Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2024 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-23-133346
Tsiviilasi
Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Ü.-T. E. vastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 20 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Osaühing Europark Estonia (registrikood 10811490, esindajad Estonia pst 9, 10143 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: E. A. (e-post: XXX); Kostja: Ü.-T. E. (isikukood XXX, XXX, e-post: XXX). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Ü.-T. E.lt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja 20 (kakskümmend) eurot. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt Ü.-T. E.lt (isikukood XXX) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks menetluskuluna välja 411,66 (nelisada üksteist eurot ja 66 senti) eurot, millest 311,66 eurot on kulud õigusabile ja 100 eurot on tasutud riigilõiv.
3.Mõista kostjalt) hageja OÜ Europark Estonia (registrikood 10811490) kasuks välja viivis menetluskuludelt 422,66 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga XXX kasutaja. Sõidukit pargiti hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue on tasumata.
2.Sõiduk oli pargitud 05.11.2020 Kristiine Keskuse parklasse Tallinnas ja kostjale koostati leppetrahv numbriga 1410 5112 0153 3438. Maksetähtaeg oli 19.11.2020 ja võlgnevuse summa 10 eurot. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja sellele ei vastanud. Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 1, § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1 ja § 20 lõikele 1.
3.Iga hageja opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Hageja on avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Esitatud fotodega tõendab hageja, et kostjale pidid olema liiklus- ja teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks.
4.Vastavalt Transpordiametist saadud teabele oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõuete esitamise ajal kolmanda isikuna rendiettevõte, kes esitas tõendi, et leppetrahvi koostamise ajal kasutas sõidukit kostja. Kuna kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõuetel), väljastas hageja leppetrahvi. Hageja viitas VÕS § 158 lõikele 1 ja § 159 lõikele 2. Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele.
5.Hageja tõendab oma nõuet kostja vastu esitatud leppetrahvinõudega, millel on märgitud parkimise aeg ja koht ning rikkumise tuvastamisel sõidukist tehtud fotodega. Kostja parkis hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes (rikkumise laad on välja toodud leppetrahvinõudel). Hageja esitas leppetrahvinõude koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise tuvastamist.
6.Hageja viitas VÕS § 1132 lõike 2 punktile 1. Sissenõudmiskuludesse 10 eurot on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu kulu. Saadud andmetele tuginedes saadeti meeldetuletus võlgnevuse kohta kostjale. Hageja palus kostjalt välja mõista
7.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja pidas paljasõnalisteks kostja väiteid, et viimane ei ole rendilepingut sõlminud ega sõidukit juhtinud. Hageja esindaja võttis ühendust rendiettevõttega, kellelt sõiduk renditud, kes on esitanud kinnituse, et rendileping sõlmiti kostjaga. Samuti edastas rendiettevõte sõiduki rentimisel esitatud juhiloast tehtud fotod. Juhiloa esiküljest tehtud foto on küll mõnevõrra udune, kuid sellelt on võimalik välja lugeda, et sõidukit rentis kostja. Lisaks on näha, et juhiloal on märgitud isikukoodi alguseks „475“, mis läheb kokku juhiloal välja toodud sünniajaga 06.04.1975. Samuti on juhiloal ja rendilepingul sarnased allkirjad, mis viitavad sellele, et sõiduk anti kostjale rendile. Tõenäoliselt on kohtul võimalik kontrollida kostja juhiloal olevat fotot ning kõrvutada seda hageja esitatud fotoga selgitamaks välja, kas tegemist on samale isikule kuuluva juhiloaga või mitte.
8.Kostja viited osalise töövõime/töövõimetuse kohta on asjakohatud. Osaline töövõime ei tähenda automaatselt, et kostja ei tohiks sõidukit juhtida ega tohiks sõidukit rentida. Kui kostja soovib väita, et tal puudus sel ajal teovõime ning tegemist on piiratud teovõimega või otsusevõimetu isiku poolt tehtud tehinguga, peab kostja seda tõendama.
9.Menetluskuluna palus hageja välja mõista täiendava kulu õigusabile. Hagejale osutati õigusabi tasuga 110 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamiseks kulus aega 2 tundi. Kostja seisukoha ja tõenditega tutvumisele kulus 10 min ning hageja 28.11.2023 seisukoha koostamisele ja tõendite hankimisele 40 min.
10.05.03.2024 seisukohas osundas hageja, et kohus andis kostjale aega vastuväidete esitamiseks kuni 08.01.2024. Kuna kostja esitas täiendava seisukoha hilinemisega, palus hageja jätta see tähelepanuta. Kostja vastuväited
11.Kostja vaidles hagile vastu. Tõele ei vasta väide, et kostja oli 05.11.2020 sõiduki numbrimärgiga XXX kasutaja. Hageja esitatud dokumenti ei ole kostja allkirjastanud. Kostja allkirjastab alati kõik dokumendid digitaalselt. Hagiavalduses toodud kostja aadress on ebaõige. Hagiavalduses toodud ajal ei saanud kostja sõidukit kasutada, sest oli osalise töövõimega, mis välistas sõiduki juhtimise.
