2-22-141829 PARKIT OÜ hagi U L vastu leppetrahvi 35 euro; sissenõudekulude ühe euro; postikulude 3,96 euro ja viivise nõudes 57,27 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PARKIT OÜ (registrikood 12135716), asukoht Turu 2, Tartu
Tsiviilasi
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli; Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli; e-post: [email protected] Kostja: U L (isikukood xxx), elukoht xxx Kostja volitatud esindaja: M A; (isikukood xxx); e-post: xxx Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu hageja hagist osaline loobumine sissenõudekulude ühe euro ja postikulude 3,96 euro nõudes. Lõpetada sissenõudekulu ja postikulu nõudes tsiviilasja nr 2-22141829 menetlus.
2.Jätta hageja 35 euro suurune leppetrahvi nõue ja viivise nõue aegumise tõttu rahuldamata.
3.Rahuldada kostja U L taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja mõista hagejalt PARKIT OÜ-lt kostja U L kasuks välja menetluskulude (õigusabikulude) hüvitis summas 440 eurot.
4.Hagejal PARKIT OÜ-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 440 eurolt kostjale U Lle viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest 26.04.2024. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7, Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Hageja OÜ PARKIT esitas hagi kostja U L vastu võlgnevuse nõudes, paludes rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi võlgnevus 35 euro, sissenõutavaks muutunud viivis 9,51 eurot, sissenõudekulud 1 euro, postikulud 3,96 eurot ja edasiulatuv viivis menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda (dtl 18-22; 77-80; 97-98; 104-105; 108-110).
2.Hagi kohaselt oli kostja sõiduk numbrimärgiga xxx (edaspidi sõiduk) pargitud 15.07.2019 Randla 4, Tallinn territooriumi parklasse, kus on kehtestatud parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine Randla 4, Tallinn territooriumil lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil 239 MKD parkimisluba eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parklas. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisest tasuda leppetrahvi summas kuni 35 eurot. Kostja oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal. Kostjat oli teavitatud leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxx kojamehe vahele. Leppetrahvi maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv summas 35 eurot on kostja poolt jäetud tasumata (dtl 18-22).
3.Hageja ei nõustu kostja aegumise vastuväitega, kuna hageja nõue ei ole aegunud. Kohtupraktikas on erinevad kohtud asunud seisukohale, et leppetrahvi nõue ei hakka TsÜS § 147 lg 3 kohaselt aeguma enne selle aasta lõppemist, mil leppetrahvinõue on muutunud sissenõutavaks (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08, p 12; Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-21-143662, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2022 määrus tsiviilasjas nt 2-21-143662). Leppetrahv nr 45490000591 on koostatud 15.07.2019 ning muutus sissenõutavaks 30.07.2019. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt hakkas aegumistähtaeg seega kulgema 2019 lõppemisest. Hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajaks ei olnud kolme aasta pikkune aegumistähtaeg möödunud. Seega ei ole hageja nõue aegunud.
4.Euroopa Kohus on kohtuasjas nr C-90/20 asunud seisukohale, et kontrollikulu, mida eraparklate käitamisega tegelev eraõiguslik äriühing kogub juhul, kui autojuht ei ole järginud nende parklate kasutamise tüüptingimusi, tuleb käsitada vastutasuna nende teenuste eest, mida osutati tasu eest selle sätte tähenduses, ning on sellisena käibemaksuga maksustatav. Kohus selgitas lisaks, et eelnimetatud käsitlust ei muuda asjaolu, et seda nn kontrollikulu nimetatakse leppetrahviks. Samale seisukohale on asunud ka Eesti Maksu- ja Tolliamet. Seega on õiguspraktikas parkimislepingu tingimuste rikkumise eest määratud leppetrahvi käsitletud sisuliselt tasuna teenuse eest, mistõttu langeb parkimistingimuste rikkumise eest kohaldatava leppetrahvi olemus kokku TsÜS § 147 lg-s 3 sätestatud kokkuleppelise tasuga, mille aegumistähtaja kulgemine algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks. Eeltoodud põhjendusel on hageja seisukohal, et kostja vastu esitatud leppetrahvinõue ei ole aegunud.
