AS PlusPlus Capital hagiavaldus Y. S. vastu rahalises nõudes
Tsiviilasja hind
3804,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Lumiste Kostja: Y. S. (isikukood xxxx)
Asja läbivaatamise viis
kirjalik (liht)menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS PlusPlus Capital hagiavaldus Y. S. vastu osaliselt.
2.Mõista Y. S.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1752,30 eurot, 29.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 419,04 eurot, samuti viivis põhivõlalt (1752,30 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses kehtestatud määras alates 30.09.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid mitte põhivõlga ületavas summas. Jätta rahuldamata intressi ja sissenõudekulude tasumise nõue.
3.Jätta maakohtu menetluskuludest 69% kostja kanda ja 31% hageja kanda.
4.Mõista Y. S.lt AS PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 446,43 eurot. Kostjal tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti
2-22-11624 kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E AS ja kostja sõlmisid 18.06.2020 arvelduskrediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja 2000 eurot krediiti. Kostja võttis kasutusele 1992,34 eurot ning on tagasi maksnud 240,04 eurot, mis on arvestatud põhivõla katteks. Tagastamata krediidi summa on 1752,30 eurot.
2.Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, krediidiandja ütles lepingu 14.01.2021 avaldusega üles ning loovutas nõude hagejale. Nõude loovutamisest on kostjat teavitatud 03.03.2021 kirjaga. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 1752,30 eurot, intressi 265,20 eurot, võla sissenõudmiskulusid 35 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 1095,68 eurot ning viivist alates 10.08.2022 kuni põhivõla tasumiseni 39,90% põhivõlalt aastas.
3.Kohus toimetas hagi kostjale isiklikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.
4.Maakohus selgitas hagejale kohalduvat õigust ning tegi 20.09.2023 ettepaneku esitada selgitus ja tõendid selle kohta, kuidas kontrolliti laenu väljastamisel kostja krediidivõimet.
5.Hageja 29.09.2023 selgituse ja tõendite kohaselt lähtus laenuandja laenutaotlusest ja kostja kontoväljavõtte analüüsist, tegi lisaks päringu pensionikeskusele ja kontrollis maksehäirete puudumist. Kostjal puudusid varasemad (nii kehtivad kui kehtetud) maksehäired, ta keskmine töötasu krediidi taotlemisele eelneval kuuel kuul oli 627,44 eurot (netosumma) ja tööandja N AS. Kostja viibis eelneva kuue kuu jooksul korduvalt töövõimetuslehel, mille tõttu oli tema töötasu väljamaksed tavapärasest väiksemad. Kostja selgitas esialgsele võlausaldajale telefonivestluses, et viibis töövõimetuslehtedel laste haigestumise tõttu. Samuti tuvastas esialgne võlausaldaja kostja arvelduskonto väljavõtte analüüsi tulemusel, et kostja muud igakuised finantskohustused moodustasid 300 eurot. Pensionikeskuse päringu vastuse kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul 874,41 eurot. Lisaks kontrollis krediidiandja kostja ametlikke teadaandeid ja karistusregistri andmeid.
6.Hageja esitas 29.09.2023 ümberarvestuse. Alternatiivselt ning kui maakohus asub seisukohale, et kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõla tasumist summas 1752,30 eurot, 29.09.2023 sissenõutavaks 2/7
2-22-11624 muutunud viivist 419,04 eurot ning viivist alates 30.09.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Samuti nõuab hageja sellisel juhul sissenõudekulusid summas 35 eurot.
7.Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavaldusele lisatuna, mille kohaselt on hageja menetluskulud 875 eurot (riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot, sh käibemaks). Hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning tal puudub õigusabilt tasutud käibemaksu mahaarvestamise õigus.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1752,30 eurot, 29.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 419,04 eurot ning viivise alates 30.09.2023 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (1752,30 eurot) ulatuses. Kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt muid tasusid ega (kahju)hüvitisi.
9.E AS ja Y. S. sõlmisid 18.06.2020 arvelduskrediidilepingu, mille alusel oli kostjal õigus saada kuni 2000 eurot krediiti (dtl 15-19). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust. Laenuandja on menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingujärgse põhikohustuse ning laenu välja maksnud. Vastavalt krediidikonto lepingu põhitingimustele kohustus kostja tagastama igakuiselt 1/60 eelmise kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot.
