Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, elektronpostiaadress [email protected]) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI NÕUE JA ASJAOLUD

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

tähtaeg, uus tähtaeg oli 12.07.2028 ning igakuise annuiteetmakse suurus oli 136,60 eurot. Ka sel ajal jäi krediidi kulukuse määr maksimaalse määra (48,9%) piiresse. Euroopa tarbijakrediidi teabelehte kummagi lepingu digiallkirjastatud konteineris ei olnud. Hageja on kohtule esitanud 18.10.2023 täiendavalt pdf failina Euroopa tarbijakrediidi teabelehe (dtl 90) ning selgitanud, et lepingu tingimuste punkt 2.1.5. sätestab, et laenusaaja kinnitab, et laenuandja on talle esitanud mõistliku aja jooksul enne Lepingu sõlmimist Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja muu lepingut puudutava info, ta on esitatud infoga tutvunud. Kohtuistungil selgitas hageja, et teabeleht ei olnud küll lepinguga ühes digitaalallkirja konteineris, kuid krediidiandja sõnul saadetakse see tarbijale koos lepingudokumentidega. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Tarbijakrediidileping on tühine, kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest (VÕS § 408 lg 1). Käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

Hageja lisab, et lisaks eelpool mainitud toimingutele kontrollis laenuandja kostja taust ja avalikest ja riiklikest registritest ja pidas kostjaga andmete täpsustamiseks ka vestlust. Hageja on lisanud avaldusse ka ekraani kuvatõmmised, milles on kuupäev 11.04.2022. Kuvatõmmisest võib aru saada, et hageja tegi päringud pensioniregistrisse nii enne esimese laenu väljastamist kui ka enne lisalaenu andmist (12.11.2021 – 14.03.2022 kostja sissetulekuks olnud 550,38 eurot kuus; 13.04.2022-13.06.2022 kostja sissetulek olnud 699,99 eurot kuus). Laenutaotlusena (hageja esitatud lisa 14, dtl 58) on hageja esitanud ühe rea tabelist, kus on kuupäev (09.04.2022), laenulepingu number, „Laen väljastatud“, kostja nimi ja isikukood, teadmata andmeväljad „150“, „700“, „150“. Hageja esitatud maksehäirete kontrollimist esitavast kuvatõmmisest ei ole aru saada, kust seda on kontrollitud. Kohus juhtis menetlusse võtmise määruses hageja tähelepanu sellele, et kohtu hinnangul ei ole hageja vastutustundlikku laenamist suutnud tõendada. Kohus jääb selle seisukoha juurde. Hageja toodud selgitustest ei nähtu, et hageja oleks välja selgitanud kostja sissetuleku allika ning hinnanud selle olemust, seda isegi mitte laenutaotluse kaudu. Hageja esitatust ei nähtu, et ta oleks konto väljavõtet nõudnud, et kontrollida teiste kohustuste suurust ja püsikulusid. Hageja märgib, et arvestas olemasolevateks kohustusteks 150 eurot, majapidamiskuludeks 225 eurot. Hageja ei ole selgitanud, mis kulud ta majapidamiskuludeks arvestas ning miks; nt kas kostja kasutas isiklikku eluruumi ning tasus üksnes kommunaalkulusid (mis talvel korteris võivad olla ka tavalise kahetoalise korteri puhul 150 eurot) või ka üüri; palju ta arvestas igakuiseks toidukuluks, transpordikuluks, sidekuludeks. Samuti ei ole hageja selgitanud, et ta oleks arvestanud ühe ülalpeetava kuludega, kuigi teadis, et kostjal on üks ülalpeetav. Samuti tekib küsimus, et kui laenu sihtotstarve aprillis oli sõiduki ostmine, siis kas hageja tundis huvi, miks juulis laenu juurde oli vaja; kas sõidukit polnud selleks ajaks veel soetatud. Sisuliselt andis hageja kostjale laenu üksnes sissetuleku numbri ja teoreetiliste arvestuste põhjal. Vastuseks menetlusse võtmise määrusele märkis hageja 6.12.2023 (dtl 136), et kostja konto väljavõtet krediidi andmisel tõepoolest ei küsitud. Hageja möönab, et pangakonto väljavõtte küsimine on üks vahenditest krediidivõimelisuse hindamiseks. Näiteks on igati loogiline küsida pangakonto väljavõte kodulaenude puhul, sest et selliste laenude puhul summad on suured ja riskid on kõrgem. Sellegipoolest ei pruugi pangakonto väljavõte alati anda täieliku ülevaate laenaja finantsolukorra kohta, kuivõrd laenajal võib olla tehingud ka sularahaga või muu peidetud vara, mida krediidiandja ei saa kontrollida. Samas võib laenajal olla mitu arvelduskontot erinevates pankades, sh välisriikide pankades nagu Revolut või N26. Krediidiandja võimalused laenutaotleja majandusliku võimekuse hindamiseks on piiratud. Hageja lisab, et kui klient märgib majapidamiskuludeks alla 150 eurot, siis arvestab laenuandja ise automaatselt 150 eurot ning kuna kliendil oli 1 ülalpeetav, siis arvestas laenuandja tema majapidamiskuludeks 225 eurot vastavalt Primero Finance OÜ sisekorraeeskirjale. Hageja leiab, et säärased kulutused nagu kohvikud, restoranid, tubakas, alkohol ei pea krediidiandja kohustusteks arvestama ega neid kindlaks tegema. Transpordivõi sidekulud pole kohustuste arvutamiseks vajalik, kuivõrd need toimingud ei ole kohustused, vaid inimese vabatahtlik kulutamine. Hageja toob veel välja, et lisalaenu andmisel oli kostja keskmine sissetulek on juba 699,99 eurot. Krediidivõimekuse hindamiseks arvestas

