2-22-3941 Servin Invest OÜ hagi Y, Q vastu kohtulahendi täitmise viisi kindlaks määramiseks, võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks 8984,14
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Servin Invest OÜ, registrikood 12684541, hageja seaduslik esindaja juhatuse liige S. V., e-post: xxxx Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Toomas Kõiv, Advokaadibüroo
FORUM,
e-post: [email protected] Kostja 1 Y, isikukood xxxx, elukoht ja postiaadress xxxx, epost xxxx Kostja 2 Q, isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx, xxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
30.03.2023.a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Määrata tsiviilasjas nr 2-19-4529 jõustunud kohtulahendi täitmise viis ja tõsta Y ja Q korteriomandist asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) koos neile kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
3.Välja mõista Ylt ja Qlt solidaarselt Servin Invest OÜ kasuks kahju hüvitisena 8318,65 eurot.
4.Välja mõista Ylt ja Qlt solidaarselt Servin Invest OÜ kasuks väljamõistetud kahju hüvitiselt viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagi esitamisest 17.03.2022 ja 27.03.2022 kokku summas 796,26 eurot.
5.Välja mõista Ylt ja Qlt solidaarselt Servin Invest OÜ kasuks väljamõistetud kahju hüvitiselt viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.04.2023 kuni kahju hüvitise 8318,65 euro täieliku täitmiseni.
6.Määrata kindlaks resolutsiooni punktides 3-5 nimetatud kohustuste osas kohtuotsuse täitmise viis ning kohustada kostjaid tasuma punktides 3-5 väljamõistetud rahasummad hageja Servin Invest OÜ arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is.
2-22-3941
7.Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate Y ja Q kanda.
8.Rahuldada hageja Servin Invest OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
9.Välja mõista Ylt ja Qlt solidaarselt Servin Invest OÜ kasuks menetluskulu 2160 eurot.
10.Välja mõista Ylt ja Qlt solidaarselt Servin Invest OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (2160 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE
1.Servin Invest OÜ esitas 17.03.2022 Harju Maakohtule hagi Y ja Q vastu. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt omandas hageja 10.08.2017 aastal sõlmitud notariaalse lepinguga korteriomandi asukohaga Xxxx. Lepingu sõlmimise ajal olid kostjad korteriomandi otsesteks valdajateks ning lepingu pooleks. Lepinguga lepiti muuhulgas kokku, et kostjad kohustuvad korteriomandi otsese valduse hagejale üle andma hiljemalt 09.02.2018 aastal. Lepingu kohaselt kohustusid kostjad kandma korteriomandi otsese valduse üleandmiseni hagejale kõik korteriomandiga seotud kulud alates 11.08.2017 aastast. 09.02.2018 aastal ei andnud kostjad korteriomandi otsest valdust hagejale üle, samuti ei tasunud nad kommunaalteenuste eest esitatud arveid. Kuna kostjad ei täitnud pikema aja jooksul lepinguga võetud kohustusi, esitas hageja 25.03.2019 aastal Harju Maakohtule rahaliste nõuetega ja otsese valduse üleandmise nõudega hagi. Harju Maakohtu 26.08.2020 aasta lahendiga tsiviilasjas nr 2-19-4529 hagi rahuldati ning mõisteti kostjate Y ja Q ebaseaduslikust valdusest välja hageja Servin Invest OÜ valdusesse korteriomand asukohaga Xxxx, määrati kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ning mõisteti kostjatelt välja leppetrahv korteriomandi otsese valdusega üleandmisega viivitamise eest, sissenõutavaks muutunud kommunaalteenuste võlgnevus ja viivis kahjuhüvitise summalt. Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-19-4529 jõustus 06.10.2020. Hageja lootis, et kostjad täidavad jõustunud kohtulahendiga pandud kohustusi, kuid vaatamata poolteist aastat kestnud täitemenetlusele ei ole hageja koretriomandi võtmeid kostjatelt kätte saanud. Kostjad ei täitnud jõustunud kohtulahendit ega tasunud nende poolt tarbitud kommunaalteenuste eest kohtulahendiga hõlmamata perioodi eest ehk siis alates 01.02.2020 aastast. Hageja esitas Tallinna kohtutäiturile M. K. avalduse täitemenetluse algatamiseks, millega soovis võlgnike välja tõstmist ning rahaliste nõuete rahuldamist. Kohtutäitur algatas täitemenetluse nr 008/2020/2439 ning arestis Q omandis oleva korteri asukohaga Xxxx ning korraldas korteri esmase enampakkumise. Hageja eeldas, et juhul kui võlgnikud ei anna vabatahtlikult hagejale kuuluva korteri otsest valdust hagejale üle, siis juhindudes täitemenetluse seadustiku § 180 lg 3 võtab kohtutäitur korteriomandi võlgniku valdusest ära ja annab seejärel sissenõudja valdusesse. Kohtutäitur on aga keeldunud kostjate väljatõstmisest põhjendusega, et täitmise viisiks peab kohtulahendis olema märgitud sõnaselgelt „välja tõsta”. Käesolevaks ajaks, see on 17.03.2022 aasta ei ole kostjad hagejale üle andnud
2-22-3941 korteriomandi otsest valdust. Hageja palub määrata tsiviilasjas nr 2-19-4529 jõustunud kohtulahendi täitmise viis ja nimelt: tõsta Y ja Q ning nendega koos elavad isikud korteriomandist asukohaga Xxxx koos neile kuuluva varaga välja täitemenetluses sätestatud koras, välja nõuda kostjatelt solidaarselt kahju hüvitisena raha tasumata kommunaalteenuste eest summas 4812,83 eurot kostjate poolt tasumata ja hageja poolt tasutud kommunaalteenuste eest, välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistetud kahju hüvitise summalt 4812,83 eurot viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (8 % aastas) hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
2.27.03.2022 esitas hageja nõude suurendamise taotluse. Taotluse kohaselt suurendas hageja kahju hüvitamise nõuet 3505,82 euro võrra, millele lisanduvad viivised. Korteriühistu on esitanud hagejale arved kommunaalteenuste tasumiseks perioodi 01.02.2021-28.02.2022 eest kogusummas 8318,65 eurot. 27.03.2022 on hageja kostjate eest täielikult tasunud kommunaalteenuste tarbimise arved summas vähemalt 8318,65 eurot ning seega on nõue muutunud ka sissenõutavaks. Samuti palub hageja, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt välja viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summalt 4812,83 hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni ja summalt 3505,82 eurot alates 27.03.2022 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. 30.03.2023 toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude juurde.
KOSTJATE VASTUVÄITED
3.Kostjad esitasid 08.04.2022 vastused hagile, mille kohaselt kostjad ei ole nõus esitatud nõuetega. Pooltel on olnud vaidlus Xxxx korteri üle ja selles osas on enampakkumine toimunud, kuid korterit ei ole olnud võimalik vabastada. Kostjal 2 elab seal raskelt haige ema ja kostja 2 peab seal tema eest hoolitsema. Seejuures ei jätku vahendeid kõikide kulutuste katteks ja tekivad võlgnevused. Ka pärast hagi esitamist on hagejalt mitmeid nõudeid saabunud ja kõigis neis on kostjail väga raske orienteeruda. Oma teada on hoopis hageja neilt alusetult ära võtnud 25 000 eurot. Kõik see on olukorra keerukaks muutunud. Kuna enampakkumisest on kohtutäituril raha, siis just see ongi tekitanud hagejal uue hagi, et seda raha täituril tagada ja kätte saada.
