Määruse tegemise aeg ja koht 19.04.2024, Tallinn Tsiviilasja number
2-24-4574
Tsiviilasi
X hagi Y vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.03.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosaline ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 26.03.2024 määruse resolutsioon muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendustega.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda, v.a kaebuselt tasuda tulnud riigilõivu kulu jätta riigi kanda.
4.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 20.03.2024 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) ja Pharmainvest OÜ vastu. 25.03.2024 määrusega eraldas maakohus hagi Pharmainvest OÜ vastu iseseisvasse menetlusse ja jätkas käesoleva asja menetlemise ettevalmistamist kostja suhtes.
Hagiavalduse kohaselt kasutas hageja kostjale kuuluvat eluruumi. 07.09.2016 sõlmis hageja Poola tuttav C hagejale eluruumi üürilepingu aadressil QQQ koos parkimiskohaga. 20.09.2016 vahistati hageja Poola Vabariigis, kus ta viibis vahi all kuni 17.04.2023. Kostja üürilepingut ei lõpetanud. Üüritud eluruumi jäid hagejale kuuluvad asjad, mida kostja hagejale ei tagastanud. Seega palus hageja kostjalt välja mõista asjade maksumuse 316 760 eurot ja viivise. Hageja märkis kostja aadressiks XXX. Maakohtu määrus
2.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Hageja ei esitanud põhjendusi, millisel alusel ta esitas Eesti kohtule hagi kostja vastu, kelle elukoht on Poola Vabariigis. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.12.2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud, Brüsseli I bis määrus) art 24 p 1 kohaselt allub poolte alalisest elukohast olenemata asi erandlikult menetluste puhul, mille ese on kinnisasjaõigus või kinnisasja üür või rent, selle liikmesriigi kohtutele, kus asjaomane asi asub. Eeltoodud erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Brüsseli I bis määruse art 7 p-s 2 sätestatud valikulise kohtualluvuse järgi võib hagi isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Hagiavalduse kohaselt oli hageja nõude aluseks 07.09.2016 sõlmitud eluruumi üürileping aadressil QQQ. Hagile lisatud lepingu teksti järgi asus korter Varssavis, st Poolas. Samuti asusid hageja väidetud asjad Poolas. Seega allus hageja nõue kostja vastu Poola Vabariigi kohtule. Määruskaebus
3.Hageja palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hagi menetlusse. Brüssel I bis määruse art 24 p 1 ei kohaldu, vaid kohaldada tuli tarbijakaitse reegleid. Brüssel I bis määruse põhjenduse 18 kohaselt tuleb nõrgemat poolt kaitsta kindlustus-, tarbija- ja töölepingute puhul soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad. Sama määruse art 18 lg 1 kohaselt võib tarbija algatada menetluse teise lepingupoole vastu selle liikmesriigi kohtutes, kus on nimetatud poole alaline elukoht, või, olenemata teise poole alalisest elukohast, selle paiga kohtutes, kus on tarbija enese alaline elukoht. Hageja elas Eestis, viibis Eestis ja oli üürilepingu suhtes tarbija. Seega oli tal õigus pöörduda oma alalise elukoha kohtusse ka üürilepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks. Menetluse edasine käik
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
5.Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vaidlustatud määruse järeldus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust seda muuta. Vastuseks määruskaebuse väidetele ja täienduseks maakohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
6.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 näeb ette, et asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Seejuures kohaldatakse TsMS-s
rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 4 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes. Välislepingud ja Euroopa Liidu määrused on TsMS 2. osa ees prioriteetsed (RKTKm 29.03.2017, 3-2-1-4-17, p 13). Hagi menetlusse võtmise otsustamisel peab kohus TsMS § 75 lg 1 järgi omaalgatuslikult kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule ning kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.
