(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2023, Tallinn Kohtuasja number
2-22-7407
Kohtuasi
XXi hagi Tallinna linna vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. märtsi 2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XXi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant, maakohtus hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxx); temale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin OÜ) Vastustaja, maakohtus kostja: Tallinna linn, tema lepinguline esindaja: Kent Märjamaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta XXi apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 30. märtsi 2023 otsuse peale menetlusse.
2.Lahendada apellatsioonkaebus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2023 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Tallinna linna (kostja) vastu paludes kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu poolt määratavas summas. Hagiavalduse kohaselt on hageja 01.06.2011 sõlmitud üürilepingu alusel Tallinnas, Xxxxxxxx xx-xx asuva munitsipaaleluruumi (korteri) üürnik. Xxxxxxxx xx elamu on ehitatud äärmiselt halva ehituskvaliteediga, nende ekspluatatsiooni käigus on elanike sõnul tekkinud lugematuid probleeme kütte, ventilatsiooni ja kanalisatsiooniga. Ei elamute varasem haldaja Yyyyyyyyyye OÜ, ega nüüdne haldaja OÜ Kkkkkkkkk ei ole puudusi ehitistes mõistlikul viisil ja mõistliku ajaga kõrvaldanud. Üürnikel on jätkuvalt probleemid eluruumide sisekliimaga, mis omakorda tekitab nii ebamugavust kui ka mõjutab elanike tervist. Probleemid hageja korteris said alguse või hageja hakkas neid tajuma 2014. Korteris oli pidevalt tõmbetuul. Tõmbetuule mõjul tungis korterisse talvel sisse külm õhk. Korteri sisekliima ei olnud normaalne. Elamu ei ole ehitatud nõuetekohaselt, sest tõmbetuul saab tekkida kas mittenõuetekohaselt ehitatud välispiiretest, ebatihedatest akendest/ustest või reguleerimata sundventilatsioonist. Pidevast külmast ja tõmbetuulest tekkis hagejal kopsupõletik ja äge põiepõletik. Elamine külmas ja tõmbetuulte meelevallas olevas korteris süvendas hageja haigusi ja tal tekkisid tüsistused. Hageja tervis on halvenenud piirini, kus ta enam eluruumist väljas ei käi. Hageja on seisukohal, et halva sisekliimaga ja pideva tuuletõmbega korteris elamine on tema tervisele mõjunud laastavalt. Aastate jooksul on hageja pöördunud probleemide lahendamise palvega lugematu arv kordi küll kostja, kui elamu omaniku poole, küll kostjaga sõlmitud halduslepingu alusel elamut haldava OÜ Kkkkkkkkk ja haldusfirma Yyyyyyyyyye OÜ poole. Elamu sisekliima parandamiseks mõõdeti korteri õhu- ja seinte temperatuuri, tihendati akende ümbrust ja vahetati välisukse tihend, kuid tõmbetuul korteris jäi kestma. Lahenema hakkasid hageja eluruumi sisekliima probleemid alles 2021 lõpul, kui 05.11.2021 vahetati köögikubu, misjärel tõmbetuul vähenes. Samuti kontrolliti maja väljatõmbe ventilaatorite tööd ja vähenes ventilaatorite töökiirus. Peale ventilaatorite töökiiruse vähendamist normaalne õhuvahetus toimin, tõmbetuul korteris lakkas. Hageja leiab, et üürileandja oma tegevusetusega või paremal juhul asendustegevusega (toatemperatuuri mõõtmisega) põhjustas hagejale kaheksa aasta jooksul kannatusi, mis lõpuks rikkus hageja tervise. Hageja leiab, et kostja on kohustatud talle hüvitama oma tegevusetusega tekitatud kannatused ja mittevaralise kahju. Hageja leiab, et õiglase kahju hüvitiseks oleks 10 000 eurot, kuid palub kohtul kindaks määrata õiglase hüvitise määr vastavalt kohtu äranägemisele. Kostja vastuväited
2.Kostja oma vastuses hagiavaldusele palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb kõigile esitatud nõuetele vastu. Hageja nõue on lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevalt välistatud VÕS § 134 lg-st 1 tulenevalt, kuna käesoleval juhul on hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping ning hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Poolte vahel sõlmitud üürileping ei ole suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning seega on mittevaralise kahju hüvitamise nõue välistatud. Kostja ei ole rikkunud ühtegi lepingulist kohustust. Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määrusega nr 38 kehtestatud „Tervikuna tallinna linna omandis
olevas elamus asuva munitsipaaleluruumi üürilepingu tingimused“ (edaspidi üürileping üldtingimused) p 10.1 kohaselt on üürniku kohustuseks eluruumi hooldamisel on eluruumi akende ja rõduuste tihendamine (p 10.1.8) ning p 10.1.12 kohaselt ventilatsiooni järgmiste osade hooldus ja asendamine: korterisisesed ventilaatorid, õhupuhastid ja nende filtrid ja ventilatsiooniklappide ja restide puhastamine (üldtingimuste p 10.1.12.1-10.1.12.2). Seega on lepingu kohaselt hageja kohustuseks nii akende võimalik tihendamine kui ka köögi õhupuhasti hooldus või asendamine. Hagejal puudus seega alus väitmaks, et köögi õhupuhasti puudus on käsitletav kostja poolse lepingu rikkumisena, sest nimetatud asja hooldamise kohustus lasus hagejal endal. Sõltumata vastava lepingulise kohustuse puudumisest on kostja (haldusettevõtte vahendusel) kõrvaldanud kõik üürilepingul esinenud võimalikud puudused mõistliku aja jooksul alates konkreetsest puudusest teada saamisest, kuigi see ei olnud lepingu järgi kostja kohustus. Hageja ei ole tõendanud, et tingimused üüritavas eluruumis ei vastaks nõuetele. Kostja ei ole üürileandjana ühtegi lepingulist kohustust rikkunud ning ka sellest tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Samuti ei ole hageja tõendanud mittevaralise kahju tekkimist ja põhjuslikku seost. Isegi kui eeldada hagejal tervisekahjustuse olemasolu (mida käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud), ei ole hageja tõendanud ka seda, et see tervisekahjustus on tingitud ainuüksi ja justnimelt üürilepingu eseme väidetavast puudusest, mille eest vastutab kostja. Maakohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt nõuab hageja kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et kostja on poolte vahel sõlmitud üürilepingut rikkunud, kuna hageja poolt üüritud korteris oli liiga suur tõmbetuul, mistõttu tekkisid hagejal terviseprobleemid. Kostja vaidleb hageja hagile vastu ning leiab, et kuna poolte vahel sõlmitud üürileping ei olnud suunatud mittevaralise huvi järgmisele, on mittevaralise kahju hüvitamise nõue välistatud. Samuti leiab kostja, et kostja ei ole lepingut rikkunud ning hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist ja põhjuslikku seost.
