Võlaõigus › Töövõtulepingud

jooksul töö valmis teha. Nimetatud rikkumine on oluline lepingurikkumine VÕS § 647 lg 1 ja § 116 lg 2 p 1, 2 ja 4 kohaselt, mis andis hagejale aluse lepingust taganeda (VÕS § 647 lg 3 ja § 116 lg 1). Tsiviilasjas nr 2-19-17202 leidis Tallinna Ringkonnakohus (p 99): Kuna poolte vahel ei olnud kokku lepitud konkreetseid tähtaegu Lepingu täitmiseks ja ka tellija (hageja) ei olnud ühepoolselt tähtaegu määranud, siis ei olnud hagejal 30.09.2019.a seisuga mõistlikku põhjust eeldada, et töövõtja ei täida Lepingut edaspidi. 14.03.2023 lepingu täitmise nõudes on see puudus kõrvaldatud: hageja andis kostjale tähtaja lepingu täitmiseks ja töö valmimiseks, kostja jättis lepingu tähtajaks täitmata ning seega esineb mõistlik põhjus eeldada, et kostja ei täida lepingut ka edaspidi (VÕS § 116 lg 2 p 4 oluline lepingurikkumine). Kuna kostja jättis lepingu täitmata ka vaatamata hageja antud täiendavale tähtajale, on mõistlik alus arvata, et töö parandamine ei ole võimalik või on ebaõnnestunud ja töövõtja ei ole tööd parandanud mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (VÕS § 647 lg 1 oluline lepingurikkumine). Lepingus kokkulepitud töö (infosüsteem, programm) ei ole valmis. Lepingus kokkulepitud testimine on lõpetamata (Lepingu lisa 3 p 3, 5, 7); koolitus on läbi viimata (Lepingu lisa 3 p 10 rikkumine); töö (programm) on hageja arvutisüsteemi installeerimata ja seega on töö üle andmata (Lepingu lisa 3 p 11 rikkumine). Maakohus on tuvastanud (ringkonnakohtu otsuse p 59, 102) et programmi tarkvara koosseisu osas puuduvad kasutajadokumentatsioon ja kasutajat abistav materjal, tarkvara detailne funktsionaalsust kirjeldav analüüsidokument, projektijuhtimise dokumentatsioon, testimisplaanid, protokollid ja vigade register ning keskkonna installeerimisjuhised. Kuna dokumentatsioon oli puudulik, on kasutajal tarkvara juurutamine raskendatud. Hagejal ei ole infosüsteemi tervikuna ega ühtki selle töötavat osa võimalik kasutada ka õiguslike takistuste tõttu: Lepingu p 17 kohaselt enne töö üleandmist kuuluvad kõik loodud disainide ja programmeerimistöödega seotud õigused kostjale (s.h ka autoriõigused). Ühtki sellist õigust pole hagejale üle antud, seega on kostjal täielikult täitmata töö võõrandamise kohustus (VÕS 636 lg 1 teise lause mõistes) ja tööga seotud dokumentatsiooni vormistamise ja üleandmise kohustus (VÕS § 641 lg 1 teise lause mõistes). Samuti ei vasta selline töö, isegi kui oleks muus osas kasutatav, ega ükski selle osa seetõttu lepingutingimustele VÕS § 641 lg 2 p 3 mõistes. Hagejale on üle andmata Lepingu lisa 2 p 8 sätestatud kasutusjuhendid. Töövõtja pole välja töötanud ega hagejale andnud infosüsteemi kasutaja juhendeid ega süsteemi haldaja (administraatori) juhendeid, ilma milleta ei ole infosüsteem kasutatav isegi juhul, kui see oleks valmis ja töötaks tõrgeteta. Lepingu p 6 kohaselt pidi hageja kostjale tasuma töö eest etapiviisiliselt, s.t osade kaupa. Seoses lepingust taganemisega nõuab hageja kostjalt VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu alusel tasutud summade tagastamist kokku 20824,82 eurot ning intressi tasumist VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras alates arvete tasumisest kokku 253,78 eurot. Hageja esindajaks, hageja poolt lepingu täitmist korraldavaks ja hageja kontaktisikuks oli süsteemiadministraator V. M., kes tegeles töövõtjaga suhtlemisega ja hageja vajaduste edastajana alates 2013.a septembrist. Ametijuhendi kohaselt oli süsteemiadministraatori tööülesanneteks tarkvaraga hooldusega seonduv ning suhtlemine muuhulgas arvutite, tarkvara, kulumaterjalide tarnijafirmadega, teenuse osutajate, kontoritehnikat hooldavate firmadega. V.M. oli tellija kontaktisik, kes suhtles lepingu täitmisel kostjaga ning oli lepingu p 8.1 kohaselt tellija esindajaks töövõtjale informatsiooni andmisel ning töö tulemuste kontrollimisel. Tsiviilasjas nr 2-19-17202 Tallinna Ringkonnkohtu 25.02.2022.a istungil antud ütluste kohaselt tagas V.M. kontrolli

