Servin Invest OÜ hagi Y ja Q vastu kohtulahendi täitmise viisi kindlaks määramiseks ning võla ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja Q apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
8984,14 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Servin Invest OÜ (registrikood seaduslik esindaja juhatuse liige SV
12684541)
Kostja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Asja läbivaatamine 13.03.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks tsiviilasjas nr 2-19-4529 26.08.2020 tehtud Harju Maakohtu otsuse täitmise korra (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ja jätta nõue läbi vaatamata.
2.Võtta vastu loobumine Servin Invest OÜ nõudes Y ja Q vastu solidaarselt 316,56 euro saamiseks, tühistada selles osas maakohtu otsus ja lõpetada nõudes 316,56 euro saamiseks menetlus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Jaotada menetluskulud ja määrata kindlaks rahaline suurus otsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
4.Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega Harju Maakohtu 23.03.2022 ja 29.03.2022 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõude kehtima jätmise kohta.
5.Ülejäänud osas täpsustada otsuse põhjendusi, rahuldades hagi osaliselt vastavalt otsuse resolutsiooni terviklikule sõnastusele.
2-22-3941
6.Y ja Q apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
7.Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus:
7.1.Jätta läbi vaatamata Servin Invest OÜ nõue Y ja Q vastu Harju Maakohtu 26.08.2020 otsuse tsiviilasjas nr 2-19-4529 täitmise viisi kindlaks määramiseks.
7.2.Võtta vastu Servin Invest OÜ loobumine nõudest Y ja Q vastu solidaarselt 316,56 euro saamiseks. Tühistada Harju Maakohtu 25.04.2023 otsus osas, milles rahuldati hagi 316,56 euro saamiseks, ja lõpetada menetlus Servin Invest OÜ nõudes Y ja Q vastu solidaarselt 316,56 euro saamiseks.
7.3.Rahuldada Servin Invest OÜ hagi Y ja Q vastu osaliselt.
7.4.Välja mõista solidaarselt Ylt ja Qlt Servin Invest OÜ kasuks 8002,09 eurot.
7.5.Välja mõista solidaarselt Ylt ja Qlt Servin Invest OÜ kasuks viivis 765,67 eurot ja alates 26.04.2023 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras kuni võla 8002,09 euro tasumiseni.
7.6.Määrata kindlaks punktide 7.4-7.5 täitmise viis ning kohustada Y ja Q tasuma väljamõistetud rahasummad Servin Invest OÜ arveldusarvele nr EE302200221060014284 Swedbank AS-s.
7.7.Jätta Harju Maakohtu 23.03.2022 ja 29.03.2022 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud kehtima kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Hagi tagamise abinõud kehtivad kuni võla tasumiseni.
7.8.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest jätta 30% Servin Invest OÜ kanda ja 70% solidaarselt Y ja Q kanda.
7.9.Määrata Servin Invest OÜ menetluskulude suuruseks 1477 eurot.
7.10.Määrata Y ja Q menetluskulude suuruseks 210 eurot.
7.11.Tasaarvestada p-des 7.9 ja 7.10 kindlaksmääratud menetluskulud ja välja mõista solidaarselt Ylt ja Qlt Servin Invest OÜ kasuks menetluskulu 1267 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Servin Invest OÜ (hageja) esitas 17.03.2022 (täpsustatud 27.03.2022) Harju Maakohtule Y (kostja I) ja Q (kostja II) vastu hagi kohtulahendi täitmise viisi kindlaks määramiseks ning võla ja viivise väljamõistmiseks.
2-22-3941
2.Hagiavalduse kohaselt omandas hageja 10.08.2017 sõlmitud lepinguga Tallinnas Sõpruse pst 222-21 asuva korteriomandi. Lepingu sõlmimise ajal olid kostjad korteriomandi otsesteks valdajateks ja õigustatud isikutena lepingu pooleks. Lepinguga lepiti muu hulgas kokku, et kostjad kohustuvad korteriomandi otsese valduse hagejale üle andma hiljemalt 09.02.2018. Lepingu kohaselt kohustusid kostjad kandma korteriomandi otsese valduse üleandmiseni kõik korteriomandiga seotud kulud alates 11.08.2017. Kostjad ei andnud 09.02.2018 korteriomandi otsest valdust hagejale üle ega tasunud kommunaalteenuste eest esitatud arveid.
