X hagi Y vastu ebaõigete väidete ümberlükkamise ja kahju hüvitamise nõudes
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 29.02.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosaline ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): X
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.02.2024 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise ja jõustumise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks tegemisel.
MENETLUSE KÄIK
1.X (hageja) esitas 02.11.2023 mh Y (kostja) vastu hagi, mis edastati lahendamiseks Harju Maakohtule. Hageja täpsustatud nõuded on järgmised. (1) Kohusta kostjat hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval tööpäeval ebaõigete väidete ümber lükkamiseks postitama oma Facebooki (edaspidi: FB) kontol ilma igasuguste täienduste, hinnangute ning muude lisanduste ja muudatusteta järgmise sisuga järgmine postitus ebaõigete andmete ümberlükkamiseks: Mina, olen avaldanud/väitnud erinevatele isikutele, et X on „pederast“, „värdjas“, „ebausaldusväärne isik“ ning muul moel väljendanud tema isiku aadressil solvavalt ja alandavalt. Need väited ei vasta tõele ning ma lükkan need ümber ja kinnitan et X on igati korralik ja usaldusväärne isik. Vabandan X ees. Postitus peab olema avaldatud kõigile nähtavalt vähemalt 1 aasta. (2) Välja mõista kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitis 3000 €. (3) Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (3000 €) VÕS § 113 lg-tes 1 ja 2 sätestatud määras alates 01.01.2021 kuni kohtuotsuseni kindla summana ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni protsendina.
pärast abielu lahutamisest avaldas kostja poolte ühistele tuttavatele, hageja esindajatele ja kostja enda tuttavatele hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, väljendas end hageja isiku suhtes solvavalt, halvustas hageja mainet ja alandas teda oma tegevusega; kostja on hageja esindajatega suheldes hageja kohta väitnud, et hageja on valetaja, ebausaldusväärne, pederast ja värdjas, samuti on ta öelnud „mingu hageja nahhui“ (viitega meessuguorganile); sama on kostja teinud ka varasemalt viimase kolme aasta jooksul alates poolte abielu lahutusest hageja tuttavatega ja poolte ühiste tuttavatega suheldes; lisaks avaldas kostja erinevatele eraisikutele, et hageja on halb inimene; pooled osalesid tsiviilasja nr 2-21-4182 menetluses, milles maakohtu 01.03.2023 otsusega mõisteti kostjalt välja 3430 € ja 24.10.2023 määrusega menetluskulud 780 €; hageja on otsinud kostja ja tema esindajaga kontakti võla tasumiseks, aga see pole õnnestunud; kostja on viidatud asjas viivitanud menetlusdokumentide vastuvõtmist, mis tekitas hagejale stressi ja kannatusi; samuti käitus kostja menetluses järjepidevalt pahatahtlikult ning hageja isikuõigusi ja eraelu rikkuvalt, ebaõigeid faktiväiteid levitades ja hageja mainet kahjustades, millega tekitas hagejale stressi, meeleolu langust, heaolu langust, alanduse tunnet, hingelist valu ja psüühilisi kannatusi – sellega kaasnes mittevaraline kahju.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus keeldus 29.02.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi TsMS § 3401 lg 2 ja § 372 lg 2 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda ja märkis, et kostjal kulud puuduvad.
3.1.Esiteks tugines maakohus oma selgitustele 16.02.2024 määruses. Hagejal tuli selgelt välja tuua nõue ja kõik hagi aluseks olevad asjaolud koos viidetega asjakohastele tõenditele. Kohus selgitas, et kohtu hinnangul on senistes avaldustes märgitud asjaolud sedavõrd ebaselged, et hagi ei ole sel kujul võimalik menetleda. Hoolimata kohtu selgitustest hageja puuduseid ei kõrvaldanud.