programmi arendamise üle (00:33:39), tema tööpanus programmi arendamisse oli keskmiselt üks päev nädalas (00:35:46, 00:36:43). Hageja kulutused V.M.i töötasule olid otseselt seotud lepingu täitmisega, sest tema oli hageja esindajaks lepingu täitmisel ja kostjaga suhtlemisel (Lep p 8.1). Nimetatud kulutused oleksid olnud VÕS § 90 kohaselt põhjendatud ja jäänud hageja kanda, kui kostja oleks oma lepingulise kohustuse täitnud ja loonud infosüsteemi. Kuna aga kostja lepingut ei täitnud, muutusid hageja sellised kulutused tarbetuiks, sest vastusooritus (kostja täitmine) jäi hagejal saamata. Hageja tegi kulutusi töötasule oodates lepingus sätestatud kostja vastusooritust. Kui hageja ei oleks seda oodanud (s.t kostjaga sõlmitud lepingu alusel poleks V.M. pidanud hageja kohustusi täitma), oleks V.M. saanud täita muid tööülesandeid. VÕS § 115 lg 1 ja § 127 lg 1 mõistes on tööjõu kulutuste hüvitamise eesmärgiks hüvitada hageja kulutus, mis tekkis kostja rikkumise tõttu, kuna kostja ülesandeks olnud lepingulist sooritust hageja ei saanud. V.M.i tegevus ja tööpanus tulenesid otseselt lepingust ning kostja pidi mõistlikult hinnates aru saama, et hagejal tuleb teha kulutusi tööjõule, et täita oma lepingust tulenevaid kohustusi. Perioodil 2013.a septembrist kuni 2019.a augustini oli V. M.i palgakulu (koos sotsiaalmaksudega) 82256,23 eurot. Arvestades tema tööpanust keskmiselt üks päev töönädalas, panustas ta lepingu järgsete hageja kohustuste täitmiseks kokku 313 tööpäeva, milliste eest oli hageja kulutus tema töötasule 17300,03 eurot. Hageja nõuab kostjalt selle summa tasumist kahjuhüvitisena. Lepingu eesmärgiks oli luua infosüsteem vastavalt hagejaga ühte kontserni kuuluva AS Vigolin vajadustele. Infosüsteemi loomiseks esialgse analüüsi tellis ja selle eest tasus AS Vigolin kostja arvete nr 39478 ja 40203 alusel ning esialgse pakkumise (16.08.2013.a) tegi töövõtja Vigolinile. Hageja ja Vigolini kokkuleppel sõlmis lepingu töövõtjaga hageja. Infosüsteemi eesmärgiks oli vastavalt kostja pakkumisele Vigolini äriprotsesside automatiseerimine ja optimeerimine. Infosüsteem pidi võimaldama mitmeid funktsionaalseid võimekusi Vigolini tegevusvaldkonnas: kaupade logistika ja ladustamise (laoarvestuse) haldamisel, erinevate aruannete koostamist, arvete koostamist ja väljastamist, dokumendihaldust jms. Hageja ja AS Vigolin kuuluvad ühte kontserni ja neil on identne omanike ring. Hageja osutab Vigolinile põhivarade haldusteenust ning muuhulgas ka 27.12.2012.a hoolduslepingu p 1 kohaselt hooldab ja moderniseerib Vigolini arvutivõrku ja arvutiparki. Loodav infosüsteem pidi tööle hakkama Vigolini arvutivõrgu osana tema äritegevuses ja huvides, seetõttu kandis Vigolin kulutusi infosüsteemi loomisel ja sai kahju infosüsteemi loomata jätmisest (s.t infosüsteemi loomata jätmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed avaldusid Vigolini äritegevuses eelkõige samata jäänud efektiivsusena). Kui hageja ja Vigolini ülesanded ei oleks olnud eraldatud ning hageja oleks tegelenud Vigoliniga sarnase äritegevusega, oleks kõik sellega seotud kulutused pidanud vältimatult kandma hageja. Seega kandis Vigolin osa vältimatuid kulutusi hageja eest määral, mida hageja oleks ise pidanud kandma, kui hageja oleks tellinud infosüsteemi enda tarbeks ning süsteemi loomata jätmisega seotud kulutused avalduvad ka Vigolini kahjuna. AS Vigolin on loovutanud kõik oma nõuded lepinguga seoses hagejale. Kostja töö mahu ja kliendi (Vigolin) vajaduste väljaselgitamiseks ning hinnapakkumise selgitamiseks (mida tuleb vaadelda eelarvena VÕS § 639 lg 1 mõistes) koostas kostja enne lepingu sõlmimist AS-i Vigolin kulul süsteemi vajaduste analüüsi, mille eest viimane tasus töövõtjale 1130 eurot (ilma käibemaksuta) vastavalt arvetele nr 39478 ja 40203. Nimetatud kulutus oleks olnud põhjendatud, kui leping (mille asjaolude väljaselgitamiseks analüüs koostati) oleks täidetud. Kuna leping jäi täitmata kostjast tuleneva asjaolu tõttu on see kulutus Vigolini jaoks kasutu ja moodustab tema kahju. Hageja nõuab kostjalt nimetatud 1130 euro tasumist kahjuhüvitisena.

