OÜ EKOVIR hagi M. M. vastu 44 544, 47 euro ja ja lisanduva viivise nõudes.
Hagihind
49 797, 35 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
15. märts 2024.a
Menetlusosalised
Hageja:
(OÜ EKOVIR, registrikood 10548331)
Hageja lepingulised esindajad:
Vandeadvokaat Paul Keres Vandeadvokaadi abi Aleksander Muru (Advokaadibüroo LEVIN OÜ; asukoht: Maakri 19/1, 10145 Tallinn; e-post: [email protected])
Kostja:
M. M. (isikukood XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX)
Kostja lepingulised esindajad:
Vandeadvokaat Margus Kiir, Vandeadvokaat Allan Valk (JeweLex Advokaadibüroo OÜ, asukoht: Keskväljak 4, Jõhvi; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ EKOVIR hagi M. M. vastu rahuldamata.
Poolte menetluskulud jätta OÜ EKOVIR kanda.
2.1 Välja mõista OÜ-lt EKOVIR kostja M. M. kasuks kostja menetluskulude katteks 4437 (neli tuhat nelisada kolmkümmend seitse) eurot. 2.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I OÜ EKOVIR HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ EKOVIR nõuab 21.08.2023.a. Viru Maakohtule esitatud hagis M. M.lt 43 774 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 770,47 euro ning lisanduva viivise (alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ EKOVIR ja M. M. 21.04.2022.a. laenulepingu, mille kohaselt andis OÜ EKOVIR kostjale laenu 25 000 eurot tagastamise tähtajaga 30.04.2027.a. (laenulepingu p 2.1) 25.08.2022.a. laenulepingu muudatuse, mille kohaselt andis EKOVIR kostjale laenu 60 000 eurot ning laenu üleandmine toimus kostja nõudel (lepingu p 1.2). Laenulepingule ja selle muudatusele kirjutas OÜ EKOVIR nimel alla I.S. (hageja juhatuse liige kuni 28.12.2022). 09.06.2023.a. esitas hageja kostjale tühistamisavalduse, millega tühistas 21.04.2022.a. sõlmitud ja 25.08.2022.a. muudetud laenulepingud. Ühtlasi saatis hageja kostjale nõudekirja, milles palus 43 000 euro tagastamist hiljemalt 26.06.2023.a. Kostja hageja nõuet ei täitnud. Hageja kandis tühistamisavalduse ning nõudekirja koostamisega kohtueelset õigusabikulu 774 eurot.
3.Hageja leiab, et 21.04.2022.a. sõlmitud ja 25.08.2022.a. muudetud on leping kehtetud, sest see on vastavalt seadusele tühistatud. Hageja hinnangul esinesid kõik TsÜS § 131 lg 1 esimeses lauses kirjeldatud eeldused ning tehing tühistati TsÜS § 131 lg 3 nimetatud tähtaja jooksul. 3.1 Hageja on seisukohal, et laenulepingu sõlmimisel M. M.ga rikkus hageja juhatuse liige I. S. esindamise aluseks olevast õigussuhtest (juhatuse liikme ametisuhtest) tulenevaid kohustusi ja tegi hageja huvidega vastuolus oleva tehingu. Juhatuse liikme ametisuhtest tulenevad juhatuse liikmele eelkõige: -ÄS § 187 lg 1 tulenev hoolsuskohustus ning -TsÜS § 36 tulenev lojaalsuskohustus. Hoolsuskohustus hõlmab muuhulgas VÕS § 620 lg 2 tulenevat juhatuse liikme kohustust tegutseda ühingu jaoks parima kasuga. Lojaalsuskohustus tähendab kohustust tegutseda ühingu huvides.
I. S. rikkus neid kohustusi tehes kostjaga tehingu, milles sisuks oli laenu andmine turutingimustest oluliselt soodsamatel tingimustel. Kostjale antud laen oli oluliselt soodsam intressitingimuste osas - laenulepingus kokkulepitud 2% intressimäär oli laenulepingu sõlmimise hetkel ja on ka praegu enam kui 6 korda väiksem Eesti turul pakutavate tarbimislaenude keskmisest intressimäärast (12,59% 2022.a. aprillis, 12,81% 2023.a juunis). Kostjale antud laen oli oluliselt soodsam tagatiste osas. Laenulepinguga ei ole sisuliselt tagatises kokku lepitud. Lepingu p 4.1 juurde märgitud tingimus, mille järgi vastutas kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, ei ole oma sisult tagatiskokkulepe. Tehingu tegemine juhatuse liikme kohustusi rikkudes tähendab lojaalsus- ja hoolsuskohustuse sisu arvestades ühtlasi seda, et laenuleping on vastuolus hageja huvidega. Hageja kui äriühingu huvi on oma tegevuses kasu teenida ning turutingimustest oluliselt soodsamalt tehtud tehing on sellise huviga vastuolus. 3.2 Hageja hinnangul pidi kostja teadma, et laenulepingut sõlmides rikkus I. S. juhatuse liikme kohustusi, eriti arvestades, et laenulepingu sõlmimise ajal töötas kostja tegevdirektori ametikohal, kuulus hageja organisatsiooni. Kostja pidi teadma, et laenulepingu tingimused on turul (nt pankade) pakutavast oluliselt soodsamad, mistõttu ei teeni laenuleping hageja huve, vaid kostja isiklikke huve. 3.3 Hageja on seisukohal, et lepingu ja selle muudatuste tühistamisel on järgitud TsÜS § 131 lg 3 tulenevat 6 kuu pikkust tähtaega. Aega, mil hageja sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehingu tühistamiseks, saab hageja arvates juhatuse liikme kohustuste rikkumise puhul hakata lugema hetkest, mil lõpeb ametisuhe juhatuse liikmega, kes tegi ühingu huvidega vastuolus oleva tehingu. Kohustusi üle võtval juhatuse liikmel on siis võimalus saada teada eelmise juhatuse liikme toimingutest ja tehingutest. I. S. oli juhatuse liige kuni 28.12.2022.a. 6 kuu pikkune tähtaeg möödus seega 28.06.2023.a. Tühistamisavaldus esitati 09.06.2023.a. ehk tähtaegselt.
4.Laenuleping on tühistatud vastavalt seadusele ning TsÜS § 90 lg 1 3. lause kohaselt algusest peale kehtetu. Tulenevalt TsÜS § 90 lg 2 on hagejal tekkinud kostja vastu üleantud rahasumma tagastamise nõue. Üleantu tuleb tagastada vastavat alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1028 lg 1, § 1032 lg 1) ning tagastamisele kuulub 43 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis Hageja andis 09.06.2023.a nõudekirjas kostjale nõude täitmiseks tähtaja kuni 26.06.2023.a, mistõttu saab tulenevalt VÕS § 82 lg 7 tulenevalt väita, et hageja põhinõue muutus sissenõutavaks 27.06.2023.a. Viivisemääraks on VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud viivisemäär ning seisuga 21.08.2023.a (st hagi esitamise ajaks) on sissenõutavaks muutunud viivis 770,47 eurot. viivis vastavalt TsMS § 367 alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Hageja kahju hüvitamise nõue M. M. vastu seisneb kohtueelsete õigusabikulude hüvitamises (nõude õiguslik alus VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5). Hageja hinnangul on kahju hüvitamise üldised eeldused täidetud: asjassepuutuv kostja tegu oli teadlikult hageja huvidega vastuolus oleva laenulepingu sõlmimine, millega kostja rikkus hageja omandit, hageja võttis ja täitis kohustuse anda kostjale üle rahasumma. Omandi rikkumine on VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi õigusvastane;
hagejale on tekkinud kahju – õigusabikulud; kostja teo ja hagejale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos – kui kostja ei oleks lepingut sõlminud, ei oleks hagejal tekkinud vajadust hankida õigusteenust ja selle eest kanda kulu (so kulu, mis puudutasid tehingu tühistamise avalduse ja nõudekirja koostamist); kostja on kahju tekitamises süüdi. Tulenevalt VÕS § 1050 lg 1 oli kostja vähemalt raskelt hooletu, ta pidi olema teadlik, et sõlmib hageja huvidega vastuolus oleva tehingu. Kostja vastutab hagejale tekkinud kohtueelsete õigusabikulude eest. Kohtueelsed õigusabikulud on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Tühistamisavalduse esitamine oli käesoleval vajalik kohtuväline toiming. Hageja on seisukohal, et õigusabi, millega seoses on hageja kulu kandnud, on olnud mõistlik ja vajalik ning seega on vastavad kulud hüvitatavad. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista ka õigusabikuludelt (774 eurolt) arvestatud viivise vastavalt TsMS § 367, so alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja sealt edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. 6.1 30.10.2023.a. esitatud seisukohas märgib hageja, et kuigi kostja selgitas, et hagejaga seotud äriühingutel on olnud tavapäraseks kombeks abistada töötajaid laenuandmisega, ei saa hageja hinnangul sellest järeldada, et kostjaga sõlmitud laenuleping tehti hageja huvides. Eeldades, et ebasoodsatel tingimustel tehinguid on töötajatega eelnevalt veelgi sõlmitud, on see tõestuseks üksnes sellele, et hageja huvidega vastuolus olevaid tehinguid on N. O. korraldusel sõlmitud mitmeid kordi. Rikkumist ei saa lugeda olematuks üksnes põhjusel, et õigusvastasel viisil on käitutud korduvalt ja süstemaatiliselt. Juhatuse liikme ametikohustused tulenevad seadusest ning neist ei saa kõrvale kalduda põhjendusega, et soodsat laenu vajab ühingu töötaja. Ühingu huvide vastast käitumist ehk juhatuse liikmel lasuvate kohustuste rikkumist ei saa vabandada sellega, et tehingu(te) tegemiseks oli ainuosaniku vastav korraldus. Kostja väitel leppis ta laenu andmises tegelikult kokku hoopis N.O. . Sellest saab järeldada, et hageja huvidega vastuolus oleva laenulepingu sõlmimiseks sai I. S. korralduse N. O.lt. Juhatuse liikme kohustuseks on alati tegutseda lähtuvalt ühingu huvidest, st sõlmida tehinguid alati lähtuvalt ühingu huvidest, seda sõltumata sellest, mis on ainuosaniku tahe. Osaniku otsustust, mis on ühingu huvidega vastuolus, juhatuse liige täita ei tohi. Selle täitmisel rikub ta oma ametikohustusi (ei tegutse korraliku ettevõtja hoolsusega) ja võib tekitada ühingule kahju, mille eest ta vastutab (ÄS § 187 lg-d 1 ja 2). Sellele, et juhatuse liige ei tohi täita taolist osanike otsust (selle täitmist ei saa nõuda), viitab muuhulgas ÄS § 178 lg 3, mis annab osanike otsuse kehtetuks tunnistamise nõudmise õiguse ka juhatuse liikmele, kui sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus. Asjakohatud on kostja väited, et laenulepingu sõlmimine oli hageja huvidega kooskõlas, sest hageja käive oli 2022. a. 6 678 915 eurot ja seega oli tegemist mahuka ja vastutusrikka ametikohaga, mis õigustas kostja tööle võtmist ja soodustamist. Kostja sisuliselt tööd ei teinud. Kostja võeti hagejasse tööle N. O. korraldusel. See oli N. O. soov, kuna kostja oli N. O. armuke. Seega saab järeldada, et kostja võeti hagejasse tööle üksnes seetõttu, et N. O. saaks kostjale hageja kaudu hüvesid pakkuda. Umbes alates ajast, mil kostjale anti laenu ja ka täna on hageja majanduslik seisund keeruline. Näiteks tõendab seda tõik, et hagejal on üle miljoni euro suurune maksuvõlg. Põhjus, miks hageja majanduslik seisund on täna kehv, seisneb selles, et ajal, mil ühingu ainuosanik oli veel N. O. (kes juhtis faktiliselt kogu ühingu tegevust), ei lähtutud ühingu juhtimisel ainult ühingu huvidest, vaid oma enda erahuvidest. Ühingu tegevus toimus vastavalt N. O. korraldustele. Viide äriühingu kogumishoiuse intressimäärale („keskmiselt 1.8% aastas, so 2022.a oli see veel väiksem“) on asjakohatu. Selle hindamisel, kas kostjale antud laen anti turutingimustel või mitte,
