Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtujurist Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlustoiming
Harju Maakohus Andres Suik 17.04.2024, Tallinn Gerda Johanson 2-24-2860 Riddec Estonia OÜ avaldus Levercode OÜ pankroti väljakuulutamiseks Avaldaja (võlausaldaja): Riddec Estonia OÜ (registrikood 12273772; asukoht Poordi tn 1-31, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10156 Harju maakond); Avaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Lembit Tedder (Advokaadibüroo COBALT; e-post: xxx) ja vandeadvokaat Saara Maria Puur (Advokaadibüroo COBALT;e-post:xxx); Võlgnik: Levercode OÜ (registrikood 12334812; asukoht A. H. Tammsaare tee 47, Kristiine linnaosa, Tallinn, 11316 Harju maakond; e-post: xxx). Ajutine pankrotihaldur: pankrotihaldur Kauri Rattus (isikukood xxx; e-post: xxx). Pankroti väljakuulutamine
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja Levercode OÜ pankrot 17.04.2024 kell 13.15.
2.Nimetada Levercode OÜ pankrotihalduriks Kauri Rattus.
3.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 07.05.2024 kell 12.00. Harju Maakohtu saalis 4004 (Lubja 4, 10115 Tallinn).
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Taotlus koos nõudeavaldusega tuleb esitada pankrotihaldurile. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle
2-24-2860 valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
6.Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohus hoiatab, et võib võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust.
7.Jätta rahuldamata võlausaldaja taotlus kohustada Levercode OÜ-d ja G P’t kohtus vandega kinnitama, et kohtule ja haldurile esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
8.Jätta menetluskulud ja ajutise halduri tasu Levercode OÜ kanda.
10.Hüvitada ajutise halduri Kauri Rattus’e tasu 1952 eurot (sh käibemaks) Riddec Estonia OÜ poolt 28.02.2024 kohtu deposiiti ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks tasutud ettemaksu arvelt ja kanda see Õigusbüroo Rattus Osaühing pangakontole nr xxx AS LHV Pank.
11.Määrata võlausaldaja Riddec Estonia OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 3118,24 eurot.
12.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Asjaolud
1.Riddec Estonia OÜ (võlausaldaja) esitas 20.02.2024 Harju Maakohtule avalduse Levercode OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt 09. novembril 2018. a sõlmisid Riddec Estonia OÜ ja võlgnik konsultatsiooni- ja tarkvaraarendusteenuste lepingu. Lepingu alusel kohustus võlgnik tasuma Riddec’ile arvete eest 10 tööpäeva jooksul alates teenuse osutamise eest väljastatud arve saamises. Võlgnik on lepingu alusel maksete tasumisega olnud alates 15. juunist 2022. a korduvalt viivituses ning ei ole võlgnevusi kõrvaldanud. Kokku on võlgniku võlgnevus Riddec’i ees 79 760,40 eurot, millele lisanduvad muud kõrvalnõuded ja viivis alates võla tekkimisest kuni selle kõrvaldamiseni (või pankroti väljakuulutamiseni). 14. augustil 2023. a esitas Riddec võlgniku suhtes nõuded võlgnevuse tasumiseks nii põhivõla, intressi kui ka viivise osas koos pankrotihoiatusega. Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg vastas sellele 30. augustil 2023. a teatades, et ettevõtete omanikud pidid otse suhtlema ja proovima lahenduse leida. Sellest ja pankrotihoiatusest hoolimata ei ole võlgnik lepingust tulenevaid võlgnevusi tänaseni kõrvaldanud. Lisaks eelnevale on võlgnikul alates 10. novembrist 2022. a maksuvõlg Eesti Maksu- ja Tolliameti ees summas 22 730,37 eurot ning esitamata on 2022 aasta majandusaasta aruanne. Seejuures on võlgniku töötajate arv 2023 teise ja kolmanda kvartali seisuga langenud
2-24-2860 kahele töölisele, kuigi varem (aastatel 2018 – 2022) on võlgniku töötajate arv olnud vahemikus 17-36 töötajat. Võlgniku käive on 2023 kolmandas kvartalis langenud nullini. Eeltoodu viitab sellele, et võlgniku majanduslik olukord on märkimisväärselt halvenenud ning võlgnik ei ole suuteline oma võlgasid tasuma. Pankrotiavaldusest nähtub, et kokku on võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 79 760,40 eurot, millele lisanduvad muud kõrvalnõuded ja viivis alates võla tekkimisest kuni selle kõrvaldamiseni (või pankroti väljakuulutamiseni). Kuivõrd viiviste arvestus jätkub kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni esitab võlausaldaja oma kogunõude kalkulatsiooni koos viiviste ja õigusabikuludega PankrS § 94 kohases nõudeavalduses.