3.Kostjad ei täitnud lepinguga võetud kohustusi, mistõttu esitas hageja 25.03.2019 Harju Maakohtule hagi korteriomandi valduse üleandmiseks ja võla väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas 26.08.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-4529 hagi ja mõistis korteriomandi kostjate ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse, määras kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi ning mõistis kostjatelt välja leppetrahvi korteriomandi otsese valdusega üleandmisega viivitamise eest, sissenõutavaks muutunud kommunaalteenuste võla ja viivise. Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-4529 jõustus 06.10.2020.
4.Vaatamata 1,5 aastat kestnud täitemenetlusele ei ole hageja korteriomandi võtmeid kostjatelt kätte saanud. Kostjad ei ole täitnud jõustunud kohtulahendit ega tasunud tarbitud kommunaalteenuste eest kohtulahendiga hõlmamata perioodi eest ehk siis alates 01.02.2020. Kohtutäitur on keeldunud kostjate väljatõstmisest põhjendusega, et täitmise viisiks peab kohtulahendis olema märgitud „välja tõsta”.
5.Hageja palub hagiavalduses: • määrata tsiviilasjas nr 2-19-4529 jõustunud kohtulahendi täitmise viisiks tõsta kostjad ja nendega koos elavad isikud Tallinnas Sõpruse pst 222-21 asuvast korteriomandist koos neile kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras; • välja mõista kostjatelt solidaarselt hüvitis 4812,83 eurot tasumata kommunaalteenuste eest; • välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistetud summalt viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
6.Hageja esitas 27.03.2022 taotluse kahju hüvitamise nõude suurendamiseks 3505,82 euro ja viivise võrra. Korteriühistu on esitanud hagejale arved kommunaalteenuste tasumiseks perioodi 01.02.2021–28.02.2022 eest kokku 8318,65 eurot, millise summa hageja tasus 27.03.2022 kostjate eest. Nõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja palub välja mõista viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses 4812,83 eurolt hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni ja 3505,82 eurolt alates 27.03.2022 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostjate vastuväited
7.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata.
8.Pooltel oli vaidlus korteriomandi üle ja selles osas toimus enampakkumine, kuid korterit ei ole olnud võimalik vabastada. Korteriomandis elab kostja II raskelt haige ema, kelle eest kostja II peab hoolitsema. Kostjatel ei jätku raha kõikide kulude katteks ja tekivad võlad. Ka pärast hagi esitamist on hageja esitanud mitmeid nõudeid ja kostjatel on väga raske orienteeruda.
9.Kostjad ei nõustu kahju hüvitamise nõudega. Hageja ja korteriühistu esindaja jätsid mitu aastat kostjatele kommunaalarved esitamata. Andmed vee ja elektri tarbimise eest on liiga
2-22-3941 suured. Kostjad on hageja seaduslikule esindajale üle andnud 25 000 eurot, mille eest hageja tasus võlgasid kolmandatele isikutele. Maakohtu otsus
10.Maakohus rahuldas 25.04.2023 otsusega hagi. Maakohus määras tsiviilasjas nr 2-19-4529 jõustunud kohtulahendi täitmise viisi – tõsta kostjad korteriomandist koos neile kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks kahju hüvitisena 8318,65 eurot ja viivise. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja mõistis hageja kasuks välja menetluskulu 2160 eurot ja viivise.
11.Maakohtu hinnangul jäid kostjate vastuväited 25 000 euro tasumise kohta tõendamata. Samadele põhjendustele tuginesid kostjad ka tsiviilasjas nr 2-19-4529, kuid ka selles menetluses jäid kostjate vastuväited paljasõnaliseks.
12.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et korteriomandi omanikuks on hageja ja kostjad ei ole täitnud Harju Maakohtu 26.08.2020 otsust, millega mõisteti kostjate ebaseaduslikust valdusest välja hageja valdusesse Tallinnas Sõpruse pst 222-21 asuv korteriomand.