5.Kostja on hagivastuses leidnud, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, kes oli sõidukit juhtinud isik, ei ole kostjalt, kui sõiduki omanikult leppetrahvi nõudmine põhjendatud. Kohtupraktikas on leitud (vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-2-1-3-16, p 11), et sõidukiomaniku tõendamiskoormuseks on tõendada, kes vaidlusalustel aegadel sõidukit juhtis ja selle parkis. Kostja ei ole esitanud tõendeid sõidukit juhtinud isiku kohta, mistõttu on hagejal õigus eeldada, et sõidukit juhtis kostja, kui sõiduki omanik.
6.Hageja ei nõustu kostjaga selles, et kostja on vaidlustanud ka parkimistingimuste rikkumise fakti, leides, et sõiduk ei asunud peatumiskeelu/parkimiskeelu alas, mistõttu ei ole leppetrahvinõue ka sisuliselt põhjendatud. Kostja on jätnud tähelepanuta, et lisaks fotol nähtuvale liikluskorraldusvahenditele on LM 361 koos lisatahvli 833 „Mõjusuund“ ja hageja parkimistingimustega kinnitatud ka Randla 4 hoone seinale ning lisatahvel 833 „Mõjusuund“ laiendab nii keelumärgi kui ka parkimistingimuste mõjuala liiklusmärgist nii vasakule kui ka paremale kuni parkla (ala) servani, kus pargib ka kostja sõiduk. Seega on kostja sõiduk pargitud parkimistingimuste mõjualas.
7.Hagejale jääb kostja vastuväite sisu, et hageja ei ole põhjendanud leppetrahvi suuruse valikut, arusaamatuks. Kostja vastuväitest ei ole võimalik järeldada, kas kostja nõuab leppetrahvi vähendamist ja millisel põhjusel. Näiteks kohtuasjas nr 2-21-143289 on kohtud mõistlikuks pidanud ka 40 euro ning 57 euro suurust leppetrahvi. Hageja märgib lisaks, et leppetrahv ei saagi olla üksnes sümboolne, kuna ei mõjutaks sellisena kedagi parkimistingimusi järgima. Parkimistingimuste järgimine on aga oluline, et tagada maaomaniku huvide kaitse. Seega ei saa võõral maa-alal parkimist pidada väheoluliseks parkimistingimuste rikkumiseks. Hageja on kokkuvõtvalt seisukohal, et leppetrahv on mõistliku suurusega (dtl 18-22; 77-80; 97-98; 104-105; 108-110).
8.Hageja loobus 20.03.2023 kostja vastu esitatud sissenõudekulude ja postikulu nõuetest (dtl 77-80).
KOSTJA VASTUS
9.Kostjal on vastuväiteid selle kohta, et kohus on asja menetlusse võtnud (dtl 51-53; 101103; 113). Kostja on juba maksekäsu kiirmenetluses hagejale vastanud, et hageja nõue on aegunud ning kostja tugineb aegumise vastuväitele. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et kohus oleks pidanud juba maksekäsu menetluses kohaldama aegumist ning seega ei ole alust asja hagimenetluses menetlemiseks. Käesolev menetlus on maksekäsu kiirmenetluse jätkumenetlus, milles hageja on haginõuet muutnud (dtl 5153; 101-102; 113).