tuleb võrrelda sarnaseid turul pakutavaid tooteid. Hageja hinnangul viitab laenulepingu sisu ja summa sellele, et kostjale anti laenu igapäevaks tarbimiseks. Sellest tulenevalt on kostjaga sõlmitud laenulepingu tingimusi asjakohane võrrelda turul pakutavate tarbimislaenude tingimustega. Kuna Eestis oli 2022. aasta aprilli seisuga tarbimislaenude keskmine intressimäär 12,59% ja nt 2023. a juunis 12,81%, saab väita, et kostjale antud laen intressimääraga 2% aastas oli turutingimustest oluliselt (intressimäära osas enam kui 6 korda) soodsam. Eksitav on väide, nagu hageja raha hoitakse pangakontol. Kuidagi ei saa arvata, et kostjale laenuna antud summa oleks lihtsalt seisnud hageja pangakontol, kui seda ei oleks kostjale antud. Võib eeldada, et rahasummat oleks kasutatud mistahes hageja kohustuse täitmiseks ja see oleks olnud ühingu huvides. Sellest, et TuMS § 48 lg 4 p 6 järgi ei loeta erisoodustuseks laenu andmist turutingimustest madalama intressimääraga, kui intress on selle maksmise hetkel vähemalt kahekordne VÕS § 94 lg-s 2 sätestatud intressimäär, ei saa teha järeldust, nagu turutingimustest soodsama laenu andmine oleks ühingu huvides. Erisoodustus on maksuõiguslik kategooria ja küsimusest, kas hageja peab kostjale antud laenu pealt tasuma tulumaksu, sest laenu andmine on erisoodustus, ei saa teha järeldust selle kohta, kas laenu andmine oli ühingu huvidega kooskõlas või mitte. Lisaks tundub, et kostja on TuMS § 48 lg 4 p-i 6 valesti mõistnud. Juhul kui kostjaga sõlmitud laenuleping kehtib, peab hageja TuMS § 48 lg-st 1 tulenevalt ilmselt maksma tulumaksu. Teisisõnu, kostjale antud laenu puhul on tegemist erisoodustusega. TuMS § 48 lg 4 punktis 6 tulenevalt ei ole laenu andmine töötajale erisoodustus siis, kui selle laenu intress on intressi maksmise hetkel vähemalt kahekordne VÕS § 94 lg-s 2 viimati avaldatud intressimäär (ehk euribor). Seega teistpidi: laenu andmine töötajale on erisoodustus siis, kui selle laenu intress on intressi maksmise hetkel väiksem kui kahekordne euribor. Arvestades hetke euribori (26.10.2023 seisuga oli 6-kuu euribor 4,105%, loetakse täna töötajale laenu andmine erisoodustuseks siis, kui täna peaks töötaja maksma intressi, mille määr on väiksem kui 8,21%. Kui kostja tasuks täna intressi ära, oleks tegemist erisoodustusega, sest tema peab laenulepingu järgi tasuma intressi, mille määr on 2%. Kostja peab laenulepingu järgi intressi tasuma ühe maksena hiljemalt 30.04.2027. Kui ta tasub intressi selle tasumise tähtpäeval (30.04.2027), ei saa talle antud laenu lugeda erisoodustuseks üksnes juhul, kui euribor on sel hetkel kuni 1%. Arvestades hetke euribori ja selle prognoose on kaheldav, et see 2027. a aprilli lõpuks nii madala taseme uuesti saavutab. Kindlasti ei saa praegu kindlalt väita, et hagejale ei teki kostjaga sõlmitud laenulepingu tingimuste juures tulumaksu tasumise kohustust. Eeldades, et leping kehtib (mida hageja hinnangul ei esine, sest see on põhjendatult tühistatud), tekib hagejal ilmselt tulumaksu tasumise kohustus. Euribor ehk VÕS § 94 lg 2 järgi Eesti panga poolt avaldatud intressimäär ei ole Eesti tarbimislaenude keskmine intressimäär, sest turuhind sõltub eelkõige pankade määratud intressist ja majandusest. Peamine raha ringlusse andja on keskpank, kes määrab oma emiteeritavale valuutale intressimäära, mis on baasmääraks keskpangast laenu võtvatele asutustele. Kostjaga sõlmitud laenulepingu intressimäära võrdlus üksnes euriboriga ei võimalda midagi järeldada selle kohta, kas tehing tehti turutingimustel või mitte. Kostja viitele eluasemelaenude intressimääradele, märgib hageja, et eluasemelaenu andmise piirmäärad ja maksimaalne laenutähtaja määrus (RT I, 16.12.2014, 17) sätestab, et eluasemelaen on “füüsilisest isikust laenusaajale antav hüpoteegiga tagatud laen, mille sihtotstarve on Eestis asuva eluaseme ostmine, püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine või renoveerimine.“ Kostja ei ole tõendanud, et saadud laenu on ta kasutanud eeltoodud eesmärkidel. Samuti nähtub laenulepingust, et laenu ei taga hüpoteek. Sellest tulenevalt ei ole alust võrrelda kostjale antud laenu tingimusi eluasemelaenu turutingimustega. Hageja on seisukohal, et kohane on võrdlus tarbimislaenu tingimustega.
6.2 Kostja teadmise osas (et I. S. rikkus oma kohustusi) jääb hageja hagiavalduses esitatu juurde. Kostja teadmisele viitab hageja hinnangul ka kostja vastuses kirjeldatu, et kostja pöördus laenu saamiseks N. O. poole. Arvestades, et kostja ja N. O. olid armukesed ja kostja võeti N. O. korraldusel tööle, et kostjale oleks hageja kaudu võimalik hüvesid anda, pidi kostja teadma, et talle anti laenu soodsalt ehk oluliselt parematel tingimustel nendest, mida kostja oleks saanud näiteks laenu taotlemisel pangast. Tehingu tühistamise õiguse tekkimise eeldus, s.o et tehingu teine pool teadis või pidi tehingu tegemise ajal esindaja kohustuste rikkumisest teadma, on eelkõige täidetud nn kollusiooni puhul, st siis, kui esindaja ning tehingu teine poolt tegutsevad ühiselt ning kooskõlastatult esindatava huvide kahjustamise või tema arvel õigustamatu eelise saamise eesmärgil. Kostja pidi teadma, et I. S. andis hageja nimel laenu seepärast, et N. O. sellise korralduse I. S.ile andis ja kostja pidi teadma, et N. O. korraldusel anti talle laenu soodsalt ehk mitte ühingu huvides, vaid tema ja N. O. isiklikes huvides. 6.3 Kostja väidete kohaselt on tühistamisavaldus esitatud mõistlikku tähtaega ületades, sest juriidilise organi teadmine omistatakse juriidilisele isikule ning asjaolu, et hilisemalt organi liikmed muutuvad, ei elimineeri juriidilisele isikule omistatud teadmist. Hageja sellise käsitlusega ei nõustu. Hageja hinnangul ei saa juriidilise isiku organi liikme teadmist lugeda (nt tulenevalt TsÜS § 31 lgst 5) juriidilise isiku teadmiseks, kui selline organi liige (juhataja või osanik) tegutseb ühingu huvide vastaselt, eriti, kui sellised organi liikmed tegutsevad pahauskselt (teadlikult või raskest hooletusest) ühingu huvide vastaselt (nagu praegusel juhul). Juriidilise isiku saab tema huvide vastasest tegevusest (tehingust) lugeda teadasaanuks siis, kui sellest saab teada organi liige, kes ei tegutse ühingu suhtes pahauskselt. I. S. oli hageja juhatuse liige kuni 28.12.2022. On mõistlikult eeldatav, et ametikohustuste üleandmisel viib vana juhatuse liige uue liikme ühingu tegevusega kurssi. Sellest lähtuvalt saab lugeda, et uus juhatuse liige saab või peab ühingu huvide vastasest tegutsemisest teada saama kõige varem päeval, mil ta sai organi liikmeks. Sellest tulenevalt saab lugeda, et hageja uus juhatuse liige sai laenulepingu olemasolust ja selle vastuolust hageja huvidega teada 28.12.2022 ning 6 kuu pikkune tähtaeg (TsÜS § 131 lg 3) möödus seega 28.06.2023. Asjaolu, et laenuleping ja selle lisa sõlmiti N. O. nõusolekul, teadmisel ja tema poolt määratud tingimustel ei oma ühingu teadasaamise osas tähtsust, sest N. O. tegutses teadlikult ühingu huvide vastaselt. Sellest tulenevalt ei saa tema teadmist ja tegevust lugeda hageja teadmiseks ja tegevuseks. 6.4 Kostja väidab, et hagiavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja sellega ei nõustu. Kostja ja N. O. koos tegutsemise tulemusena on kostja hageja arvelt rikastunud, seda nii läbi soodsa laenulepingu, aga ka muude hüvede. Näiteks maksti kostjale ajal, mil ta oli hageja juurde tööle vormistatud, alusetult kõrget palka. Samas sisuliselt kostja tööd üldse ei teinud. Sellele, et kostja oli nö tööle vormistatud, viitab muuhulgas igakuiste töötasude ebaregulaarsus. 20.04.2022 sõlmitud töölepingu järgi oli kostja netotöötasuks 2500 eurot. Tegelikult maksti kostjale juba alates 2021. aasta suvest ja 2021. aastal maksti kostjale korduvalt välja 4500 eurot. 2022. aastal esimesel kolmel kuul ei tasutud kostjale midagi. Alates 20.04.2022 töölepingu sõlmimisest maksti kostjale summasid vahemikus 1000 – 6000 eurot. Jaanuaris 2023 tehtud lõpparve summas 6638,90 eurot sisaldas koondamishüvitist ja hüvitist kasutamata puhkuste eest. Lõpparvega tasutud hüvitised kujunesid suureks seetõttu, et kostjale maksti eelnevate perioodide eest välja põhjendamatult suuri summasid. Kostja väited ebasobivate töötajate vallandamise, kostja alandamise jms kohta on paljasõnalised ja väärad.
