Avaldaja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490), lepinguline esindaja Tatiana Bondarenko-Blohhin
AS Ühisteenused maksekäsu kiirmenetluse avaldus X vastu võlgnevuse nõudes
Võlgnik: X (isikukood xxx), lepinguline esindaja Elari Arjakas
RESOLUTSIOON
Rahuldada X 05.04.2024 määruskaebus ja tühistada Harju Maakohtu 25.03.2024 maksekäsk. Teha võlgniku X (isikukood xxx) suhtes uus maksekäsk ning kohustada võlgnikku X (isikukood xxx) tasuma avaldajale AS Ühisteenused (registrikood 11052490) menetluskulud summas 43,08 eurot. Lõpetada tsiviilasja 2-24-106976 menetlus. Maksekäsk kuulub viivitamatule täitmisele.
Määrus saata menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Maksekäsu peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest. Kui maksekäsk toimetatakse kätte avalikult, võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui võlgnik sai maksekäsust või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4891 lg 2 kohaselt võib määruskaebus tugineda ühele järgmistest asjaoludest: 1) makseettepanek toimetati võlgnikule
kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. Maksekäsu peale võib võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada.
1.AS Ühisteenused esitas 20.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 159,55 euro saamiseks. Kohus tegi 21.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 27.02.2024 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik X esitas 27.02.2024 nõudele vastuväite.
2.Pärnu Maakohtu 12.03.2024 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetluse seoses võlgniku vastuväitega ning anti nõue üle Harju Maakohtule nõude menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.
3.Harju Maakohus kohustas 13.03.2024 määrusega avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul.
4.Avaldaja esitas 20.03.2024 (täiendatud 22.03.2024) taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldaja kinnitab, et 22.02.2024 seisuga, s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, on võlgnik tsiviilasjas nr 2-24-106976 kohustuse täitnud ja tasunud võlgnevuse katteks 80,87 eurot, millega avaldaja loeb põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuded tasutuks. Avaldaja märgib, et võlgnik on jätnud tasumata menetluskulud summas 85 eurot (65 eurot riigilõiv ja 20 eurot esindustasu) ning palub võlgnikult menetluskulud välja mõista.
5.Harju Maakohus tegi 25.03.2024 kohtumääruse, millega tegi võlgniku X suhtes maksekäsu ning kohustas võlgnikku X tasuma avaldajale AS Ühisteenused menetluskulud summas 85 eurot (s.o riigilõiv summas 65 eurot ning esindajakulu summas 20 eurot).
6.Võlgnik X esitas 05.04.2024 eelnimetatud kohtumääruse peale määruskaebuse, milles palub määruse osaliselt või alternatiivselt täielikult tühistada.
7.Harju Maakohus võttis 08.04.2024 määrusega võlgniku 05.04.2024 määruskaebuse menetlusse ning edastas avaldajale seisukoha esitamiseks. Avaldaja kohtu määratud tähtajaks (s.o 22.04.2024) oma seisukohta määruskaebusele ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
8.TsMS § 663 lõike 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebus on 08.04.2024 menetlusse võetud.
9.TsMS § 663 lõike 4 kohaselt, kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega.
10.Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja rahuldab selle. Kohus põhjendab määruskaebuse rahuldamist järgnevalt.
11.TsMS § 475 lg 1 p 1 sätestab, et hagita asjaks on maksekäsu kiirmenetlus. TsMS § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
12.Võlgnik esitas maksekäsu kiirmenetluses vastuväite, millega nõuet ei tunnistanud, mistõttu Pärnu Maakohus lõpetas menetluse ning andis nõude menetlemise üle Harju Maakohtule. Harju Maakohus tegi 13.03.2024 määruse, millega andis avaldajale tähtaja 14 päeva puuduste kõrvaldamiseks, s.o nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
13.Avaldaja esitas 20.03.2024 (täiendatud 22.03.2024) taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldaja kinnitas, et 22.02.2024 seisuga, s.o pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, on võlgnik tsiviilasjas nr 2-24-106976 kohustuse täitnud ja tasunud võlgnevuse katteks 80,87 eurot, millega avaldaja loeb põhivõlgnevuse ja kõrvalnõuded tasutuks. Avaldaja märkis, et võlgnik on jätnud tasumata menetluskulud summas 85 eurot (65 eurot riigilõiv ja 20 eurot esindustasu) ning palus võlgnikult menetluskulud välja mõista.