VÕS § 637 lg 2 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest ning VÕS § 90 kohaselt kannab pool oma kohustuse täitmisega seotud kulud ise. Kui aga üks pool kannab poolte kokkuleppel mõne sellise teise poole kulutuse (eelanalüüsi kulu või eelarve koostamise kulu) või teeb oma lepinguliste kohustuste täitmiseks kulutusi, aga teine pool jätab oma lepingulise kohustuse täitmata, on sellised kulutused neid teinud poole kahjuks VÕS 115 lg 1 ja 127 lg 1 mõistes. Vigolin saab nõuda selliste kulutuste hüvitamist VÕS § 81 lg 2 alusel ja on oma vastava nõude loovutanud hagejale. Lepingu Lisa 3 p 3, 5 ja 7 kohaselt oli kostja poolt vastavate infosüsteemi osade esitamisel ettenähtud tellija (hageja) läbiviidav testimine ning Lisa 4 p 1 kohaselt ka infosüsteemi kvaliteedi hindamine. Mõlemad tegevused eeldavad hagejalt vastavat tööpanust töötaja(te) tegevuse näol. Arvestades asjaolu, et selline tegevus oli ühekordne (s.t tingitud ainult infosüsteemi loomise käigus tekkinud kontrolli ja testimise vajadusest), võttis infosüsteemi lõppkasutaja AS Vigolin 05.11.2018 tööle logistikaosakonna mänedžeri assistendi T. K.. Töölepingu lisaks oleva ametijuhendi p II kohaselt oli tema ülesandeks koostöös süsteemi administraatoriga (s.t V. M.iga) logistikaosakonna andmebaasi alusdokumentatsiooni põhjal andmete sisestamine infosüsteemi testimise käigus. T.K. ülesandeks jäi ka lepingu alusel loodava infosüsteemi sisuline testimine erinevate kasutajate tasemel ning ajavahemikus 2018 augustist kuni 2019 septembrini tal muid tööülesandeid ei olnud. T.K. töölevõtmise ja tema palkamise vajadus nimetatud ajavahemikus oli tingitud hageja (tellija) ülesannete täitmisest vastavalt lepingule ning muuhulgas ka sellest, et keerulise infosüsteemi (mille kasutajateks pidid hiljem olema paljud süsteemi loomisega mitteseotud isikud) testimist oli otstarbekas teha isikul, kes ei olnud seotud süsteemi loomisel töövõtjaga suhtlemisega ja hilisema hooldusega (nagu seda oli V.M.), vaid sai infosüsteemi kvaliteeti testida nö „puhtalt lehelt“ ja hilisema tavakasutaja teadmiste tasemel. Tsiviilasjas nr 219-17202 Tallinna Ringkonnkohtu 25.02.2022 istungil V. M.i antud ütluste kohaselt võeti testija tööle, et tavaline töötaja saaks programmiga töötada (01:18:21), sest V.M. ise ei saanud seda teha, kuna osales programmi arendamisel ja tal võisid seetõttu jääda mingid vead märkamata (01:19:23). Kulutused T.K. töötasule tulenesid otseselt tellija lepingulise kohustuse täitmisest (Lepingu Lisa 3 p 3, 5 ja 7, Lisa 4 p 1). Nimetatud kulutused oleksid olnud VÕS § 90 kohaselt põhjendatud ja jäänud tellija kanda, kui kostja oleks oma lepingulise kohustuse täitnud ja loonud infosüsteemi. Kuna aga kostja oma lepingut ei täitnud, muutusid lepingu testimise kulutused tarbetuiks, sest vastusooritus (kostja täitmine) jäi saamata. Kuna lepingut kostja ei täitnud, poleks pidanud T.K.t üldse palkama. VÕS § 127 lg 1 mõistes on T.K. tööjõu kulutuste hüvitamise eesmärgiks hüvitada kulutus, mis tekkis kostja rikkumise tõttu, kuna kostja jättis lepingu täitmata ja T.K. palkamise eesmärgiks olnud kostja sooritust (lepingu täitmist) ei saadud. T.K. kui testija tegevus tulenes otseselt lepingust ning kostja pidi mõistlikult aru saama, et testija palkamiseks tuleb teha kulutusi. Perioodil 2018.a novembrist kuni 2019.a augustini oli T. K. palgakulu 6856,21 eurot. Vigolin saab nõuda selliste kulutuste hüvitamist VÕS § 81 lg 2 alusel ja on oma vastava nõude loovutanud hagejale. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhinõude 46 111,06 eurot, intressi 253,78 eurot ning viivise põhinõudelt (46 111,06 eurot) VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates 16.05.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edaspidi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni võla täieliku tasumiseni.