laenuandja majapidamiskuludeks 150,00 eurot, kohustuseks 123,00 eurot. Primero Finance OÜ osamakse on 137,60 eurot ning peale majapidamiskulude ja laenu kuumakse maha arvestamist jäi kostjale kätte 289 eurot, mistõttu sissetulekute ja kohustuste vahel mahtus sisse võetava krediidi osamakse. Hageja jääb selle juurde, et vastutustundliku laenamise põhimõte oli laenuandja poolt järgitud. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et muude kui kodulaenude puhul ei olegi mõtet konto väljavõtet küsida seetõttu, et inimesel võib olla mitu kontot. Kohus leiab, et hageja alahindab konto väljavõttelt nähtuva informatsiooni väärtust. Ka info puudumine konto väljavõttes on info krediidiandjale. Nt kui konto väljavõttelt ei nähtu palka, eluasemekulusid ega muid igapäevaseks tavapäraseks elamiseks vajalikke kulutusi, siis see peaks krediidiandjale andma signaali, et laenutaotlejal on ilmselt veel kontosid ning krediidiandja saaks selle kohta laenutaotlejalt selgitusi (ning täiendavaid konto väljavõtteid) küsida. Samuti võib konto väljavõttelt nähtuda ülekandeid taotleja teistele pangakontodele – ka selle info põhjal saab krediidiand küsida laenutaotlejalt teiste pangakontode väljavõtteid. Lisaks võivad pangakontolt nähtuda kulutamisharjumused, mida krediidiandja peaks arvesse võtma taotleja maksekäitumise hindamisel. Näiteks tihedad alkoholipoekülastused, teiste kiirlaenude tagasimaksed. Samuti võib konto väljavõttelt nähtuda tasutav elatis. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et konto väljavõte annab krediidiandjale palju informatsiooni, sh ka teavet täiendava info ja selgituste küsimise vajaduse kohta. Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, et krediidiandja ei pea laenu andmisel arvestama sääraste kulutustega nagu kohvikud, restoranid, tubakas, alkohol, transpordi- või sidekulud, sest need pole kohustused. Hageja käsitluse järgi võikski krediidiandja anda laenu puht matemaatilise arvestuse alusel – sissetulek miinus finantskohustused = maksevõime. Kohus juhib tähelepanu, et seadus ka otsesõnu viitab, et krediidiandja peab välja selgitama taotleja muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena. Hageja viitaski üldkohaldatavale määrale - täiskasvanud laenutaotleja ja ülalpeetava kohta 225 eurot kuus. Kohus leidis, et hageja ei ole põhjendanud sellise määra asjakohasust (vt täpsemalt eespool). Kohus on seisukohal, et elementaarsed transpordi- ja sidekulud on osa tänapäevases mõistes majandamiskuludest. Krediidiandja poolt ei oleks realistlik eeldada, et taotlejal (kes tihti seejuures ajab krediidiandjaga asju interneti teel) ei ole sidekulusid (internetiühendus ja telefon) ning ta ei kasuta kunagi transporti. Kohus juhtis hageja tähelepanu, et Finantsinspektsioon on otsustanud 22.03.2021.a otsusega Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) juhendi „Suunised laenude väljastamise ja jälgimise kohta“ kohaldamise. EBA punkti 85 järgi tuleks arvesse võtta ka laenu eesmärki, leibkonna koosseisu ja ülalpeetavaid ning punktide 66-67 järgi laenutoote ja -võtja eripära, sh toote liiki, limiidi suurust ning laenuvõtja tüüpi ja riskiprofiili. EBA juhendi punkti 85 f järgi tuleb arvestada tarbija regulaarsete kuludega, st mitte nt ainult eluasemekuludega. Vastutustundliku laenamise eesmärk ei ole pelgalt matemaatiliste tehete tegemine, vaid konkreetse laenutaotleja isikust tingitud riski hindamine selleks, et veenduda, et ta on võimeline võetavaid kohustusi (ka nende suurenemise korral) täitma. Seejuures sätestab seadus üksnes miinimumnõuded sellele, mida ilmtingimata krediidiandja peab välja selgitama. Kohus on seisukohal, et hageja on ise valinud teenuseosutamise mudeli selliselt, et