12.04.03.2024 seisukohas leidis kostja, et kuna ta esitas kohtule digitaalselt allkirjastatud vastuse hagile, on tõendatud tema väide, et ta allkirjastab dokumente digitaalselt. Hageja täiendavad tõendid ei tõenda rendilepingu sõlmimist. Taxifeer OÜ dokument nimega "KINNITUS" on paljasõnaline ega tõenda rendilepingu olemasolu. Üksnes asjaolu, et kostjal oli juhtimisõigus sel ajal olemas ei tõenda, et ta võis sellel ajal reaalselt autot juhtida. Arsti diagnoos ja välja kirjutatud ravimid kinnitavad seda. Kuivõrd tegemist on delikaatsete isikuandmetega, ei ole kostjal võimalik neid tõendina esitada.
13.08.03.2024 seisukohas väitis kostja, et kohtu kiri sattus rämpsposti, mille kostja sealt juhuslikult avastas. Kostja vastust tuleb arvestada, sest talle ei ole selgitatud, et hiljem esitatut arvesse ei võeta ja menetlus kestab pikalt. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
15.Pooled ei vaidle käesolevas asjas selle üle, et sõiduk numbrimärgiga XXX oli pargitud 05.11.2020 Tallinnas Kristiine Keskuse parklasse parkimistingimusi rikkudes, mistõttu koostas hageja leppetrahvinõude. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oli sõiduki kasutaja ajal, mil leppetrahvinõue koostati.
16.Kohus selgitas kostjale 06.12.2023 pöördumises (dtl 97-98), et viimasel tuleb oma vastuväiteid tõendada. Kuna hageja esitas kohtule rendilepingu, ei saanud kostja paljasõnaliselt eitada selle sõlmimist. Samuti selgitas kohus kostjale, et ainuüksi osalise töövõime määramisest ei saa kohus järeldada, et kostjal esinesid takistused sõiduki kasutamiseks.
17.Kohus andis kostjale aega täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks kuni 08.01.2024. Samuti selgitas kohus, et loeb eelmenetluse lõppenuks 09.02.2024 ning pärast eelmenetluse lõppemist ei ole pooltel võimalik esitada täiendavaid tõendeid ilma mõjuva põhjuse olemasoluta. Lõplikke seisukohti oli kostjal võimalik esitada hiljemalt 22.03.2024. Kostja esitas kohtule täiendava seisukoha 04.03.2024, mille hageja palus hilinemise tõttu jätta tähelepanuta. Kohus leiab, et kostja seisukoha tähelepanuta jätmiseks puudub alus. Kostjal oli võimalik esitada kirjalikke seisukohti hiljemalt 22.03.2024. Täiendavaid tõendeid kostja kohtule ei esitanud.
18.Kohus leiab, et kuna kostja ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid, ei võimalda tema vastuväited jätta hagi rahuldamata. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et Kristiine Keskuse parkla sissesõit oli tähistatud ja sissesõitude juures olid nähtavad parkimistingimused (dtl 44-54). Sõidukile registrimärgiga XXX koostati 05.11.2020 leppetrahv summas 10 eurot, sest sõiduk oli pargitud Kristiine Keskuse parklasse ilma parkimise algusaega fikseerimata (dtl lk 35-36). Hageja esitatud fotodest (dtl 37-43) nähtub, et sõiduk oli pargitud Kristiine keskuse parklasse, kuid sõiduki esiklaasi alla ei olnud jäetud parkimise algusaega fikseerivat kella. Sõiduki kojamehe vahele oli jäetud trahvikviitung. Iseenesest eeltoodud asjaolude üle pooled ei vaidle.
19.Hageja esitas kohtule rendilepingu nr 2237 (dtl 55-57), mille kohaselt rentis kostja alates 14.09.2020 kuni 30.11.2020 sõiduki registrimärgiga XXX. Rendilepingusse olid märgitud kostja andmed ning lepingu koos selle tingimustega oli kostja allkirjastanud käsikirjaliselt.
20.Täiendavalt esitas hageja OÜ Taxifeer juhatuse liikme digitaalselt allkirjastatud kinnituse (dtl 93), et sõiduk anti rendile kostjale 14.09.2020 ning sõiduk tagastati 30.11.2020. Selle tõendamiseks sõlmiti rendileping. Kostja esitas rendilepingu sõlmimisel juhiloa, mille foto on kohtule esitatud koos lepinguga (dtl 94-95). Kuigi foto on udune, on sellelt nähtav kostja nimi ja osaliselt tema isikukood.