6.5 Hageja majanduslik olukord keeruline. Keerulise majandusliku olukorra leevendamiseks asus hageja muuhulgas tööd ümber korraldama. Selleks koondati töötajaid. Ka kostja koondati. Kostja vaidlustas selle, kuid edutult. 14.03.2023 otsusega jättis töövaidluskomisjon kostja töövaidlusavalduse täies ulatuses rahuldamata. Töövaidluskomisjon leidis, et kostja sõlmitud töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel oli õiguspärane. Kostja nõudis ka mittevaralise kahju hüvitamist. Töövaidluskomisjon jättis nõude rahuldamata
7.Lõppseisukohtades jäi hageja oma nõude ja varasemate seisukohtade uurde. Hageja leiab, et tõendatud on kõikide TsÜS § 131 lg-s 1 kirjeldatud eelduste esinemine, samuti asjaolu, et tehing sai tühistatud TsÜS § 131 lg-s 3 kirjeldatud tähtaja jooksul. Hageja seaduslik esindaja tegi hageja nimel tehingu. Vaidluse all ei ole asjaolu, et laenulepingu alusel anti kostjale üle 43 000 eurot. Hageja seaduslik esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega. ÄS § 187 lg-st 1, TsÜS §-st 35 ja VÕS § 620 lg-st 2 tuleneb juhatuse liikmele, hoolsus- ja lojaalsuskohustus ja kohustus tegutseda ühingu jaoks parima kasuga. Vaidluse all olev laenuleping oli vastuolus hageja huvidega, sest laenu andmine toimus turutingimustest oluliselt soodsamatel tingimustel. Kostja teadis või pidi kohustuste rikkumisest teadma. Seda saab hageja hinnangul järeldada järgmistest asjaolust: 1) kostja oli hagejas tööl. Seega pidi kostjal olema vähemalt üldinegi arusaam hageja töökorraldusest, tegevusalast ja majanduslikust olukorrast; 2) hageja majanduslik seisund oli keeruline. Hageja on seisukohal, et osas, milles tunnistajate I. S.i ja N. O. ütlused on vastuolus, tuleb usaldusväärseks pidada I. S.i ütlusi ja ebausaldusväärseks N. O. ütlusi. N. O. ütluste ebausaldusväärsust saab järeldada hageja 05.02.2024 seisukoha lisana 1 esitatud Tartu Ringkonnakohtu määrusest (vt määruse p 4.3 ja hageja 05.02.2024 seisukoha p 8) ja I. S.i ütlustest tema võimaliku mõjutamise kohta (istungi protokolli lk 13-14, 01:12:36); 3) laenu andmise otsustas alati N. O.. 4) laenu anti hageja kaudu inimestele, kes pangast laenu ei saanud. Hageja on selle tehingu tühistanud. Tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele (TsÜS § 98 lg 1). Kostja väitis kohtuistungil, et ta sai tühistamisavalduse kätte koos kohtumaterjalidega (istungi protokoll, lk 6, 00:29:42). Hageja sellega ei nõustu. Tühistamisavalduse saatmist 09.06.2023 tõendab hagiavalduse lisa 3. TsÜS § 69 lg 1 järgi muutub kindlale isikule tehtud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega ning sama paragrahvi 2. lõike 2. lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (vt nt RKTK0 3-2-1-123-07, p 12 4. lõik; RKTKo 2-16-8010, p 13). Olukorras, kus adressaat on füüsiline isik ja tahteavaldus ei ole seotud adressaadi majandus- või kutsetegevusega, saab tahteavalduse lugeda kättesaaduks ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest. Kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk (vt nt RKTKo 2-19-14714, p 11.2 esimene lõik). Seega igal juhul saab hageja tühistamisavalduse lugeda kättesaaduks ja kehtivaks 16.06.2023. Kostja väited selle kohta, nagu kostja sai tühistamisavalduse kätte alles kohtudokumentidega või et tahteavalduse kehtivuse eelduseks peab olema kättesaamiskinnitus, ei vasta kehtivale õigusele ja sellele, kuidas kohtupraktika seda õigust on sisutanud. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli e-posti aadressi XXX varasemalt kasutanud (vt istungi protokoll, lk 6, 00:29:42). Järelikult saab hageja tühistamisavalduse lugeda kättesaaduks ning seega ka kehtivaks hiljemalt 16.06.2023.
Hageja tühistas tehingu 6 kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada tehingu tühistamiseks õiguse andvatest asjaoludest. Hageja on seisukohal, et seda tähtaega sai hakata lugema hetkest, mil ühingu huvide vastase tehingu teinud juhatuse liige asendati uuega. I. S. asendati uue juhatuse liikmega 28.12.2022. Hageja hinnangul: 1) Ei ole kumbki pool tõendanud TsÜS § 131 lg 3 mõttes seda konkreetset hetke, mil esindaja sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada. Seejuures tuleb märkida, et TsÜS § 131 lg 3 nõuab asjaoludest teadasaamist ja ei loe piisavaks standardit „pidi asjaoludest teada saama“; 2) sellisel juhul tuleb juriidilise isiku ja selle juhatuse liikme vahelise esindussuhte puhul TsÜS § 131 lg-t 3 tõlgendada nii, et esindatav võib tehingu tühistada 6 kuu jooksul arvates ajast, mil kohustusi rikkunud esindusorgani liige asendatakse uuega. Tegemist on nö fiktsiooniga – asjaoluga, millist võib eeldada olukorras, kus teadasaamise tegelikku hetke ei ole tõendatud. 3) Selliselt tuleb normi tõlgendada siis, kui juriidilise isiku huvidega vastuolus olev tehing tehti esindusorganiga ja seda kontrolliva organiga kooskõlastatult. Sellises olukorras sisuline kontroll esindusorgani tegevuse üle puudub. Praeguses asjas toimus ühingu huvidega vastuolus oleva tehingu tegemine tegelikult osaniku initsiatiivil ja juhatuse liige oli „kummitempel“. Juriidilisele isikule tuleb jätta võimalus kuni absoluutse õigust lõpetava tähtaja möödumiseni (3 aastat) ühingu huvide kaitseks õigussuhet ümber kujundada ja selleks peab olema sisuline, mitte pelgalt formaalne võimalus. Sisuline võimalus tekib siis, kui juriidilise isiku organisatsioonistruktuuri astub inimene, kes ei ole seotud tühistatava ühingu huvide vastase tehingu tegemisega. Seega ei saa tehingu tühistamise tähtaeg kulgema hakata enne, kui ühingu sisesuhtes astub organi ülesannetesse inimene, kes sisuliselt hakkab ühingu huvides tegutsema. 4) TsÜS § 131 lg-t 3 tõlgendamisel tuleb lähtuda justnimelt esindusorgani (juhatuse) liikme muutmisest ja aluseks ei saa võtta näiteks osaniku muutust. Juhatuse liikmel tekivad ametisse nimetamisel ühingu juhtimisega seotud kohustused, tema tegevus on aktiivne ja sellest tulenevalt võib eeldada, et kohustuste ülevõtmisega kaasneb enda kurssi viimine ühingu asjadega. Seevastu osanikul on ühingus passiivsem staatus. Aktiivseid kohustusi tal ühingu igapäevase juhtimisega ei ole ja sellest tulenevalt ei saa luua eeldust, et osaniku staatuse omandamisega on uus osanik kohe kursis ühingu kõigi asjadega, sh ühingu sõlmitud lepingutega. Kostja viitas küll osaniku muutusele 2022. oktoobris (istungi protokoll, lk 7, 00:34:51), kui tõendeid selle kohta, millal sai uus osanik sai teada vaidlusaluse tehingu tegemisest, kostja esitanud ei ole. 5) Norm, mille järgi loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks (TsÜS § 31 lg 5) ja millele on kostja viidanud oma 19.09.2023 vastuses hagile reguleerib õiguslikku olukorda suhetes kolmandate, ühinguväliste isikutega. TsÜS § 131 lg 3 kohaldamisel juriidilise isiku seadusliku esindaja kaudu tehtud tehingu puhul tuleb seevastu silmas pidada, et asjaolud, mis annavad õiguse tehingu tühistamiseks (s.o asjaolu, mis kujutab esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevat kohustuse rikkumist, ja asjaolu, mis kujutab tehingu vastuolu esindatava huvidega), puudutavad esindatava ja esindaja vahelist sisesuhet. TsÜS § 31 lg-t 5 ei ole TsÜS § 131 lg 3 kohaldamisel põhjendatud rakendada. Vastasel juhul ei saaks TsÜS § 131 lg-t 1 ühingulise esindussuhte korral eesmärgipäraselt üldse kohaldada esindatavat ja esindajat sellise käsitluse puhul ei eristataks. Samas on Riigikohus kinnitanud, et TsÜS § 131 lg 1 on kohaldatav ka äriühingu juhtorgani liikme tehtud tehingutele (RKTKo 3-2110-15, p-d 11 ja 12). Käesoleva asja lahendamisel tuleb lugeda, et hageja sai tehingu tühistamise asjaoludest teada 28.12.2022. Sellest tulenevalt möödus TsÜS § 131 lg-s 3 nimetatud 6-kuuline tähtaeg 28.06.2023. Kuna tühistamisavaldus tehti enne seda (09.06.2023) ja selle saab lugeda kostjale kättesaaduks igal juhul hiljemalt 16.06.2023, saab järeldada, et tühistamisavaldus tehti enne TsÜS § 131 lg-3 sätestatud tähtaja möödumist.
Järelikult on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenuleping kehtetu ja selle alusel üleantud 43 000 eurot tuleb TsÜS § 90 lg 2 järgi tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, VÕS § 1028 lg 1 alusel. Kuna hagi tuleb 43 000 euro ulatuses rahuldada, tuleb hagi rahuldada ka 774 euro ulatuses VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel. II
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Kostja leiab, et hageja laenunõue ei ole sissenõutav ja laenuleping on kehtiv.
10.Hageja avaldus on vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 138 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. 10.1 Kostja ei vaidle vastu asjaolule, et kostjale on antud laen summas 43000 eurot. M. M. selgitab, et laenu saamiseks pöördus ta laenuandja ainuosaniku (N. O.) poole aprillikuus 2022.a. N. O. andis nõusoleku laenu andmiseks kogusummas 60000 eurot ning lepiti kokku, et laen väljastatakse 5 aastaks ja intressimääraga 2% aastas. Intressi ja laenu pidi kostja tasuma tähtaja saabumisel, so 30.04.2027.a. Kostja soovis koheselt saada 25 000 eurot ning 35 000 eurot ca poole aasta jooksul. Kuna kostjal ei olnud koheselt vaja kogu laenusummat esitati talle allkirjastamiseks 21.04.2022.a laenuleping summale 25000 eurot ning 25.08.2022.a järgmise laenu osa saamisel esitati talle allkirjastamiseks laenulepingu muudatus, st laenusumma suurendamine summas kokku 60000 eurot. Kostja rõhutab, et laenu andmine ja laenutingimused olid kokkulepitud ainuosaniku N. O.ga ning laenulepingu allkirjastas hageja poolt juhatuse liige. 03.11.2022.a vahistati ettevõtte osanik N. O.. 28.10.2022.a anti abieluvaralepingu alusel ettevõtte osakud üle N. O. x N. O.le. N. O.st sai ettevõtte ainuosanik. 10.2 Kostja on seisukohal, et laenu tagasinõude eesmärk on tegelikult hea usu põhimõtte vastane ja ajendatud N. O. isiklikust vaenusuhtest eesmärgiga kahjustada kostjat ning seada ta raskesse majanduslikku olukorda. Pärast N. O. vahistamist asus N. O. vallandama kõiki talle ebasobivaid töötajaid, sh vallandas kostja. 15.11.2022 kutsuti M. M. ettevõtte puhkeruumi, kus teda ootasid N. O., OÜ EKOVIR juhatuse liige I. S. ja OÜ X juhatuse liige J. MJ . N. O. asus kostjat kohe alandama ja välja selgitama, millised olid kostja suhted N. O.ga, kasutades sealjuures ebatsensuurseid väljendeid ja solvanguid. Korrale kutsumisel vihastas N. O. kostja peale ning viskas ta ruumist ja hoonest välja, öeldes OÜ EKOVIR juhatuse liikmele I. S.ile, et kostja tuleb koheselt, sel samal päeval, vallandada. Kostjalt võeti võtmed ja kõik ettevõttele kuuluvad asjad. Kostja pöördus tekkinud terviserikkega perearsti poole. Perearst soovitas psühholoogi juurde minna ja sealt omakorda soovitati psühhiaatri juurde minna. Psühhiaater avas kostjale haiguslehe. Haiguslehel olles sai kostja OÜ EKOVIR juhatuse liikme I. S.i käest teatise koondamisest. Kui kostja tuli asjade järgi, lukustati väljapääs ja asuti välja pressima ja nõudma, et kostja nõustuks antud laenu muudetud tingimustega, so tähtaja vähendamisega. Kostja sellega ei nõustunud. Juures viibinud töötajal oli sisse lülitatud diktofon ja tema sõnul oli see N. O. käsk. N. O. palus ühisel tuttaval kostjale edasi öelda, et ta võtab kostjalt korteri, auto, sunnib koheselt tasuma antud laenu ja jätab kostja kõigest ilma.
Isikliku vaenu ajendil on lisaks käesolevale menetlusele algatatud kostja vastu tsiviilasi 2-XXXXX, millises OÜ X(osanik N. O.) on samuti alusetult esitanud laenu tagastusnõude. Kostja selgitab, et O. seotud äriühingutel (sh OÜ EKOVIR ja OÜ X) on pikaajaline praktika anda töötajatele laenu, st laenu on antud analoogsetel tingimustel paljudele töötajatele, kel olid majanduslikult rasked olukorrad.
11.Hageja on tehingu tühistamisel tuginenud TsÜS § 131, so tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttu. 11.1 Esindatav võib tühistada esindaja tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma (TsÜS § 131 lg 1). Kostja ei olnud väidetavast rikkumisest teadlik ning ei pidanudki teadma. Hageja ja ka temaga seotud äriühingutes on laenude andmine töötajatele tavapärane ning neid on antud korduvalt, sh teistele töötajatele analoogsetel tingimustel. Kostja on seetõttu laenu küsinud ning kostjale on teadmata, et analoogset laenu andmist on peetud kohustuste rikkumiseks. Tegemist on esmakordse sellise seisukohaga, milline põhineb hoopis isiklikul vaenul ja soovil kostjat kahjustada. 11.2 Esindatav ei või tehingut tühistada, kui ta teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada ja andis nõusoleku esindaja poolt sellise tehingu tegemiseks ning ei tühistanud tehingut mõistliku aja jooksul pärast seda, kui esindaja oli talle teatanud asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada. Hageja väitel on tema juhatuse liikme tehtud tehing vastuolus esindatava huvidega. TsÜS § 31 lg 1 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (lg 5). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et juriidilise organi teadmine omistatakse juriidilisele isikule. Asjaolu, et hiljem organi liikmed muutuvad, ei elimineeri juriidilisele isikule omistatud teadmist. Hageja ainuosanik (so samastatav organiga - üldkoosolekuga) oli teadlik antud tehingust ja kiitis selle heaks (andis nõusoleku) oli hageja esindatavana tehingust teadlik koheselt. Eeltoodu välistab tehingu tühistamise õiguse Ligikaudu aasta hiljem tehingu tühistamine väljub ilmselgelt ka mõistlikust tähtajast.
12.Laenulepingu tühistamiseks on möödunud selleks seadusest tulenev tähtaeg. TsÜS § 131 lg 3 sätestab, et esindatav võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada. Võttes arvesse, et 21.04.2022 sõlmiti laenuleping ja 25.08.2022 selle lisa, tehingud olid tehtud ainuosaniku nõusolekul, teadmisel ja tema poolt määratud tingimustel, on lepingu tühistamise tähtaeg möödunud hilisemalt 25.02.2023.a. Seega ei ole kostja järginud antud õigust lõpetavat tähtaega ja laenuleping on kehtiv. Hageja juhatuse liige ei ole kohustusi rikkunud. Hageja hinnangul rikkus hageja juhatuse liige I. S. kostjaga laenulepingu sõlmimisel juhatuse liikme ametisuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi hageja huvidega vastuolus oleva tehingu. S. tegi kostjaga tehingu, mille sisuks oli laenu andmine turutingimustest oluliselt soodsamatel tingimustel samas kui äriühingu huvi on oma tegevuses kasu teenida. Äriühingute puhul (sh hageja ja hagejaga seotud äriühingud) on tavapärane, et oma töötajaid (sh juhtivtöötajaid) abistatakse laenu andmisega. Samuti on tavapärane ka vastupidine olukord, kus seotud isikud annavad äriühingule laenu (sh intressivabalt). Kostja asus juhtima ettevõtet, mille
käive moodustas 2022.a moodustas 6 678 915. Tegemist oli vastutusrikka ametikohaga. Seega hagejal oli ilmselgelt huvi antud töötaja palkamise ja soodustamise osas. Käesoleval ajal on äriühingu kogumishoiuse intressimäär keskmiselt 1.8% aastas (Lisa 2, SEB Pank), so 2022.a oli see veel väiksem. Seega arvestades, et raha hoitakse pangakontol on laenu andmine hagejale ka soodsam. Tulumaksuseaduse § 48 lg 4 p 6 kohaselt ei maksta erisoodustust töötajale laenu andmisel turutingimustest madalama intressimääraga, välja arvatud, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne VÕS § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär. Seega Eesti Vabariigis ei peeta äriühingu poolseks erisoodustuseks töötajale antud laenu, mille laenuintress peab sellisel juhul olema vähemalt kahekordne VÕS § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär. Intressimäära avaldab Eesti Pank. ja laenu andmise ajal oli see 0,00% aastas. Erisoodustuse hinna määramise korra § 3 sätestab samuti, et erisoodustust ei arvestata, kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne VÕS § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäärast. Arvestades, et laenu andmisel oli VÕS § 94 lg 2 sätestatud intress 0% ja laen anti intressiga 2% aastas, oli tööandja jaoks oluliselt parematel tingimustel ning erisoodustust ei tekkinud. Lisaks eelnevale märgib kostja, et intressimäär on laenu andmise ajal sarnane Eesti Panga statistilistele andmetele vaidlusalusel perioodil kehtivate eluasemelaenude intressimäärade osas. Kokkuvõttes on töötajale antud laen tavapärane äriühingutele, intressimäär ületas seaduses sätestatud minimaalset nõuet ning on sarnane eluasemelaenude intressile. Arvestades eeltoodut ei ole juhatuse liige ja ka hageja toiminud enda huvide vastaselt ning väidetavaid rikkumisi ei ole toimunud. Lepingu tühistamiseks puudub materiaalne alus. Kostja selgitab, et tema koondamisel survestasid tööandja esindajad teda nõustuma laenu tähtaja vähendamisega, intressimäära ning laenuandmist iseenesest ei peetud hagejat kahjustavaks.
14.Kostja lisab 31.01.2024.a seisukohas, et hageja omanik ning juhtkond püüab järjepidevalt kostjat kahjustada (so lisaks sellele, et on algatatud ka alusetu hagimenetlus Viru Maakohtus laenu nõudes tsiviilasjas 2-XX-XXX, sh ka antud alusetu kohtumenetlusega).
27.novembril 2023. a edastati hageja juhtkonna poolt kõigile Kohtla-Järve linnavõimuga seotud isikutele kiri/avaldus pealkirjaga „M. M.“. Kostja on Kohtla Järve Linnavolikogu liige. Kirjas märgitakse muuhulgas, et „M. M. valimine volikogu aseesimeheks võib negatiivselt mõjutada Kohtla-Järve linna ja ühingute vahelisi lepingulisi suhteid praegu ja tulevikus. Ei saa välistada, et M. M. tegutseb isiklikes huvides eesmärgiga takistada ühingute koostööd linnaga. M. M. linnavalitsuse liikmeks saamisel on huvide konflikti ja korruptsioonioht vahetum ja otsesem. Meil on alust arvata, et M. M. tegevust mõjutab N. O..”. Seega mustati kostjat väitega, et saades eeltoodud ametikoha, asub ta tegutsema oma isiklikes huvides, mõjutama linna ja ühingu suhteid negatiivselt ning neid takistama, tekitab vahetult ja otseselt huvide konflikti ja korruptsiooniohu. Sama kehtib ka väite osas, et M. M. tegevust mõjutab N. O.. Sellise tegevusega rikuti oluliselt kostja head nime ja mainet avalikkuse, kolleegide ja kogu linna ametkonna ees. Põhimõtteliselt väideti ainetult kolmandatele isikutele ja jäeti ebaõige ja ebakohane mulje, et kostja on korrumpeerunud ametisik, tegutseb isiklikes huvides ja on N. O. mõju all, sh tulevikus.
28.novembril 2023. a edastasid samad isikud samadele adressaatidele kirja pealkirjaga „M. M. ja
N. O.“
Kiri sisaldab jälle analoogseid süüdistusi. Heideti järjekordselt kostjale ette korruptiivset tegevust ja sisuliselt ametiseisundi kuritarvitamist. Lisaks esitati alusetult väite M. M. mõjutamisest N. O. poolt.
19.detsembril 2023. a edastati järjekordne kirja pealkirjaga „RE: Teabepäring“. Kirja sisu on adresseeritud esitamiseks volikogu liikmetele ja linnavalitsuse ametnikele, seoses eelnevalt loetletud kirjade autori täpsustamisega. Lisaks eelnevatele kirjadele esitatakse M. M. kohta valeväited, et tema suhe N. O.ga oli ja on väga isiklik, isegi intiimne. N. tegi M.le hinnalisi kingitusi. Sisulist tööd M. M. OÜ-s X ei teinud. Seega on hageja asunud lisaks materiaalsetele kahjudele järjepidevalt halvustama kostjat ka tema tegevuses ja kogu linnavõimu ees. Kostja on esitanud nõude hüvitada kahju ja lükata ümber valeväited ning seoses keeldumisega on ta sunnitud algatama vastava kohtumenetluse. Asjaolu ilmestab, et hageja laenunõue ei seondu väidetava kahjulikkusega vaid omanike ja juhtkonna isiklikel ambitsioonidel ning vaenus.
15.Lõppseisukohtades jäi kostja oma vastuväidete juurde. Hageja laenunõue ei ole sissenõutav ja laenuleping on kehtiv Hageja avaldus on vastuolus hea usu põhimõttega. Laenu tagasinõude eesmärk on tegelikult hea usu põhimõtte vastane ja ajendatud uue osaniku isiklikust vaenusuhtest eesmärgiga kahjustada kostjat ning seada ta raskesse majanduslikku olukorda. Asjaolu on tõendanud hageja endine ainuosanik (N. O.) tunnistajana, kelle väitel tema ja uue osaniku vaidluses püütakse ära kasutada alusetuid süüdistusi kostja suhtes. Ilmselgelt mingeid väidetavaid ülimalt lähedasi suhteid ei saa antud tunnistajaga kostjal olla (arvestades, et tunnistaja on ka pikaajaliselt voodihaige) ning hageja tunnistaja ei kinnitanud hageja väiteid N. O. ja kostja lähedusest ning fiktiivsest tööle asumisest. Seega väited olid ja on paljasõnalised. Hageja soovi kahjustada oma huvides kostjat ja tema mainet tõendab lisaks N.O. ütlustele kostja 31.01.2024.a menetlusdokumendi lisa 3, millega on hageja seaduslikud esindajad püüdnud samasuguste väidetega rikkuda kostja mainet ning teda kahjustada. Hageja väitel ei ole kostja tööülesandeid täitnud, samas on hageja kostja koondamisel avaldanud töövaidluskomisjonile hoopis väite, et vähenes töö maht. Seega püütakse vahendeid valimata kostjat ja tema mainet kahjustada esitades vastuolulisi väiteid ja kasutades kostjat ära hagejaga seotud isikute muudes vaidlustes. Kostja rõhutab, et O. seotud äriühingutel (sh OÜ EKOVIR ja OÜ X) on pikaajaline praktika anda töötajatele laenu standardsetel tingimustel, st laenu on antud analoogsetel tingimustel paljudele töötajatele, kel olid majanduslikult rasked olukorrad või vajasid materiaalset abi. Enamuse ajast alates 2018.a oli hageja osanikuks või ainuosanikuks N. O.. Seega on ilmne, et ka käesoleval ajal juhtorgani liikmeks olev osanik N. O. oli teadlik sellisest laenude andmise praktikast ja tingimustest ning on seda aastaid aktsepteerinud. Käesoleva aja meelemuutus on ilmselgelt isikuliselt seotud kostjaga. Eelnevalt on iga aastaselt omanikuna kinnitatud majandusaasta aruandeid, kus on kõik laenud koos intressi määraga fikseeritud. Aruanded on kontrollitud ka vandeaudiitorite poolt ühegi etteheiteta. Hageja on tehingu tühistamisel tuginenud TSÜS § 131, so tehingu tühistamine esindaja kohustuste rikkumise tõttu. Kostja ei ole väidetavast rikkumisest teadlik ning ei pidanudki olema. Hageja ja ka temaga seotud äriühingutes on laenude andmine töötajatele tavapärane ning neid on antud korduvalt, sh teistele töötajatele analoogsetel tingimustel. Eeltoodu on tõendatud tunnistajate ütlustega ja hageja enda majandusaasta aruannetega (nt 2021, 2022, sh varasemad). Laenu andmise on heaks kiitnud hageja ainuosanik ja juhatuse liige ning see on antud äriühingus kehtivate tavapäraste tingimuste alusel. Hageja majanduslik seis oli tegevust kontrolliva ning juhtiva osaniku hinnangul hea (tunnistaja N. O. ütlused) ja ei kahjustanud hagejat. Tunnistaja ka selgitas, et sellisel moel abistati töötajaid ja juhatuse liikmeid, motiveeriti neid töökohustuste täitmisel ja püüti siduda ettevõttega pikemaaegseks koostööks, mis on praktikas ka normaalne ja äriühingute puhul tavapärane.
