2.Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank Finance AS ja kostja vahel 24.11.2023 järelmaksulepingust X, millega restruktureeriti 15.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu W ja 18.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr Q jäägid, tulenev põhivõlgnevus 1018,88 eurot, intress 13,60 eurot (20.12.2023-20.03.2024).
3.Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 5,9% aastas tasumata põhivõlalt alates 27.03.2024 kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva otsusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat.
6.Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda.
8.Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 551 eurot. Kostja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
9.Välja mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt Kaja esitamine Kostja võib esitada Pärnu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 07.07.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse XX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Harju Maakohus edastas 14.10.2025 kohtumäärusega asja kohtualluvusel lahendamiseks Pärnu Maakohtule.
2.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Inbank Finance AS ja kostja vahel laenulepingust 24.11.2023 järelmaksulepingust X, millega restruktureeriti 15.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu W ja 18.05.2023 sõlmitud järelmaksulepingu nr Q jäägid tulenev põhivõlgnevus 1119,58 eurot, intress 40,30 eurot, lepingutasu 15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 84,01 eurot, viivis alates 08.07.2025 kuni põhinõude
summas 1119,58 eurot täitmiseni lepingujärgse viivisemääras 5,9% aastas. Menetluskulud ja viivis menetluskuludelt.
3.18.11.2025 esitas hageja kohtule ka alternatiivse nõude, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista põhiosa summas 1018,88 eurot, intressivõlgnevus summas 13,60 eurot (20.12.2023 – 20.03.2024 3,40+3,27+3,54+3,40) ja viivise 5,90% aastas alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevas ehk 27.03.2024.
4.Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 15.05.2023 järelmaksulepingu nr. W, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 247,97 eurot, krediidi kulukuse määr 43,75% aastas ja intressimäär 15,9% aastas. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 18.05.2023 järelmaksulepingu nr. Q, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 999 eurot, krediidi kulukuse määr 5,03% aastas ja intress 2,55% aastas. 24.11.2023 sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja kokkuleppe nr X lepingute nr W ja Q muutmiseks. Vastavalt kokkuleppele nr X oli kostja võlgnevuse summa esialgse võlausaldaja ees 1119,58 eurot. Kokkuleppes nr X lepiti kokku aastane intressi määr 5,90% aastas, aastaseks lepingu krediidi kulukuse määraks oli 12,79%.
5.Kuna kostja oma laenulepingulisi kohustusi korrapäraselt ei täitnud, saatis esialgne võlausaldaja kostjale 07.03.2024 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg 21.03.2024 võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja on võlgnevust ei likvideerinud saatis esialgne võlausaldaja kostjale 26.03.2024 teenuslepingu ülesütlemise teatise ning leping nr X loeti ülesöelduks 27.03.2024. Kostja ei teinud lepingu nr X alusel ühtegi tagasimaksed ehk kostja oli viivituses nelja osamakse tasumisega ajavahemikus 20.12.2023 – 20.03.2024. AS Inbank Finance loovutas 28.03.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
6.Lepingu W alusel on kostja tagastanu 34,90 eurot ja lepingu Q alusel 193,19 eurot. Peale lepingu X sõlmimist kostja tagasimakseid teinud ei ole.
7.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise laenutaotlusest ja kontrollis maksehäirete registrit.
osas lähtus
esialgne
võlausaldaja
8.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 19.11.2025 määrusega, andis kostjale 14 päeva hagimaterjalidele vastuse andmiseks. Menetlusdokumendid on kostjale kätte toimetatud 29.11.2025 juhindudes TsMS § 3141 lg 2. Kostja tähtaegselt ega hiljem kohtule kirjalikku vastust esitanud ei ole.
9.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
10.Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.
11.Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu tarbijakrediidilepingust. Hageja esitas kohtule kohtu poolt nõutud selgitused ja tõendid. Kohtu hinnangul ei täinud laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning ei järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 403 4 sätestatud nõudeid.
Seega rahuldab kohus tagaseljaotsusega hageja alternatiivse nõude. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.
12.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.