4.Kohtu hinnangul ei olnud poolte vahel sõlmitud üürilepingust tuleneva kohustuse eesmärgiks kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest, samuti ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud ning et kostja sai aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud kaebused ei tõenda, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Samuti ei ole hageja kohtu hinnangul tõendanud, et tingimused (sh ventilatsioon) kostja üüritavas eluruumis ei vastaks nõuetele, millest tulenevalt oleks hagejal tekkinud kahju. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik 6.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Harju Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 8.TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohus ei ole otsust seaduse kohaselt
olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohus leidis põhjendatult, et VÕS § 134 lg 1 järgi võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kuna tavapärase käibetehingu rikkumise korral mittevaralise kahju nõue välistatud, sest selline leping ei ole üldjuhul suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Poolte sõlmitud üürilepingust tuleneva kostja kohustuse eesmärgiks ei olnud kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest, siis ei ole VÕS § 134 lg 1 asjas kohaldatav.
10.Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus on jätnud nõuetekohaselt läbi viimata eelmenetluse, rikkudes sellega TsMS § 392 lg 1 p-des 1–41 sätestatud nõudeid.
11.Hageja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist, väites, et mittevaraline kahju tekkis temale seetõttu, et kostja tegevuse või tegevusetuse tulemusena halvenes tema tervis. Kuigi hageja tugines oma nõude õigusliku alusena sisuliselt sellele, et kostja on lepingut rikkunud, mistõttu hagejal tekkis tervisekahjustus, tuli maakohtul asja lahendamisel kontrollida hagi rahuldamise võimalusi kõigil õiguslikel alustel, mis on esitatud asjaoludel võimalik, ja seda sõltumata poolte seisukohtadest õigusküsimustes (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause). 12.VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei saa lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist kahju õigusvastase tekitamise sätete (VÕS § 1043 jj) alusel nõuda. Erandina saab vaatamata lepingu rikkumisele VÕS § 1044 lg-te 2 ja 3 kohaselt kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui tekkinud kahju ärahoidmine ei olnud rikutud lepingulise kohustuse eesmärk VÕS § 127 lg 2 mõttes või kui lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena põhjustati isiku surm, tekitati isikule kehavigastus või tervisekahju.
13.Maakohus ei ole hageja nõude põhjendatust deliktinormide alusel kontrollinud. Kuna kohus ei tohi pooli ka õiguskäsitlusega põhimõtteliselt üllatada, peab ta üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4; Riigikohtu 4. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-2911, p 12; 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 27; 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11, p 40; 29. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-12, p 12;
3.detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-14, p 11; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14, p 12). Asjast nähtuvalt ei ole maakohus selgitamiskohustust täitnud ning on jätnud olulises osas eelmenetluse ülesanded täitmata. TsMS § 392 lg 1 p-de 1–4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja lisaks nõuetele menetlusosaliste seisukohad esitatud nõuete suhtes; menetlusosaliste taotlused; menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 351 lg 1 alusel arutab kohus menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. TsMS § 351 lg 2 järgi võimaldab kohus pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Kohus peab selgitama pooltele, milline on hageja ja kostja tõendamiskoormis esitatud nõuetest ja vastuväidetest tulenevalt, samuti millised on nõude ja vastuväite kohaldamise eeldused. 14.Otsuse saab kohus teha TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis. Asi on lahendi tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438 lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Käesolevast
asjast nähtuvalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus selgitanud välja kõiki vajalikke asjaolusid, et kohtul oleks olnud võimalik asjas otsust teha. 15.Kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust, siis tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, kuivõrd ringkonnakohtul ei ole võimalik ise asja sisuliselt lahendada olukorras, kus maakohus ei ole asja sisuliselt läbi vaadanud. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 16.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hageja mittevaralise kahju nõude lahendamiseks hinnata, kas esinevad deliktilise üldvastutuse eeldused, ning otsustada sellest tulenevalt hageja nõude põhjendatuse üle. Kolleegium selgitab lisaks, et VÕS § 134 lg 2 sätestab isikuõiguste rikkumise korral, sh tervise kahjustamise korral mittevaralise kahju hüvitamisele piirangud. Seejuures on viidatud sättes märgitud rikkumise raskuse tõendamine kahjustatud isiku kohustuseks. 17.Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada.