Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduse kohaselt esitas 01.04.2024 Aktsiaselts ELVESO OÜ OdorTechile pöördumise hinnapakkumise esitamiseks Lagedi alevik, Killustiku tee 4 ja Killustiku põik 2 kinnistute liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni rajatiste ehitustöödele omanikujärelevalveteenuse osutamiseks. Päringu lisaks olid pakkumuskutse dokumendid. Pakkumuse kutse hulka kuulunud lähteülesande punkti 1.3 kohaselt oli riigihanke eesmärgiks teostada omanikujärelevalvet objekti lühikirjelduses toodud ehitustöödele. Pakkumuse kutse hulka kuulunud käsunduslepingu punkt 2.1 kohaselt tuli omanikujärelevalve teenust osutada vastavalt lepingule ja selle lisadele, milleks lepingu punkti 2.2.1 kohaselt olid väikehanke alusdokumendid. Seega oli ka teenus määratletav vastavalt läbi alusdokumendiks oleva lähteülesande. 02.04.2024, ehk enne pakkumuse esitamist, pöördus hageja kostja poole küsimustega, mille hulgas palus täpsustada, kas teenuse osutamisse on vajalik kaasata teedeehituse inseneri, kuna viimane on eraldi kuluartikkel. Nimetatud küsimusele ei vastanud kostja jaatavalt, vaid sedastas järgmist: „Omanikujärelevalve teenus peab katma kõik Projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikud tegevused. Omanikujärelevalve kaasab vajadusel ka teisi eksperte, kes ei ole võtmeisikud, lepingust tulenevate eriülesannete või lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Antud objekti torustike tööd on tee maa-alas.“. Seega vaatamata hageja päringule, ei täpsustanud kostja oma antud vastusega seda, kas teenus 2