Kostja vastus Kostja vaidles esitatud hagiavaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja ei nõustu, et tsiviilasjas nr 2-19-17202 oleks kohtud tuvastanud lepingu kehtivuse. Kohtud kirjeldasid üksnes seda, et hageja lepinguga taotletav eesmärk on veel tehniliselt saavutatav (mh et 02.10.2019 puudus alus lepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 ja 2 silmas pidades taganeda). Erinevalt hageja väidetust, ei ole kohus sisuliselt seotud varasemas tsiviilasjas nr 2-19-17202 tuvastatud asjaoludega. Hageja varasem sooritushagi (tagasitäitmise ja kahju hüvitamise nõuetes) jäeti rahuldamata, st tuvastati üksnes kostja kohustuse puudumine hageja ees. Iseäranis ei hõlma lahendi õigusjõud soorituskohustuse aluse eeldusküsimusi. Varasema menetluse pinnalt on kohus seotud üksnes asjaoludega, et 30.09.2019 ülesütlemisega seonduvalt tagasitäitmise võlasuhet ja kahjunõudeid hagejal ei tekkinud. Viidatu aga ei tähenda, et kohus ei peaks arvestama ja hindama tsiviilasjas nr 2-19-17202 lahendeid ja materjale dokumentaalsete tõenditena. Nii on vaidlusalustele küsimustele juba andnud oma hinnangu erapooletu ja pädev ekspert ning ainuüksi menetlusökonoomilistel põhjustel on õige tsiviilasja nr 2-19- 17202 materjale ka kasutada. Kostja on seisukohal, et leping on kohase täitmise tõttu lõppenud. Seda tõendavad eksperdi järeldused tsiviilasjas nr 2-19-172022: •„Hinnang tarkvara tehnilisele olukorrale ja komplektsusele – [..] tarkvaras on arendatud kõik lepingu lisas kirjeldatud moodulid. [..] Hinnanguliselt võib öelda, et vastab lepingus algselt näidatud funktsionaalsusele [..] (lk 11); •„Hinnang infosüsteemi potentsiaalsele väärtusele tellijale – [..] Infosüsteem on arendatud lepingu näidatust kordades mahukam ja keerukam. Selle arvelt võiks olla infosüsteemi väärtus hinnanguliselt oluliselt suurem kui lepinguliselt eeldatud“. Ehk kui tarkvaras on arendatud välja tehnilises kirjelduses toodud moodulid, ja ekspert tuvastab et tarkvara vastab lepingus kokku lepitud funktsionaalsustele, on kostja täitnud oma lepingulised kohustused ja leping on lõppenud (VÕS § 186 p 1). Arvestades märkimisväärse aja möödumist ja poolte huvi puudumist edasise täitmise vastu, on kostja seisukohal, et leping on käitumuslikult lõppenud (VÕS § 186 p 4). Enne 14.03.2023 ei olnud pooled lepingut täitnud ega selle täitmise vastu huvi välja näidanud. Hageja on varasemalt avaldanud, et 30.09.2019. a-ks möödus lepingu lõpptähtajast enam kui 6 aastat, 2018 on töö olnud peatatud, töö aluseks 2013. a kasutatud analüüs ei ole partnerite infosüsteemide muutumise tõttu enam kasutatav jne. Nendel põhjustel kaotas hageja huvi lepingu täitmise vastu ja taganes lepingust 30.09.2019. Selliselt, kuivõrd hagejal kui tellijal puudus huvi lepingu täitmise vastu, ei olnud ka kostja alates 30.09.2019. a enam huvitatud lepingu täitmisest. Kuivõrd kostja arendas välja kokku lepitud funktsionaalsused, täiendavalt kuna pooltel puudus huvi