Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus Aleksandr Kondrašov 25.04.2024, Tallinn 2-22-7407 H. V. (V.) hagi Tallinna linna (Tallinna Linnakantselei kaudu) vastu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja H. V. (isikukood XXX), määratud esindaja esindajad vandeadvokaat Leino Biin Kostja Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu; registrikood 75014920), lepinguline esindaja I. L. Viimase kohtuistungi aeg 25.03.2024
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata H. V. hagi mõista Tallinna linnalt (Tallinna Linnakantselei kaudu) välja õiglane mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel.
2.Jätta menetluskulud H. V. kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (25.04.2024). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
H. V. (hageja) esitas 18.05.2022 Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kostja vaidles hagile vastu.
2.Harju Maakohus jättis 30.03.2023 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 15.06.2023 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus selgitas hageja, et pooled sõlmisid 01.06.2011 lepingu, mille alusel andis kostja hagejale üürile munitsipaaleluruumi (korteri). Elamu, kus korter asub, on ehitatud äärmiselt halva ehituskvaliteediga. Hageja hakkas enda korteris probleeme juba 2014. aastal tajuma. Korteris oli pidevalt tõmbetuul, mille mõjul tungis korterisse talvel sisse külm õhk, korteris levisid maja teiste korterite toiduvalmistamise lõhnad. Korteri sisekliima ei olnud normaalne. Hageja on korduvalt pöördunud korteri probleemide lahendamise palvetega kostja ja elamu haldaja poole. Hageja kurtis tuuletõmmet juba 27.04.2015 avalduses haldusettevõttele. Probleemid hakkasid lahenema alles 2021. a lõpul, kui kontrolli käigus tuvastas töömees, et hageja köögikubul puudus tagasilöögi klapp, mistõttu võis korteris olla pidevalt külm ning korterisse võisid tungida külmad õhuvoolud ja haisud. Köögikubu vahetati 05.11.2021, mille järel tõmbetuul vähenes. Järgnevalt kontrollis töömees 07.02.2022 ja 08.02.2022 maja väljatõmbeventilaatorite töökiirust. Selgus, et ventilaatorid olid reguleeritud suurele kiirusele, mille tõttu tekkis hageja korteris pidev tuuletõmbus. Töömees vähendas ventilaatorite töökiirust, mille järel tõmbetuul korteris lakkas. Seega sai kostja probleemist teada juba novembris 2015, kuid likvideeris selle alles veebruaris 2021. Hageja leidis, et tema poolt üüritul korteril oli või tekkis oluline puudus 2014. aastal. Korteri üleandmisel ei teavitanud kostja hagejat, et köögikubul puudub tagasilöögi klapp. Tugev tuuletõmbus eluruumis ei ole normaalne ja see on asja oluline puudus, mis takistab eluruumi normaalset kasutamist. Pideva tuuletõmbuse näol on tegemist eluruumi üürilepingule mittevastavusega. Lisaks ei ole kostja pika aja jooksul suutnud puudust tuvastada ja kõrvaldada. Kostja on rikkunud lepingut. Üürilepingu tingimustest võib tuletada üürniku poolse köögikubu hoolduse ja asenduse kohustuse, kuid üürnikule ei saa panna kohustust omada eriteadmisi köögikubu ehituses ja nõuda temalt oskust ja teadmist selle mittekomplektsuse tuvastamiseks. Elamu väljatõmbeventilaatorite reguleerimise kohustust ei saa üürniku kohustuseks teha. Lisaks ei tutvustatud hagejale lepingu sõlmimisel neid tingimusi. Korteris valitsenud pidevast külmast ja tõmbetuulest tekkis hagejal kopsupõletik, äge põiepõletik ja probleemid luustikuga. Elamine külmas ja tõmbetuule meelevallas olevas korteris süvendas hageja haigusi ja tekitas tüsistusi. Kostja põhjustas oma tegevusetusega või paremal juhul asendustegevusega hagejale kannatusi, mis lõpuks rikkus hageja tervise. Hageja avaldas, et kui kostja ei vastuta hagejale tekitatud kahje (kahju) eest lepingu rikkumise tõttu, tugineb hageja deliktile. Kostja põhjustas hagejale õigusvastaselt kahju tekitades hagejale tervisekahjustuse. Kostja põhjustas kahju tegevusetusega, mis seisnes aastate jooksul elamu ja korteri puuduste mittekõrvaldamises. Kostjal lasus käibekohustus anda üürile elamiseks sobiv korter ja tagada eluruumi vastavus seaduse, standardi ja üürilepingu tingimustes sätestatud nõuetele. Kostja on vastavat kohustust rikkunud. Hageja palus mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise. Hageja hinnangul saab õiglaseks hüvitiseks pidada 10 000 eurot, kuid ta palub kohtul määrata õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Hageja ei nõustu, et üürileping ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Arvestades kostja suutmatust kõrvaldada pika aja jooksul korteril esinevat puudust, tuleb kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis välja mõista.
