2-23-117555/17 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A. T.il tasuda Mobire Eesti AS-ile menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Mobire Eesti AS (hageja) rentis vastavalt 03.11.2022.a. sõlmitud rendilepingule nr. xxxx A. T.ile (Kostja) sõidukit Nissan Qashqai reg. nr. xxxx. Hageja andis sõiduki vastavalt lepingule Kostja kasutusse ja Kostja kohustus tasuma hagejale sõiduki kasutamise eest lepingujärgseid makseid vastavalt lepingu lahutamatuks osaks olevale maksegraafikule (lepingu punt E). Hageja on Kostjale esitanud tulenevalt rendilepingust arved kokku summas 5111,25 eurot: Arve nr. Arve kuupäev Arve maksetähtaeg Arve summa EUR 2300096 01.01.2023 25.01.2023 682,58 2301702 01.02.2023 25.02.2023 728,14 2303264 01.03.2023 25.03.2023 792,05 2304721 24.03.2023 31.03.2023 2835,48 2307891 10.05.2023 24.05.2023 73,00 5111,25 Nimetatud põhivõlgnevus summas 5111,25 eurot koosneb: 1.1 Tasumata rendimaksetest. Vastavalt rendilepingu üldtingimustele punktile 5.2 kohustub rentnik tasuma igakuiselt rendi vastavalt rendilepingu punktis E kokkulepitud summas. Vastavalt rendilepingu punktile E3. oli igakuiseks rendimakseks 567,10 eurot (km-ga). Vastavalt rendilepingu üldtingimuste punktile 5 kohustus rentnik muude lisateenuste eest tasuma vastavalt Hageja poolt esitatud arvele. Kostja on jätnud tasumata talle kütuse ja muude kaupade eest esitatud arved. Vastavalt rendilepingu üldtingimuste punktile 3.7 on Rentnik on kohustatud tasuma ja täitma kõik Sõidukiga seonduvad rahalised karistused, rahatrahvid ja haldussunnivahendid ning parkimisega seonduvad tasu-,

0,06% 73,00 1,40 Võlg kokku: 5111,25 Viivis kokku: 305,70 Hageja palub A. T.ilt välja mõista hageja kasuks põhivõlg summas 5111,25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 305,70 eurot ning viivis põhisummalt (5111,25 eurolt) alates 27.06.2023.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni lepingulise määraga 0,06 % päevas ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 630 eurot ja hageja õigusabikulud. Kostja vastuväited hagile Kostja esitas vastuväited hagile. Kostja ei keeldu nõutavate asjade eest tasumast: tasumata rendimakse 1701,28 eurot, kütusekaart 501,48 eurot, trahvi 73 eurot, nende 3 punkti eest on valmis kompromisslepingu alusel maksma. Kostja ei nõustu selle punktiga, mille alusel hageja nõuab ennetähtaegse lõpetamise tasu 5*567.096 = 2835.48 eurot. Lepingu lõpetas hageja ja nad ei pakkunud probleemile lahendust. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Hageja on palunud asjas kostja kahjuks tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, kuna kostja on nõustunud osaliselt esitatud nõuetega, milliste nõuete puhul loetakse hagis toodud asjaolud tema poolt õigeksvõetuks. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele järgmiste õigusnormide alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 78 lg 1 järgi ei pea võlgnik kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult,

võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning 101 lg 1 p 6, § 76 lg 1, 2, § 113 lg 1 järgi kokkuleppelist viivist. TsMS § 367 järgi saab viivist nõuda protsendina hagi esitamise järgse perioodi eest võlalt kuni tasumiseni. TsMS § 367 lubab hagejal esitada viivisenõude koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingute sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus leiab, et nimetatud lepingu lõpetamise tasu määra kokkuleppe puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. Seega on hagiavalduse asjaolude põhjal hageja oma majandustegevuses sõlminud füüsilisest kostjaga lepingud sõiduki kasutamiseks (rendileping). Hagiavalduse kohaselt tuleneb rendilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lepingu lõpetamise tasu tasumise kohustus rendilepingu üldtingimuste punktist 5.6, mis näeb ette, et rentnik kohustub tasuma rendilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel ühekordset lepingu lõpetamise tasu esimesel aastal 5 kuumakse ulatuses. Kohus leiab, et järelduvalt on see rendilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lepingu lõpetamise tasu sisuks kulutuste (hageja poolt välja toodud 25.09.23 seisukohas, sest iga rentnikule renditava sõiduki eest on hagejal endal võetud kohustused krediidiasutuste eest) või kahju hüvitamise nõue. Hageja nõuab kostjalt kulutuste hüvitamiseks 2835,48 eurot (567,096*5), kuid ei ole välja toonud neid kulutusi, mida ta on kostja rikkumise ja lepingu lõpetamisega seoses teinud. Juba sel põhjusel pole eelnimetatud lepingu lõpetamise tasu nõue hagis esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Rahuldamata jääb nõue ka siis kui lepingu kohaselt on hageja ette näinud kostja lepingurikkumise tõttu lepingu lõpetamise puhuks tasumiseks ette kindla ja tegelikest kuludest sõltumatu summa. Juhul kui leping võimaldab nõuda tarbijalt hüvitise maksmist kulude katteks hageja määratud summas, sõltumata kulude tegelikust olemasolust suurusest ja ning nende kulude tõendatusest ja sellist tingimust ei ole eraldi läbi räägitud, on tegemist tühise tüüptingimusega. Kuna hageja on välja toonud, et rendilepingu üldtingimuste kohaselt on hagejal õigus nõuda kliendilt lepingu lõpetamise tasu, järeldab kohus, et sama tingimust kasutatakse klientidele lepingutes üldiselt ja seda ei räägita läbi. Tarbijalepingu eraldi läbirääkimata tingimus, millega pannakse tarbijast