eeldab omanikujärelevalve teenuse osutamist teedeehituse töödele, mis on küll ehitusprojekti osaks, aga mitte lähteülesande sisuks. 08.04.2024 esitas hageja lähteülesandele pakkumuse, mille maksumuse vorm oli kostja poolt ette antud. Pakkumuse sisuks oli teenuse maksumus ja kaasa oli lisatud ka spetsialisti (H. T.) kutsetunnistus, kelle teenuse maksumust pakkumus sisaldas. 22.04.2024 ja 24.04.2024 teavitas kostja hagejat, et viimase pakkumus on osutunud edukaks. Sellega kinnitas kostja, et hageja pakkumus vastab kutses toodud tingimustele. Samal päeval on hageja kinnitanud, et talle sobib kui tööde tellimise aluseks jääb hankedokumentatsioon, hageja esitatud pakkumus ja kostja kinnituskiri, millele vastas hageja, et: „Oleme tööde teostamise kokku leppinud” ja järgmise kirjaga edastas objektiga seotud dokumentatsiooni. Seega tuli leping lugeda sõlmituks 24.04.2024 seisuga. 08.05.2024, ehk 2 nädalat peale lepingu sõlmimist ja tööde algust, edastas kostja hagejale lepingu ülesütlemise hoiatuse. 23.10.2024 esitas hageja kostjale nõudekirja kostja üldisele e-posti aadressile õigusvastaselt lepingu ülesütlemise tekitatud kahju eest, millele kostja ei vastanud ja 25.11.2024 pöördus hageja sama nõudekirjaga lepingus määratud kontaktisiku poole, millele kostja ei vastanud. 13.05.2024 edastas kostja hagejale teatise poolte vahel sõlmitud käsunduslepingu erakorralisest ülesütlemisest. Ülesütlemise teatises on kostja viidanud, et hageja pakkumus ei sisaldanud kõiki hankedokumentides kirjeldatud projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikke tegevusi, täpsemalt siis katendite taastamistööde järelevalve teostamiseks vajalikus spetsialisti, millest johtuvalt ütles kostja pooltevahelise lepingu ülesse. Hageja kahju suuruseks on kokku 1800 eurot, milline koosneb järgmistest osadest: (i) hageja poolt teostatud ettevalmistavad tööd lepingu täitmise perioodil 24.04.202408.05.2025, kokku 8 töötunni ulatuses (materjalidega tutvumine, meilivahetused kostjaga, koosoleku ettevalmistamine, objekti esimene koosolek ja sellel osalemine), milliseid kostja hagejale lepingu lõppemisel ei hüvitanud; (ii) kahju, mida hageja kandis palgamaksete tasumisega vaatamata töö äralangemisest; (iii) saamata jäänud tulu lepingu täitmisest, millist hageja ei suutnud nõnda lühikese aja jooksul asendada ning milline on tuvastatav ka hageja käibelanguses. Hageja on nimetatud kahjust maha arvestanud arvestusliku kütusekulu vastavalt VÕS § 127 lg-le 5, millise hageja on kokku hoidnud vastavalt sellele, et ei pidanud liikuma Harjumaa piirkonnas asuvate objektide juurest ja kostja objektini. Lisaks eelnevale on hagejale tekkinud kostja käitumise tulemusel VÕS § 128 lg 3 alusel kahju ka õigusabikulude näol. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole probleemi lahendamiseks, kuid kostja ei ole pöördumistele reageerinud. Hageja kulud enne kohtusse pöördumist õigusabile moodustasid 797,79 eurot. Seega on hageja kahju suuruseks kokku 2549,79 eurot, millist kahju on hageja kostjal õigustatud nõudma. Kostja ei saa hilisemalt asuda nõudma ettevõtjatelt töid ja tegevusi, milliseid ei ole ise sätestanud hanketeates ja dokumentides. Selline tegevus ei taga pakkumuste võrreldavust ega ka pakkujate võrdset kohtlemist. Killustiku tee 4 „välisveevarustus ja kanalisatsioon“ põhiprojektis on otsesõnu viidatud, et „katete taastamise osa lahendatakse eraldi projektiga.“ Seega on põhiprojektis viidatud otsesõnu, et nimetatud tööosa ei kuulugi antud projekti hulka, millest johtuvalt oli ka äärmiselt loogiline, et seda ei olnud nimetatud „objekti lühikirjelduses“. Ainuüksi nimetatu lükkab ümber kostja väited, et hageja pidi katenditöödega arvestama ja kostja väited sellest, et hageja pidi pakkumuse tegemisel arvestama ka hüpoteetiliste teetöödega ei ole õige. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista menetluskulu kokku summas 3240,50 eurot.