Hageja leidis, et tema nõue ei ole aegunud. Õige ei ole kahju tekkimist 2014. aastaga seostada. Hageja tervise halvenemine on toimunud pika aja jooksul. Selle algust või lõppu ei ole võimalik üheselt määratleda. Hageja õiguste rikkumine oli jätkuv protsess, mis lõppes 2022. a veebruaris.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et ta ei ole üürilepingut rikkunud. Tõendamata on, et alates 2014. aastast on eluruumis olnud tõmbetuul. Hageja tõendamata väidete alusel ei saa väita, et väidetav tõmbetuul oleks kvalifitseeritav ohuna. Asjaolu, et hagejale ei olnud ventilatsioon subjektiivselt meelepärane, ei tähenda, et eluruumil oleks puudus või et see oleks ohtlik. Kostja hinnangul ei olnud temal hageja väidetud puuduse kõrvaldamise kohustust. Üürilepingu kohaselt on üürniku kohustuseks akende võimalik tihendamine ja köögi õhupuhasti hooldus või asendamine. Seega ei saa hageja väita, et köögi õhupuhasti puudus on käsitletav kostja poolse lepingu rikkumisena, sest nimetatud asja hooldamise kohustus lasus hagejal. Hageja on tutvunud kõikide lepingute tingimustega. Sõltumata vastava lepingulise kohustuse puudumisest on kostja haldusettevõtte vahendusel kõrvaldanud kõik üürilepingul esinenud võimalikud puudused mõistliku aja jooksul alates konkreetsest puudusest teada saamisest. Kostja on tuvastanud, et temperatuurid eluruumis on olnud normi piires. Kostja sai teada, et köögikubul puudub või ei tööta tagasilöögiklapp 01.11.2021 ning see parandati 05.11.2021. Seega kõrvaldas kostja puuduse mõistliku aja jooksul. Tõendamata on, et hoone üldine ventilatsioon ei vastanud kehtestatud nõuetele. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaks, et eluruumi ventilatsioon ei vastaks nõuetele. Hageja on kaotanud õiguse korteri puudustele tugineda, sest ta on korduvalt üürilepingut pikendanud ja seega on ta olnud teadlik korteri seisukorrast ja võimalikest puudustest. Igakordselt uut üürilepingut sõlmides on hageja aktsepteerinud korterit sellisena nagu ta on. Hageja ei ole tõendanud tervisekahjustuse tekkimist ning põhjuslikku seost kostja teo või tegevusetuse ning hagejal tekkinud kahju vahel. Hagejal ei ole õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitist lepingu rikkumise tõttu. Pooled sõlmisid üürilepingu ja see ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Kostja ei vastuta hageja ees ka delikti alusel. Kostja ei ole hagejale kahju õigusvastaselt tekitanud. Kostja ei ole käibekohustust rikkunud. Kostja väitis, et kuna hageja sõnul oli ta haige juba 2014. aastal, on hageja nõue aegunud. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud, et pooled sõlmisid 01.06.2011 tähtajalise lepingu, mille alusel andis kostja hagejale üürile munitsipaaleluruumi (I kd, tl 46). Järgmistel aastatel on pooled korduvalt sõlminud korteri uued üürilepingud (I kd, tl 4, tl 4 pöördel, tl 47) ja hageja kasutab eluruumi ka praegu.