lepingu täitmise vastu, on kostja hinnangul leping 30.09.2019 täitmise tõttu või käitumuslikult lõppenud (st mh 14.03.2023. a puudus hagejal võimalus lepingust taganeda). Alternatiivselt, kui kohus leiab, et leping ei olnud täitmisnõude esitamise hetkeks 14.03.2023. a täitmisega või kokkuleppel lõpetamise teel lõppenud, on kostja järgmisel positsioonil. Hageja ei ole alates 30.09.2019 näidanud huvi lepingu täitmiseks kostja poolt. Samas nõuab hageja 14.03.2023. a ehk enam kui 3,5 aastat pärast taganemisavalduse esitamist kostjalt lepingu täitmist. Hageja vastuolulist käitumist ja märkimisväärse aja möödumist arvestades on hageja täitmisnõue õigustlõpetava tähtaja möödumise tõttu lõppenud (VÕS § 108 lg 3). Kostja hinnangul oleks hageja pidanud täitmisnõude esitama hiljemalt 30.11.2019. a. Kostja hinnangul ei tohi lubada esitada täitmisnõudeid niivõrd suure aja möödumise järel. Nimelt, kui enam kui 3,5 aasta jooksul ei ole

tellija näidanud huvi lepingu täitmise vastu, oleks äärmiselt ebaõiglane lugeda, et lepingu täitmisnõude esitamise mõistlik aeg ei ole möödas – tellijad saaksid „äratada“ lepinguid, mida aastaid kumbki osapool täitnud ei ole. Selline käitumine on mh ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega. Samadel põhjusel puudub hagejal (kui nõustuda hagejaga, et kostjale etteheidetavad puudused olid olemas 01.08.2018. a, 08.08.2018. a, 05.07.2019. a, 15.08.2019. a jne) mõistliku aja möödumise tõttu õigus lepingust 14.03.2023 taganeda (VÕS § 118 lg 1). Sõltumata sellest, kas tuvastada leping 14.03.2023. a-ks lõppenuks (ja 14.03.2023 taganemine tühiseks), lepingu erakorralise lõpetamisega kaasnevatele kahju- ja kulutuste hüvitamise nõuetele kokku 25 286,24 euro ulatuses, vaidleb kostja igal juhul vastu. Hageja nõuab 17300,03 ja 6856,21 euro suuruse kahju hüvitamist omaenda töötajate V. M.i ja T. K. tööjõukulude eest. Samas V. M.ile ja T. K.le tuleb maksta palka sõltumata sellest, millised õigussuhted on hageja ja kostja vahel. Selliselt ei ole täidetud VÕS § 127 põhjuslik seos kahju tekkimise ja väidetava kostja rikkumise vahel. Samuti on hageja nõudnud kulutuste hüvitamist 1300 euro ulatuses, kuivõrd kostja koostas lepingu sõlmimise eel AS Vigolin kulul süsteemi vajaduste analüüsi. Samas jätab hageja tähelepanuta, et süsteemi vajaduste analüüs koostati enne lepingu sõlmimist kostjaga, süsteemi vajaduste analüüs on vajalik igasuguse arendustegevuse teostamiseks (sõltumata, kas seda arendab kostja), st kulutuste tegemise vajalikkus ei sõltu kostja edasisest tegevusest, ehk puudub põhjuslik seos kostja väidetava tegevuse ja tekkinud kulutuste üle. Kuivõrd AS Vigolinil ei olnud õiguslikku alust kostja käest 1300 euro hüvitamist nõuda, ei ole ka hagejal, kellele nõue loovutati, õigust kostja käest selle rahasumma hüvitamist nõuda. Leping sõlmiti 30.08.2013. Alates 30.09.2019 ei ole kumbki pool lepingut täitnud. Alates 30.09.2019 kuni 14.03.2023 ei olnud hageja lepingu täitmises kostja poolt huvitatud, st hageja ei nõudnud ega oodanud kostjalt lepingu täitmist. Vastavalt on kostja seisukohal, et, nii täitmisnõue kui kahju kui kulutuste hüvitamise nõuded olid 14.03.2023 seisuga aegunud, st kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist hageja nõuete aegumise tõttu. Kuivõrd kostja vaidleb vastu hageja kahju- ja kulutuste hüvitamise nõuetele, ei nõustu kostja ka hageja kõrvalnõuete hüvitamisega ja palub jätta hageja viivisenõuded rahuldamata. Kohtu põhjendused