2.Võlausaldaja on pankrotiavalduses taotlenud, et kohus kohustaks nii võlgnikku kui ka PankrS § 85 lg-st 3 tulenevalt G P’t esitama kohtule ja haldurile andmeid võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning kohtus vandega kinnitama, et kohtule ja haldurile esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on õiged. Võlausaldaja hinnangul on vande andmine vajalik vältimaks varade varjamist.
3.Kohus võttis 27.02.2024 määrusega võlausaldaja avalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 3000 eurot hiljemalt 08.03.2024. Võlgnikku kohustati esitama kohtule kirjalik vastus pankrotiavaldusele hiljemalt 08.03.2024.
4.Võlausaldaja täitis 27.02.2024 kohtumääruses toodud kohtunõude ning tasus ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 3000 eurot 28.02.2024.
5.Kohus nimetas 14.03.2024 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Kauri Rattus’e. Ajutine haldur esitas 12.04.2024 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 ja lg 3 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, samuti puuduvad töötajad. Ajutise halduri esitatud aruande kohaselt puudub võlgnikul vara. Võlgniku pangakontod on suletud. Kriminaalasja raames arestiti Lever-ID programm, mis asub jätkuvalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri valduses ning selle väärtust ilma spetsialisti eriarvamuseta on võimatu hinnata. Kontorimööbli ja kontoritehnika võttis kontoriruumide üürileandja endale üürivõlgade katteks. Muu vallasvara kohta täpsed andmed puuduvad, sest seoses kriminaalasjaga toimus Võlgniku ruumides läbiotsimine ja selle käigus viidi ära kõik arvutid ja dokumendid sh raamatupidamisdokumendid. Võlgniku dokumendid asuvad jätkuvalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri valduses. Võlgnikul on osalused mitmetes äriühingutes, kuid selleks, et hinnata äriühingute väärust, tuleb läbi viia majanduslik analüüs ja hindamine. Aruande koostamise ajal on ajutine haldur hinnanud varade väärtuseks 0 eurot. Võlgniku kohustused moodustavad 11.04.2024 seisuga 115 417,66 eurot. Seega ületavad kohustused vara väärtuse. Ajutine haldur on seisukohal, et kogutud informatsiooni põhjal on võlgnik püsivalt maksejõuetu.
6.Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni põhjal praeguses menetlusstaadiumis asjaolu, et seoses kriminaalasjaga toimus võlgniku ruumides läbiotsimine ja selle käigus viidi ära kõik arvutid ja dokumendid, sh raamatupidamisdokumendid. Võlgniku omanik ja viimane juhatuse liige vahistati. See kõik tõi kaasa võlgniku maine languse ja selles sektoris tegutsemise võimatuse. Maksejõuetuse tekkimise aeg ajutise halduri hinnangul on 2022. aasta oktoober-november.
7.Võlausaldaja Riddec Estonia OÜ on 15.04.2024 seisukohas ajutise halduri aruandele välja toonud, et nõustub ajutise halduri hinnanguga, et võlgnik on maksejõuetu ja see
2-24-2860 maksejõuetus ei ole ajutine ning võlgniku vara ei kata tema kohustusi, mistõttu tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot. Aruandes välja toodud võlgniku vara kohta, märgib võlausaldaja siiski, et aruande kohaselt kontoriruumide üürileandja „võttis endale“ võlgniku kontorimööbli ja -tehnika üürivõlgnevuse katteks. Täiendavat teavet eelneva kohta aruandest ei nähtu. Kui eelneva all on peetud silmas, et üürileandja on võlgniku asjade suhtes teostanud oma VÕS § 305 kohast pandiõigust, kuulub viidatud kontorimööbel ja kontoritehnika endiselt võlgniku vara hulka, isegi kui see on koormatud üürileandja pandiõigusega.
8.Lisaks on võlausaldaja 15.04.2024 seisukohas märkinud, et ei nõustu ajutise halduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjustele. Võlgniku 2021. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgnikul 31.12.2021 seisuga varasid 790 522 eurot, millest 583 138 eurot moodustasid käibevarad. Võttes arvesse, et N G ja G P võeti vahi alla 2022. a oktoobris ning juba 2022. a oktoobris–novembris tekkis võlgniku maksejõuetus, viitab eelnev võlausaldaja hinnangul, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei saanud olla üksnes kriminaalmenetluse raames tehtud menetlustoimingutega kaasnenud mainelangus, vaid võlgniku vara võib olla äriühingust n-ö välja kanditud. Eelnevat saaks kontrollida võlgniku raamatupidamisdokumentide põhjal, mis aruande kohaselt on Lõuna ringkonnaprokuratuuri valduses, ja võlgniku kontoväljavõtte põhjal, mis eelnes võlgniku AS LHV Pank arveldusarve sulgemisele 26.10.2022.