4.29.03.2023 esitatud vastuväidete kohaselt kostjad ei nõustu esitatud nõuetega, hageja ja korteriühistu esindaja jätsid mitu aastat kostjatele kommunaalarved esitamata, andmed vee ja elektri tarbimise eest on liiga suured. Kostjad on S. V.ile üle andnud 25 000 eurot, mille eest hageja tasus võlgasid kolmandatele isikutele. 30.03.2023 toimunud kohtuistungil jäid kostjad enda kirjalikult esitatud vastuväidete juurde.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, ära kuulanud poolte seisukohad ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
6.Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: • •
10.08.2017 aastal sõlmisid hageja ja kostjad notariaalse lepingu, millega hageja omandas kostjate valduses olnud korteriomandi asukohaga Xxxx (dtl 1-19, 30); kostjad kohustusid lepinguga hiljemalt 09.02.2018 aasta korteriomandi otsese valduse ja kõik korteriomandile juurdepääsu võimaldavad võtmed ning korteriomandi kohta
2-22-3941
• • • • •
kostjatel olemasolevad dokumendid hagejale üle andma, kostjad seda kohustust täitnud ei ole; hageja esitas 25.03.2019 aastal Harju Maakohtule hagi nii rahaliste nõuetega kui ka otsese valduse üleandmise nõudega; Harju Maakohtu 26.08.2020 aasta lahendiga tsiviilasjas nr 2-19-4529 (jõustunud 06.10.2020 aastal) hagi rahuldati (dtl 32-44); kostjad ei täitnud jõustunud kohtulahendit, samuti ei tasunud nende poolt tarbitud kommunaalteenuste eest kohtulahendiga hõlmamata perioodi eest ehk siis alates 01.02.2020 aastast; hageja on korteriühistu poolt esitatud arved teenuste eest perioodil 01.02.2020 kuni 28.02.2022 tasunud kokku 8138,65 eurot (dtl 51-78, 123-124); kohtutäitur on keeldunud kostjate väljatõstmisest põhjendusega, et täitmise viisiks peab kohtulahendis olema märgitud sõnaselgelt „välja tõsta”.
7.Hageja palub määrata tsiviilasjas nr 2-19-4529 jõustunud kohtulahendi täitmise viis ja tõsta Y ja Q ning nendega koos elavad isikud korteriomandist asukohaga Xxxx koos neile kuuluva varaga välja täitemenetluse seeadustikus sätestatud korras, välja nõuda kostjatelt solidaarselt kahju tasumata kommunaalteenuste eest summas 8318,65 eurot, välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistetud kahju hüvitise summalt 4 812,83 eurot viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (8 % aastas) hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni, välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistetud kahju hüvitise summalt 3505,82 eurot viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (8 % aastas) alates 27.03.2022 kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
8.Kostjad vaidlevad hagile vastu ning märgivad, et pooltel on olnud vaidlus Xxxx korteri üle, kuid korterit ei ole olnud võimalik vabastada. Kostjal 2 elab seal raskelt haige ema ja kostja 2 peab seal tema eest hoolitsema. Seejuures ei jätku vahendeid kõikide kulutuste katteks ja tekivad võlgnevused. Kostjatele teadaolevalt on hoopis hageja neilt alusetult ära võtnud 25 000 eurot, hageja ja korteriühistu esindaja jätsid mitu aastat kostjatele kommunaalarved esitamata, andmed vee ja elektri tarbimise eest on liiga suured.
9.Esmalt märgib kohus, et kostjate vastuväited 25 000 euro tasumise kohta, on tõendamata. Samadele põhjendustele on kostjad tuginenud ka tsiviilasjas nr 2-19-4529, kuid ka seal menetluses on kostjate vastuväited jäänud paljasõnalisteks ja tõendamata. Asjakohane ei ole ka kostjate väide, mille kohaselt pooltel oli vaidlus Xxxx üle. Kohtule esitatud 13.12.2021 täitetoimingust teatamisest nähtub, et kohtutäitur on Qle kuulunud korteri asukohaga Xxxx arestinud ja enampakkumisel müünud (dtl 45, 46-48, 49-50). Kostjad jätavad tähelepanuta, et hageja on pöördunud kohtusse seoses korteriomandi asukohaga Xxxx kommunaalteenuste võlgnevusega, mitte kostjate poolt viidatud korteriomandi kommunaalteenuste võlgnevusega.
10.Esmalt analüüsib kohus hageja nõuet, millega hageja palub kindlaks määrata jõustunud kohtuotsuse täitmise viis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa nr xxxx) omanikuks on hageja, kostjad ei ole täitnud 26.08.2020 Harju Maakohtu lahendit, millega mõisteti kostjate Y ja Q ebaseaduslikust valdusest välja hageja Servin Invest OÜ valdusesse korteriomand asukohaga Xxxx (dtl 30-31, 33-44). TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TMS § 180 lg 3 sätestab, et kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse.