6.Hageja selgitas, et alates 2014. aastast on korteris olnud tõmbetuul, mille mõjul on korterisse tunginud sisse külm õhk. Korteri sisekliima ei olnud normaalne. Probleem hakkas lahenema alles
2021. a lõpul, kui kontrolli käigus tuvastas töömees, et korteris asunud köögikubul puudus tagasilöögi klapp, mistõttu võis korteris olla pidevalt külm ning korterisse võisid külmad õhuvoolud tungida. Köögikubu vahetati 05.11.2021, mille järel tõmbetuul vähenes. 2022. a veebruaris vähendas töömees maja väljatõmbeventilaatorite töökiirust, mille järel tõmbetuul korteris lakkas. Korteris valitsenud pidev külm ja tõmbetuul põhjustasid hagejale tervisekahjustuse. Hageja hinnangul vastutab kostja hagejal tekkinud kahju eest ja ta peab hagejale mittevaralise kahju hüvitist maksma.
7.Hageja tugineb oma nõudes lepingu rikkumisele kostja poolt. Alternatiivselt vastutab kostja hageja ees delikti alusel. Esmalt käsitleb kohus kostja vastutust lepingulisel alusel.
8.Hageja heidab kostjale ette lepingu rikkumist kahel alusel. Esiteks rikkus kostja kohustust anda üürnikule üle asja lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja hoida asi selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Teiseks ei tuvastanud ja ei kõrvaldanud kostja puudust mõistliku ajal jooksul.
9.Esmalt käsitleb kohus hageja väidet, et kostja rikkus kohustust anda üürnikule üle asja lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja hoida asi selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.
10.Hageja selgituste järgi võis kostja rikkuda võlaõigusseaduse (VÕS) § 276 lg-t 1, mis sätestab, et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal.
11.Hageja on selgitanud, et talle ebamugavust põhjustanud asjaolu – tõmbetuul, madal temperatuur korteris – oli tingitud hoone halvast ehituskvaliteedist ja sellest, et köögikubul puudus tagasilöögi klapp. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja poolt tajutud mõjutuste põhjuseks on hoone ehituskvaliteet. Kohtule esitatud ehitusregistri andmetel toimus elumaja kasutuselevõtt 2016. a (I kd, tl 151–153) ning Tallinna linna sisekontrolöri 01.04.2020 vastus hagejale tõendab, et hoone on ehitatud vastavalt ehitusprojektile, järgides 2006. a kehtinud nõudeid (tl 203-204). Seega ei saa väita, et hageja poolt korteris tajutud tõmbetuule ja madala temperatuuri põhjuseks oli hoone halb ehituskvaliteet. Vastupidist järeldust ei saa teha ka hageja väitest, et sisekliima paranes oluliselt 2022. a suvel-sügisel teostatud elamu remondi tagajärjel (hageja 26.10.2023 menetlusdokumendi p 3.3 (I kd, tl 147–150). Esiteks ei ole hageja menetlusdokumendis esitatud selgitus käsitletav tõendina tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lg 2 mõttes. Teiseks lakkas hageja väitel tõmbetuul veebruaris 2022 pärast seda, kui töötaja oli vähendanud väljatõmbeventilaatorite töökiirust. Seega ei ole võimalik kindlalt tuvastada seost hoone ehituskvaliteedi ning hageja poolt vaidluse all oleval perioodil tajutud tõmbetuule ja külma vahel.