14.Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt oli avaldaja nõude suuruseks kokku 159,55 eurot (sõiduki registreerimismärgiga nr 141MSJ leppetrahv summas 40 eurot, viivised summas 9,55 eurot, sissenõudekulud summas 30 eurot ning sõiduki registreerimismärgiga nr xxx leppetrahv summas 40 eurot, viivised summas 10 eurot, sissenõudekulud 30 eurot).
15.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-22-142050 on p-s 17 selgitanud, et võlgnik kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud TsMS §-s 4842 ette nähtud ulatuses ka juhul, kui ta tasub võla pärast tsiviilasja hagimenetluses menetlemiseks üleandmist vastavalt TsMS § 486 lg 1 p-le 1, kuid enne nõuetekohase hagiavalduse esitamist ja selle menetlusse võtmist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-115991).
16.Käesoleval juhul jättis avaldaja nõuetekohase hagi kohtule esitamata pärast võlgniku poolt põhinõude tasumist, s.t avaldaja loobus hagi esitamisest olukorras, kus võlgnik esialgu nõudele vastu vaidles (vastuväite kohaselt ei olnud võlgnik nõudega nõus), kuid pärast asja hagimenetlusse üleandmist siiski nõude osaliselt rahuldas. Võlgnik pidi võla tasumise ajal olema kohtumenetluse jätkumisest teadlik, sest talle oli kätte toimetatud maksekäsu kiirmenetluse avaldus, milles avaldaja taotles võlgniku vastuväite korral avalduse üleandmist menetlemiseks Harju Maakohtule.
17.Makseettepanekule on esitatud vastuväide ning nõue on tasutud osaliselt, s.o summas 80,87 eurot. Kohus nõustub võlgnikuga, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud võlgniku kanda, kuid seda mitte täies ulatuses. Kohus arvestab, et avaldaja loobus 22.03.2024 kogu nõudest, s.o pärast võlgniku poolt 80,87 euro (s.o sõiduki registreerimismärgiga nr 141MSJ leppetrahv summas 40 eurot, viivised summas 9,55 eurot, sissenõudekulud summas 30 eurot nõuded) tasumist loobus avaldaja nõudest summas 78,68 eurot (s.o sõiduki registreerimismärgiga nr xxx leppetrahv summas 40 eurot, viivised summas 10 eurot, sissenõudekulud 30 eurot nõuetest). Samas 78,68 euro ulatuses nõudest loobumine ei olnud tingitud võlgniku käitumisest. Seega peab kohus TsMS § 168 lg 5 ja § 163 lg 1 alusel põhjendatuks jätta menetluskulud 50,69% (80,87 eurot moodustab 50,69% hageja nõudest) ulatuses kostja kanda ja 49,31% (78,68 eurot moodustab 49,31% hageja nõudest) ulatuses hageja kanda.
18.Riigikohus on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 kohaldamise osas selgitanud, et kui hageja pöördus enne haginõudest loobumist oma õiguste kaitseks kohtusse põhjendatult (kostja on hageja nõude rahuldanud), siis kannab kostja loobutud nõude senise menetlemisega seotud kulud
(Riigikohtu 10.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p kohtupraktika).
11.2 ja seal viidatud
19.Kuivõrd võlgnik on tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, s.o 50,69% ulatuses ning kuna avaldaja otsustas osaliselt (s.o 49,31% ulatuses) nõudest loobuda muul põhjusel kui võlgnikupoolne nõude rahuldamine, tuleb vastavalt eeltoodust teha TsMS § 489 lg 1 alusel võlgniku X (isikukood xxx) suhtes maksekäsk hüvitada avaldajale menetluskuludest summas 85 eurot 50,69% ehk kokku 43,08 eurot.
20.Kohus selgitab võlgnikule, et vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 5 ja lg-le 4 on võlgnikul õigus taotleda määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.
21.TsMS § 487 lg 7 kohaselt kuulub maksekäsk viivitamata täitmisele sõltumata maksekäsu kättetoimetamisest võlgnikule. Kohus selgitab, et see ei takista menetlusosalisi sõlmimast omavahel või täitemenetluse raames kokkulepet võla tasumiseks graafiku alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.