13.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st 2 tulenevalt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
16.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
17.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt RKTKm 27.02.2012, nr 3-2-1-143-11, p 13).
18.Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.
19.Hageja on esitanud menetluskulude arvestuse 19.11.2025. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi tasu 1014 eurot (ilma käibemaksuta).
20.Tsiviilasja hinnaks oli hagi esitamisel TsMS § 133 kohaselt 1375,50 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 280 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv 280 eurot põhjendatud ja vajalik kulu.
21.Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusabi 6 tundi tunnihinnaga 169 eurot kokku 1014 eurot (ilma käibemaksuta) järgmiselt: Alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule; kohtu dokumendiga tutvumine, selle analüüs; ümberarvestuse koostamine; dokumentide kohtule esitamine.
22.Kohus, tutvudes menetluskulude nimekirjaga, leiab, et selles märgitud õigusabitoimingud on liialdatud. Arvestades, et tegemist on nn masshagidega, mida hageja lepinguline esindaja esitab kohtusse peaaegu igapäevaselt, ei ole usutav, et hagi koostamine võttis rohkem kui 2 tundi ning puuduste kõrvaldamine rohkem kui 1 tund. Lisaks on hagejale teada, kuidas tarbijakrediidi
vaidluste puhul kohtule hagisid korrektselt esitada, mistõttu ei peaks tal puuduseid üldse parandama, kui hagi algusest peale õigesti esitatakse. Põhjendatud ajakulu on seega 3 tundi.
23.Hagejat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja, magistrikraadiga õigusteadmistega isik - jurist. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 169 eurot tunnis (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu mh 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 16.04.2021, 2-20-4817, p 20).
24.Tallinna Ringkonnakohus on 28.02.2023 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-10648 punktis 57 märkinud, et mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud (vt Ringkonnakohtu lahend nr 2-19-110078, punkt 19). Tunnitasule hinnangu andmisel tuleb mh lähtuda vaidluse sisust. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kohtule on teada, et tunnitasuga 120 eurot, millele lisandub vajadusel käibemaks, osutavad praeguses majanduslikus olukorras kohtus esindamise teenust nii mõnedki vandeadvokaadid.
25.Kohus leiab, et ehkki pooltel on õigus kokku leppida endile sobivas õigusteenuse osutamise tunnihinnas, ei tähenda, et nimetatud kulu oleks põhjendatud jätta täies ulatuses vastaspoole kanda. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja märgitud teenustasu summas 169 eurot tund ilma käibemaksuta tuleb käesolevas asjas lugeda ebamõistlikult kõrgeks. Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu suurus kohtu hinnangul üle paisutatud. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasu on ülemäärases suuruses võrreldes kohtupraktikas heakskiidetud Eesti Advokatuuri liikmeks mitte oleva lepingulise esindaja tunnitasuga. Tegemist on hageja põhitegevuse standardse vaidlusega. Lähtudes mh mõistlikest turuhindadest ja kohtupraktikast, on põhjendatud tunnitasumäär kohtu hinnangul 120-122 eurot koos käibemaksuga sõltuvalt käibemaksu suurusest. Kuna hageja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta, on hageja põhjendatud tunnihind 100 eurot ilma käibemaksuta.
26.Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist keskmise keerukusega varalise õigusvaidlusega. Hageja lepingulise esindaja töö sisaldas hagi esitamiseks alusdokumentide kogumist ja analüüsimist, hagiavalduse koostamist, hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks hagiavalduse täiendamist ja kohtule seisukoha esitamist. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 3 tundi, mis vastab menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade sisule ja mahu hulgale. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku 300 eurot (3 tundi × 100 eurot).
27.Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 580 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 300 eurot on lepingulise esindaja kulu.
28.Arvestades, et kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
29.Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 95% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda.
30.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 95% hageja põhjendatud menetluskuludest (580 eurot), millele vastab summa 551 eurot. Kostja menetluskulude rahalise suuruse jätab kohus kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Pooled on menetluskuludelt viivise väljamõistmist taotlenud.
32.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas.
34.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.