10.Lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 59,28% ning sarnase tulemuse (59,68%) annab Finantsinspektsiooni hallatava krediidi kulukuse määra kalkulaator. Laenulepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu eraisikutele antud tarbimislaenude keskmine krediidi kulukuse määr 20,61%. Selle kolmekordne määr on 61,83% ning kostjaga sõlmitud lepingu krediidi kulukuse määr ei ületa seda, s.o VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära.
11.Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 240,04 eurot, mis on arvestatud põhivõlgnevuse katteks. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla (1752,30 eurot), intressi (265,20 eurot), sissenõudmiskulude (35 eurot), hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise (1095,68 eurot) ja hagiavalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivise väljamõistmist protsendina (39,90%) põhinõudest.
12.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).
13.Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13). 3/7
2-22-11624
14.Kohus selgitas 20.09.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest nähtub, et laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused ning neid asjaolusid tõendada.
15.Hageja 29.09.2023 vastusest ja sellele lisatud tõenditest ilmneb, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. Laen ei vastanud kostja finantsolukorrale. Krediidiandja oleks pidanud märkama, et krediidist võib tekkida taotlejale olulisi raskusi ning kahjulikke majanduslikke tagajärgi.
15.1.Hageja selgituse kohaselt märkis kostja laenutaotluses, et tema igakuine sissetulek on 1100 eurot ja finantskohustused 300 eurot kuus. Kostja esitas arvelduskonto väljavõtte perioodi 17.02.2019 kuni 18.09.2020 kohta, mille analüüsi tulemusel oli kostja kuue kuu keskmine sissetulek laenu andmise otsustamisele eelneval perioodil 627,44 eurot (netosumma). Hageja on esitanud kohtule kostja arvelduskonto väljavõtte (29.09.2023 menetlusdokumendi lisa 10.1, xlsx fail).
15.2.Esiteks märgib maakohus, et E AS ja kostja sõlmisid vaidlusaluse arvelduskrediidilepingu 18.06.2020. Kohtule on esitatud kostja kontoväljavõte pikema perioodi kohta, s.o kuni 18.09.2020. Kuna kontoväljavõte pärineb lepingu sõlmimisele järgnevast ajast, ei saanud krediidiandja lepingu nr xxxx sõlmimisel hinnata kostja krediidivõimet kohtule esitatud kontoväljavõtte alusel. Liiati nähtub tabeli realt nr 3814 E AS poolt krediidilepingu nr xxxx täitmine.
15.3.Teiseks ning isegi kui kontoväljavõte oli olemas ka krediidilepingu nr xxxx sõlmimise otsustamisel, ei ole krediidiandja viinud läbi kostja krediidivõime hindamist piisava põhjalikkusega.
15.4.Hageja on väitnud, et pensionikeskuse vastuse kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul 874,40 eurot. Kohtule esitatud vastusest (dtl 57) nähtub, et tegelikult oli Pensionikeskuse vastuse kohaselt kostja kuue kuu keskmine sissetulek (874,41 + 585,73 + 452,82 + 658,35 + 523 + 648,97) / 6 = 623,88 eurot. E AS on 29.09.2023 möönnud, et süsteem võttis aluseks suurima summa, mille klient sissetulekuna saanud oli, mitte keskmise (dtl 58).
15.5.Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostjal oli arvukalt kohustusi erinevate krediidiandjate ees ning ta sissetulekust ei piisanud väljaminekute katmiseks.
15.5.1.Nii on kostja võtnud vaatlusalusel ajaperioodil Xxxx p.l.c-lt laenu 9 korral (faili read nr 763, 858, 872, 899, 1116, 1217, 1261, 1367, 1471), sh 19.09.2019 300 eurot, 25.08.2019 100 eurot, 24.08.2019 100 eurot, 19.08.2019 500 eurot, 18.06.2019 218 eurot, 31.05.2019 150 eurot, 21.05.2019 500 eurot, 23.04.2019 500 eurot, 02.04.2019 705 eurot. Laenu andmisele vahetult eelnenud ajal, 2020 juunis maksis kostja Xxxx Plc-le tagasi 70 eurot (rida 6010) ja 08.07.2020 100 eurot (rida 5862).
