nende Hageja: Levikom Eesti OÜ (registrikood 12678473, asukoht Pärnu mnt 139c/2, 11317 Tallinn, Harju maakond) Hageja esindaja: Y (e-post: xxx) Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post: xxx)
Asja läbivaatamise viis
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Leviko Eesti OÜ hagi X vastu.
2.Jätta menetluskulud hageja menetluskulusid ei ole.
Leviko
Eesti
OÜ
kanda.
Kindlaksmääratavaid
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Levikom Eesti OÜ (edaspidi hageja või Levikom) esitas 01.02.2024 hagiavalduse X vastu.
2.Kohus võttis hagiavalduse 06.02.2024 menetlusse.
3.Kostja vastas hagile 20.02.2024.
4.Hageja kostja vastusele seisukohta kohtu määratud ajaks ega ka hiljem ei esitanud.
5.Kohus määras 06.03.2024 pooltele lõplikeks seisukohtade esitamiseks tähtaja ja teatas otsuse tegemise kuupäevast. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
6.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Levikom ja kostja X 25.09.2020 kliendisuhete raamlepingu (edaspidi kliendileping) ning hageja teenuste tarbimiseks tootelepingu nr 202000171 (edaspidi tooteleping). Tootelepingu alusel osutas hageja kostjale üldkasutatavat elektroonilise side teenust, s.t internetiühenduse teenust (Kodunet VF 30) ning eraldi seadmete renditeenust (LHG5 (sn: 6F2C0664E851) ja Wifi ruuter .hAP AC Lite Towe (sn:71AF075F9B69). Kuna kliendid, sh kostja said rentida seadmeid hagejalt ka eraldi, sõltumata sellest kas nad tellivad hagejalt internetiühenduse teenust või mitte (kostja sai rendiseadmeid kasutada ka teiste internetiteenuse osutajate võrkudes, ning võis, aga ei pidanud, hagejalt koos renditeenusega tellima ka internetiühenduse teenust), sisaldas seega tooteleping kahte lepingut. Tootelepingu punkt 1.1. alusel olid tootelepingu lahutamatuks osaks ka hageja üldtingimused ja hinnakiri, mis tehti kostjale kättesaadavaks hageja kodulehe. Kostja sai üldtingimustega ja hinnakirjaga igal ajal tutvuda, sealhulgas nii enne kliendilepingu kui enne tootelepingu sõlmist ja nende sõlmimise ajal sh pärast nende sõlmimist teenuste tarbimisel. Kostja kohustus teenuste eest tasuma, seejuures vastavalt tootelepingus kokkulepitule ja üldtingimustes ning hinnakirjas sätestatule kuni 06.06.2022 renditeenuse eest soodushinda 3,90 eur kuus ning alates 07.06.2022 renditeenuse eest tavahinda. Kostja kohustus internetiühenduse teenuse eest tasuma kuni 06.06.2022, kuivõrd 01.06.2022 teatas hageja, et ta lõpetab internetiühenduse teenuse osutamise ja internetiühenduse teenuse osutamise leping loetakse lõppenuks. Hageja pärast 06.06.2022 internetiühenduse teenuse eest arveid ei esitanud. Teate saatis hageja kõigile klientidele, sh kostjale. Hageja teatas, et ei osuta enam internetiühenduse teenust. Hageja jätkas renditeenuse osutamist, seetõttu teavitati kliente teatega, et lõpeb liitumisleping, mitte seadmete rendileping. Seega kohustus kostja tasuma renditeenuse eest ka pärast hageja poolset internetiühenduse teenuse osutamise lõppemise kuupäeva. Ei kostja ega hageja rendilepingut üles ei öelnud. Hoolimata asjaolust, et kostja kohustus internetiühenduse ja renditeenuse eest tasuma, on kostja lepingulist kohustust rikkunud ning jätnud nimetatud teenuste eest tasumata. Kostja ei ole tasunud perioodi 01.06-06.06.2022 internetiühenduse teenuse eest, perioodi 01.06-30.06.2022 seadmete renditeenuse eest ja perioodi 01.07.2022-30.09.2023 seadmete renditeenuse eest kogusummas 131,79 eurot. Hageja saatis kostjale 03.10.2023 meeldetuletuskirja, milles hageja juhtis kostja tähelepanu (tuletati meelde) asjaolule, et endiselt on kostja rendis hagejale kuuluvad seadmed (sh vastavalt üldtingimustes sätestatule), rendi eest tuleb tasuda ning anti juhiseid selle kohta mida peab kostja tegema, kui ta ei soovi seadmeid edasi rentida. Ühtlasi hoiatati kostjat ette, et kuna seadmete rendi eest peab tasuma, siis esitatakse talle teenuste eest tasumiseks arve 2 tööpäeva jooksul alates meeldetuletuskirja saatmisest. Hageja kavatses meeldetuletuskirja esitamise järgselt kostjale esitada korrektse arve renditeenuste eest tasumiseks, mille esitamisest oli hageja kostjat meeldetuletuskirjaga ette teavitanud ning seejuures maksetähtajaga 14 päeva alates arve esitamise kuupäevast s.t edasiulatuva maksetähtajaga– seega ei ole hageja nõudnud tagantjärgi arvete tasumist. Meeldetuletuskiri oli infokiri, kus anti teada, et kuna rent on tasuline ehk kuna hagejal on õigus rendi eest tasu saada ja seadmed on endiselt kostja rendis, siis tuleb selle eest ka tasuda