11.Hageja on palunud tõsta kostjad ning nendega koos elavad isikud korteriomandist asukohaga Xxxx koos neile kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Lähtudes
2-22-3941 hageja taotlusest ning TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust leiab kohus, et taotletud viisil otsuse täitmise korra kindlaksmääramine on põhjendatud üksnes kostjate osas. Kohus viitab asjaolule, et hageja ei ole esitanud tõendeid, et peale kostjate keegi veel nimetatud korterit kasutaks. Kohus määrab seega otsuse täitmise viisiks kostjate välja tõstmise korteriomandist asukohaga Xxxx koos neile kuuluva varaga.
12.Edasiselt analüüsib kohus hageja kahju hüvitamise ja viiviste nõuet. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt kahju hüvitisena 8318,65 eurot kostjate poolt tasumata ja hageja poolt seisuga 28.02.2022 aasta tasutud kommunaalteenused.
13.10.08.2017 sõlmitud lepingu p 5.4. kohaselt kohustusid kostjad kandma kõik korteriomandiga seotud kulud alates 11.08.2017 kuni korteriomandi otsese valduse üleandmiseni hagejale. Hageja on perioodil 01.02.2020 – 28.02.2022 kostjate eest korteriühistule hüvitanud korteriomandi kasutamisega seotud kulusid kogusummas 8318,65 eurot (dtl 51-75 arved; dtl 77-78, 124 maksekorraldused). Hageja on tasutud summade kohta väljastanud kostjatele arved (dtl 76, 123). Kostjad ei ole teinud ühtegi makset nende endi poolt tarbitud kommunaalteenuste tasumiseks. Kostjate vastuväited sellest, et elektri ja vee kulu on ülepaisutatud, on jäänud menetluses paljasõnaliseks. Korteriühistu poolt esitatud arvetelt nähtub elektri- ja vee arvestite näidud. Kostjad ei ole menetluses esitanud tõendeid, millest nähtuks, et korteriühistu arvetel kajastatud arvestite näidud ei kattu tegelike arvestite näitudega. Muid vastuväiteid kostjad hageja nõude suurusele ei esitanud.
14.Tuginedes VÕS §-le 100, § 108 lg-le 1, lepingu punktile 5.4 rahuldab kohus hageja esitatud nõude ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 28.02.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud kommunaalteenuste võlgnevuse summas 8318,65 eurot.
15.Hageja palub et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt välja viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses summalt 4812,83 hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni ja summalt 3505,82 eurot alates 27.03.2022 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viiviste nõue tuleb rahuldada. Hageja esitas esmalt kahju hüvitamise nõude summas 4812,83 eurot 17.03.2022. Viiviste suuruseks kuni kohtuotsuse tegemiseni 25.04.2023 on seega eelpool nimetatud summalt 465,13 eurot (vt viivisekalkulaator). Hageja suurendas esitatud nõuet 27.03.2022 summas 3505,82 eurot, millelt viivis perioodi eest 27.03.2022 kuni 25.04.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras on 331,13 eurot. Seega on hageja viivise nõude suuruseks kohtuotsuse tegemise ajaga kokku 796, 26 eurot.
16.Ühtlasi soovib hageja, et otsusest tulenevad rahalised nõuded tasutakse hageja pangakontole nr xxxx Xxxx AS-is. Kohus leiab, et hageja eelnimetatud taotlus kuulub rahuldamisele TsMS § 445 lg 1 alusel.
17.Seega rahuldab kohus hagi. Kohus määrab tsiviilasjas nr 2-19-4529 jõustunud kohtulahendi täitmise viisi selliselt, et tõsta Y ja Q korteriomandist asukohaga Xxxx koos neile kuuluva varaga välja täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kostjatelt tuleb välja mõista solidaarselt hageja kasuks kahju hüvitisena 8318,65 eurot ning viivis alates hagi esitamisest 17.03.2022 ja 27.03.2022 kokku summas 796,26 eurot. Samuti tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks
2-22-3941 väljamõistetud kahju hüvitiselt viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 26.04.2023 kuni kahju hüvitise 8318,65 euro täieliku täitmiseni. Kohus määrab kindlaks resolutsiooni punktides 3-5 nimetatud kohustuste osas kohtuotsuse täitmise viisi ning kohustab kostjaid tasuma punktides 3-5 väljamõistetud rahasummad hageja arveldusarvele nr xxxx Xxxx AS-is. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
18.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostjate kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt.