Kostja vastuväited ja põhjendused 3

Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kostja saatis hagejale 01.04.2024 ettepaneku hinnapakkumise esitamiseks Lagedi alevik, Killustiku tee 4 ja Killustiku põik 2 kinnistute liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatiste ehitustööde omanikujärelevalve teenuse osutamiseks. Vastavas kostja 01.04.2024 e-kirjas sisaldus link, millelt sai hageja pakkumise ettevalmistamiseks alla laadida digikonteineri, mis sisaldas lisaks lähteülesandele ka lisana 1 pakkumuse hinnatabelit, lisana 2 käsunduslepingu tingimusi ja lisana 3 Killustiku tee 4 ärihoone välisveevarustuse ja kanalisatsiooni põhiprojekti. Hageja pidi hinnapakkumise tegemisel juhinduma kõikidest kostja poolt kättesaadavaks tehtud dokumentidest. Seetõttu pidi hageja hinnapakkumise tegemisel juhinduma mitte üksnes lähteülesandest, vaid ka selle lisadest, mis moodustasid ühise terviku. Hageja esitas kostjale 02.04.2024 muuhulgas küsimuse: „Palun siiski konkreetselt kirjeldada teedeinseneri vajadus, sest see on eraldi kuluartikkel. Kui mina arvestan sisse, aga konkurent on mittearvestamise tõttu odavam, ei ole minul lootust hanget võita.“ Kostja vastas nimetatud küsimusele 02.04.2024 järgnevalt: „Omanikujärelevalve teenus peab katma kõik Projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikud tegevused. Omanikujärelevalve kaasab vajadusel ka teisi eksperte, kes ei ole võtmeisikud, lepingust tulenevate eriülesannete või lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Antud objekti torustike tööd on tee maa-alas.“. Seega vastas kostja selgelt, et vajadusel tuleb hagejal kaasata teisi spetsialiste ja torustike tööd on tee maa-alas. Mõistlik isik ei saa kostja vastusest välja lugeda seda, et tee-ehitustööde üle ei ole tarvis omanikujärelevalvet teostada. Hageja esitas kostjale 08.04.2024 pakkumuse, mis sisaldas täidetud hinnatabelit, mille kohaselt pakkus hageja kostjale omanikujärelevalve teenust maksumusega 1849,00 eurot, millele lisandus käibemaks 406,78 eurot, kokku kuus käibemaksuga 2255,78 eurot. Sellega kinnitas hageja, et nii võtmeisikute kui ka kõikide teiste spetsialistide teenuse maksumus sisaldub tabelis toodud teenuse maksumuses ehk 1849,00 euros (käibemaksuta), nimetatud maksumus on lõplik ja sisaldab kõiki dokumentides nõutud komponente. Seega ei saanud kostjal tekkida kahtlust selle kohta, et hageja pakkumus mõne spetsialisti teenuse kulu või mõnda kulukomponenti ei sisalda. Kostja teavitas hagejat 24.04.2024 e-kirjas, et hageja pakkumus osutus parimaks ja kostja soovib tellida tööde teostamise. Kostja nõustub hagejaga selles, et kostja ja hageja vahel sai lugeda lepingu sõlmituks 24.04.2024 seisuga. 07.05.2024 toimus ehitustööde alustav nõupidamine, millel osalesid ehitusööde peatöövõtja, alltöövõtja, kostja ja hageja esindajad. Koosolekul tõusetus küsimus sellest, et kas hageja pakkumus ikka sisaldas järelevalvet katendite taastamise üle. Pärast nimetatud koosolekut saatis hageja kostjale 07.05.2024 e-kirja, milles kinnitas, et hageja ei ole käesoleva projekti pakkumuses arvestanud teedeinseneri kaasamisega ning tema teenuse maksumus ei sisaldu pakkumushinnas. Samas kommenteeris hageja kostja poolt 04.04.2024 antud vastuseid, kus heitis ette, et teedeinseneri puudutavale küsimusele oleks kostja pidanud vastama „jah“ või „ei“, poleks probleemi ning katendite taastamise sisaldumine olevat selgunud hagejale alles ehituslepinguga tutvumisel, pakkumusperioodil polevat talle ehituslepingut tutvustatud. Kostja saatis hagejale 08.05.2024 e-kirja, milles selgitas, et vastavalt hankedokumentatsioonile peab omanikujärelevalve teenus katma kõik projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikud tegevused. Projekt näeb ette ÜVK ehitustööde alas katete (asfaltkatte ja haljasala) taastamise. Hageja on hinnatabeli dokumendis kinnitanud, et esitatud pakkumuse maksumus on lõplik ning sisaldab kõiki dokumendis nõutud komponente. Kostja palus hagejal kinnitada, et pakkumuse maksumus sisaldas ka katendite taastamistööde järelevalvet pädeva spetsialisti poolt ning hageja teostab antud töö. Kostja avaldas, et ootab vastust kuni 13.05.2024 ja vastuse mittesaamisel või keelduva vastuse puhul on sunnitud lepingust taganema. Hageja vastas 08.05.2024 e4