Tunnistaja I.S.i ütlused hageja majandusliku seisundi osas ei ole usaldusväärsed kuna tema enda väitel ei tegelenud ta raamatupidamisega, finantsilisest seisundist dokumentatsiooni alusel ei teadnud ning ka aruandeid lihtsalt allkirjastas. Mida, kellele, millal ja millises osas tasuda otsustas osanik ning tema kontrollile allus hageja finantsiline seisund, st isik on pädev ka andma hinnangut. Esindatav ei või tehingut tühistada, kui ta teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada, ja andis nõusoleku esindaja poolt sellise tehingu tegemiseks ning ta ei tühistanud tehingut mõistliku aja jooksul pärast seda, kui esindaja oli talle teatanud asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada. TSÜS § 31 lg 1 sätestab, et eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks (lg 5). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et juriidilise organi teadmine omistatakse juriidilisele isikule. Asjaolu, et hilisemalt organi liikmed muutuvad ei elimineeri juriidilisele isikule omistatud teadmist. Hageja ainuosanik (so samastatav organiga - üldkoosolekuga) oli teadlik antud tehingust ja kiitis selle heaks (andis nõusoleku ning korralduse laenu väljastamiseks) oli hageja esindatavana tehingust teadlik koheselt. Eeltoodu välistab õiguse tühistada tehingu. 18.10.2022.a vahetus ainuosanik (uus ainuosanik N. O.) ning 28.12.2024.a vahetati juhatuse liige. Juhul, kui hageja on seisukohal, et laen oli kahjulik tehing ja kahjustav on vastuoluline asjaolu, et juhatuse liikme vastu ei ole esitatud ühtegi nõuet ja lisaks jätkab sama juhatuse liige (I.S.) AS X (RK XXX) juhtimist, mis on hageja tütarettevõte ning on jätkuvalt hageja töötajaks. TsÜS § 131 lg 3 sätestab, et esindatav võib tehingu tühistada kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada. Lepingu tühistamise tähtaeg möödus hilisemalt 25.02.2023.a. Seega kostja ei ole järginud antud õigust lõpetavat tähtaega ja laenuleping on kehtiv. Alternatiivina väidab kostja, et 18.10.2022.a vahetus ainuosanik (uus ainuosanik N. O.) ning ka sellisel juhul on tähtaeg möödunud enne väidetava avalduse koostamist, so 28.04.2023.a. Kostja selgitas, et sai hageja tühistamise avalduse kätte koos hagimaterjalidega, millega on ületatud kõik võimalikud tähtajad. TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kosja kui teate adressaat on füüsiline isik, kelle puhul ei saa eeldada saabunud e-kirjade kontrollimist iga päev. Põhjendamatu on seisukoht, et ei oma tähtsust, kas kostja hageja kirja kätte sai ja kuidas. Kostja on suhtluseks laenuandjaga avaldanud oma elukoha aadressi, milline märgiti ära ka laenulepingus. Kostja selgitas, et tal oli töö e-postiaadress, millisele ta kaotas juurdepääsu seoses koondamisega ning hilisemalt on ta teinud sihipäraselt e-posti aadressi, millisega suheldi töövaidluskomisjoniga. Kostja ei kasutanud seda aadressi tavapäraselt ning ei pidanud vajalikuks seda ka kontrollida kuna töövaidlus oli hageja poolt kirja edastamisel ammu lõppenud, st vastav sihtotstarve oli saavutatud. Järgnevalt võeti sama aadress kasutusele peale käesoleva kohtumenetluse algatamist kohtuga suhtlemiseks. Seega ei ole kostja andnud hagejale e-posti aadressi muude küsimuste lahendamiseks, sh laenulepingust tulenevate tahteavalduste esitamiseks. Sealhulgas ei ole seda e-postiaadressi antud hagejale ka tööandjana kuna seda töösuhete ajal ei eksisteerinud. Äriühingute puhul (sh hageja ja hagejaga seotud äriühingud) on tavapärane, et oma töötajaid (sh juhtivtöötajaid) abistatakse laenu andmisega, motiveeritakse neid ja eeltooduga seostatakse ettevõttega. Tunnistaja N.O. on selgitanud, et töötaja oli juba eelnevalt tunnistajaga (sh hagejaga) seotud äriühingutes juhtivtöötajaks ning osanik oli kostja tööga rahul ja soovis kostjat veelgi edutada, st hageja juhatuse liikmeks. Seega hagejal oli ilmselgelt huvi antud töötaja palkamise ja motiveerimise osas.
Seadus ei keela anda töötajale ka intressivaba laenu. Kostja selgitas, et äriühingu kogumishoiuse intressimäär on keskmiselt 1.8% aastas (hagivastuse lisa 2, SEB Pank), so 2022.a oli see veel väiksem. Antud juhul võeti laenu samuti eluaseme soetamiseks ja parendamiseks. Tõesti käesoleval ajal on avaldatud intressimäär suurem kui 2%, kuid see on kõikuv ning erisoodustuse mõttes tuleb seda vaadata laenu andmisel ja tagasimaksmisel, seega hetkel selle võrdlus on ajaliselt ennatlik, st erisoodustust ei tekkinud laenu andmisel ning laenu tagastamise tähtpäev ei ole saabunud. Arvestades eeltoodut ei ole juhatuse liige ja ka hageja toiminud enda huvide vastaselt ning väidetavaid rikkumisi ei ole toimunud ja lepingu tühistamiseks puudub materiaalne alus. Kostja märgib, et seoses asjaoluga, et põhjendamatu on väidetav tagastusnõue on põhjendamatu ka selle kõrvalnõue ja õigusabina saadud kahju nõue. III
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja tunnistajate ütlused ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et OÜ EKOVIR hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohus kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
18.Käesolevas tsiviilasjas OÜ EKOVIR esitatud nõue M. M. vastu koosneb kahest komponendist: tühistatud tehingu järgi saadu tagastamise nõue (TsÜS § 90 lg 2, VÕS § 1028 lg 1, § 1032 lg 1) ja kahju hüvitamise nõue st kohtueelsete õigusabikulude nõue (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5).
19.Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ EKOVIR, mida esindas juhatuse liige I. S. ja kostja M. M. sõlmisid 21.04.2022.a. laenulepingu (dtl 9-10), mille p 1.1 kohaselt andis OÜ EKOVIR kostjale laenu 25 000 eurot tagastamise tähtajaga 30.04.2027..a (p 2.1) ja intressimääraga 2% aastas. Intress tuli tasuda ühe maksega hiljemalt 30.04.2027.a laenu tagastamise ajal; 25.08.2022.a. laenulepingu Lisa 1 (dtl 11) , millega muudeti laenulepingu p 1.1 selliselt, et OÜ EKOVIR annab kostjale laenu 60 000 eurot ning laenuandja kohustus laenu üle andma laenusaaja nõudel (p 1.2) Pooled ei vaidle ka selle üle, et laenulepingu ja selle Lisa 1 kohaselt sai M. M. hagejalt laenu kokku 43 000 eurot (kostja vastus dtl 49) ning laenuleping ja selle lisa sõlmiti ainuosaniku N. O. (alates 28.10.2022 ainuosanik N. O.) teadmisel ja loal (kostja vastus dtl 51, hageja 30.10.2023 seisukoht dtl 72, hageja selgitus kohtuistungil dtl 176 00:18:09, kostja selgitus kohtuistungil dtl 181 00:52:53, hageja lõppseisukohad dtl 224, kostja lõppseisukohad dtl 236).
20.Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel 21.04.2022 sõlmitud laenuleping ja 25.08.2022 sõlmitud laenulepingu muudatus on kehtivalt tühistatud, kas hageja juhatuse liige rikkus kohustusi ning tegi hageja huvidega vastuolus oleva tehingu (TsÜS § 131 lg 1), kas esinevad tehingu tühistamist välistavad asjaolud (TsÜS § 131 lg 2), kas tühistamisel on järgitud seadusest tulenevat tähtaega (TsÜS § 131 lg 3) või on laenuleping kehtiv ja sellest tulenevalt ei ole nõue sissenõutavaks muutunud.
21.Hageja on seisukohal, et 21.04.2022 sõlmitud laenuleping ja 25.08.2022 muudetud leping (lepingu lisa) on kehtetud, kuna on hageja poolt vastavalt seadusele tühistatud. Hageja hinnangul esinesid TsÜS § 131 lg 1 esimeses lauses kirjeldatud eeldused ning tehing tühistati TsÜS § 131 lg 3 kirjeldatud tähtaja jooksul. Hageja seaduslik esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi (ÄS § 187 lg-st 1, TsÜS §-st 35 ja VÕS § 620 lg-st 2 tuleneb juhatuse liikmele, hoolsus- ja lojaalsuskohustus ja kohustus tegutseda ühingu jaoks parima kasuga ) tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega a) laenu andmine toimus turutingimustest oluliselt soodsamatel tingimustel (soodsam intressitingimuste ja tagatiste osas) kostja teadis hageja esindaja kohustuste rikkumisest. a) kostja töötas laenulepingu sõlmimise ajal hageja tegevdirektorina, kuulus hageja organisatsiooni b) kostja pidi teadma, et laenulepingu tingimused on pankade kasutavatest oluliselt soodsamad c) laenuleping ei teeni hageja, vaid kostja isiklikke huve. Kostja on seisukohal, et laenunõue ei ole sissenõutav ning laenuleping on kehtiv hageja nõue on hea usu põhimõtte vastane tagasinõude tegelik eesmärk on kahjustada kostjat ning ajendatud N. O. isiklikust vihavaenust kostja vastu; hageja juhatuse liige ei ole oma kohustusi rikkunud; esindatav ei või tehingut tühistada, kui ta teadis või pidi teadma asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada ja andis nõusoleku esindaja poolt sellise tehingu tegemiseks ning ei tühistanud tehingut mõistliku aja jooksul pärast seda, kui esindaja oli talle teatanud asjaoludest, mis annavad õiguse tehing tühistada (esinevad TsÜS § 131 lg 2 asjaolud). Tehing tehti ainuosaniku N. O. (ainuosanik samastatav äriühingu juhtorganiga . üldkoosolekuga) teadmisel ja nõusolekul kostja ei olnud teadlik hageja juhatuse liikme väidetavatest kohustuste rikkumistest ega pidanudki olema laenulepingu tühistamiseks on möödunud selleks seadusest tulenev tähtaeg (TsÜS § 131 lg 3).