15.5.2.Kostja kasutas CREDIT24 krediidikontot (I OÜ), mh 14.02.2020 300 eurot (rida 6456), 24.02.2020 200 eurot (rida 6421), lisanduvad varasemalt, 2019. aastal korduvalt võetud laenud. Kostja maksis vahetult enne laenu saamist I OÜ-le tagasi igakuiselt ligikaudu 70 eurot
15.5.3.Kostjal oli krediidikontoleping ka P OÜ-ga. Muuhulgas on kostja võtnud 04.01.2020 kasutusele 210 eurot (read 232 ja 236), 07.01.2020 100 eurot (rida 206), 19.01.2020 200 eurot (rida 146), 22.01.2020 100 eurot (rida 129), 24.01.2020 100 eurot (rida 118), 25.01.2020 110 eurot (rida 114), 03.02.2020 130 eurot (rida 91). Lisanduvad varasemalt, 2019. aastal võetud laenud. Vahetult enne E AS-ilt laenu saamist on kostja 06.06.2020 tasunud P OÜ-le 63,08 eurot (rida 1906), 10.05.2020 on makstud 94,58 eurot (rida 2022) ja 78,82 eurot (rida 2023); 08.02.2020 on makstud 109,40 ja 103,27 eurot (read 2133 ja 2134).
15.5.4.Kostja arvelduskontolt nähtuvad maksetähtaegade pikendamise tasude maksed (rida nr 54, 392, 550, 1137, 2364, 3256 jne), sealhulgas on pikendust taotletud 06.06.2020 (rida nr 1906), s.o vahetult enne E ASilt laenu taotlemist. Korduv laenutähtaegade tasuline pikendamine pidanuks krediidiandjale andma märku kostja võimalikest makseraskustest.
15.5.5.Eelneva kokkuvõttes on laenu väljastamisel üldjoones õigesti hinnatud kostja varasemate igakuiste finantskohustuste suuruseks 300 eurot. Arvesse on jäänud võtmata kostja muud igakuised majapidamiskulud (KAVS § 49 lg 1 p 4). Kostja on tasunud 06.06.2020 Elisa Eesti AS-ile ja Elisa Teleteenused AS-ile 62,09 eurot, igakuiselt Stell OÜ-le (varasemalt AS ISS Eestile) korteri kommunaalkulude eest: 04.06.2020 100 eurot (rida 1929), 04.05.2020 150 eurot (rida 2057), 18.03.2020 155 eurot (rida 2190). Arvesse on jäänud võtmata ka kontoväljavõttelt nähtuvad Elektrum Eesti AS-ile ja Eesti Gaas AS-ile tehtud igakuised maksed.
15.5.6.Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et krediidiandja oleks välja selgitanud selle, kas ja kui palju ülalpeetavaid on kostjal ega sedagi krediidivõime hindamisel arvesse võtnud (KAVS § 49 lg 1 p 6). Hageja on märkinud, et kostja selgitas krediidiandjale telefonivestluses, et tema sissetulek on olnud tavapärasest väiksem laste haigestumise tõttu. Sellest tulenevalt pidanuks krediidiandja arvestama, et kostjal on rohkem kui üks ülalpeetav. Ka kostja kontoväljavõttest on näha, et tema kontole on laekunud pension ja toetus E. J. ning E. J. eest.
15.5.7.Statistikaameti andmetel oli 2020. aastal elatusmiinimumi määr 221,36 eurot. Arvestades kostja keskmist sissetulekut laenu saamisele eelnenud perioodil (623,88 eurot) ning ligikaudset igakuist finantskohustuste suurust (300 eurot), jäi kostjale vaidlusalusel perioodil peale elatusmiinimumi igakuiselt kasutada vaid 102,52 eurot. Arvestades kostja kontoväljavõtetelt nähtuvaid kommunaalkulusid ja kaht ülalpeetavat, ei saanud maakohtu hinnangul krediidiandja kuidagi järeldada, et kostjal on majanduslik võimekus teenindada järjekordset laenu.