kirjas, et ta ei ole teedeinseneriga pakkumuses arvestanud, kuna hankedokument katendite taastamist ei kirjelda. Seepeale avaldas kostja 13.05.2024 e-kirjas, et kuna hageja pakkumus ei sisalda kõiki hankedokumentides kirjeldatud projekti nõuetekohaselt elluviimiseks vajalikke tegevusi (katendite taastamistööde järelevalve teostamine), siis ütleb kostja lepingu üles alates 13.05.2024. Kostja on seisukohal, et nimetatud ülesütlemine on kehtiv ja leping on seoses ülesütlemisega lõppenud alates 13.05.2024. Kahju nõue on ebaselge, summa on meelevaldne, põhjendamata ja tõendamata. Kui hageja väidab, et tema kahju summa 1800 eurot koosneb kolmest osast, siis peaks ta kõigi kolme osa summad välja tooma ja nende suuruseid tõendama. Kahjuna ei saa käsitleda hagejal lepingu täitmise perioodil osutatud teenuse eest saada olevat tasu 8 töötunni või muus ulatuses (kostjale ei ole teada, kui palju hageja enne lepingu ülesütlemist jõudis tööd teha). Hageja ei ole kostjale esitanud heakskiitmiseks teostatud tööde akti ega arvet ajavahemikul 24.04.2024 kuni 13.05.2024 (mil leping kehtis) osutatud teenuse eest, mistõttu ei saa hagejal olla sissenõutavaks muutunud tasu nõuet kostja vastu. Kostja ei ole hagejale tasu maksmisest keeldunud. Hagejal ei saanud tekkida kahju seoses oma töötajatele palga maksmisega, kuna töötajatele tuleb maksta palka (töötasu) sõltumata sellest, kas hagejal tööandjana oli neile tööd anda või mitte. Seega puudub selles osas põhjuslik seos isegi juhul, kui hageja on töötajatele palka maksnud. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, mitmele töötajatele ja kellele konkreetselt on hageja palka maksnud. Ka hagejal saamata jäänud tulu osas puuduvad mistahes arvestused ja tõendid. Hageja väidab, et lisaks on tal tekkinud kahju ka enne kohtuse pöördumist tekkinud õigusabikulude näol summas 797,79 eurot. Kostja märgib, et ka see summa on meelvaldne, põhjendamata ja tõendamata. Hageja on esitanud ka viivise nõude, kuid selle nõude põhjendamiseks ei ole hageja esitanud mitte ühtegi asjaolu – hageja on jätnud viivise nõude osas hagi aluseks olevad asjaolud täielikult esitamata. Viivise nõue on seetõttu õiguslikult perspektiivitu. Viivise nõue on põhjendamatu ka seetõttu, et kahju nõuded on põhjendamatud. Hageja rebib projektdokumentatsiooni kontekstist välja ühe lause seletuskirjast ja üritab väita, et projekt katendite taastamist ei sisalda. Tegelikult tähendab ka see lause, et katendid taastatakse ja hageja oleks pidanud sellega arvestama. Kas vastav „eraldi projekt“ ehitustööde teostamise ajaks koostati või mitte, ei oma tähtsust. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda ja välja mõista esindajakulu summas 3225 eurot.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Pooled ei vaidle järgmiste faktiliste asjaolude üle, mille kohus sellistena tuvastab:

5

Kostja saatis 01.04.2024 hagejale ettepaneku hinnapakkumise esitamiseks omanikujärelevalve teenuse osutamiseks koos hankedokumentatsiooniga (lähteülesanne, hinnatabeli vorm, käsunduslepingu tingimused ja põhiprojekt) (dtl 8-17, dtl 54-63, dtl 70--82).

Hageja esitas kostjale selgitustaotluse, milles palus muuhulgas konkreetselt kirjeldada teedeinseneri vajadust, viidates sellele kui eraldi kuluartiklile. Kostja saatis 02.04.2024 vastuse hageja küsimustele, märkides, et teenus peab katma kõik projekti elluviimiseks vajalikud tegevused, OJV kaasab vajadusel teisi eksperte ning torustike tööd on tee maaalas (dtl 18, p 10).

Hageja esitas 08.04.2024 oma pakkumuse maksumusega 1849 eurot (käibemaksuta) (dtl 21-22).

Kostja teavitas hagejat 24.04.2024 pakkumuse edukaks tunnistamisest ja pooled lugesid käsunduslepingu sõlmituks sellest kuupäevast (dtl 24-25; ). Pooled leppisid kirjavahetuses kokku, et tööde tellimise aluseks jääb (ehk lepingu sisu moodustab) hankedokumentatsioon, hageja poolt esitatud pakkumus ja kostja kinnituskiri.