10.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei võta hagi õigeks ning tugineb aegumise vastuväitele, kuna hageja poolt esitatud parkimistrahvi nõue 15.07.2019 kostja vastu on aegunud. Parkimistrahvi maksetähtaeg on hagiavalduse kohaselt 14 päeva, seega hakkas nõude sissenõutavus kulgema parkimistrahvi väljastamisest 15.-ndast päevast ehk peale maksetähtaja lõppu so 30.07.2019. Hageja saadetud e-kirjadest selgub, et hageja hakkas oma nõudeid sisse nõudma peale nõude aegumist, seega oli igati põhjendatud hageja poolt esitatud nõude täitmisest keeldumine aegumisele tuginedes. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
11.Kostja sõiduk ei asunud peatumiskeelu/parkimiskeelu alas, seega ei ole kohane ka parkimistrahvi nõudmine sõiduki parkimise eest liiklusmärgiga piiritlemata alas. Hageja poolt esitatud pilt kajastab kostjale kuuluva sõiduki seismist kauplust teenindava transpordi estakaadialast väljaspool, samas fotolt nähtub, et parkla tingimused kohalduvad just selle kaupluse estakaadi esisele osale. Liiklusmärk „peatumiskeeld“ märk 361 keelab peatumise ja parkimise. Märk kehtib ainult sellel teepoole, kuhu see on pandud. Käesoleval juhul on sõidukile märgiga keelav piirkond kaupluse kauba estakaadi ala ning kostja sõidukile see märk ei kehti. Samuti on hageja poolt tuvastamata ja tõendamata, et kostja on olnud hageja poolt viidatud kohas sõiduki sinna jätnud sõidukijuht, seega ei ole põhjendatud ka kostja kui sõiduki omaniku käest leppetrahvi nõudmine.
12.Parkimistingimustes on kirjas, et leppetrahv on kuni 35 eurot. Hageja ei ole põhjendanud oma leppetrahvi nõude ulatuse põhjendatust. Miks nõuab hageja kostjalt koheselt maksimaalselt summat. „Kuni“ sõna annab parklakorraldajale võimaluse kasutada kaalutletud otsuse tegemist, antud juhul ei ole hageja põhjendanud kostja suhtes koheselt maksimaalse leppetrahvi kohaldamist.
13.Kostja ei nõustu ka hageja viivise nõudega, kuna nõue, millelt viivist arvestatakse, on aegunud (dtl 51-53, 101-102, 113).
MENETLUSE KÄIK
14.Harju Maakohus võttis hagi menetlusse 16.02.2023 kohtumäärusega (dtl 35-38).
15.19.10.2023 kohtumäärusega määras Harju Maakohus tsiviilasjas kirjaliku menetluse, samuti täitis selgitamiskohustust (dtl 83-90).
16.19.10.2023 tegi kohus pooltele kompromissettepaneku (dtl 91-92).
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
18.TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Tõendamise üldreegli kohaselt peab TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamise koormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet enda tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 11.12.2019 otsus asjas nr 2-17-1722, p 14).
19.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 alusel: 1) Kostja on sõiduki registreerimisnumbriga xxx omanik/vastutav kasutaja (dtl 32). 2) Randla 4, Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 24-30). 3) Sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 15.07.2019 pargitud Randla 4, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue nr 4549000591 summas 35 eurot (dtl 2326). 4) Randla 4, Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 27-30). 5) Hageja tegi päringu maanteeametisse sõiduki registreerimisnumbriga xxx andmete teadasaamiseks (dtl 32). 6) Hageja ja kostja olid kirjavahetuses leppetrahvide tasumisega seoses 2022 novembris (dtl 40-44). 7) PARKIT OÜ esitas 01.11.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse U Llt 112 euro saamiseks. Kohus tegi 04.11.2022 võlgnikule makseettepaneku. U L esitas 18.11.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 01.12.2022 maksekäsu kiirmenetlus ja andis PARKIT OÜ nõude U L vastu 112 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 1-5).
20.Hageja on 20.03.2023 hagist osaliselt loobunud sissenõudekulude ühe euro ja postikulude 3,96 euro nõudes (dtl 77-80). Kostja pole nõuete osalise loobumise osas vastuväiteid esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt
TsMS § 429 lg-le 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist osaline loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus käesolevas asjas hageja sissenõudekulude ühe euro ja postikulude 3,96 euro nõudes tuleb lõpetada. Kohus menetleb käesolevas asjas hageja 35 euro suurust leppetrahvi nõuet ja viivise nõudeid kostja vastu.