15.6.Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et 2000 euro suurune krediidilimiit ei vastanud kostja majanduslikule olukorrale ning krediidiandja ei hinnanud 5/7
2-22-11624 tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.
16.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
17.Hageja on esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.
18.Kostja sai lepingu alusel krediiti 1992,34 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 240,04 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks.
19.Hageja on 29.09.2023 esitanud oma nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Hageja määras tagasimaksed uuesti põhinõude ulatuses, arvestades, et lepingu põhitingimuste järgi pidi kostja laenu tagastama ühe aasta jooksul (12 osamaksega). Selliselt on uuesti määratud igakuise osamakse suurus 166,03 eurot (viimane makse 166,01 eurot). Selline ümberarvestus on maakohtu hinnangul VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas ja lubatav.
20.Alternatiivse arvestuse kohaselt hageja intressi ei nõua, kuivõrd ümberarvestuse perioodil (15.07.2020 kuni 15.06.2021) oli VÕS § 94 järgne intress null.
21.Lepingu ülesütlemine 14.01.2021 avaldusega oli maakohtu hinnangul kehtiv, kuivõrd ka ümber arvestatud maksegraafiku alusel oli kostja sel hetkel maksetega viivituses. Lepingu üldtingimuste punkti 4.2 kohaselt oli võlausaldajal õigus leping üles öelda, kui laenusaaja on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega. Kuna ülesütlemine on kehtiv, on kostja alternatiivselt esitatud viivisearvestus põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 29.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 419,04 eurot, samuti edasiulatuva viivise seadusjärgses määras (VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 teise lause alusel).
22.Hageja nõuab ühtlasi sissenõudekulude hüvitamist summas 35 eurot. Maakohus jätab selle nõude rahuldamata. Kui laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses, v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral (Tallinna RK 06.02.2024 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-23-130993, p 11.4 ja 16.03.2023 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-15885, p 16.3). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
23.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav. 6/7
2-22-11624
24.Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise tasumist ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 3148 euro tasumist (sh põhivõlg 1752,30 eurot, intress 265,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1095,68 eurot ja võla sissenõudmiskulud 35 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistab kostjalt välja 1752,30 eurot ning 29.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 419,04 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 69% (arvestuse aluseks olev tehe: 2171,34 / 3148 * 100% = 68,98%). Seega jäävad menetluskulud 69% ulatuses kostja kanda ning 31% ulatuses hageja kanda.
25.Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 875 eurot (riigilõiv 455 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot).
26.Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (455 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ning kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
27.Hageja lepingulise esindaja kulu on 420 eurot ning menetluses tehtud toimingud (tunnitasuga 100 eurot, millele lisandub käibemaks) on järgmised:
27.1.Dokumentide komplekteerimine ja analüüs ajalise arvestusega 1,5 tundi;
27.2.Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine ajalise arvestusega 2 tundi.
28.Maakohus on seisukohal, et kirjeldatud toimingule kulunud aeg on ülemäärane, arvestades, et hageja lepingulise esindaja töö piirdus blanketse hagiavalduse koostamisega. Asi ei olnud õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest mahukas. Hagi alus ei ole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on inkassoteenust osutava hageja tavaline tegevus. Maakohus vähendab hüvitamisele kuuluvat ajakulu kahe tunnini (TsMS § 175 lg 1).
29.Lisaks vähendab maakohus hageja lepingulise esindaja tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023, nr 2-22-15592, p 60). Ka siinjuures arvestab maakohus sellega, et asi ei olnud õiguslikult keeruline ega sisuliselt mahukas ning sarnaste nõuete esitamine on inkassoteenust osutava hageja lepingulise esindaja tavaline tegevus. Maakohus hindab põhjendatud tunnitasu määraks 80 eurot. Hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud ja vajalik 2 * 80 *1,2= 192 euro ulatuses (TsMS § 175 lg 1, sh käibemaks).
30.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 455 + 192 = 647 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 69% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,69 * 647 = 446,43 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei mõista.
31.Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Geidi Sile kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.