13.Lähtudes hageja taotlusest ja TsMS § 445 lg-st 1, leidis maakohus, et hageja taotletud viisil otsuse täitmise korra kindlaksmääramine on põhjendatud üksnes kostjate osas. Maakohus viitas asjaolule, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et peale kostjate keegi veel nimetatud korterit kasutaks. Seetõttu määras kohus otsuse täitmise viisiks kostjate väljatõstmise korteriomandist koos neile kuuluva varaga.
14.Hageja kahju hüvitamise ja viivise nõude lahendamisel tuvastas maakohus, et 10.08.2017 sõlmitud lepingu p 5.4 järgi kohustusid kostjad kandma kõik korteriomandiga seotud kulud alates 11.08.2017 kuni korteriomandi otsese valduse üleandmiseni hagejale. Hageja on perioodil 01.02.2020–28.02.2022 kostjate eest korteriühistule hüvitanud korteriomandi kasutamisega seotud kulusid 8318,65 euro ulatuses. Hageja on tasutud summade kohta väljastanud kostjatele arved. Kostjad ei ole teinud ühtegi makset nende endi poolt tarbitud kommunaalteenuste tasumiseks. Kostjate vastuväited, et elektri ja vee kulu on ülepaisutatud, jäid paljasõnaliseks. Korteriühistu esitatud arvetelt nähtuvad elektri- ja veearvestite näidud. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et korteriühistu arvetel kajastatud arvestite näidud ei kattu tegelike arvestite näitudega. Muid vastuväiteid kostjad hageja nõude suurusele ei esitanud. Maakohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude, tuginedes VÕS §-le 100, § 108 lg-le 1 ja lepingu punktile 5.4, ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 28.02.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud kommunaalteenuste võla 8318,65 eurot.
15.Maakohus leidis, et põhjendatud on ka hageja viivise nõue ning mõistis välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks viivise alates hagi esitamisest 17.03.2022 ja 27.03.2022 kokku 796,26 eurot ning väljamõistetud kahjuhüvitiselt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 26.04.2023 kuni nõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
16.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.
17.Kostjad ei ole nõus esitatud nõuetega, korrates maakohtu menetluses esitatud seisukohti.
2-22-3941
18.Kostjad möönavad, et neil on olnud väga raske tõendada oma väidet hagejale 25 000 euro üleandmise kohta ja nad loodavad, et hageja kinnitab raha saamist.
19.Kõige olulisem on nõutavate summade suurus, millele kostjad on vastuväiteid esitanud ja palunud ka kohtult abi tõendite väljanõudmiseks korteriühistult. Kostjad ei ole üürnikena korteriühistult arveid saanud. Tagantjärele on selgunud, et elektri ja vee kulu on ilmselgelt ülepaisutatud. Eluliselt ei ole usutav, et kostjatel kulus iga kuu keskmiselt 60m3 külma vett ja 30m3 sooja vett, nagu arvetel näidatud, alates veebruarist 2020 kuni detsembrini 2021. Võrdluseks jaanuaris 2023 kulus sooja vett 2 m3 ja külma vett 4 m3. Elektrit kulus septembris 2021 päeval 150 kW ja öösel 200 kW (kokku 70,50 eurot), märtsis 2020 päeval 350 kW ja öösel 300 kW (kokku 75,50 eurot) ja aprillis 2020 päeval 250 kW ja öösel 300 kW (kokku 64 eurot). Mahud on arusaamatud. Korteris on keskküte. Pärast detsembris 2021 voolumõõtja koridori paigutamist muutusid näidud olulisemalt väiksemateks.
20.Hageja ei esitanud arveid kostjatele, vaid nõudis kogusummat. Summa kogu aasta eest oli läbipaistmatu ja tundus ülepaisutatud, mistõttu kostjad nõudsid arveid. Kostjad jätsid nõutud summa tasumata, kuna arveid ei esitatud.