21.Kostja on esitanud vastuväite, et leppetrahvi nr 4549000591 nõue summas 35 eurot on aegunud (dtl 51-53, 101-103). Parkimistrahvi nõue väljastati 15.07.2019 ja maksetähtaeg oli 14 päeva. Seega hakkas kostja hinnangul nõude sissenõutavus kulgema parkimistrahvi väljastamise 15.-ndast päevast ehk peale maksetähtaja lõppu 30.07.20219 (dtl 51-53, 101-102). Hageja ei nõustu kostja aegumise vastuväitega (dtl 77-80, 97-98, 104-105, 108).
22.Aegumise kohta otsuse tegemisel tuleb kohtul aegumistähtaja kontrollimiseks esmalt poolte esitatud asjaolude ja tõendite põhjal kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe, mis on TsMS § 449 lg-s 3 sätestatud võimaliku vaheotsuse või lõppotsuse tegemise eeldus nõude aegumise üle otsustamisel.
23.Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt Riigikohtu 26.01.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16, p 22). VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. Hageja heidab kostjale ette parkimislepingute alusel tasu (üüri) maksmata jätmist, st lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust. Leppetrahvi kviitungi asetamist sõiduki kojamehe vahele peetakse leppetrahvi nõude esitanud kostjale tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70, VÕS § 159 lg 1 järgi mõislikuks viisiks.
24.TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 kohaselt arvestab kohus aegumist üksnes kohustatud isiku nõudele. Käesolevas asjas on kostja tuginenud aegumise vastuväitele alates maksekäsu kiirmenetlusest kuni käesoleva hagimenetluseni (dtl 1-5, 51-53, 101-102). Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg
nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest ning lõike 2 järgi muutub nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Seega kohaldub TsÜS tasuliste lepingute ehk tasunõuete puhul ning samuti olukorras, kui tasunõuete puhul esitatakse arve.
25.Kuna kostja rikkus hageja parkimistingimustes sätestatud korda, esitas hageja kostjale leppetrahvi nõude summas 35 eurot. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesoleval juhul aegumistähtaja arvutamisel TsÜS § 147 lg 3. Parkimistingimuste eiramise tõttu väljastatud leppetrahvi nõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg on kolm aastat TsÜS § 146 lg 1 kohaselt. TsMS § 147 lg 3 reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist ja kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-95-08, p 11). Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise nõudega.
26.Puudub vaidlus selles, et hageja on väljastanud 15.07.2019 kostjale leppetrahvi nr 4549000591 nõude summas 35 eurot (dtl 23). Leppetrahvi nõude kohaselt tuleb see tasuda 14 päeva jooksul alates leppetrahvi nõude määramise kuupäevast, so hiljemalt 29.07.2019 (dtl 23).
27.VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
28.Hageja leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 30.07.2019. Seega algas kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kulgema alates 30.07.20219 ning lõppes 30.07.2022. Hageja esitas kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 01.11.2022, so ajal, mil hageja nõue oli aegunud.
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hageja leppetrahvi nõue aegumise tõttu rahuldamata ning põhinõude aegumise tõttu tuleb jätta rahuldamata ka kõrvalnõuded ehk viivise nõuded.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKMÄÄRAMINE
30.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
31.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
32.Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja 15.03.2024 (dtl 113). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulisel esindajal kulud õigusabi osutamiseks aega kokku 4,4 tundi. Kohus on seisukohal, et kõik kostja esindaja toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kostja esindaja tunnitasumäär on 100 eurot (dtl 113), mis on samuti põhjendatud ega ole ülepaisutatud ning see on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega.
33.Kohus määrab kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks, kuid rahuldab kostja taotluse täielikult. Kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks käesolevas tsiviilasjas on 440 eurot (4,4 tundi x 100). Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja menetluskulu (õigusabikulu) kokku 440 eurot.
34.Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab vastava kostja taotluse.
35.TsMS § 178 lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.