on loobunud taotlejate maksevõime ja maksekäitumise üksikasjalikust kontrollimisest ning piirdunud selle asemel sissetulekul põhineva matemaatilise arvutustehtega. Hageja selline otsus toob kaasa seaduses sätestatud tagajärjed. Kohus jääb seisukohale, et hageja ei järginud kostjale laenude andmisel vastutustundliku laenamise kohustust. Hageja on märkinud 18.10.2023 menetlusdokumendis, et juhul, kui kohus asub asja läbivaatamisel seisukohale, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kostja on hagejale jätkuvalt võlgu 4113,66 eurot, mida hageja palub kostjalt alternatiivselt välja mõista. Lisaks märgib hageja, et alternatiivse nõude rahuldamisel on hagejal õigus nõuda viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt alternatiivne viivise nõue alternatiivse põhinõude rahuldamisel. Kuigi kohus võttis menetlusse võtmise määruses hageja nõuded alternatiivsete nõuetena menetlusse, tuleb asuda seisukohale, et tegemist ei ole alternatiivsete nõuetega, sest need on suunatud samale hagi esemele. TsMS kommentaarides on TsMS § 370 lõike 2 kohta selgitatud: „Seevastu ei ole järjestatud nõuetega § 370 lg 2 mõttes tegemist olukorras, kus hageja palub mõista kostjalt välja kindlustushüvitise esmalt täies ulatuses, ning juhuks, kui kostjal on õigus osaliselt hüvitise väljamaksmisest keelduda, mõista hüvitis välja vastavalt määratud osale. Sellises olukorras on hageja esitanud sisuliselt ühe nõude ning n-ö tagumises järjekorras esitatud nõude rahuldamine tähendaks tegelikult hageja nõude osalist rahuldamist. Hageja ei saa sama nõude näilikult järjestatud nõuetena esitamisega vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (sh riski, et hageja peab § 163 järgi kandma osa menetluskuludest).“ Hageja ei ole nõudest ka osaliselt loobunud, vastupidi, hageja on rõhutanud, et jääb hagis esitatud algse nõude juurde. Seega rahuldab kohus põhinõude osaliselt, ümberarvestuses toodud ulatuses.

kostjale täiendava laenu summas 1600 eurot, siis uueks laenusummaks on 4523,70 eurot (2923,70 + 1600,00). Pärast laenulisa sõlmimist tasus kostja 410,04 eurot (vt hagiavalduse p 9). Viimane tagasimakse oli 15.10.2022 summas 136,60 eurot. Seega laenulisa nr XXX-G1 jääk on 4113,66 eurot, mille hageja palub kohtul kostjalt välja mõista alternatiivse nõude rahuldamise korral. Uue tagasimakse graafiku kohaselt on tagasimaksed 136,60 eurot kuus. 410,04 eurost jätkub kolmeks tagasimakseks (üle jääb 24 senti). Seega saab tasutuks lugeda 2022. a augusti, septembri ja oktoobri tagasimaksed. Lepingu üles ütlemise ajaks 30.01.2023 oli kostja seega arvestuslikult viivituses novembri, detsembri ja jaanuari tagasimaksega (viimase tasumise tähtaeg graafiku kohaselt oli 12.01.2023). Ülesütlemise materiaalsed eeldused olid seega täidetud ka uue tagasimaksegraafiku korral. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse summas 4113,66 eurot.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus toimetas hageja menetluskulude nimekirja kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes (kätte toimetatuks loetud 05.04.2024). Kohtuistungil määras kohus, et teisel poolel on menetluskuludele õigus vastuväiteid esitada 3 päeva jooksul arvates menetluskulude nimekirja kättetoimetamisest. Kostja midagi vastanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud enda menetluskulude nimekirja. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 172 lg 9 kohaselt, asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 595 eurot. Tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 5838,01 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv summas 595 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõiv summas 595 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud tasumäär on põhjendatud ja kooskõlas käesoleval ajal turu keskmise tasuga ning samuti kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määraga. Kohus, tutvunud menetluskulude nimekirjaga, leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on põhjendatud ja hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu hagimenetluses osalemisel 6 tundi, millest vahetult esindamine kohtuistungil oli 50 minutit. Nimetatud ajakulu vastab ka menetlusse esitatud dokumentide ja nende lisade mahu hulgale. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1195 eurot (595 + 600). TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud proportsionaalselt kostja kanda selles ulatuses, milles kohus hagi rahuldas. Hagi hind on 5838,01 eurot. Kohus rahuldas hagi kokku summas 4395,99 eurot (4113,66 + 247,33 + 35) ja jättis rahuldamata summas 1442,02 eurot (552,60 + 384,68 + 5 + 499,74). Kohus rahuldas seega hagi 75,3% ulatuses.

Kohus jätab hagi rahuldamise osakaalule (75,3%) vastava osa hageja menetluskuludest kostja kanda. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja ei ole oma menetluskulude nimekirja esitanud. Seega kostjal menetluskulusid ei ole. Lähtuvalt hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise proportsioonist, mõistab kohus TsMS § 163 lõike 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja 75,3% hageja menetluskuludest (1195 eurot), mis vastab summale 899,84 eurot. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Maris Juha kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.