9.Kohtuistungil pankrotiavalduse läbivaatamiseks 17.04.2024 osalesid võlausaldaja esindaja ja ajutine haldur. Võlausaldaja kinnitas, et jääb oma seniste seisukohtade juurde ja ajutise halduri tasutaotluse osas vastuväiteid ei ole. Ajutine haldur kinnitas, et võlgniku pankroti väljakuulutamise korral on ta nõus jätkama pankrotihaldurina. Kohtumääruse põhjendused
10.Kohus kuulutab pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
11.Kohus loeb pankrotiavalduste, ajutise pankrotihalduri aruande ja asjas kogutud tõendite alusel tõendatuks, et Levercode OÜ on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku vara väärtus ajutise halduri hinnangul 0 eurot ning kohustuste suuruseks vähemalt 115 417,66 eurot.
12.Võlausaldaja on pankrotiavalduses taotlenud, et kohus kohustaks nii võlgnikku kui ka PankrS § 85 lg-st 3 tulenevalt G P’t esitama kohtule ja haldurile andmeid võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning kohtus vandega kinnitama, et kohtule ja haldurile esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on õiged.
13.Kohus märgib, et võlgniku poolt pankrotihaldurile teabe andmise kohustus tuleneb otse seadusest ja seda ei ole iseenesest vaja kohtu poolt üle korrata. PankrS § 85 lg 1 on sätestatud, et võlgnik peab kohtule, ajutisele haldurile, haldurile, pankrotitoimkonnale ja maksejõuetuse
2-24-2860 teenistusele andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kuna võlausaldaja on vastava taotluse esitanud, siis selguse huvides kordab kohus käesoleva määruse resolutsioonis siiski üle, et võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Kohus hoiatab võlgnikku, et kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust (PankrS § 89 lg 1 p 1). Kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. PankrS § 85 lõikes 1 nimetatud teabe andmise kohustus on ka võlgniku töötajal, samuti endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankroti- või maksejõuetusavalduse esitamist.
14.Rahuldamata jääb võlausaldaja taotlus kohustada võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajal võlgnikku ja võlgniku endist juhatuse liiget G P’t (ik xxx) kohtus vandega kinnitama, et kohtule ja haldurile esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus märgib, et kohus ei ole küsinud ja kohtule ei ole esitatud võlgniku poolt andmeid vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta, seega ei saa kohus võtta võlgniku esindajatelt ka vannet kohtule mitte esitatud info õigsuse kohta. Haldurile esitatavate andmete osas märgib kohus, et võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Praeguses menetlusfaasis oleks võlgnikult vande võtmine veel mitte esitatud andmete osas ennatlik. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajal vande andmisega tegelemine võiks kaasa tuua menetluslikku segadust ja täiendavaid menetluskulusid. Võlausaldaja pole põhjendanud, kuidas saaks antud juhul tema poolt soovitud isikutelt vande võtmine võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajal kaasa aidata võlausaldajate nõuete rahuldamisele ja muude pankrotimenetluse eesmärkide saavutamisele. Kohus selgitab täiendavalt, et asjaolude muutumisel ja uue põhjendatud taotluse esitamise korral ei saa välistada võlgnikult vande võtmist ka pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut (PankrS § 86 lg 2).
15.Võlgniku ajutise pankrotihaldurina tegutsenud Kauri Rattus on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. Kohus kuulutab välja Levercode OÜ pankroti ja nimetab pankrotihalduriks Kauri Rattus’e. Esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajal ja kohas. Menetluskulud
16.Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p-le 1 ja lg-le 2 jätab kohus menetluskulud ja ajutise halduri tasu võlgniku kanda. Tegemist on pankrotimenetluse kuluga.
17.PankrS § 11 lg 1 kohaselt, võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Kohus kohustas 27.02.2024 kohtumäärusega võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 3000 eurot. Võlausaldaja tasus 28.02.2024 kohtu deposiitkontole 3000 eurot.