rikkumine); koolitus on läbi viimata (lepingu lisa 3 p 10 rikkumine); töö (programm) on hageja arvutisüsteemi installeerimata ja seega on töö üle andmata (lepingu lisa 3 p 11 rikkumine). Samuti on hageja välja toonud, et tal ei ole infosüsteemi tervikuna ega ühtki selle töötavat osa võimalik kasutada ka õiguslike takistuste tõttu ning viidanud lepingu ple 17, mille kohaselt enne töö üleandmist kuuluvad kõik loodud disainide ja programmeerimistöödega seotud õigused kostjale (s.h ka autoriõigused). Ühtki sellist õigust pole hagejale üle antud, seega on kostjal hageja hinnangul täielikult täitmata töö võõrandamise kohustus (VÕS 636 lg 1 teise lause mõistes) ja tööga seotud dokumentatsiooni vormistamise ja üleandmise kohustus (VÕS § 641 lg 1 teise lause mõistes). Lisaks eeltoodule on hageja märkinud, et talle on üle andmata lepingu lisa 2 p 8 sätestatud kasutusjuhendid ning lisanud, et töövõtja pole välja töötanud ega hagejale andnud infosüsteemi kasutaja juhendeid ega süsteemi haldaja (administraatori) juhendeid, ilma milleta ei ole infosüsteem kasutatav isegi juhul, kui see oleks valmis ja töötaks tõrgeteta. 4.4 Riigikohus on oma lahendi nr 2-18-13432 p 18.3 märkinud, et isegi kui tööl esinevad olulised puudused, mis takistavad töö eesmärgipärast kasutamist, ei too ainuüksi töö lepingutingimustele mittevastavus üldjuhul kaasa olulist lepingurikkumist, kui puudused on võimalik parandada või uue töö tegemisega kõrvaldada ja töövõtja on valmis seda tegema. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-19-17202 lugenud kohtu määratud eksperdi arvamusega veenvalt tõendatuks, et 2013. a kokkulepitud töö on enamuses valmis ja lõpetamine on võimalik (Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2022 otsuse p 101). Käesolevas tsiviilasjas vastupidiseid tõendeid esitatud ei ole, s.o ühestki kohtule esitatud tõendist ei saa järeldada, et kokkulepitud tööd ei oleks olnud võimalik valmis teha. Seega tuli lepingust taganemiseks hagejal esmalt anda kostjale täiendav tähtaeg oma lepinguliste kohustuste täitmiseks. 4.5 Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hageja on kostjale 14.03.2023 edastanud lepingu täitmise nõude, mille p-s 1 on andnud VÕS § 114 kohaselt tähtaja 60 päeva lepingu täitmiseks (dtl 61-65). Lepingu täitmise nõude p-des 5 ja 6 on hageja m.h viidanud, et nõuab lepingu täitmise eeldusena puuduste kõrvaldamist, millest tellija on töövõtjale teatanud e-posti teel 01.08.2018.a, 08.08.2018.a nr 2, 07.09.2018.a nr 3, 08.11.2018.a nr 4, 22.11.2018.a nr 5, 29.11.2018.a nr 6, 06.12.2018.a nr 7, 13.12.2018.a nr 8, 28.02.2019.a nr 9, 07.03.2019.a nr 10, 21.03.2019.a nr 11, 28.03.2019.a nr 12, 11.04.2019.a nr 13, 23.05.2019.a nr 14, 05.07.2019.a nr 15, 15.08.2019.a nr 16 ja on kättesaadavad ka tsiviilasja nr 2-19-17202 e-toimikus. Lepingu täitmise nõude p-s 4 määras hageja VÕS § 116 lg 5 alusel, et loeb end Infosüsteemi lepingust nr xxxx taganenuks VÕS § 116 lg 1, lg 2 p 2 ja 4 ning § 647 lg 1 ja 3 alusel juhul, kui kostja tähtajaks oma Lepingust tulenevaid kohustusi ei täida. Kostja on läbi oma lepingulise esindaja kinnitanud nimetatud nõude kätte saamist 15.03.2023 (dtl 68-69). Kuna kostja sai hageja nõude kätte 15.03.2023 ja tähtaja 60-s päev oli pühapäev (14.05.2023), siis tuli leping täita hiljemalt 15.05.2023. Ühtki tõendit, et eeltoodud kohustused (s.o otsuse p-s 4.3 viidatud kohustused) oleksid täidetud, ei ole kostja kohtule esitanud. 28.11.2023 eelistungil on kostja lepinguline esindaja kinnitanud, et programm ning dokumentatsioon on üle andmata ja koolitused läbi viimata (dtl 208,