12.Hageja selgitas, et probleemid hakkasid lahenema alles 2021. a lõpul, kui töömees tuvastas, et hageja köögikubul puudus tagasilöögi klapp. Köögikubu vahetati 05.11.2021, mille järel tõmbetuul vähenes. Järgnevalt kontrollis töömees ning vähendas 07.02.2022 ja 08.02.2022 maja väljatõmbeventilaatorite töökiirust, mille järel tõmbetuul korteris lakkas. Seega võisid hageja tajutud tuuletõmbus ja madal temperatuur toas olla tingitud väljatõmbeventilaatorite töökiirusest ning sellest, et köögikubul puudus tagasilöögi klapp.
13.Kostja esitas majahalduri 05.12.2014 kirja, millest nähtuvalt kaebab hageja alates 22. novembrist, et tal on toas tõmbetuul (tl 198). Seega hakkas hageja negatiivseid mõjutusi hiljemalt sügisel 2014 tajuma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tõmbetuul ja külm oleks hageja korteris esinenud vahetult pärast üürilepingu sõlmimist. Seega ei saa kostjale heita
ette juba üürilepingu sõlmimisel lepingujärgseks kasutamiseks mittesobiva korteri hagejale üleandmist (VÕS § 276 lg 1).
14.Kohtu hinnangul on tõendamata ka see, et kostja on rikkunud kohustust hoida asja lepingu kehtivuse ajal lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis. Kostja esitatud majahalduri 05.12.2014 kiri tõendab, et kostja on reageerinud hageja kaebustele korteris esineva tuuletõmbega seoses. Kirjast nähtub, et 24.09 käis töömees kontrollimas ja sulges hageja vannitoas ventilatsiooniava. Pärast seda hageja kiitis, et väga hea, enam ei ole tõmbetuult. Aga viie päeva pärast hakkas hageja jälle kaebama, et ikka tuul tõmbab tema toas. 01.12 suleti ka trepikoja ventilaator. 04.12 mõõdeti aparaatidega olukorda hageja korteris. Olukord korteris on täiesti normaalne (I kd, tl 198). Kohtule on esitatud 04.12.2014 objekti ülevaatamise akt, millest nähtuvalt on kõik näitajad, sh ventilatsioon, normis (I kd, tl 199, II, tl 3).
15.Hageja on aastatel 2015–2021 esitanud korduvalt kaebusi majahaldurile ja kostjale (I kd, tl 7–14). Kostja on hageja kaebustele reageerinud ning on teostanud korteri kontrolle, mille käigus ei ole kostja puudusi tuvastanud. Kostja esitas Tallinna linna arendusosakonna juhataja 19.03.2020 kirja, millest nähtuvalt laekus Tallinna Linnavaraametile 18.04.2019 Politsei- ja Piirivalveametist kiri, millega teatati, et neile saabunud avalduses on hageja väljendanud rahulolematust korteri sisekliima osas. Linnavaraamet hakkas jälgima, kas probleem on lokaalne või nõuab ehitustehniliste lahenduste kaasajastamist. Amet ei ole tuvastanud puudujääke eluruumide sisekliima kvaliteedis (I kd, tl 200). Kostja esitas Tallinna abilinnapea 02.12.2020 vastuse hagejale, millest nähtuvalt tegi haldusettevõtte haldur 22.10.2020 hageja korteris ülevaatuse ja temperatuuri mõõtmised. Temperatuuri mõõtmise ajal ei tuvastatud akendest ruumi külma õhu sissevoolu. Tuginedes teostatud kontrollile ei tuvastatud hageja korteris eluruumidele mittevastavat temperatuuri (I kd, tl 15).