07.05.2024 toimus ehitustööde alustav nõupidamine, kus osalesid hageja, kostja ja ehitaja esindajad ning kus tõusetus küsimus, kas käsund hõlmas ka katendite taastamise üle järelevalvet. 13.05.2024 ütles kostja käsunduslepingu erakorraliselt üles, kuna kostja väitel hageja 08.04.2024 pakkumus ei sisaldanud kõiki hankedokumentides kirjeldatud projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikke tegevusi ning hageja ei kinnitanud valmisolekut teostada teetööde järelevalvet esialgse pakkumuse hinna sees (dtl 26).

Pooltel on kokkuvõtvalt peamine vaidlus selle üle, kas pooltevaheline käsundusleping hõlmas ka hageja kohustust teostada omanikujärelevalvet ühisveevärgi ja reoveekanalisatsiooni rajatiste ehitustööde teostamise käigus tehtavate teekatete taastamistööde üle ehk kas hagejal pidi arvestama lepingus ka teedeinseneri kaasamise vajadusega. Seega on pooltel vaidlus lepingu sisu ehk hageja kohustuste üle. Teine peamine vaidluspunkt seisneb selles, kas hageja rahaline kahju nõue mis iganes alusel on põhjendatud ja tõendatud.

Lepingu tõlgendamisel lähtub kohus VÕS §-st 29. VÕS § 29 lg 1 kohaselt tuleb lepingut tõlgendada poolte ühise tegeliku tahte järgi. VÕS § 29 lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. VÕS § 29 lg 5 p 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel arvesse tuleb võtta ka lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi.

Lepingu osaks antud juhul said dtl 8 asuv ettepanek hinna pakkumise tegemiseks hagejale, kus sisaldus link, millelt oli võimalik alla laadida lähteülesanne (dtl 9-17), käsunduslepingu projekt (dtl 56-63), asjakohase ehitusprojekti (põhiprojekt) seletuskiri ja joonis (dtl 70-82) ja hinnapakkumise vorm, mis hageja poolt täidetuna on esitatud dtl 21-22. Lisaks on poolte vahel toimunud lepingueelsed läbirääkimised küsimuste-vastuste vormis (dtl 18-19).

Lähteülesande kohaselt viis kostja läbi Rae vallas, Lagedi alevik, Killustiku tee 4 ja Killustiku põik 2 kinnistute liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni rajatiste ehitustööde projekti (edaspidi Projekt) omanikujärelevalve (OJV) teenuse osutaja leidmiseks väikehanke. Kostja oli läbi viinud hanke nende kinnistute ühisveevärgi jakanalisatsiooni rajatiste ehitustööde töövõtja leidmiseks ja töövõtuleping oli sõlmitud. 6

hanke objektiks on omanikujärelevalve teenuste osutamine. Lähteülesanne kirjeldab ülalnimetatud tööde teostamise nõudeid omanikujärelevalve jaoks. Omanikujärelevalve peab tegutsema vastavalt sõlmitavale käsunduslepingule ning teostama omanikujärelevalvet vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ning täitma teisi käesolevas lähteülesandes kirjeldatud kohustusi (dtl 10, p 1.2). Lähteülesande p-i 1.3 kohaselt (dtl 10-11) oli hanke eesmärgiks teostada omanikujärelevalvet objekti lühikirjelduses toodud ehitustöödele: Ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni ühendused ehitada alates olemasolevatest ÜVK torustikest Tehase teel. Tööde teostamiseks on koostatud projekt (lisatud lähteülesandele). -

