Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 8. jaanuar 2026
Tsiviilasja number
2-23-120666
Tsiviilasi
TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) hagi Meelis Sprenki vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. detsembri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu) määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja):TF Bank AB (publ.) (Eesti filiaali kaudu, registrikood 14304235), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
valmis menetlusse astuma. Menetluse peatumine võimaldab lahendada pärijate ringi kindlakstegemise ja pärandist loobumisega seotud küsimused, millest sõltub, kes peab kohtumenetluses poolena jätkama (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 353 komm 3.3.1). TsMS § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Kuigi menetluse peatumise aluseks olnud asjaolu ei ole ära langenud (kostja õigusjärglane ei ole selgunud), on menetluse uuendamine põhjendatud. Menetlus on peatunud alates kostja surmast ehk 10. augustist 2024. Menetluse uuendamiseta ei saa kohus järgmist menetlustoimingut aga teha, kuivõrd sellisel juhul oleks selline menetlustoiming tühine (TsMS § 358 lg 2). TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik hagiga saavutada, kuivõrd kostja õigusjärglased ei ole teada. Kohus selgitas 22. septembri 2025. a kohtunõudes, et õigusjärglust tõendab üldjuhul pärimistunnistus, mille tõestab notar pärimismenetluse lõpetamisel. Asjaolu, et kostja ema L. Sprenk on surnud ja et isa pärandiosa läheb üle tema alanejale sugulasele K. Sprenkile, ei ole tõend õigusjärgluse kohta ega veena kohut selles, et nad võiksid olla kostja pärijad. Kohus viitas ka hageja õigusele esitada notarile pärimismenetluse algatamise avaldus (PärS § 166 lg 1). Hageja vastusest kohtunõudele ei nähtu, et hageja oleks vastavasisulise avalduse notarile esitanud. Hagejal tuleb menetluses tõendada, et tegemist on surnud kostja õigusjärglasega (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 353 komm 3.3.3 c). Hageja lähtub üksnes sellest, et rahvastikuregistrist (dtl 98–99) nähtuvalt on kostja ema elus ja isa surnud, ning sellest, et isa asemel pärib tema tütar K. Sprenk. Kohus jäi seisukohale, et rahvastikuregistri väljavõte ei tõenda õigusjärglust ning hageja esitatud asjaolud ei veena kohut selles, et kostja ema ja õde on kostja pärijad. Ei saa välistada, et kostjal oli testament ning tema pärijateks on teised isikud. Hageja käsitles 27. mai 2025 menetlusdokumendis kostja õigusjärglastena kostja ema L. Sprenki ja kostja õde K. Sprenki. 16. oktoobri 2025 menetlusdokumendis käsitleb hageja kostja õigusjärglasena üksnes K. Sprenki. Hageja viimasest menetlusdokumendist ei nähtu, miks kostja õigusjärglaseks on üksnes tema õde K. Sprenk. Hageja käsitlusest lähtudes peaks kostja õigusjärglaseks olema nii õde kui ka ema. Arusaamatuks jääb hageja käsitlus, et kostja pärija ei ole teatanud pärandist loobumisest. Samuti jääb kohtule arusaamatuks hageja käsitlus, et pärija sai teada isa (ilmselt on silmas peetud venna) surmast samal päeval ning samal päeval sai ta teada enda pärimisõigusest, ning et kostja pärimismenetlus ei olnud keskmisest keerulisem. Praegusel juhul ei ole kostja pärimismenetlust läbi viidud. Pärandist loobumiseks tuleb PärS § 118 lg 2 järgi esitada notarile avaldus. Olukorras, kus notar ei ole pärimismenetlust algatanud ega pärandist loobumist osalistele selgitanud, on äärmiselt küsitav, et kostja M. Sprenki surma päeval pidi tema õde K. Sprenk aru saama, et tema on kostja pärija ja esitama notarile pärandist loobumise avalduse. Lisaks sellele on kostja õde K. Sprenk eestkostel olev isik, kelle eestkostjaks on tema ema L. Sprenk (vt Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-24296).
Kuivõrd praegusel juhul ei ole kostja õigusjärglased teada, ei rahuldanud kohus hageja taotlust TsMS § 353 lg 3 alusel ja jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulud jäid TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda.
võimalikku pärijastaatust. Seega pärijate ring ei ole teadmata, vaid vaieldav. Selline vaidlus ei anna alust jätta hagi läbi vaatamata.
kostja teadaolevaid seadusjärgseid pärijaid menetlusest teavitamata ja menetluse jätkamise osas nende seisukohta küsimata alust asuda seisukohale, et kostja õigusjärglased ei ole teada. Ilma kostja seadusjärgsete pärijate seisukohta küsimata ei saanud hinnata mh seda, millal pidi kostja seadusjärgne pärija saama teada enda pärimisõigusest (määruse p 11).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.