18.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
2-24-2860
19.PankrS § 23 lg 1 ja lg 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ja ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 sätestatust. Vabariigi Valituse 08.12.2023 määruse nr 113 § 1 alusel on 2024 kuutasu alamäär 820 eurot ja seega on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 164 eurot.
20.Ajutine haldur on esitanud tasunõude 16 töötunni eest kokku 1952 eurot (100 eurot tund, millele lisandub käibemaks summas 352 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades on taotletud tasu põhjendatud ja tuleb välja mõista. Ülesannete täitmisele kulunud aeg on põhjendatud ega ületa PankrS § 23 lg 3 järgset piirmäära. Ajutise halduri taotlusel ja PankrS § 23 lg 6 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, Õigusbüroo Rattus OÜ-le (registrikood 10423859). Büroo on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE100876011), mistõttu lisandub halduri tasule käibemaks (PankrS § 65 lg 11).
21.PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel hüvitatakse ajutise halduri tasu võlgniku pankrotivarast. Kuna pankrotivaras puuduvad käesoleval ajal eeldatavalt rahalised vahendid ajutise halduri tasu väljamakseks, tuleb ajutise halduri tasu 1952 eurot (sh käibemaks) hüvitada võlausaldaja tasutud deposiidi arvel.
22.Võlausaldaja 15.04.2024 menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks riigilõiv summas 420 eurot, kohtu deposiit ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 3000 eurot ja lepingulise esindaja õigusabi kulud 2935 eurot (15,5 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 189,35 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et võlausaldaja poolt pankrotiavalduselt tasutud riigilõivu summas 420 eurot puhul on tegemist RLS § 59 lg-t 9 arvestades põhjendatud menetluskuluga.
23.Võlausaldaja on menetluskulude nimekirjas kajastanud PankrS § 11 lg 1 ja Harju Maakohtu 27.02.2024 kohtumääruse alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tasutud ettemakset. Puutuvalt deposiidi hüvitamisse selgitab maakohus, et see ei ole menetluskulu PankrS § 150 lg 1 p 1 tähenduses. Võlausaldaja poolt pankrotimenetluses kohtu deposiiti kantud summa tagastamist reguleerib erisättena PankrS § 150 lg 1 p 6, mille kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks muu hulgas PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa. PankrS § 11 lg 2 ja § 30 lg 4 kohaselt tagastatakse kohtu deposiiti tasutud raha makse teinud isikule PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 sätestatu järgi. Deposiiti kantud summa suurust ei määrata täiendavalt kindlaks võlausaldaja menetluskulude koosseisus (RKTKm 10.04.2013.a, nr 3-2-1-23-13, p 13).
24.Kohus peab võlausaldaja lepingulise esindaja tasu põhjendatuks osaliselt. Kohus peab aktsepteeritavaks võlausaldaja lepinguliste esindajate keskmist tunnitasu summas 189,35 eurot (millele ei lisandu käibemaksu, sest võlausaldaja pole esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust). Lepingulise esindaja tasu 20. veebruari 2024. a pankrotiavalduse ettevalmistamisel ja eelneval õiguslikul analüüsil, lisade komplekteerimisel ja suhtlusel kliendiga peab kohus põhjendatuks 7,5 tunni ulatuses, s.o summas 1420,125 (7,5 x 189,35) eurot. Lepingulise esindaja tasu 14. märtsi 2024. a kohtumääruse ja kutsega tutvumisel ja seda puudutaval
2-24-2860 suhtlusel kliendi ja ajutise halduriga peab kohus põhjendatuks 1,5 tunni ulatuses, s.o summas 284,025 eurot (1,5 x 189,35) eurot. Muud osas ei pea kohus vajalikuks võlausaldaja lepingulise esindaja ajakulu vähendada. Eeltoodu alusel määrab kohus võlausaldaja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 2698,24 eurot (14,25 x 189,35) eurot. Kokku on võlausaldaja põhjendatud menetluskulud summas 3118,24 (420 + 2698,24) eurot. Seega tuleb määrata võlausaldajale hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 3118,24 eurot. Kohus selgitab, et menetluskulud hüvitatakse pankrotihalduri poolt PankrS §-s 146 sätestatud korras, mistõttu maakohus määrab kindlaks üksnes võlausaldajale hüvitamisele kuuluva menetluskulude summa suuruse, kuid ei mõista seda pankrotivõlgnikult välja (vt Riigikohtu 10.04.2013 määrus tsiviilasjas nr, nr 3-2-1-23-13, p 12).
25.Võlgniku menetluskulud jätab kohus võlgniku kanda, kuivõrd kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (PankrS § 150 lg 2).
/ allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.