3.2.Teiseks leidis maakohus, et hagiavalduses väljatoodud asjaolud kostja öeldu kohta on liiga üldsõnalised selleks, et hageja väidete õigsust eeldades hagi rahuldada. Hageja ei toonud täpselt kohtu ette, kellele, millal ja kelle juuresolekul on millised hagejat puudutavad sõnad öeldud. Samuti nimetas hageja väärtushinnanguid, mille ümber lükkamist ei saa nõuda. Isegi juhul, kui asjaomased väited oleks faktiväited, saab VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus need avaldati. Hageja ei toonud esile, et kostja oleks hageja kohta esitanud ebaõigeid faktiväiteid kostja FB kontol, mistõttu ei ole hagejal võimalik nõuda seal andmete ümberlükkamist. Seejuures ei saa seadusest tulenevalt nõuda uute positiivsete väidete esitamist või vabandamise nõudmist. Hageja ei ole välja toonud selget hagi alust, mistõttu puudub hagil rahuldamise perspektiiv.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
4.Hageja esitas 01.03.2024 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Hageja leiab, et ta on hagi aluse piisavalt esile toonud. Nõue andmete ümberlükkamiseks FB-s on põhjendatud, sest kostja avaldas talle ette heidetavaid väiteid isikutele, kes on kostja FB-grupis. Kui maakohtule jäi hagiavalduses midagi selgusetuks, saanuks vastavad puudused kõrvaldada eelmenetluses.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus 27.03.2024.
2 (3)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.
7.Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on esile toonud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt RKTKm 13.02.2018, 2-17-8939, p 9; RKTKm 13.09.2017, 216-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatu). Seega ei saanud maakohus praegusel etapil hinnata, kas need isikud, kelle suhtes hageja taotleb nõudega (1) andmete ümberlükkamist ja muude avalduste tegemist, on samad, kellele kostja andmed väidetavalt avaldas. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seni esile toodud andmed ei tarvitse olla piisavad, kui kostja esitab vastuväiteid nimetatud kahe isikute rühma mittevastavuse osas, aga seda ei saa lahendada hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Neil kaalutlustel on õige kaebuse väide, et ebaselguse asjaoludes saab pigem kõrvaldada eelmenetluses ja TsMS § 3401 lg 2 kohaldamine ei olnud praegu põhjendatud. Küll aga peab hageja olema eelmenetluses valmis konkreetselt nimetama, kellele ja milliseid avaldusi kostja tegi. Ühtlasi tuleb hagejal oma väited vaidluse korral tõendada.
8.Samuti ei ole vähemalt praegu veel asjakohane maakohtu käsitlus väärtushinnangute ja ebaõigete faktiväidete eristamise kohta. Senisest kohtupraktikast nähtub, et vastava hinnangu andmine on tihtipeale õiguslikult keerukas. Sellise õigusküsimuse puhul tuleb eelistada hagi menetlusse võtmist ja küsimuse täiendavat analüüsimist. TsMS § 371 lg 2 ei kohusta kohut jätma hagiavaldus menetlusse võtmata, vaid annab selleks võimaluse (vt nt RKTKm 24.09.2014, 3-2-1-72-14, p 14).
9.Vaidlustatud määrusest puuduvad põhjendused, miks ei saa hageja esile toodud asjaoludel (kostja käitumine varasema tsiviilasja menetluses) lahendada mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nimetatud nõuet (2) ega ka selle summalt viivise nõuet (3) pidada õiguslikult perspektiivituks. Nõude sisuline perspektiivitus või tõenditega sidumata jätmine ei õigusta hagiavalduse menetlusse võtmise keeldumist, küll aga võivad põhjustada hagi rahuldamata jätmise.
10.Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule. Maakohus peab kontrollima ka hagi menetlusse võtmise ülejäänud eelduste täidetust. Hageja taotleb asja saatmist teisele kohtukoosseisule, aga sellist pädevust TsMS-i järgi ringkonnakohtul pole. Asja menetlev kohtunik määratakse maakohtu tööjaotusplaani järgi.
11.Menetluskulude jaotus jääb asja lõplikult lahendava kohtu otsustada (TsMS § 173 lg 3 ls 2).
12.TsMS § 696 lg 1 ls 1 võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 ls 1 kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. Määrus jõustub selle teatavaks tegemisega (TsMS § 466 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.