Ehitatavate torustike orienteeruvad mahud: Veetorustiku rajamine (V1) - ca 145m Isevoolse reoveekanalisatsioonitorustiku rajamine (K1) - ca 145m; Ehitustööde teostamiseks peab Töövõtja (s.o. ehitaja, mitte hageja – kohtuniku märkus) koostama projekti tööprojekti tasemel kogu hanke mahule, teostama vastavad ehitustööd ning taotlema rajatistele kasutusload. Lähteülesande p-i 2 (dtl 11) kohaselt pidi omanikujärelevalve teenus katma kõik Projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikud tegevused. Töö põhiline eesmärk on koordineerida kogu protsessi ning tagada, et iga tööetapi raames saavutatakse need tulemused, mis on ette nähtud Projekti edukaks lõpetamiseks. Käesoleva hanke töö sisuks on osutada punktis 1.2 ja 1.3 kirjeldatud Lagedi alevik, Killustiku tee 4 ja Killustiku põik 2 kinnistute ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni rajatiste ehitustöödele Omanikujärelevalve teenust. OJV teostavalt võtmeisikult nõuti omanikujärelevalve pädevust välisveevarustuse ja – kanalisatsiooni alal (dtl 16, p 3). Lisaks võtmeisikutele pidi meeskonnas olema kaasatud piisaval hulgal teisi spetsialiste, et tagada teenuste tähtaegne ja kvaliteetne osutamine. Omanikujärelevalve kaasab vajadusel ka teisi eksperte, kes ei ole võtmeisikud, lepingust tulenevate eriülesannete või lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Omanikujärelevalve valib ja kasutab teisi eksperte teenuste iseloomust ja otstarbest tulenevate vajaduste kohaselt. Kõikide ekspertide oskused ja kogemused peavad võimaldama lepingust tulenevate teenuste kvaliteetset ja õigeaegset osutamist. Taoliste ekspertide, kes ei ole võtmeisikud, teenuste hind peab sisalduma võtmeisikute teenuste hinnas (dtl 17, p 3).

Pakkumuse kutse hulka kuulunud käsunduslepingu punkt 2.1 kohaselt tuli omanikujärelevalve teenust osutada vastavalt lepingule ja selle lisadele, milleks lepingu punkti 2.2.1 kohaselt olid väikehanke alusdokumendid (dtl 57). Käsunduslepingu objektiks oli „Lagedi alevik, Killustiku tee 4 ja Killustiku põik 2 kinnistute liitumiseks vajalike ühisveevärgi ja -reoveekanalisatsiooni rajatiste ehitustööd“ ehitustöödel omanikujärelevalve teostamine, projekti elluviimise kontrollimine ja aruandluse koostamine (edaspidi “Projekt”) (dtl 56, p 1).

Pakkumuse tegemise eelselt küsis hageja kostjalt väikehanke raames küsimuse: „Palun siiski konkreetselt kirjeldada teedeinseneri vajadus, sest see on eraldi kuluartikkel. Kui mina arvestan sisse, aga konkurent on mittearvestamise tõttu odavam, ei ole minul lootust hanget võita.“ Kostja vastas sellele järgmisel: „Omanikujärelevalve teenus peab katma kõik Projekti nõuetekohaseks elluviimiseks vajalikud tegevused. Omanikujärelevalve kaasab vajadusel ka teisi eksperte, kes ei ole võtmeisikud, lepingust

7

tulenevate eriülesannete või lühiajaliste kohustuste täitmiseks. Antud objekti torustike tööd on tee maa-alas.“ (dtl 18, p 10).

08.04.2024 esitas hageja lähteülesandele pakkumuse, mille maksumuse vorm oli kostja poolt ette antud (dtl 21). Pakkumuse sisuks oli teenuse maksumus ja kaasa oli lisatud ka spetsialisti (H. T.) kutsetunnistus tõendamaks tal Volitatud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 olemasolu. Hinnapakkumise sisaldus kostja poolt eelnevalt hinnapakkumise vormi sisse kirjutatud kinnitus, et „Pakkumuse maksumus sisaldab kõigi võtmeisikute teenuste maksumust. Teiste spetsialistide, kes ei ole võtmeisikud, teenuste maksumus on kalkuleeritud võtmeisikute teenuste maksumuse sisse.“