7.Maakohus kohaldas asjakohaselt Brüssel I bis määrust. Viidatud määruse art 24 p-s 1 ete nähtud erandliku kohtualluvuse järgi alluvad menetlused, mille ese on mh kinnisasja üür, selle liikmesriigi kohtutele, kus kinnisasi asub. Eriregulatsioon kehtib olenemata poolte alalisest elukohast. Selleks et teha kindlaks, kas asjas tuleb kohaldada sellist erandlikku kohtualluvust, tuleb tuvastada, kas vaidlus puudutab kinnisasja üürilepingut ja kas vaidluse ese on otseselt seotud sellest üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustustega (EKo 16.11.2016, C-417/15, Schmidt, p 34; EKo 10.02.2022, C‐595/20, ShareWood Switzerland, p 31). Asukohajärgsel kohtul on oma läheduse tõttu parimad eeldused teada faktilisi asjaolusid ning kohaldada õigusnorme ja tavasid, mis on üldjuhul kinnisasja asukohariigi normid ja tavad (EKo 25.03.2021, C‐307/19, Obala i lučice, p 77 ja seal viidatud kohtupraktika). Brüssel I bis määruse art 24 p 1 esimese lõigu tähenduses „kinnisasja üüri“ erandlik kohtualluvus hõlmab seega vaidlusi, mis puudutavad kinnisasja kasutamise tingimusi, st eelkõige üürileandjate ja üürnike vaidlusi üürilepingu olemasolu ja tõlgendamise üle, üürniku tekitatud kahju hüvitamise üle või üüritud kinnisasja vabastamise üle (EKo 16.11.2023, C-497/22, Roompot Service BV, p 29). Kui osutub õigeks hageja arusaam, et üürileping on ka tema kui kolmanda isiku suhtes siduv, siis saab ta sellel lepingul rajanevad nõuded panna maksma Poola kohtus.
8.Hagiavalduse väidete kohaselt on võimalik õiguslik käsitlus, et hageja ja üürileandja vahel sõlmiti konkludentselt asjade hoiuleping. Sel juhul tuleb kohtualluvus määrata Brüssel I bis määruse teiste sätete järgi. Sama määruse art 4 lg 1 kohaselt esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Kostja elukoht on Poolas, st eelviidatud üldise kohtualluvuse reegli järgi allub tema vastu esitatud hagi Poola kohtule. Brüssel I bis määruse art 7 p 1 alapunkt a võimaldab lepinguid puudutavates asjades valikuliselt esitada hagi ka selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Sama sätte alapunkti b teine taane näeb ette, et kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse asjaomase kohustuse täitmise kohana teenuste osutamise puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt teenuseid osutati või kus neid oleks tulnud osutada. Hageja väitel tuli asju hoida Poolas, üüritud korteri aadressil. Seega allub ka kirjeldatud juhul vaidlus Poola kohtule.
9.Maakohus käsitles õigesti alternatiivset võimalust, et poolte vahel võib olla lepinguväline suhe. Sel juhul kohaldub Brüssel I bis määruse art 7 p 2 ja hagi võib valikuliselt esitada selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Õige on ka maakohtu põhjendus, et kirjeldatud koht asub käesoleval juhul Poolas.
10.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määruskaebuse esitaja väiteid seoses tarbijakaitse reeglite kohaldamisega. Brüssel I bis määruse art 17 piiritleb olukorrad, milles füüsiline isik saab tugineda tarbijakaitse eesmärgil kehtestatud sama määruse normidele. Viidatud art 17 lg 1 alapunktide a ja b olukorda käesoleval juhul ei esine, sest hageja ei väida järelmaksuga kauba müügilepingu ega krediidilepingu sõlmimist. Alapunkti c järgi saab tarbijasätteid kohaldada, kui tarbija sõlmis lepingu isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Hageja tugineb tema kui tarbija alalisele elukohale Eestis, aga pole toonud esile, et kostja tegevus oleks mingilgi määral suunatud Eestisse. Samuti ei ole kostjal esindust ega filiaali Eestis Brüssel I bis määruse art 17 lg 2 tähenduses. Seega Brüssel I bis määruse II ptk 4. jao sätted ei kohaldu.
11.Eeltoodust tulenevalt puuduvad ringkonnakohtu hinnangul alused maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks. Vaidlustatud määruse lõppjäreldus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
12.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada TsMS § 190 lg 7 ja vabastada hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole tema majanduslik olukord muutunud. Riigilõivu kulu jääb seega riigi kanda, aga määruskaebuse esitamisest tingitud muud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja enda kanda. Kostjal ei saanud veel kulusid tekkida, mistõttu pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
13.Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 esimese lause ja § 696 lg 1 teise aluse alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.