21.Kostjate hinnangul on nende olukorda arvestades ebainimlik neid korteriomandist välja tõsta. Hageja ei nõudnud üürnike väljatõstmist, vaid piirdus kostjate vastu esitatud nõuetega. Vastustaja seisukoht
22.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 järgi tühistada osas, milles maakohus määras kindlaks tsiviilasjas nr 2-19-4529 jõustunud kohtulahendi täitmise viisi ja jätta nõue läbi vaatamata. Ringkonnakohus lõpetab menetluse 316,56 euro nõudes seoses hageja loobumisega nõudest ja tühistab selles osas nõude rahuldamise kohta tehtud maakohtu otsuse. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele ka menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus jaotab käesolevas otsuse menetluskulud ja määrab kindlaks nende suuruse. Lisaks täiendab ringkonnakohus maakohtu otsust otsustustega kohaldatud hagi tagamise abinõude kehtivuse kohta. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse lõppjäreldus muutmata, kuid täpsustada tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 654 lg 22 järgi esitab ringkonnakohus kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
24.Hageja esitas kostjate vastu nõude, milles palus määrata tsiviilasjas nr 2-19-4529 Harju Maakohtu 26.08.2020 otsuse täitmise viisiks tõsta välja kostjad ja nendega koos elavad isikud koos varaga Tallinnas Sõpruse pst 222-21 asuvast korteriomandist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt määrates tsiviilasjas nr 2-19-4529 tehtud otsuse täitmise viisiks, et kostjad koos varaga tuleb korteriomandist välja tõsta täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
25.TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Ringkonnakohus leiab, et võimalik ei ole esitada täitmise viisi määramise
2-22-3941 nõuet eraldi hagis iseseisva nõudena. Ainult asjas, milles nõue lahendatakse, on lahendatud nõude osas võimalik määrata kindlaks täitmise viis. Riigikohus on selgitanud, et ka samas asjas on võimalik täitmise kord määrata kuni otsuse jõustumiseni (RKTKo 28.04.2010, 3-2-1-31-10, p 15). Kuna eraldi hagis ei ole võimalik teises asjas tehtud jõustunud otsuse täitmise korda määrata, siis leiab ringkonnakohus, et käesolevas asjas esitatud hageja nõudega tsiviilasjas nr 2-19-4529 tehtud otsuse täitmise korra määramiseks ei ole võimalik hagejal saavutada taotletavat eesmärki, mistõttu tuleb maakohtu otsus TsMS § 423 lg 2 p 2 ja § 657 lg 1 p 4 järgi eelviidatud nõude rahuldamise osas tühistada ja hageja nõue kohtuotsuse täitmise korra määramiseks jätta läbi vaatamata.
26.Ringkonnakohtu istungil loobus hageja kommunaalkulude 316,56 eurot väljamõistmise nõudest, see on nõudest võla eest, mis oli tekkinud perioodil 01.02.2020–10.03.2020. Ringkonnakohus leiab, et hageja loobumine 316,56 euro nõudest tuleb vastu võtta. TsMS § 645 lg 1 ja § 657 lg 1 p 4 järgi tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 316,56 eurot, ja tsiviilasja menetlus selles osas tuleb lõpetada.
27.Kostjad on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hageja rahalise nõude. Kuna hageja osaliselt loobus nõudest 316,56 euro saamiseks, siis kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete põhjal maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles maakohus rahuldas nõude 8002,09 euro ja sellelt summalt arvestatud viivise osas.
28.Pooled ei vaidle, et hageja on Tallinnas Sõpruse pst 222-21 asuva korteriomandi omanik ja kostjad on korteriomandi valdajad. 10.08.2017 lepingu p 5.4 järgi leppisid pooled kokku, et kostjad kannavad kõik korteriomandiga seotud kulud kuni otsese valduse hagejale üleandmiseni. Lepingu p 5.1 järgi olid kostjad kohustatud hagejale korteriomandi otsese valduse üle andma 09.02.2018, kuid nad ei ole senini seda teinud. Hageja on nimetanud raha saamise nõuet kahju hüvitamise nõudeks ja samuti on nõuet nimetanud ka maakohus. Nõude lahendamisel on maakohus aga viidanud VÕS § 108 lg-le 1 ja 10.08.2017 lepingu p-le 5.4. Ringkonnakohus leiab, et hageja on esitanud kostjate vastu nõude kohustuse täitmiseks. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjate kohustus tasuda korteriga seotud kulud tulenes 10.08.2017 lepingu p-st 5.4. Vaidlust ei ole, et hageja on korteriomandiga seotud kulud Tallinn, Sõpruse pst 222 KÜ-le tasunud ning esitanud arved kostjatele. Kuna kostjad ei ole oma kohustust täitnud, siis on nad kohustatud vastavad kulud hagejale tasuma (VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1). Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täpsustada.