16.Hageja esitas 01.11.2021 akti, mille järgi kontrollis X AS töömees ventilatsioonisüsteemi. Teostatud tööde aktis on märgitud mh: „Suure tõenäosusega ei sulgu köögikubu tagasilöögi klapp. Köögikubu peaks välja vahetama.“ (I kd, tl 16). 05.11.2021 on X OÜ töömees tuvastanud, et köögikubul tagasilöögiklappi ei olnud üldse, puudus täielikult. Mootor oli ajaga ummistunud, praadimisjääkidest. /..../ Selletõttu võis olla korteris pidevalt külm ja korterisse võisid tungida sisse külmad õhuvoolud ja haisud (I kd, tl 17). Hageja korteris olev köögikubu vahetati välja 05.11.2021 (I kd, tl 18);
17.Kohus möönab, et hageja võis korteris tuuletõmbust ja külma tunda. Need mõjutused vähenesid hageja väitel köögikubu 05.11.2021 vahetamise järel ning lakkasid 08.02.2022 maja väljatõmbeventilaatorite töökiiruse vähendamise järel. Hageja subjektiivne tajumine ei ole aga piisav selleks, et jaatada kostja kohustuse – hoida lepingu kehtivuse ajal asja lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis – rikkumist. Otsustamaks lepingu rikkumise üle tuleb lähtuda objektiivse vaatleja standardist. Kostja esitatud dokumentidega on tõendanud, et ta on reageerinud hageja kaebustele sisekliima osas, ta on viinud läbi hageja korteri sisekliima kontrolle ning kostja ei ole tuvastanud, et hageja korteris esinevad tuuletõmbus või muud sisekliima probleemid, mis takistavad korteri kasutamist. Ka see asjaolu, et hageja on vaidluse all oleva aja jooksul korteris elanud, ta ei kolinud korterist välja ega taotlenud korteri vahetamist, näitab, et hageja väidetud mõjutused ei olnud niivõrd tõsised, mis takistanuks korteris elamist ehk selle eesmärgipärast kasutamist. Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud kohustust hoida lepingu kehtivuse ajal asja lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis.
18.Hageja heitis kostjale ette üürilepingu rikkumist selliselt, et kostja ei ole pika aja jooksul suutnud sisekliima probleemi likvideerida. Mainitud väite juures tugineb hageja sellele, et kostja rikkus VÕS § 279 lg-t 1, mis sätestab, et kui üürileandja käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puudusest või takistusest teab või peab sellest teadma, kuid ei kõrvalda puudust või takistust
mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi, võib üürnik lepingu etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, kui puudus või takistus välistab asja sihtotstarbelise kasutamise või piirab seda olulisel määral.
19.Kohus leiab, et eeltoodud sätte eesmärgiks ei ole kohustada üürileandjat eseme kasutamist takistava puuduse või takistuse kõrvaldama. VÕS § 279 lg 1 annab üürnikule õiguse öelda üürileping üles, kui üürileandja ei kõrvalda puudust või takistust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest või takistusest teada sai või teada saama pidi. Säte ei kaitse üürnikku kahju tekkimise eest olukorras, kus üürileandja ei kõrvalda mõistliku aja jooksul talle üürniku poolt teatavaks tehtud puudust. Kohtu hinnangul näeb VÕS § 276 lg 1 ette üürileandja kohustuse hoida asi lepingu kehtivuse ajal lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja kui üürileandja rikub vastavat kohustust, mille tõttu tekib üürnikul kahju, saab viimasel olla kahju hüvitamise nõue üürileandja vastu. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole VÕS § 276 lgt 1 rikkunud.
20.Isegi juhul, kui VÕS § 279 lg 1 kohustab üürileandjat üürilepingu eseme kasutamist takistava puuduse või takistuse kõrvaldama, ei ole kostja vastavat kohustust rikkunud. Kohus on eelnevat tuvastanud, et kostja on tõendanud, et ta on reageerinud hageja kaebustele sisekliima osas, ta on viinud läbi hageja korteri sisekliima kontrolle ning kostja ei ole tuvastanud, et hageja korteris esinevad tuuletõmbus või muud sisekliima probleemid. Kui kostja sai 01.11.2021 aktist teada, et köögikubu ei ole korras, lasi ta juba 05.11.2021 uue kubu paigaldada. Seega kõrvaldas kostja puuduse mõistliku aja jooksul pärast sellest teadasaamist.