ning seetõttu esitatakse sellekohane arve 2 tööpäeva jooksul. Hageja ei jõudnud ega saanud nimetatud arvet kostjale esitada, sest kostja jõudis enne pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametisse (TTJA) ning TTJA keelas hagejal mistahes arvete või tasumata summade osas kostjaga ühendust võtta. Asjaolu, et hageja ei jõudnud ja ka ei saanud nimetatud arvet esitada, ei vabasta kostjat renditeenuse eest tasumise kohustusest. Seadmed kuulusid ja kuuluvad jätkuvalt hagejale, kostja oli neid kasutanud, järelikult olid need kostja rendis ja hagejal on õigus rendi eest tasu küsida. Seda enam, et kostja ei olnud rendilepingut üles öelnud, seadmeid tagastanud ega neid välja ostnud. Kostja vastus
7.Kostja esitas hagile vastuse 21.02.2024, milles ta haginõuet ei tunnista ning palub hagi jätta rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda. Ühtlasi palus kostja kohustada hagejat tühistama kõik kostjale esitatud arved alates lepingu lõpetamisest 05.06.2022. Vastuses märkis kostja, et oli Levikomi interneti teenuse kasutaja perioodil september 2020 kuni 05.06.2022 kui hageja ühepoolselt lepingu lõpetas. Kostjal oli sõlmitud Levikomiga kliendileping (raamleping) nr 202000171 ja tooteleping nr 202000171, mis sisaldas nii internetiteenust kui ka seadmete renditeenust. Need teenused on omavahel seotud, kuna internetiteenust saab osutada ainult antud seadmete olemasolul. Levikom saatis 01.06.2022 e-post teel lepingu lõpetamise teatise, lepingu lõpetamise kuupäev 05.06.2022. Kostja järeldas, et sõlmitud lepingud lõpetatakse, sest seadmete tagastamise nõuet ei esitatud ning lubati teenuse sujuv üleminek ilma tehnilise katkestuseta uue internetiteenuse pakkuja Rednet OÜ kaudu. Seega tõlgendas kostja lepingu lõpetamist sellega, et seadmed jäävad kasutusse, Levikom loobub seadmetest, kostja ei pea neid tagastama ega pea ka nende eest renti maksma. Nagu teatises soovitati sõlmis kostja alates 06.06.2022 internetiteenuse lepingu Rednet OÜ-ga. Lepingu Rednet OÜ-ga lõpetas kostja 12.05.2023. Endised Levikom seadmed oli Rednet OÜ kaudu interneti teenuse osutamisel kasutusel. Hiljem mitte. 03.10.2023 saatis Levikom kostjale meeldetuletuse ja ka arved seadmete rendi eest perioodi kohta alates nendepoolsest lepingu lõpetamisest. 04.10.2023 pöördus kostja ka Rednet OÜ poole asjaolude selgitamiseks. Rednet OÜ leidis samuti, et leping lõpetati teatisega ning hilisemat seadmete eest renti küsida ei ole alust. Kostja vaidlustas 05.10.2023 kostjale esitatud arved, Levikom sellega ei nõustunud. Arveid on saadetud kokku 12, kuigi meeldetuletus kirjas on välja toodud 16 arvet. Selguse saamiseks pöördus kostja ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tarbijavaidluste komisjoni poole (menetluse number 19-1/23-14664.), kus tehti kostja kasuks otsus. Sarnastes vaidlustes on tarbijavaidluste komisjoni otsused eranditult langetatud tarbija kasuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on
varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
11.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108.
12.Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti 25.09.2020 kliendileping ja tooteleping nr 202000171 (dtl 15-21). Levikomi üldtingimused (dtl 22-62) ei saanud kliendilepingu ning tootelepingu nr 202000171 osaks, sest kuigi nii kliendi- kui ka tootelepingus on viide tüüptingimustele, on lepingud sõlmitud 25.09.2020, kuid hageja on alustanud teenuse osutamist, st teenus aktiviseeriti juba 19.09.2020 (dtl 17). Kuivõrd tüüptingimuste lepingu osaks saamist peab tõendama tüüptingimuste kasutaja, ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjat tüüptingimustest teavitanud hiljemalt 19.09.2020. Seega ei ole kohtu hinnangul saanud tüüptingimused kliendileping ja tooteleping nr 202000171 osaks.
13.Levikom saatis kostjale 01.06.2022 teate, milles andis teada, et seoses Levikomi ettevõttesse investorite kaasamisega, on Levikom oma tegevust ümber kujundamas, mistõttu loeb Levikom kostjaga sõlmitud liitumislepingu lõppenuks alates 05.06.2022 ja alates 05.06.2022 jätkab teenuse osutamist Rednet OÜ, kellega hageja soovitas kostjal ühendust võtta. Hageja märkis ka teates, et teenuse osutamise üleminek toimub kostja jaoks sujuvalt, ilma tehniliste katkestusteta (dtl 63, 137). Kohus tuvastas, et 01.06.2022 teatega ei saanud lugeda lõppenuks 25.09.2020 sõlmitud kliendi- ega tootelepingut, mis sisaldas endast nii teenuse osutamise kui ka renditeenust, hageja ei tõendanud, et oleks esinenud elektroonilise side seaduses (ESS) sätestatud alus (ESS § 100), mis oleks võimaldanud hagejal öelda leping üles – kostja ei olnud lepingut rikkunud ja vastav teade saadeti kõikidele klientidele, mitte üksnes kostjale, st tegemist oli masskirjaga. Ka lepingu ühepoolseks muutmiseks puudus hagejal seadusest tulenev alus (ESS § 99 lg 1). Seega 01.06.2022 teatega ei lõpetanud ega muutnud Levikom kliendi- ja tootelepingut. Samas ei osutanud hageja alates 05.06.2022 kostjale enam sideteenust ning seda asus osutama Rednet OÜ, kellega kostja sõlmis 06.06.2022 uue lepingu. Kostja kasutas selle lepingu alusel osutatud sideteenuse vastuvõtmiseks hageja tootelepinguga rendile antud seadmeid. Seda on ka kostja kinnitanud (dtl 129). 01.06.2022 teate sisu tõlgendamisel nagu sellest oleks aru saanud lepingupoolega sarnane mõistlik isik võttes arvesse hageja enda käitumist pärast 01.06.2022 teate saamist (VÕS 29), tuvastas kohus, et hageja avaldas mh kostjale, et lepingust tulenevad kohustused ja õigused antakse üle teisele isikule. Sellise sisuga teate saamisel oleks iga samas olukorras heas usus tegutsev mõistlik isik aru saanud, et tema jaoks muutub vaid teenuse pakkuda ja lepingust tekkinud kohustused tuleb edaspidi täita uuele võlausaldajale. Kostja ei saanud kuidagi teate sisust välja lugema, et alates 05.06.2022 jääb jätkuvalt kehtima kohustus tasuda hagejale seadmete rendi eest. Seda enam, et hageja ei esitanud pärast 01.06.2022 teate saatmist kuni 03.10.2023 ühtegi arvet seadme rendi eest, sh teenuse eest perioodil 01.06.2022-06.06.2022. Kuigi hageja esitatud arved nr 202208384, 202209146 (dtl 72-75) on justkui väljastatud 2022.aasta suvel, ei ole hageja tõendanud, et ta need oleks kostjale 2022.aasta suvel saatnud ning hageja on ise 03.10.2023 meeldetuletuses märkinud, et osutatud teenuse ning seadmete rendi arved saadame e-mailiga
järgneva 2 tööpäeva jooksul (dtl 138). Kohus leiab, et pärast lepingu üleandmist, lõppes ka hageja õigus nõuda lepingu täitmist.
14.Kohus lisab, et isegi kui 01.06.2022 teadet ei saa tõlgendada lepingu üleandmisena, mille tagajärjel lõppes hageja õigus nõuda lepingu täitmist, ei ole hageja toiminud oma õiguste teostamisel heas usus. Hageja on 17.10.2023 e-kirjas kostjale kirjutanud, et arvete esitamine peab toimuma mõistliku aja jooksul, milleks on 3 aastat (dtl 152). TsÜS § 138 lg 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Ka VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui seadusest, tavast või tehingust tulenev oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, jäetakse see võlasuhtele VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Kohus leiab, et hageja käitus vastuoluliselt, kui saatis 01.06.2022 klientidele, sh kostjale teate, millest võis jääda mulje, et lepingust tekkinud kohustused ja õigused antakse teisele isikule üle ega esitanud enam ka ühtegi arvet, s.t ei pannud oma nõudeid maksma mõistliku aja jooksul, on Levikom käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu tuleks ka seetõttu jätta Levikomi hagi rahuldamata.
15.Kokkuvõtvalt, eeltoodule tuginedes on Levikomi nõue X vastu põhjendamatu ning kohus jätab selle rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
17.TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18.Kostja ei ole teatanud, et tal oleksid käesolevas menetluses menetluskulud tekkinud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.