29.TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ja lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostjad on hageja rahalisele nõudele esitanud maakohtu menetluses ja ka apellatsioonkaebuses vastuväite, et nad on andnud hageja seaduslikule esindajale eelnevalt 25 000 eurot, mis katab nende võla, kuid mille kohta tõendite esitamise võimaluse kohta on nad möönnud, et neil ei ole selle asjaolu kohta tõendeid. Hageja kostjate väidet hageja seaduslikule esindajale 25 000 euro andmise kohta omaks võtnud ei ole. Seega on õige maakohtu järeldus kostjate vastuväite tõendamatuse kohta. Lisaks väitsid kostjad, et korteriühistu poolt hagejale esitatud arvetel märgitud sooja ja külma vee ning elektri kulu ei vasta tegelikkusele ja on väiksem. Maakohtu menetluses ei ole kostjad oma väiteid tõendanud. Maakohtu istungil esitasid nad väite, et hageja on esitanud
2-22-3941 ühistule ebaõigeid andmeid vee ja elektri tarbimise kohta, kuid ka see väide jäi paljasõnaliseks. Apellatsioonkaebuses on nad kulude suuruse kohta esitanud samad väited, kuid ka praegu ei ole nad esitanud ühtegi tõendit ega teinud usutavaks, et vee- ja voolumõõtja näidud oleksid hagi aluseks oleval perioodil olnud erinevad sellest, mis olid korteriühistu arvetel märgitud. Apellatsioonkaebuses rõhutavad kostjad, et eluliselt pole usutav, et nad oleksid arvetel märgitud kogustes elektrit ja vett tarvitanud. Ringkonnakohus möönab, et arvetel märgitud vee kogused on suured, kuid samas ei ole kostjad esitanud kohtule tõendeid oma väidete tõendamiseks ega toonud esile, millised olid vaidlusalusel perioodil mõõdikute näidud ja millised on need 2023. aastal, millal kostjate väidete kohaselt olid andmed õiged. Eeltoodu tõttu jäävad kostjate väited paljasõnalisteks. Vaidlust ei ole, et hageja on korteriühistule arved tasunud ja esitanud kostjatele arved, et kostjad tasuksid talle. Kuna hageja loobus nõudest 316,56 eurot saamiseks, siis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 8002,09 eurot (8318,65–316,56).
30.Kuna hageja nõue võla saamiseks tuleb rahuldada osaliselt, siis tuleb osaliselt tühistada ka maakohtu otsus väljamõistetud viivise osas. Hageja palus välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise 4812,83 eurolt alates hagi esitamisest, s.o 17.03.2022. Kuna hageja loobus nõudest 316,56 euro saamiseks, siis tuleb välja mõista maakohtu otsuse tegemise seisuga viivis 4496,27 euro (4812,83–316,56) maksmisega viivitamise eest, mis perioodi 17.03.2022–25.04.2023 (s.o kuni maakohtu otsuse tegemiseni) eest on viivsekalkulaator.ee järgi 434,54 eurot. Võlalt 3505,82 eurot palus hageja välja mõista viivise alates 27.03.2022 ja viivis on 25.04.2023 seisuga 331,13 eurot. Kokku kuulub väljamõistmisele maakohtu otsuse tegemise seisuga viivis 765,67 eurot. Hageja palus välja mõista viivise kuni kohustuse täieliku täitmiseni, mistõttu on põhjendatud alates 26.04.2023 kuni rahalise kohustuse täitmiseni TsMS § 367 järgi välja mõista viivis 8002,09 eurolt kuni väljamõistetud põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
31.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostjad on küll vaidlustanud maakohtu otsuse tervikuna, kuid apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud sõnaselgelt maakohtu otsust osas, milles maakohus määras kindlaks rahalise nõude täitmise korra. Eeltoodu tõttu ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust rahalise nõude täitmise korra kindlaksmääramise osas.