22.Kuivõrd kahju hüvitamise (kohtueelsete õigusabikulude) hüvitamise nõude rahuldamine sõltub põhinõude, ehk tühistatud tehingu järgi saadu tagastamise nõude rahuldamisest, käsitleb kohus esmalt hageja tühistatud tehingu järgi saadu tagastamise nõuet, seejärel kahju hüvitamise nõuet.
23.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 sätestab, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.
Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt TsÜS § 131 lg 1 võib esindatav tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Tulenevalt TsÜS § 131 lg 3 võib esindatav tehingu vastavalt § 131 lõikele 1 tühistada 6 (kuue) kuu jooksul, arvates ajast, mil ta sai teada asjaoludest, mis annavad õiguse tehing vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 tühistada. Tehingut ei või tühistada pärast kolme aasta möödumist tehingu tegemisest. TsÜS § 131 lg 3 on erisäte TsÜS § 99 suhtes.
24.Esmalt kontrollib kohus, kas hageja on tühistamisel järginud TsÜS § 131 g 3 sätestatud kuuekuulist tähtaega. 24.1 TsÜS § 98 lg 1 toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. OÜ EKOVIR saatis M. M.le tühistamisavalduse 09.06.2023.a. (dtl 23, 24-27) kostja e-posti aadressil XXX. Nimetatud kostja e-posti aadressile on kostja viidanud ka hagile esitatud vastuses (dtl 48). Kostja väitis kohtuistungil 15.03.2024, et sai hageja tühistamisavalduse kätte koos hagiavalduse ja selle lisadega (dtl 178, istungi protokoll 00:29:42), nimetatud e-posti aadressi tegi kostja väidetavalt töövaidluskomisjoni menetluse ajaks, vahepeal ei kasutanud, nüüd kasutab jätte kohtumenetluse jaoks (sinna saadetakse kohtumenetluse dokumendid). Tühistamisavaldus on tehingut tühistada sooviva tehingu pooleks oleva isiku tahteavaldus, millest järeldub avalduse teinud isiku tahe tehing tühistada, tühistamisavaldus tuleb esitada tehingu teisele poolele ning tühistamisavaldus loetakse tehtuks alates hetkest, mil vastav menetlusdokument teisele poolele kätte toimetati. TsÜS § 69 lg 1 tulenevalt tuleb kindlale isikule (tahteavalduse saajale) suunatud tahteavaldus selle tegija poolt väljendada ning see muutub kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 2 2. lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 69 lg 2 järgi on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui adressaat on füüsiline isik, kelle puhul ei tule eeldada saabunud e-kirjade kontrollimist iga päev, saab teate lugeda kättesaaduks ühe nädala möödudes selle serverisse saabumisest. E-kirja kättesaamiseks ei pea adressaat olema tutvunud selle sisuga. Kui tahteavaldus (teade) on jõudnud adressaadi mõjusfääri ja tal on edastatu sisuga mõistlik võimalus tutvuda, läheb TsÜS § 69 lg 2 teise lause järgi adressaadile üle ka avaldatu sisust teadasaamise risk (vt Riigikohtu 29.11.2021.a otsus tsiviilasjas nr 2-19-14714 p 11.2). Eeltoodust tulenevalt saab hageja tühistamisavalduse lugeda kättesaaduks 16.06.2023.a. Seega nõustub kohus siinkohal hageja seisukohaga (dtl 225). Kostja väited selle kohta, et e-posti aadress oli tehtud sihipäraselt töövaidluskomisjoni menetluse jaoks, mida pärast menetluse lõppemist enam ei kasutatud ning asuti uuesti kasutama kohtumenetlustes dokumentide edastamiseks, on paljasõnalised ja tõendamata.
Isegi kui hageja sai kostja isikliku meiliaadressi teada töövaidluskomisjoni menetluses, ei saanud ta kohtu hinnangul mõistlikult eeldada, et meiliaadress võib olla ajutine ning tehtud üksnes menetluse ajaks. 24.2 Hageja on seisukohal, et TsÜS § 131 lg 3 sätestatud kuuekuulist tähtaega tuleb hakata lugema 28.12.2022.a ehk ajast, mil lõppes ametisuhe juhatuse liikmega, kes tegi ühingu huvidega vastuolus oleva tehingu (I. S. oli juhatuse liige kuni 28.12.2022.a., dtl 15). 6 kuu pikkune tähtaeg möödus seega 28.06.2023.a. ning tühistamisavaldus esitati 09.06.2023.a. ehk tähtaegselt. Kostja viitab TsÜS § 31 lg 1 ja 5 (eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, ning juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks) ja leiab, et kuivõrd hageja ainuosanik (so samastatav organiga - üldkoosolekuga) oli teadlik antud tehingust ja kiitis selle heaks (andis nõusoleku) oli hageja esindatavana tehingust teadlik koheselt. Asjaolu, et hiljem organi liikmed muutuvad, ei elimineeri juriidilisele isikule omistatud teadmist ning eeltoodu välistab tehingu tühistamise õiguse. Võttes arvesse, et 21.04.2022 sõlmiti laenuleping ja 25.08.2022 selle lisa, tehingud olid tehtud ainuosaniku nõusolekul, teadmisel ja tema poolt määratud tingimustel, on lepingu tühistamise tähtaeg möödunud hilisemalt 25.02.2023.a. Alternatiivselt väidab kostja, et 18.10.2022 vahetus ainuosanik (alates 18.10.2022 ainuosanik N. O.), isegi sel juhul on kuuekuuline tähtaeg möödunud 18.04.2023.a. (dtl 239). Hageja leiab, et TsÜS § 131 lg 3 tuleb juriidilise isiku ja selle juhatuse liikme esindussuhte puhul olukorras, kus juriidilise isiku huvidega vastuolus olev tehing tehti esindusorgani ja seda kontrolliva organiga kooskõlastatult ning sisuline kontroll esindusorgani tegevuse üle puudus, tõlgendada selliselt, et esindatav võib tehingu tühistada 6 kuu jooksul arvates ajast, mil kohustusi rikkunud esindusorgani liige asendatakse uuega. Kohus nõustub, et esindatavale peab jääma võimalus kuni absoluutse õigust lõpetava tähtaja möödumiseni (3 aastat) ühingu huvide kaitseks õigussuhet ümber kujundada ning sisuline võimalus tekib kui juriidilise isiku struktuuri astub inimene, kes ei ole seotud tühistatava ühingu huvide vastase tehingu tegemisega ning tegutseb ühingu huvides. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et TsÜS § 131 lg 3 tõlgendamisel tuleb lähtuda esindusorgani (juhatuse) liikme muutmisest ning aluseks ei saa võtta osaniku muutmist. Kui osaühingul on vaid üks osanik, on ta ühtlasi osaühingu kõrgeimaks juhtorganiks ning ainuosanik on isik, kelle täieliku kontrolli all on äriühing. TsÜS § 131 lg 3 tähenduses esindatava teadmist (teadasaamist) on kohtu hinnangul põhjendamatu omistada üksnes esindusorgani liikmele (juhatuse liikmele). Kostjaga sõlmitud laenulepingu ja selle lisa kui väidetavalt ühingu huvidega vastuolus olevate tehingute tegemise ajal oli OÜ EKOVIR ainuosanik N. O. (dtl 16) Alates 18.10.2022.a – 31.05.2023.a. oli ainuosanik N. O., alates 31.05.2023 osanikud N. O. ja I. G. (dtl 16). N. O. oli OÜ EKOVIR ainuosanik ka ajavahemikul 20.03.2018-24.01.2022.a. Kohus on seisukohal, et N. O. (N. O. abikaasa) näol ei ole tegemist isikuga, kellel on ühingus passiivne staatus või kes ei ole olnud või ei ole kursis ühingu asjade või sõlmitud lepingutega. Arvestades asjaolu, et OÜ EKOVIR majandusaasta aruannetes kajastuvad laenunõuded alates 2018. aastast (seejuures intressimääraga 2 või 2,5%), ja N. O. on olnud ainuosanik perioodil 20.03.2018-24.01.2022.a, ei ole eluliselt usutav, et 18.10.2022.a. uuesti ainuosanikuks saanud N. O. ei olnud või ei ole kursis äriühingu tegevusega (sh varasema laenu andmise praktikaga, on seda varasemalt aktsepteerinud), et peaks TsÜS § 131 lg 3 mõttes esindatava teadasaamise aega hakata lugema juhatuse liikme muutmisest ehk 28.12.2022.a.
Kohus on seisukohal, et TsÜS § 131 lg 3 kuuekuulist tähtaega tuleb lugeda hilisemalt alates 18.10.2022 (kui hageja ainuosanikuks sai N. O.) ning tähtaeg saabus 18.04.2023.a. Tühistamisavalduse esitamise ajaks (09.06.2023.a.) oli kuuekuuline tähtaeg möödunud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tühistamisavaldus on esitatud kostjale TsÜS § 131 lg 3 sätestatud kuuekuulise tähtaja möödumisel.
25.Isegi juhul, kui nõustuda hageja seisukohaga, et tehingu tühistamisel on järgitud kuuekuulist tähtaega ning tähtaja algust tuleb hakata lugema alates 28.12.2022 (juhatuse liikme muutumisest), on kohtu hinnangul täitmata TsÜS § 131 lg 1 sätestatud materiaalsed eeldused.
26.Hageja on seisukohal, et kostjaga laenulepingu (ja selle lisa) sõlmimisel rikkus hageja juhatuse liige I. S. äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 tulenevat hoolsuskohustust (hõlmab ka VÕS § 620 lg 2 tulenevat juhatuse liikme kohustust tegutseda ühingu jaoks parima kasuga) ning TsÜS § 36 tulenevat lojaalsuskohustust (kohustust tegutseda ühingu huvides). Rikkumise sisuks oli laenu andmine turutingimustest oluliselt soodsamatel tingimustel.
27.TsÜS § 131 lg 1 kohaldamise esmane eeldus on, et teise isiku esindajana tegutsev isik (käesoleval juhul juhatuse liige I. S.) tegutses tehingu tegemisel küll esindusõiguse piires, kuid rikkus tehingu tegemisega oma sisesuhtest tulenevaid kohustusi esindatava (OÜ EKOVIR) ees. ÄS § 181 lg 2 kohaselt on juhatuse liikmed osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevate kohustuste rikkumise all tuleb mõista selliste esindaja ja esindatava vahelisest sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumist, mis määravad milliseid tehinguid, millisel viisil ning millistel tingimustel esindaja esindatava nimel teha võib, või sätestavad teatud piiranguid esindaja poolt tehtavatele tehingutele. Käesoleval juhul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, et juhatuse liige tegi tehingu, mida ta teha ei tohtinud või tegi seda viisil ja tingimustel mida ta esindaja ja esindatava sisesuhtest tulenevalt teha poleks tohtinud või rikkus ühingu kõrgeima juhtorgani poolt seatud piiranguid. Esindatava ja esindaja vahelisest sisesuhtest tulenevaks keskseks kohustuseks on esindaja lojaalsuskohustus esindatava huvides st kohustus tegutseda oma kohustuste täitmisel esindatava huvides esindaja jaoks parima kasuga ning vältida esindatava huve kahjustavate tehingute tegemist. Sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumine ei mõjuta iseenesest välises suhtes nimetatud rikkumise tulemusena tehtud tehingu kehtivust tingimusel, et tehing tehti esindusõiguse piires.1
28.Hageja leiab, et vaidluse all olev laenuleping oli vastuolus hageja huvidega, sest laenu andmine toimus turutingimustest oluliselt soodsamatel tingimustel oluliselt soodsam intressitingimuste osas (laenulepingus kokkulepitud 2% intressimäär oli laenulepingu sõlmimise hetkel ja on ka praegu enam kui 6 korda väiksem Eesti turul pakutavate tarbimislaenude keskmisest intressimäärast (12,59% 2022.a. aprillis, 12,81% 2023.a juunis) oluliselt soodsam tagatiste osas. Kostja leiab, et töötajale antud laen on tavapärane äriühingutele, selle intressimäär ületas seaduses sätestatud minimaalset nõuet ning on sarnane eluasemelaenude intressile. Arvestades eeltoodut ei ole juhatuse liige ja ka hageja toiminud enda huvide vastaselt ning väidetavaid rikkumisi ei ole toimunud, lepingu tühistamiseks puudub materiaalne alus.