00:13:26; 00:20:07). Kuigi kostja seaduslik esindaja märkis eelistungil, et soovis hagejaga kõike läbi arutada (protokoll dtl 211, 00:29:22; 00:31:37; 00:32:33), siis ühtegi tõendit, et kostja oleks hageja poole täiendavalt pöördunud seoses lepingu täitmise küsimustega, kohtule esitatud ei ole. Kostja rikkus seega seadusest tulenevat kohustust mõistliku aja jooksul töö valmis teha. Nimetatud rikkumine on oluline lepingurikkumine VÕS § 647 lg 1 ja § 116 lg 2 p 1, 2 ja 4 kohaselt. Lepingu täitmise tähtaeg on möödunud, töö on hagejale üle andmata ning leping on täitmata. Seega on hageja õigustatult lepingust taganenud alates 16.05.2023. 4.6 Kostja on leidnud oma vastuväidetes, et leping on täitmise tõttu, teisalt käitumuslikult kokkuleppel lõppenud ning viidanud VÕS §-le 186 p 1 ja p 4. VÕS § 186 p 1 sätestab, et võlasuhe lõpeb kohase täitmisega ning p 4 kohaselt võlasuhte lõpetamise kokkuleppega. Kohus selgitab, et võlasuhte kokkuleppel lõpetamine tähendab VÕS § 207 järgi sisuliselt võlausaladaja loobumist nõudest. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et kokkulepitud töö oleks valmis. Nimetatu ei nähtu ka kostja poolt viidatud tsiviilasjas 2-19-17202 läbiviidud ekspertiisist (Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 101 viide). Kokkulepitud töö enamuse valmimine ei ole samastatav kohtu hinnangul täielikult töö valmimisega. Puuduvad tõendid, et töö koos dokumentatsiooniga oleks kohaselt üle antud. Samuti ei ole kostja välja toonud ega tõendanud, millal pooled oleksid kokkuleppele jõudnud võlasuhte lõpetamises VÕS § 186 p 4 kohasel, s.h puuduvad tõendid, millised olid selle kokkuleppe tingimused ja millise tahteavaldusega loobus hageja oma nõuetest. VÕS § 186 p 4 ja § 207 lg 1 kokkulepe ei saa TsÜS § 68 lg 4 kohaselt tekkida vaikimisi. 4.7 Alternatiivselt on kostja ka leidnud, et hageja täitmisnõue või kujundusõigus on lõppenud, kuna hageja ei ole alates 30.09.2019 näidanud huvi lepingu täitmiseks kostja poolt (VÕS § 108 lg 3). Kostja hinnangul oleks hageja pidanud täitmisnõude esitama hiljemalt 30.11.2019. VÕS § 108 lg 3 sätestab, et võlausaldaja võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Tsiviilasjas nr 2-19-17202 on ringkonnakohtu otsusega tuvastatud, et töövõtja oli 30.09.2019 seisuga lepingut täitnud ja tellijal ei olnud mõistlikku põhjust eeldada, et töövõtja ei täida lepingut edaspidi ega lõpeta kokkulepitud töid (otsuse p 100 viimane lause). Kui lepingut on täidetud, siis puudub rikkumine ja mõistlikult hinnates puudub ka alus lepingu täitmist nõuda. Seega on ringkonnakohus tuvastanud, et 30.09.2019 puudus täitmise nõude eelduseks olev rikkumine. Kohtu hinnangul pooltevaheline õigussuhe ei muutunud peale 30.09.2019 taganemisavalduse tegemist ega tsiviilasja nr 2-19-17202 menetluse ajal (s.o 04.11.2019— 27.02.2023). Hageja esitas lepingu täitmise nõude kahe nädala jooksul peale seda, kui oli jõustunud otsus tsiviilasjas nr 2-19-17202, millega kohtud ei tuvastatud lepingu lõppemist 30.09.2019 taganemisavalduse alusel. Seega ei olnud mõistlik aeg möödunud ning hageja ei ole nõuet esitades käitunud vastuolus hea usu põhimõttega.