32.TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab otsuse resolutsiooniga rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Maakohus on 23.03.2022 ja 29.03.2022 määrustega keelanud hagi tagamiseks kohtutäitur Mati Kadakul kostjatele kokku 11 874,14 euro ulatuses väljamaksete tegemise. Hagi tagamise abinõud on kohaldatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Vaidlustatud otsuses ei ole maakohus hagi tagamise abinõudega seotud küsimusi lahendanud. Ringkonnakohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb jätta tagama kohtulahendi täitmist ja need kehtivad kuni võla tasumiseni. Selles osas tuleb kohtuotsust täiendada.
33.Maakohus on otsuses märkinud hagihinnaks 8984,14 eurot (põhivõlg 8318,65 eurot ja viivis 665,49 eurot). Ringkonnakohus leiab, et hagihind vastab TsMS §-s 133 sätestatule. Nõuet jõustunud kohtuotsuse täitmise viisi kindlaks määramiseks ei ole hagihinnas arvestatud. Kuna sellist nõuet pole võimalik kohtule esitada ja ringkonnakohus jätab selle läbi vaatamata, siis pole ringkonnakohtu arvates põhjendatud arvestada seda hagihinna määramisel. Nõuet, mida
2-22-3941 kohtule esitada ei saa ja mille esitamisel tuleb kas keelduda selle menetlusse võtmisest või jätta see läbi vaatamata, ei ole alust maksustada riigilõivuga. Samas on hageja tasunud nõudelt kohtuotsuse täitmise viisi määramiseks riigilõivu 50 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on TsMS § 150 lg 4 järgi õigus esitada kohtule, kelle menetluses asi viimati oli, taotlus riigilõivu 50 eurot tagastamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, siis tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi tühistada ka maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas. Kuna hageja nõue jõustunud kohtuotsuse täitmise viisi määramiseks jäi läbi vaatamata, siis selle nõudega seonduvad kulud tuleb TsMS § 168 lg 2 järgi jätta hageja kanda. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasja nõuete keerukust arvestades saab selle nõude osaks lugeda ca veerand menetluse mahust. Rahalise nõude osas loobus hageja nõudest 316,56 euro saamiseks, mis on ca 4% hageja rahalisest nõudest, ja selles osas kannab menetluskulud TsMS § 168 lg 4 järgi hageja. Rahalise nõude osalisest rahuldamisest lähtuvalt jäävad TsMS § 163 lg 1 ja § 165 lg 3 järgi sellega seonduvad menetluskulud kostjate kanda solidaarselt. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest tuleb jätta 30% hageja ja 70% kostjate kanda solidaarselt.
35.Hageja esitas maakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus välja mõista 2625,64 eurot, millest 1200 eurot oli kulu õigusabile ja 1425,64 eurot riigilõiv. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ja mõistis kostjatelt välja riigilõivu 960 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1200 eurot, kokku 2160 eurot. Maakohtu otsuses kindlaksmääratud hageja menetluskulude rahalist suurust apellatsioonkaebuses vaidlustatud ei ole. Ringkonnakohus võtab menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud hageja menetluskulude suuruse, väljaarvatud ebaõigesti tasutud riigilõiv 50 eurot. Seega hageja maakohtu menetluskulude suuruseks on 2110 eurot. Arvestades ringkonnakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust tuleb hageja menetluskuludest kostjatel solidaarselt hüvitada 1477 eurot. Kostjatel maakohtu menetluses menetluskulud puudusid.
36.Apellatsioonimenetluses ei ole pooled esitanud kohtule nimekirja menetluskulude kohta. Toimikust nähtuvalt on kostjad tasunud 700 eurot riigilõivu. Hagejal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Arvestades määratud menetluskulude jaotust, kuulub kostjatele hüvitamisele 210 eurot.
37.Ringkonnakohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 järgi poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja kostjatelt kuulub tasaarvestuse tulemusena solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele 1267 eurot (1477–210).
38.Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
39.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
2-22-3941
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.