Muuhulgas märgib kostja, et tema koondamisel survestasid tööandja esindajad teda nõustuma laenu tähtaja vähendamisega, intressimäära ning laenuandmist iseenesest ei peetud hagejat kahjustavaks.
29.ÄS § 159 lg 1 sätestab loetelu isikutest, kellele ei või osaühing laenu anda. Töötajale (sh tegevdirektorile) laenu andmine ei ole keelatud, kuid kohus nõustub, et seejuures tuleks järgida turutingimusi intressimäära kehtestamisel, vältimaks erisoodustuse tekkimist. Samas on pooled lepingu sõlmimisel vabad kokku leppima lepingutingimustes, sh turutingimustest mõnevõrra soodsamas intressimääras. Erisoodustuse vältimiseks tuleb järgida intressimäära miinimumnõuet. Intressimäära kehtestamist reguleerib tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 7 alusel kehtestatud Rahandusministri 13.01.2011.a. määrus nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“, mille § 3 kohaselt ei loeta erisoodustuseks laenu andmist turutingimustest madalama intressimääraga kui intress selle maksmise hetkel on vähemalt kahekordne VÕS § 94 lõike 2 kohaselt viimati avaldatud intressimäär. Alates 2016.a. oli VÕS § 94 lg 2 järgne intressimäär 0 (null). Sisuliselt oli äriühingutel võimalik anda töötajatele laenu ka 0% intressimääraga (2 x 0 on 0). Samas, ettevõtluse eesmärk on tulu saamine, seega intressita laenu andmine ei ole sellega kooskõlas. Hageja andis kostjale (ja tulenevalt äriregistrist nähtuvatele 2018-2022 majandusaastaaruannetele ka teistele oma töötajatele) laenu intressimääraga 2%. Arvestades laenulepingu sõlmimise aega – 21.04.2022 (lepingu muudatus 25.08.2022) - oli intressimäär eespoolviidatud rahandusministri määrusest tulenevalt aktsepteeritav ning intressimäära tõttu ei olnud kostjaga sõlmitud tehing vastuolus hageja huvidega, mille tõttu tuleks tehing tühistada. 2023. aasta 01. jaanuarist tõusis intressimäär 2,5%-le ning alates 1. juulist 4%-le (vt https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega praegusel hetkel on pooltevahelises laenulepingus kokkulepitud intressimäär madalam. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 2.3 kohaselt tuleb intress tasuda ühekordse maksena hiljemalt laenu tagastamise ajal ehk 30.04.2027.a (dtl 9). Erisoodustuse maksukohustus tekiks sel intressi tasumise hetkel. Intressimäär on muutuv, erisoodustuse mõttes on oluline intressimäär laenu tagastamise ajal. Kohus märgib ka seda, et intressimäär (sh baasintressimäära muutumine) ei ole iseenesest aluseks laenulepingu tühistamiseks. Isegi juhul kui hageja leiab, et laenulepingus kokkulepitud määr ei vasta (ei vasta enam) hageja huvidele ja turutingimustele, on võimalus muuta poolte kokkuleppel need turutingimustele vastavaks (nt võrdsustada kahekordse VÕS § 94 lg 2 intressimääraga) ega tähenda tehingu tühistamise vajadust. Kohus märgib veelkord, et poolte kokkulepitud (ja hagejal teiste töötajatega sõlmitud laenulepingute) intressimäära tõttu ei saa pooltevahelist lepingut pidada hageja huve kahjustavaks ning selle sõlmimist seetõttu hageja toonase juhatuse liikme kohustuste rikkumiseks. Kui hageja leiab, et samadel tingimustel ka teiste töötajatega sõlmitud lepingud on ühingu huvidega vastuolus (dtl 176; 00:25:53), jääb kohtule arusaamatuks hageja käitumine, kus lepingu tühistamise nõue esitatakse vaid ühe töötaja suhtes, teised ühingu huve väidetavalt kahjustavad lepingud kehtivad edasi. Sellisel juhul rikub ka hageja uus juhatuse liige oma kohustusi (hoolsuskohustust ja lojaalsuskohustust) ega tegutse hageja jaoks parima kasuga.
30.Tehingu tühistamise õiguse tekkimine TsÜS § 131 lg 1 alusel eeldab, et tehingu teine pool (käesoleval juhul kostja) teadis või pidi teadma tehingu tegemise ajal esindaja kohustuste rikkumisest. Hageja märgib õigesti, et vastav eeldus on täidetud eelkõige nn kollisiooni puhul, st siis kui esindaja ja tehingu teine pool tegutsevad ühiselt ning kooskõlastatult esindatava huvide kahjustamise või tema arvel õigustamatu eelise saamise eesmärgil. Kohus ei nõustu aga seisukohaga, et käesoleval juhul tegutsesid OÜ EKOVIR esindajana laenulepingu allkirjastanud juhatuse liige I. S. ja M. M. kooskõlastatult (sh kooskõlastatud N. O.ga) esindatava (OÜ EKOVIR) huvide kahjustamise või tema arvel õigustamatu eelise saamise eesmärgil. Kohus on seisukohal, et OÜ EKOVIR huvide kahjustamise või hageja arvel põhjendamatu eelise saamise eesmärk tõendatud ei ole. Kui esindaja ning kolmanda isiku kooskõlastatud tegutsemist esindatava kahjuks ei ole võimalik tõendada, tuleks tehingu teise poole teadmist või teadma pidamist sisesuhtest tulenevate kohustuste rikkumise kohta jaatada pigem erandlikel asjaoludel. Tehingu teisel poolel ei ole kohustust kontrollida, kas esindusõigust omav esindaja tegutseb ka esindatava parimates huvides ning ega ta ei riku tehingu tegemisega sisesuhtest tulenevaid kohustusi või piiranguid2. Eeltoodut ei mõjuta kohtu hinnangul ka asjaolu, et tehingu teine pool (kostja) oli hageja töötaja (tegevdirektor).
31.Vaidlust ei ole selles, et M. M. pöördus laenu saamiseks OÜ EKOVIR toonase ainuosaniku N. O. poole (M. M. kinnitus kohtuistungil, dtl 181, 00:52:53) Vaidlust ei ole ka selles, et N. O. korraldusel allkirjastas juhatuse liige I. S. OÜ EKOVIR esindajana laenulepingu M. M.ga lisaküsimusi küsimata (tunnistaja I. S.i ütlused istungil dtl 184; 1:08:50; 1:09:46). Selles mõttes oli nende tegevus kooskõlastatud. I. S.i ütluste kohaselt „Küsimusi ei esitanud. Öeldi, et vaja alla kirjutada....Juhatuse liikme funktsioon EKOVIRis oli täita N. O. korraldusi ja tema juhtnöörid täidetakse...Ei pööranud tähelepanu sellele, kelle huvides see (laenuleping) sõlmitakse ja ei arutanud seda.... (dtl 184185) seega on iseenesest asjakohane hageja viide juhatuse liikme rollile kui „kummitemplile“. Hageja tugineb pooltevahelise laenulepingu tühistamisel I. S.i juhatuse liikme kohustuste (ÄS § 187 lg 1 hoolsuskohustuse ja TsÜS § 36 lojaalsuskohustuse) rikkumisele laenulepingu(te) sõlmimisel ning märgib muuhulgas (dtl 65), et ühingu huvidega vastuolus olevat osaniku otsust juhatuse liige täita ei tohi, sellise otsuse täitmisel rikub juhatuse liige oma ametikohustusi (ei tegutse korraliku ettevõtja hoolsusega) ja võib tekitada ühingule kahju, mille eest ta vastutab (ÄS § 187 lg-d 1 ja 2). Hageja toob välja, et kui laenulepinguid on samadel tingimustel sõlmitud ka teiste töötajatega, on need kõik ühingu huvidega vastuolus (dtl 176; 00:25:53). Seda kummastavam on kohtu hinnangul asjaolu, et ühingu huvidega vastuolus olevad tehingud ainuosaniku „kummitemplina“ sõlminud ja seejuures juhatuse liikme kohustusi rikkunud I. S. jätkab AS X (rk xxx), mille omanik on OÜ EKOVIR, juhatuse liikme ametikohal.
32.Kohus on seisukohal, et esindatava (OÜ EKOVIR) huvide kahjustamise eesmärk kostjaga laenulepingu sõlmimisel millegagi tõendatud ei ole. Tõendatud ei ole ka hageja arvel õigustamatu eelise saamise eesmärk.
TsÜS kommenteeritud väljaanne (2010), § 131 p 3.1.3 lk 383
Tunnistaja N. O. märkis, et „..... tundsin finantsolukorda. Ei pidanud võimalikuks oma ettevõttele kahju tekitada. Tahtsin samuti toetada töölisi. Oleks rumal tekitada kahju ettevõttele...“(dtl 191; 01:45:17). Laenude andmist töötajatele selgitas tunnistaja N. O., et „... minu poolt oli X-s ja EKOVIRIS välja töötatud võimalus töötajatele laenu anda, nende materiaalset olukorda stimuleerida ja et keegi neid endale ei meelitaks... Pöördusid laenu saamiseks need, kellele pangast laenu ei antud või kes laenu ei saanud. Enne arutati küsimust, uuriti ka seda, kas töötajale oli pretensioone. Kõigi laenulepingute sõlmimiseks andis nõusoleku N. O., kõiki finantstehinguid arutas raamatupidamisega (dtl 190-191; 1:34:51; 1:38:53; 1:43:31) Kohus nõustub, et laenu saamine oli ennekõike töötaja huvides (motiveerimiseks, said soodamatel tingimustel laenu, laenu võimaldati ka neile, kes pangast ei saanud), teistest küljest sai laenu andmine olla ka ettevõtte huvides, kuivõrd võimaldas hoida ettevõtte jaoks hinnatud töötajaid enda juures. Kohus ei välista, et laenu võimaldamisel ühiskondlikult aktiivsematele ja lojaalsetele töötajatele (nt valla-või linnavolikogu liikmetele) võis olla töötaja motiveerimise ja ettevõttes hoidmise kõrval ka kaudsem eesmärk teatud vastusoorituse saamiseks tulevikus (arvestades N. O.le esitatud korruptsioonikahtlustust, varasemaid kohtumenetlusi ja asjaolu, et ta on aastate vältel seadnud sisse korruptiivset laadi sidemed mitmete inimestega, kelle üle tal on mõjuvõim, dtl 139-150), kuid sellekohaseid asjaolusid ei ole kumbki pool menetluses kohtu ette toonud. Lisaks kostja väidetele (dtl 179; 00:32:52) ja tunnistajate I. S.i (dtl 184; 1:08:50) ning N. O. (dtl 170; 01:37:00 jj) ütlustele, kinnitavad laenulepingute sõlmimist teiste OÜ EKOVIR töötajatega äriühingu majandusaasta aruanded alates 2018. aastast. Sarnaselt kostjaga sõlmitud laenulepinguga, sõlmiti ka teiste töötajatega sõlmitud laenulepingud 2% (mõni üksik 2,5%) intressimääraga, seega ei saa ka selle pinnalt väita, et laenu andmisel eriliselt soodustati M. M.t võrreldes teiste töötajatega. Tunnistajana ülekuulatud N. O. kinnituse kohaselt olid lepingud standardsed, mingisugust eelist M. M.l ei olnud (dtl 193; 1:59:51). Seega puudub kohtu hinnangul alus väita, et laenulepingu(te) sõlmimise eesmärk oli M. M.t OÜ EKOVIR arvel eriliselt soodustada.