21.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole üürilepingut rikkunud. Kuna lepingu rikkumine ei ole tõendatud, pole vaja poolte väiteid rikkumise tõttu tekkinud kahju, hageja nõude aegumise jne kohta käsitleda. Kohus jätab vastavad väited tähelepanuta.
22.Järgnevalt käsitleb kohus hageja väidet, et kostja vastutab hageja ees delikti alusel. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
23.Asja materjalidest nähtuvalt heidab hageja kostjale ette tervisekahju tekitamisest tegevusetusest (kostja ei ole vaatamata hageja korduvatele kaebustele suutnud pika aja jooksul tuvastada ja kõrvaldada hageja poolt tajutud negatiivsed mõjutused). Seega võib kostja vastutada hageja ees juhul, kui ta on rikkunud käbekohustust. Kohtu hinnangul saab eluruumi üürileandja käibekohustuseks pidada eluruumi kasutusse andmist seisundis, mis on ohutu/ei kahju üürniku tervist; eluruumi perioodilist kontrollimist tuvastamaks, kas tehnosüsteemid töötavad korrektselt ega kujuta endast ohtu üürniku tervisele; kui üürnik on esitanud kaebuse eluruumis valitsevate ebarahuldavate tingimuste kohta, peaks üürileandja reageerima kaebusele mõistliku ajal jooksul ning võtma tarvitusele mõislikud meetmed, et välja selgitada ruumi ebarahuldavate tingimuste põhjus; pärast tehnilise probleemi põhjuse väljaselgitamist peaks üürileandja selle mõistliku aja jooksul kõrvaldama.
24.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja hakkas negatiivseid mõjutusi hiljemalt sügisel 2014 tajuma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et tõmbetuul ja külm oleks hageja korteris esinenud vahetult pärast üürilepingu sõlmimist. Seega andis kostja lepingu sõlmise järel hagejale üle asja, mille puhul ei esinenud hageja väidetud mõjutusi ehk ese oli üürniku jaoks ohutu. Kohus on eelnevat tuvastanud, et kostja on tõendanud, et ta on reageerinud alates 2014. aastast laekuma hakanud hageja kaebustele sisekliima osas, ta on viinud läbi hageja korteri sisekliima
kontrolle ning kostja ei ole tuvastanud, et hageja korteris esinevad tuuletõmbus või muud sisekliima probleemid. Asja materjalide järgi on kostja reageerinud hageja kaebustele mõistliku aja jooksul. Kui kostja sai 01.11.2021 aktist teada, et köögikubu ei ole korras, lasi ta juba 05.11.2021 uue kubu paigaldada. Seega kõrvaldas kostja puuduse mõistliku aja jooksul pärast sellest teadasaamist. Kohtu hinnangul on kostja täitnud käibekohustuse nõuetekohaselt ja talle ei saa kohustuse rikkumist ette heita. Kuna kostja ei ole käibekohustust rikkunud, ei vastuta tema hageja ees delikti alusel. Järelikult puudub vajadus hinnata poolte väiteid selle kohta, kas kostja on põhjustanud hagejale tervisekahjustuse, kas esineb põhjuslik seos kostja tegevusetuse ja hagejal tekkinud kahju vastu, hageja nõude aegumine jne. Kohus jätab vastavad väited tähelepanuta.
25.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole üürilepingut rikkunud. Alternatiivselt ei vastuta kostja hageja ees delikti alusel. Kohus jätab hagi rahuldamata.
26.Hagi jääb rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal ei ole kulusid tekkinud (25.03.2024 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:03:45 (II kd, tl 17-18). Kohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
27.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.