamisel, sh täitedokumendi täitmiseks võtmist, saab täitemenetluse osaline vaidlustada eelkõige TMS § 217 lg 1 alusel esitatud kaebusega kohtutäituri otsuse või tegevuse peale. Isik, kes soovib vaidlustada seda, et kohtutäitur alustas täitemenetlust dokumendi alusel, mis ei ole täitedokument TMS § 2 järgi, peab seega esitama kaebuse kohtutäituri otsuse peale. Kostja sai täitemenetluse alustamise teate kätte ja oli alustatud täitemenetlusest teadlik.
34.7.Kohus nõustub kostjaga, et kuna E-Vahekohtu 15.02.2015 otsus nr 3051 ei ole kohtu poolt tunnustatud ja täidetavaks tunnistatud, siis viidi täitemenetlus nr 025/2016/727 läbi kehtiva täitedokumendita ja täitemenetlus oli põhjendamatu. Põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral on võlausaldaja kohustatud VÕS § 115 lg 1 järgi hüvitama rikkumisega tekitatud kahju. Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-138-13 (p 22), nr 3-2-1-31-10 (p 18) leidnud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal oli hageja vastu põhjendamatult täitemenetluses nr 025/2016/727 sissenõutud väidetavast võlast tulenev kahju hüvitamise nõue.
34.8.Osundatud põhjusel on kostjal nõue PlusPlus Capital AS vastu põhjendamatu täitemenetlusega nr 025/2016/727 tekitatud kahju hüvitamiseks summas 12 267,81 eurot.
34.9.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
34.10.Kostjal on hageja vastu põhjendamatu täitemenetlusega nr 025/2016/727 tekitatud kahju hüvitamise nõue summas 12267,81 eurot. Nõue on muutunud sissenõutavaks. PlusPlus Capital AS 18.07.2022 laenulepingust tulenev nõue summas 9705,15 eurot on täidetav. Laenuandja õigus täita laenulepingust tulenev kohustus enneaegselt tuleneb VÕS § 411 lg-st 1. Seega VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud tasaarvestuse eeldused (aktiivnõude sissenõutavus ja passiivnõude täidetavus) on täidetud.
34.11.VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Vastavalt VÕS § 197 lg-le 2 lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada. Poolte vastassuunalised nõuded sai tasaarvestada 26.01.2023, mil Fresh Finance OÜ loovutas 18.07.2022 laenulepingust tulenevad nõuded hagejale.
34.12.Kostja tasaarvestas oma nõude summas 12267,81 eurot PlusPlus Capital AS-i 18.07.2022 laenulepingu põhiosa nõudega summas 9705,15 eurot hagejale 02.02.2024 kätte toimetatud tasaarvestuse avaldusega.
34.13.Ülaltoodu alusel tuleb PlusPlus Capital AS hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.
35.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 35.1 Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
35.2 Kohus on kostjale 26.10.2023 määranud riigi õigusabi korras esindaja ja määranud talle tasu kahel korral 12.02.2024 - 878,40 eurot ja 30.04.2024 – 475 eurot. 35.3 Kostja põhjendatud menetluskulud on kokku on seega 1353 eurot, mis tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse TsMS § 179 lg 1. 35.4 TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt, menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.