33.Hageja väitel M. M. oli vormistatud OÜ-s EKOVIR tööle formaalselt ning sisulist tööd ei teinud (dtl 176; 00:29:14). Hageja taotles oma väidet kinnitada tunnistaja I. S.i ütlustega. Tunnistaja I. S. eeltoodud väidet ei kinnitanud (dtl 187; ; 01:11:09; 01:19:55). Ka ei kinnitanud tunnistaja I. S. väidetavaid N. O. ja M. M. vahelisi armusuhteid („...olid lihtsalt sõbrad, ma arvan..“ dtl 187; 01:21:44). Hageja väited hageja toonase ainuosaniku ja kostja armusuhete ning sellest tulenevalt kostja soodustamise soovile ei leidnud menetluses tõendamist. Lähedaste suhete olemasolu ei muuda iseenesest laenulepingut ühingu huvidega vastuolus olevaks ega anna alust laenulepingu tühistamiseks, kui selleks materiaalsed eeldused puuduvad.
34.Hageja väited kostja põhjendamatult suure töötasu maksmise kohta, on kohtu hinnangul paljasõnalised. Käesoleva vaidluse ese ei ole töövaidlus, ega töösuhted (sh töötaja palk jne). Kostja töötasu 2021.a, so ajal mil kostja töötas OÜ-s X, ei oma käesolevas vaidluses mingisugust tähtsust. Hageja väidet, et kostja sisulist tööd ei teinud, vaid oli vormistatud vaid formaalselt, mida tõendab muuhulgas põhjendamatult suur töötasu, tunnistaja I. S. ei kinnitanud (dtl 187; 01:19:00 jj). Tunnistaja kirjeldas, et M. M. tuli tööle, osales koosolekutel, arutas koosolekutel erinevaid küsimusi, kuid tunnistaja ei anna hinnangut temale tööalaselt mitte alluva töötaja tegevuse
suhtes. Hageja esitatud tõendid kostja töötasu kohta (dtl 77-80) tõendavad küll töötasu suurust, kuid mitte väidet, et töötasu saadi põhjendamatult. Ka asjaolu, et hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu (dtl 30-31) p 4.1 kohaselt oli kostja töötasu 2500 eurot kuus ja alates maist 2022 väljamakstud töötasu ületas seda oluliselt, ei kinnita kohtu hinnangul hageja väidet, et töötasu oli alusetult suur ning käsitletav soodustusena tulenevalt lähedastest suhetest N. O.ga.
35.Vastuolulised on hageja seisukohad hageja majandusliku seisundi ja selle nn põhjuste osas. Käesolevas menetluses väidab hageja, et kostja majanduslik seisund on keeruline alates ajast, mil kostjale anti laenu ning on halb tänaseni (ca miljoniline maksuvõlg, mis nähtub äriregistrist) Põhjusena, miks majanduslik seisund on täna kehv, tuuakse asjaolu, et ajal, mil ainuosanik oli N. O. (kes juhtis faktiliselt kogu ühingu tegevust), ei lähtutud ühingu huvidest, vaid oma isiklikest huvidest. Miljoniline maksuvõlg kahtlemata iseloomustab äriühingu majanduslikku seisundit. Samas on majandusliku seisundi põhjusena toodu (ühingu huvidest mittelähtumine, erahuvi eelistamine) ebamäärane ja tõendamata. Samas on hageja väitnud töövaidluskomisjonis (dtl 82-87), et finantsseisund on keeruline, mis sai alguse COVID-kriisi mõjude tõttu ja süvenes hilisemate üldteada energiahindade (kütus, elekter, gaas) suurest tõusust, samuti üldisest inflatsioonist. Vastuolulised on äriühingu majandusliku seisundi kohta ka tunnistajate antud ütlused: I. S. märkis, et „... raamatupidamisse ei lubatud, aga seisund oli raske (dtl 186 ; 01:16:39), olid võlgnevused maksude osas, töötajatele ei makstu õigeaegselt töötasu, pidevalt olid telefonikõned tarnijatelt võlgade kohta...“. N. O. märkis, et „...majanduslik seisund tol hetkel võimaldas anda laenu mitte ainult M. M.le...“ (dtl 193 01:59:51) „... aastatel 2021 ja 2022 oli ettevõte rentaabel ja positiivne „ (dtl 193 02:03:04). Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtu hinnangul üheselt väita, et pooltevahelise laenulepingu sõlmimise ajal ei võimaldanud äriühingu majanduslik seisund töötajale laenu anda ning tehing oli seetõttu ühingu huvidega vastuolus.
36.Hageja on märkinud, et tunnistajana kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud N. O. ütlused on ebausaldusväärsed ning tuleb seetõttu jätta asja lahendamisel arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Kohus märgib, et hindab nii I. S.i kui N. O. antud ütlusi kriitiliselt, kuid ilmselgelt ebausaldusväärseks, mistõttu oleks alust jätta ütlused arvestamata, ei ole alust kummalgi juhul. Hageja märkis kohtuistungil justkui oleks tunnistaja I. S.ile kolmanda isiku kaudu edasi antud N. O. sõnum, et „ära raiu oksa, millel istud“ (dtl 185; 01:12:36), millega väidetavalt üritas N. O. mõjutada tunnistajat talle (N. O.le) mitte kasulikke ütlusi mitte andma. Kohus märgib, et esiteks oli väidetav sõnum edastatud kolmanda isiku kaudu, mistõttu ei saa kindel olla selle sisus, teiseks kinnitas I. S., et „...ta ei tea, kas see ütlus käis selle menetluse kohta..“ (dtl 185-186; 01:12:36; 01:13:46), millest tulenevalt ei saa väita, et käesoleva menetlusega seoses oleks keegi üritanud hageja tunnistajat mingil viisil mõjutada.
37.Kostja väidab, et hagiavaldus on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138). TsÜS § 138 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ning õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kostja on seisukohal, et laenulepingu tühistamise ja saadu tagasinõudmise tegelik eesmärk on teda kahjustada ning seada raskesse majanduslikku olukorda. Eesmärk on ajendatud N. O. isiklikust vihavaenust kostja suhtes.
Hageja seevastu leiab, et kostja ja N. O. koos tegutsemise tulemusena on kostja hageja arvelt rikastunud, seda nii läbi soodsa laenulepingu, aga ka muude hüvede (alusetult kõrge palga maksmine, kostja tööd üldse ei teinud). Kohtu hinnangul on hageja nõue otsitud ning tuleneb isiklikest suhetest. Kostja alusetu rikastumine hageja arvelt tõendatud ei ole. Kohus leiab, et käesolevas menetluses on hageja nõude sisustamisel püütud põhjendamatult rõhutada N. O. ja M. M. võimalikke lähedaseid suhteid. Asja lahendamise seisukohast ei oma see erilist tähtsust. Lähedased suhted ei ole iseenesest pooltevahelise tehingu tühistamise aluseks. Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud väited armusuhtest tulenevalt kostja eelistamise, soodustamise ja selle kaudu kooskõlastatult ühingu huvide kahjustamise kohta. Pingelisi (vaenulikke) suhteid kostja, hageja osaniku (N. O.) ja hagejaga seotud ettevõtete juhatuse liikmete vahel Kohtla-Järve Linnavolikogu liikmetele saadetud ebaterved e-kirjad (dtl 126-130). Viidatud tõendid ei ole küll asjakohased käesolevas menetluses, samas kinnitavad kostja väiteid tema võimaliku kahjustamise eesmärgi kohta.
38.Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et hageja nõude ei ole põhjendatud, TsÜS § 131 lg 1 sätestatud tehingu tühistamise eeldused, millele hageja tugines oma hagiavalduses, täidetud ei ole, mistõttu tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastamise nõue jätta rahuldamata. Kuivõrd rahuldamata jääb põhinõue, on põhjendamatu ka kõrvalnõuete (viivise) nõue. Kahju hüvitamise nõude st kohtueelsete õigusabikulude nõude rahuldamine sõltub põhinõude ehk laenuna saadud 43 000 euro tagastamise nõude rahuldamisest ja kuna tühistatud tehingu alusel saadu tagastamise nõue (koos kõrvalnõuetega) jääb rahuldamata, on põhjendamatu ka kohtueelsete õigusabikulude nõue, kahju hüvitamise eeldused täitmata. Riigikohus on märkinud, et kohtueelsed õigusabikulud on hüvitatavad ja vastava nõude maksmapanekuks peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused (Vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 p 11-12). Hageja on esitanud õigusabikulude arved nr 2300418 ja 2300503 (dtl 32-35), mis on esitatud tühistamisavalduse ja nõudekirja koostamise ja esitamise eest ning leiab, et tühistamisavalduse esitamine oli vajalik kohtuväline toiming ja õigusabi, millega seoses on hageja kulu kandnud, on olnud mõistlik ja vajalik ning vastavad kulud hüvitatavad. Kohus on seisukohal, et tühistamisavalduse esitamine ei olnud vajalik ega põhjendatud, seega ei ole põhjendatud ega vajalikud ka sellega kaasnenud kulud, mille hüvitamise eest peaks vastutama kostja. Menetluskulude jaotus
39.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jäävad vastavalt TsMS § 162 lg 1 sätestatule OÜ EKOVIR kanda.
40.Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 1 ja 2). Kostja esitatud menetluskulud nimekirja (dtl 241) kohaselt on kostja menetluskulu kokku 5652 eurot (arvestusega 31,4 töötundi x 180 eurot töötunni hind) TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 3-2-1115-14). Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt Riigikohtu 11.02. 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-115-14, p 14). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 180 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot ilma käibemaksuta (nr 3- 2-1-159-16 p 24 ning 3-2-1-72-17 p 13). Seega on kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega, arvestades vaidluse asjaolusid, tsiviilasja mahtu ning teostatud menetlustoiminguid. Kohus on seisukohal, et põhjendamatu on kahe lepingulise esindaja kulu nõue 15.03.2024.a istungil osalemise eest. Kahe vandeadvokaadi osalemine kostja esindamisel ei olnud vältimatult vajalik. Kui kostja valik oli kasutada kahe vandeadvokaadist esindaja õigusabiteenust, ei pea selle kulu hüvitama vastaspool. Seega loeb kohus põhjendatuks 15.03.2024.a. kohtuistungiga seotud kulu (istungiks ettevalmistamine, istungil osalemine, kliendiga nõupidamine) 7,25 tundi x 180 eurot. Kohtu hinnangul on osaliselt põhjendamatu ka lõppseisukohtade esitamisega (lõppseisukoha koostamine, seisukohtade kooskõlastamise kliendiga, menetluskulude nimekirja koostamine) seotud kulu (taotluses 5,5 h x 180). Kostja lõppseisukoht kordas valdavas osas sõnasõnalt kostja vastuses hagile esitatut (copy-paste). Põhjendatud ajakulu lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamisele on kohtu hinnangul 2 h. Kokkuvõttes on kohtu hinnangul põhjendatud kostja menetluskulude hüvitamise taotlus 24,65 h osas x 180 eurot ehk 4437 eurot.
41.Kostja palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.