Väikehanke dokumentide lisaks olnud ja pooltevahelise lepingu osaks saanud põhiprojekti seletuskirja kohaselt lahendatakse selle projektiga projekteeritava ärihoone kinnistu välisveevarustuse- ja kanalisatsiooni osa (dtl 73, p 1.1.2). Selle projekti raames projekteeritakse uued kinnistu veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid ja ühendused olemasoleva ÜVK torustikuga. Projekti käigus paigaldatakse projekteeritavale hoonele uus kinnistusisene vee- ja kanalisatsioonitorustik (dtl 74, p 2.1.1). Põhiprojekti asendiplaanilt (dtl 70) on toodud tingmärgid taastatava asfaltkatte ja taastatava haljasala kohta ning näidatud ära vastavad kohad, kus tuleb taastada asfaltkate ja haljasala. Samuti on asendiplaanil toodud kaeviku lõige 1-1, millel on toodud kõik täitekihid, sealhulgas pealmiste kihtidena sõiduteel lubjakivikillustikust alus ja asfaltbetoon. Seletuskirja p-s 2.5.3 on kirjas katete taastamise üldised nõuded: „Tänavakatete taastamisel tuleb juhinduda majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 nr 101) ja kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskirja nõuetest. Lahtikaevatav sõidutee ala taastatakse asfaltkattega. Tee katendi konstruktsioonikihid tuleb taastada vähemalt olemasoleva katendiga samaväärse materjaliga ja samasuguse paksusega. Kaevude/kapede ümbrus tuleb eelnevalt üle tihendada nõuetele vastavaks. Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind, samuti ka uue asfaldikihi ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind kruntida eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödelda bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Kogu teekatte konstruktsiooni taastamisel ristlõike laiuses paigaldada asfaltkate sooja vuugiga. Katete taastamise osa lahendatakse eraldi projektiga.“ (dtl 49). Seletuskirja p-s 3 on toodud põhimaterjalide loetelu tabelina, mis näeb ette kinnistu välises osas ette lisaks veetorustiku rajamisele (pos-d 1-3, 147 m) ja isevoolse kanalisatsioonitorustiku rajamisele (pos 9, 144 m) ka asfaltkatte taastamise (pos 12, 160 m2) (dtl 82).

Poolte vahel ei ole vaidluse all asjaolu, et käsundusleping sõlmiti kostja poolt läbi viidud väikehanke (riigihanke) tulemusel. Pooled ei vaidle, et kostja on võrgustikusektori hankija RHS § 5 lg 3 punktide 2 ja 3 mõistes, hanke maksumus jäi alla riigihanke piirmäära, kuid hange viidi läbi kostja poolt RHS § 9 lg 2 alusel kehtestatud hankekorra (dtl 94-97) alusel väikehankena. Vastavalt hankekorra p-le 4.2 „väikehankel ei ole RHS-s sätestatud menetlusreeglite järgimine kohustuslik, samas tuleb lähtuda RHS §-s 3 sätestatud põhimõtetest, sealhulgas hankija rahaliste vahendite otstarbeka ja läbipaistva kasutamise ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise printsiipidest. RHS § 3 hanke läbiviimisel ja lepingu sõlmimisel juhinduti riigihanke üldpõhimõtetest“ (dtl 94, p 4.2).

8

erinevates etappides ja aegadel või mingis osas üldse mitte teostada, ning mingis ehitusprojektis mingi töö kajastamine ei tähenda, et tellija (antud juhul kostja) selle teostamise ehitajalt ka tellinud oleks.

11

hageja tunnihinnaks on 50 eurot (koos käibemaksuga), milline vastab turu keskmisele, siis nimetatud tööpäevakulu oli 400 eurot, millele lisandub sõidukulu 20,16 eurot. Kostja ei ole sellisele arvestuskäigule ja arvutusele ka vastu vaielnud (dtl 172, 01:20:16). Kohus mõistab nimetatud summa kostjalt välja.

12

käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi arvestada ning pole tõendanud, et ta seda teha ei saa. Seega ei ole käibemaks hageja kahju osa. Hageja kahjunõue oli summas 1800 eurot ja koosnes teenuse osutamisega seotud kulust summas 420,16 eurot, palgamaksetest summas 646,70 eurot ning saamata jäänud tulu summas 735 eurot. Kohus rahuldab nõude osaliselt summas 420,16 eurot ehk umbes 23,34% ulatuses. Vastavast proportsioonis kuulub rahuldamisele ka hagejal kohtueelse õigusabi kulu ehk 166,78 eurot (23% 714,58 eurost).

15

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.