lepingupoolele kohustus tasuda lepingu lõpetamise korral kindlas summas hüvitist lepingu lõpetamisel teenuse osutajale kaasnevate kulude katteks sõltumata kulude olemasolust, suurusest ja tõendatusest, jättes tarbija võimaluseta tõendada tegeliku kulu suurust, on kohtu hinnangul VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja VÕS § 42 lg 1 järgi tühine ning see tuleb jätta asja lahendamisel tingimus kohaldamata. Hagejal võiks olla tegelikult kantud kulude või kahju hüvitamise nõue, kuid nagu kohus eelnevalt nentis, siis kulusid, mida hageja seoses lepingu lõpetamisega tegelikult kandis, pole hagiavalduses välja toodud. Seega ei kuulu põhivõla koosseisus esitatud tasu 2835,48 euro saamise nõue rahuldamisele ja selle summa võrra tuleb vähendada kostja poolt hüvitamisele kuuluva põhivõla ning sellest tulenevalt ka sissenõutavaks muutunud viivisevõla suurust. Muud summade osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Ülejäänud osas on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue õiguslikult põhjendatud VÕS § 76 lg 1, 2 järgi kokku summas 2275,77 € (tasumata rendimaksed/kütus 682,58+728,14+792,05 + trahv 73 eurot), kuna võlgnik on rikkunud rendilepingutest tulenevat tasu maksmise kohustust ja on viivituses § 100 järgi. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kostjalt lepingu rikkumise korral VÕS § 76 lg 1, 2, 65 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, 113 lg 1, järgi kohustuse täitmist, lepingulist viivist 0,06% päevas summas 159,39 (61,84+52,43+43,72+1,4) eurot. Kooskõlas TsMS § 367 on hagejal õigus nõuda võlalt viivist alates 27.06.23.a kuni kohustuse täitmiseni. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlga 2275,77 eurot, viivist 159,39 eurot ja viivist edaspidi protsendina põhinõudelt (2275,77 eurot) alates 27.06.23 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas. Menetluskulud Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista 1290 eurot, millest 630 eurot moodustab menetluses tasutud riigilõiv ning 660 eurot moodustab õigusabi. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 630 eurot. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 120 eurot. Hageja esindaja on teostanud järgnevaid toimingud: 26.06.2023 kohtumine kliendiga, dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja esitamine 2,5 h summas 300 eurot; 27.08.2023 kostja esialgse hagi vastusega tutvumine, hageja arvamuse kujundamine, kliendiga kooskõlastamine 0,5 h, summas 60 eurot; 25.09.2023 hageja seisukoha esitamine ajakuluga 1 h summas 120 eurot; 11.10.2023 kostja hagi vastusega tutvumine, hageja arvamuse kujundamine, kliendiga kooskõlastamine ajakuluga 0,5 h, tunnitasuga summas 60 eurot ning 08.04.2024 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine ajakuluga 1 h, summas 120 eurot. Kokku summas 660 eurot. Hageja kinnitab, et on nimetatud kulud kandnud seoses käesoleva kohtuasjaga.

Hageja esindaja on osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 120 eurot, mis vastab kehtivatele tunnitasumääradele ega ole ülepaisutatud. Esindaja on menetluse kestel esitanud hagiavalduse, 25.09.23 seisukoha, 10.01.24 ja 08.04.24 menetluskulude nimekirja ja osalenud 08.04.24 istungil (al 14.05 kuni 14.08). Kohus, hinnanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluses hageja käesoleva tsiviilasja menetluskuludena välja toodud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud seoses tsiviilasja kohtumenetlusega on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Koostatud dokumentide sisu ja maht vastab kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas kajastatud ajakulule. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Seega on põhjendatud ja vajalikud hageja õigusabikulud summas 660 eurot ja kokku 1209 eurot (sh 630 eurot riigilõivu kulu). Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ja ei nähtu materjalidest, et kostja oleks kasutanud menetluses esindajat või oleks tekkinud muid menetluskulusid. Seega jääb kostja menetluskulude rahaline suurus nende puudumise tõttu kindlaks määramata. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldamise ulatuseks on 45 %, mistõttu jätab kohus hageja menetluskulud 45 % ulatuses kostja kanda ja 55 % ulatuses hageja kanda, mistõttu peab kohus põhjendatuks hageja eelnimetatud menetluskulude väljamõistmist kostjalt summas 580,5 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (580,5 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.