21.Kohtul puudub alus jätta esitatud tõendid tähelepanuta. Hageja esitatud tõendid koos OÜ Taxifeer juhatuse liikme kinnitusega tõendavad, et kostja oli leppetrahvinõude koostamise ajal sõiduki kasutaja. Ainuüksi tulenevalt sellest, et kostja allkirjastas vastuse hagile digitaalselt, ei saa kohus lugeda usutavaks ega tõendatuks, et kostja ei allkirjastanud rendilepingut. Seaduse järgi on käsikirjaliselt antud allkirjal digitaalse allkirjaga võrdne õiguslik tähendus.
22.Kostja esitas kohtule väljavõtte Terviseportaalist (dtl 86), millest nähtub, et ajavahemikul 11.09.2020 kuni 10.09.2021 oli kostjal osaline töövõime. Ainuüksi eeltoodud tõendist ei saa kohus järeldada, et kostjal puudus rendilepingu sõlmimise ja leppetrahvi koostamise ajal õigus või võime sõidukit juhtida. Kostja vastuväited on jäänud paljasõnalisteks. Asjakohatu on kostja väide, et ta ei saa esitada tõendeid, sest tegu on delikaatsete isikuandmetega. Andmed kostja osalise töövõime kohta on samuti delikaatsed ning neid pidas kostja võimalikuks kohtule esitada.
23.Kuna kõik kostja vastuväited on jäänud tõendamata, on hageja leppetrahvinõue põhjendatud. Kostja parkis sõiduki Kristiine Keskuse parklasse ning parkimise tõttu tuleb lugeda sõlmituks parkimisleping hageja ja kostja vahel. Kostja rikkus parkimistingimusi, mistõttu tuli tal tasuda
leppetrahvi.
24.Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud fotodest, et hageja oli kostjale leppetrahvinõude mõistlikul viisil kätte toimetanud (RK TKo 2-17-117146, p 12). Hageja saatis kostjale e-kirja teel ka 29.10.2021 ja 31.03.2023 meeldetuletuskirjad trahvinõude kohta (dtl 58-61). Hageja ja kostja e-kirjade vahetusest 2023. aasta aprillist (dtl 62-67) nähtub, et hageja saatis kostjale rendilepingu, mis tõendas, et kostja kasutas sõidukit. Seega oli kostja enne hagiavalduse esitamist teadlik nõude olemasolust, kuid kostja kohustust ei täitnud.
25.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. VÕS § 82 lg 7 näeb ette, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
26.Õigusaktidest ei tulene, et parkimisnõudeid rikkunud isikul tekib kohustus leppetrahv tasuda alles siis, kui see on talle kohtumenetluse eelsel ajal meeldetuletuse näol allkirja vastu või muul viisil kätte toimetatud. Hageja leppetrahvinõue muutus sissenõutavaks pärast selle asetamist kostja sõiduki kojamehe vahele. Lisaks teavitas hageja kostjat nõude olemasolust enne kohtusse pöördumist. Vaidlus puudub selle üle, et kostja jättis leppetrahvi tasumata. Kuna kostjal on kohustus leppetrahvi tasuda, tuleb kostjalt hageja kasuks tasumata leppetrahvina välja mõista 10 eurot.
27.VÕS § 1131 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
28.Võla sissenõudmise kulude suurust ei pea võlausaldaja tõendama. Antud summa nõudeõigus tekib võlausaldajal siis, kui tal on tarbija vastu lepingust tulenev nõue. Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja ees võla sissenõudmise kulu tasumise kohustus. Kuna seadusest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt võla sissenõudmise kulu hüvitamist, kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 eurot. Kogumis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot.
29.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
30.Hageja palus kostjalt välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna, 100 eurot tasutud riigilõivuna, kulud õigusabile ning viivise menetluskuludelt. Õigusabi osutati hagejale hinnaga 110 eurot tunnis. Hagiavalduse koostamisele kulus aega 2 tundi ning kostja vastusega tutvumisele ja vastamisele 50 min. Kogumis on hageja kulu õigusabile 2 h 50 min ehk 311,66 eurot.
31.Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 100 eurot riigilõivu kuluna ning 311,66 eurot õigusabi kuluna. Kogumis tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista 411,66 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro väljamõistmiseks õiguslik alus puudub. Antud kulu mõistetakse TsMS § 4842 alusel välja vaid siis, kui kohus teeb maksekäsu või menetluse lõpetamise määruse võla tasumise tõttu. Kuna kohus ei tee käesolevas asjas maksekäsku ega menetluse lõpetamise määrust, ei saa kostjalt nõuda 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse kuluna.
32.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskuludelt 411,66 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.