19.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
20.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 715 eurot, 18.03.2022 hagi tagamise tagatise summas 240,64 eurot ning 02.04.2022 täiendava riigilõivu 70,00 eurot ning tagatise 400,00 eurot. Kokku 1 425,64 eurot.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tegelikkuses tasunud riigilõivu 16.03.2022 hagi, avalduse ja hagi tagamise taotluse esitamisel summas 715 eurot, 26.03.2022 täiendavalt 175 eurot ning 02.04.2022 70 eurot hagi tagamise taotluse esitamisel. Kokku 960 eurot. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja hind on 8984,14 eurot, RLS lisa 1 kohaselt kuulub tasumisele riigilõiv 700 eurot, hageja on esitanud ühe nõudena taotluse kohtulahendi täitmise viisi kindlaks määramiseks, mille eest on tasunud riigilõivu 50 eurot, kolm hagi tagamise taotlust ja tasunud hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu kokku 210 eurot, siis kohus mõistab kostjatelt välja riigilõivu summas 960 eurot.
22.Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja 18.03.2022 tasunud hagi tagamise tagatise summas 240,64 eurot ja 26.03.2022 tasunud hagi tagamise tagatise summas 250 eurot ning 02.04.2022 tagatise summas 400 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulude puhul ei ole tegemist menetluskuluga, mis on võimalik vastaspoolelt välja mõista. Hagejal on võimalik esitada kohtule taotlus tasutud hagi tagamise tagatiste tagastamiseks.
23.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
24.Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 10 tunni eest 1200 eurot. Kohtupraktikas kujunenud seisukoha kohaselt menetluskulude kindlaksmääramisel ei tule kohtul hinnata iga üksiku menetlustoimingu ajakulu detailset põhjendatust. Hageja lepingulise esindaja töö on seisnenud asja materjalidega tutvumises, hagiavalduse koostamises 6 tundi, hagi täiendava tagamise avalduse koostamises ja esitamises 1 tund, kostjate seisukohtadega
2-22-3941 tutvumises 0,5 tundi ja kohtuistungiks valmistumises ja kohtuistungil osalemises 2,5 tundi. Hagiavaldus on sisulises osas 7 lehekülje pikkune dokument. Hagiavalduse lisadena on esitatud notariaalne leping, kinnistusraamatu registriosa väljavõte, kohtulahend, täituri teated, arved, maksekorraldused, tsiviilasja nr 2-19-4529 menetlusdokumendid. Kostjad ei ole nimetatud ajakulule vastuväiteid esitanud. Võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu ning asjaolu, et kostjad ei ole nimetatud ajakulule vastuväiteid esitanud, peab kohus hagiavalduse koostamise mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks 6 tundi.
25.Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel 02.04.2022 hagi täiendava tagamise koostamiseks tehtud 1 tund ja 16.04.2022 kostjate seisukohtade tutvumiseks kulunud lepingulise esindaja ajakulu 0,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole hageja esindaja ajakulu kohtu määratud ulatuses selgelt vastuolus tehtud toimingute iseloomuga või esitatud menetlusdokumentide koostamiseks vajaliku ajaga. Põhjendatud on ka esindaja ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisel 1 tund ja kohtuistungil osalemisel 1,5 tundi. Lähtuvalt eeltoodust on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 10 tundi. Kostjad ei ole hageja menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid kohtule esitanud.
26.Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tunnitasu 120 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 120 eurot pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Kohus, võttes arvesse esindaja kvalifikatsiooni, leiab, et 120 eurot, ei ole oluliselt suurem tavapärasest vandeadvokaadi tasust kohtumenetluses. Lähtudes esindaja tunnihinnast 120 eurot, kujuneb põhjendatud õigusabikuluks 1200 eurot.
27.Kokku on hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 960 + 1200 = 2160 eurot, mis kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks kostjatelt solidaarselt jääb rahuldamata summas 465,64 eurot.
28.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjatel tuleb solidaarselt tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.04.2023 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.