Pxxxxx Txxxxxxx hagi Kxxx Kxxxxxxxja Kxxxxxxx Kxxxxxx vastu
Menetlustoiming
hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine, riigi õigusabi andmise lõpetamine ja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PxxxxxxTxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx, e-post: [email protected]). Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas (Advokaadibüroo Objartel & Partnerid, epost: [email protected]). Kostja I: Kxxx Kxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx). Kostja II: Kxxxxxxx Kxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx).
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlusse võtmata Pxxxxx Txxxxxxxxhagi Kxxx Kxxxxxx ja Kxxxxxxx Kxxxxxx vastu.
2.Lõpetada PxxxxxxTxxxxxxxxx riigi õiguabi andmine ja vabastada vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas Pxxxxx Txxxxxxxxx riigi õigusabi osutamisest.
3.Rahuldada 08.04.2024. a taotlus ja määrata vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga tasu ja kulude suuruseks Pxxxxx Txxxxxxx esindamise eest 146,40 eurot riigi arvel, sh käibemaks.
Jätta menetluskulud Pxxxxx Txxxxxxx kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaksmääramata. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Määrus toimetada kätte hagejale, riigi õigusabi korras määratud esindajale ja tasu väljamaksmise korraldamiseks Eesti Advokatuurile (RÕS § 24 lg 1). Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1.Pxxxxx Txxxxxxx(hageja) esitas 26.02.2024. a Tartu Maakohtule hagi Kxxx Kxxxxxx ja Kxxxxxxx Kxxxxxx (kostjad) vastu. Hagiavalduse kohaselt kuulus hageja vanematele aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxx korter ning kuna hageja õde on surnud, jäi hageja ainukeseks seaduslikuks pärijaks. Kostjad hõivasid hagejalt nõusolekut küsimata korteri.
Hageja leiab, et temale kuulub ka osa vanemate pärandist ning soovib teostada oma pärimisõigust. Hageja palus endale määrata riigi õigusabi korras advokaat, kuna ei ole ise võimeline välja selgitama kõiki asjaolusid ja oma õigusi kaitsma.
2.Tartu Maakohus rahuldas 13.03.2024. a määrusega hageja riigi õigusabi taotluse, määras talle riigi õigusabi korras advokaadi kohtus esindamiseks tsiviilasjas nr 2-24-3205 kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ning jättis hagi käiguta ja andis hagejale määratavale esindajale aega 21 päeva määruse kättetoimetamisest alates hagiavalduse esitamiseks.
3.08.04.2024. a esitas hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas kohtule avalduse, milles palub riigi õiguabi andmine lõpetada kuna puudub pärandvara, mille suhtes saaks nõudeid esitada. Advokaat palus määrata oma tasuks 146,40 eurot (sh käibemaks).
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.
5.Hagejale määratud esindajale on Tartu Maakohtu 13.03.2024. a määrus kätte toimetatud 26.03.2024. a dokumentide kättetoimetamisportaali vahendusel. Vastavalt kohtumääruses antud tähtajale tuli hagejal puudused kõrvaldada st esitada nõuetekohane hagiavaldus koos selge nõude ja asjaoludega hiljemalt 16.04.2024. a. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks puuduseid ei kõrvaldanud st nõuetele vastavat hagiavaldust ei esitanud.
6.Kohus jätab TsMS § 3401 lg 2 alusel menetlusse võtmata Pxxxxx Txxxxxxx hagi Kxxx Kxxxxxx ja Kxxxxxxx Kxxxxxx vastu.
7.Vastavalt TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
8.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lõige 1 teise lause kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal käesolevas seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine.
9.Kohus on seisukohal, et esinevad alused hagejale riigi õigusabi andmise lõpetamiseks. Hagejale määratud esindaja avaldusest nähtuvalt on talle tema probleemi lahendamiseks õigusnõu antud ning õigusnõustamise käigus on advokaat jõudnud järeldusele, et hagi esitamine on perspektiivitu, kuna asjaoludest ei nähtu, et oleks tekkinud pärandvara, mille suhtes saaks hageja nõudeid esitada.
10.Tulenevalt eeltoodust lõpetab kohus hagejale riigi õigusabi andmise ja vabastab vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga hagejale riigi õigusabi osutamisest.
11.Advokaat esitas kohtule taotluse määrata oma tasuks 146,40 eurot sh käibemaks järgnevate toimingute eest: 28.03.2024 toimiku dokumentidega tutvumine – 30 minutit, 01.04.2024 konsultatsioon - 30 minutit, 02.04.2024 päring kinnistusosakonnale – 10 minutit ja 08.04.2024 konsultatsioon hagejaga ja avalduse koostamine kohtule – 30 minutit.
12.TsMS § 219 lg 6 kohaselt saab kohtu määratud advokaat tasu riigi arvel riigi õigusabi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. Isikut, kelle huvide kaitseks advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama üksnes juhul, kui isik ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu, või muul mõjuval põhjusel. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. RÕS § 22 lg 6
kohaselt määratakse riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus kindlaks RÕS § 21 lg 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal.
13.Justiitsministri 26.07.2016. a määrusega nr 16 kehtestatud, muudetud ja vastu võetud 31.01.2023. a. a nr 14 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi Kord) § 10 lg 3 näeb ette, et tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 720 euro ühes kohtuastmes.
14.Kohus on seisukohal, et esindaja toimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud. Seega tuleb 08.04.2024. a taotlus rahuldada ning vandeadvokaadi abi Heiki Kuninga tasu ja kulude suuruseks hageja esindamise eest käesolevas tsiviilasjas tuleb määrata 146,40 eurot sh käibemaks 26,40 eurot. Menetluskulud
15.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle.
16.Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjatel menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda, sest hageja sai riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.