et kostja oleks hagejale nimetatud summad peale hagejapoolset lepingust taganemist tagastanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhinõue summas 20 824,82 eurot ning intress summas 253,78 eurot põhjendatud ning nimetatud summad kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

(01:19:23). Perioodil 2018 novembrist kuni 2019 augustini oli T. K. palgakulu 6856,21 eurot (dtl 154-155, 169). 7.4 Lepingu lisa 3 p 3, 5 ja 7 kohaselt oli kostja poolt vastavate infosüsteemi osade esitamisel ettenähtud tellija s.o (hageja) läbiviidav testimine ning lisa 4 p 1 kohaselt ka infosüsteemi kvaliteedi hindamine. Mõlemad tegevused eeldasid kohtu hinnangul iseenesest hagejalt vastavat tööpanust töötaja(te) tegevuse näol. Samas on kohus seisukohal, et V.M.ile ja T. K.le tuli maksta töötasu sõltumata sellest, millised õigussuhted olid hageja ja kostja vahel ning täiendava tööjõu palkamine oli hageja valik, mida kostja antud juhul ei saanud mõjutada. Samuti leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et V.M.i ja T.K. tööpanus oleks olnud täielikult tarbetu, vaatama sellele, et lõplik toodang (so infosüsteem/programm) jäi hagejal saamata. Selliselt ei ole täidetud VÕS § 127 põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostja rikkumise vahel. Samuti märgib kohus, et lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et kostjal ei olnud võimalik antud juhul ka hagejate töötajate palgakulu kahjuna ette näha. Ka Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-53-06 p-s 13 leidnud, et lepingulise kohustuse rikkumise korral piiratakse rikkuja vastutust VÕS § 127 lg 2 alusel sel teel, et hüvitamata jäetakse kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud rikutud kohustuse eesmärgiks, ning VÕS § 127 lg 3 alusel sel teel, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Seega ei loeta lepingut rikkunud isikut vastutavaks sellist liiki kahju põhjustamise eest, mille tekkimist lepingu täitmine ei pidanud ära hoidma, ning üldjuhul ei pea ta hüvitama ettenägematut kahju. 7.5 Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli lepingu eesmärgiks luua infosüsteem vastavalt hagejaga ühte kontserni kuuluva AS Vigolin vajadustele. Kohus loeb tõendatuks, et esialgse analüüsi infosüsteemi loomiseks tellis ja selle eest tasus AS Vigolin kostja arvete nr 39478 ja 40203 alusel kokku käibemaksuta 1130 eurot (dtl 134-137). Hageja on leidnud, et nimetatud kulutus oleks olnud põhjendatud, kui leping (mille asjaolude väljaselgitamiseks analüüs koostati) oleks täidetud. Kuna leping jäi täitmata kostjast tuleneva asjaolu tõttu, on see kulutus Vigolini jaoks kasutu ja moodustab tema kahju. VÕS § 637 lg 2 kohaselt eeldatakse, et töövõtja ei või nõuda tasu töö eelarve koostamise eest ning VÕS § 90 kohaselt kannab pool oma kohustuse täitmisega seotud kulud ise. Kohus märgib, et süsteemi vajaduste analüüs koostati enne lepingu sõlmimist kostjaga. On eluliselt usutav, et süsteemi vajaduste analüüs on vajalik igasuguse arendustegevuse teostamiseks (sõltumata, kas seda arendab kostja), st kulutuste tegemise vajalikkus ei sõltu kostja edasisest tegevusest. Seega puudub põhjuslik seos kostja hilisema tegevuse ja tekkinud kulutuste üle ning hagejal puudub õiguslik alus kostja käest nimetatud rahasumma hüvitamist nõuda. 7.6 Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue kahjuhüvitise summas 17 300 euro (s.o hageja kulud seoses V.M.i töötasuga), 1130 euro (AS Vigolin kulutused) ning 6856,21 euro (s.o T.K. töötasu) väljamõistmiseks kostjalt põhjendatud.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.