(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-23-7560
Kohtuasi
FLENTES TRADING s.r.o. hagiavaldus Tehenergoimpex vastu raha tasumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.01.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Tehenergoimpex määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): FLENTES TRADING s.r.o. (välisriigi kood 05918251, asukoht Krakovska 1392/7, Nove Mesto PSC 110 00 Praha, Tšehhi Vabariik), lepinguline esindaja Mart Kuusk (e-post:XXX) Kostja (määruskaebuse esitaja): OÜ Tehenergoimpex (registrikood 11086619, asukoht Aiandi tee 24, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond, e-post:XXX), seaduslik esindaja TM
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
OÜ
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 03.01.2024 määrus jätta muutmata.
2.OÜ Tehenergoimpex määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus määruskaebuse esitaja kanda.
jätta
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-23-7560 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.FLENTES TRADING s.r.o. (hageja) esitas 23.05.2023 Harju Maakohtule OÜ Tehenergoimpex (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja põhisumma võlgnevus 25 000 eurot, seadusest tulenev viivis perioodi 01.11.2022–23.05.2023 eest summas 1362,67 eurot, tasutud riigilõiv summas 1400 eurot, edasiulatuv viivis põhinõudelt (25 000 eurot) alates 24.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni 10,5 % aastas, hageja menetluskulud, mis moodustavad hagi esitamise seisuga summas 750 eurot, menetluskulusid väljamõistva otsuse jõustumisest viivis menetluskuludelt 10,5% aastas kuni menetluskulude tasumiseni ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Harju Maakohus võttis hagi 10.08.2023 määrusega menetlusse ning toimetas kostjale kätte. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud.
3.Harju Maakohus rahuldas 20.09.2023 tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 26 362,67 eurot ja viivis põhinõude 25 000 eurot tasumata osalt ulatuses 10,5% aastas alates 24.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 23 637,33 eurot. Maakohus tunnistas tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, so lepingulise esindaja kulu 750 eurot ja riigilõivu 1400 eurot ning viivise menetluskulude 2150 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte suuremas ulatuses kui 10,5% aastas, kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 2150 eurot. Maakohus tegi tagaseljaotsuse TsMS § 444 lg 3 alusel.
4.Kostja esitas 26.10.2023 Harju Maakohtule kaja, milles palus tagaseljaotsuse tühistada ja asja menetluse taastada, jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Kohus rikkus hagimaterjalide kättetoimetamise reegleid. Kostjal oleks olnud võimalik esitada vastus hagiavaldusele, arvestades hagimaterjalide kättetoimetamise aega 19.09.2023, kuid maakohus tegi sel kuupäeval juba tagaseljaotsuse. Maakohtul puudus alus tagaseljaotsuse tegemiseks.
5.Hageja vaidles kajale vastu ning palus jätta tagaseljaotsuse muutmata. Kostja kaja rajaneb valesti dokumenteeritud ja arvutatud tähtaegadele. Kohus on tegutsenud kooskõlas seadusega. Kostja jättis hagile tähtaegselt vastamata ning alus tagaseljaotsuse tegemiseks oli olemas. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 03.01.2024 määrusega kostja 26.10.2023 esitatud kaja Harju Maakohtu 20.09.2023 tagaseljaotsuse peale tsiviilasjas nr 2-23-7560 rahuldamata ning menetluse tsiviilasjas taastamata, kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda ning määras arvata pärast kohtumääruse jõustumist kaja esitamisel kostja poolt 08.11.2023 tasutud riigilõiv 910 eurot riigituludesse.
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sai kostja seaduslik esindaja juhatuse liige VK kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel Harju Maakohtu 20.09.2023 tagaseljaotsuse kätte 26.09.2023. Kostja esitas 26.10.2023 kaja tagaseljaotsuse peale TsMS § 415 tähenduses. Kaja
2-23-7560 on esitatud õigeaegselt, s.o 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamise päevast (TsMS § 415 lg 2).
8.TsMS § 415 lg 1 sätestab, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.
9.Kostjale olid avalikus e-toimikus (AET) hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetavad alates 10.08.2023. Kohus saatis 14.08.2023 menetlusdokumendid kostja registrikaardile kantud elektronpostiaadressil XXX. KIS-i andmetel sai kostja seaduslik esindaja juhatuse liige TM hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kätte 30.08.2023. Kostjale toimetati hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte elektrooniliselt selleks ettenähtud infosüsteemi Käpo kaudu 30.08.2023 (TsMS § 3111 lg-d 1 ja 3). Hagiavalduse menetlusse võtmise määruse kohaselt oli hagile kirjalikult vastamise tähtaeg 20 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Eeltoodust tulenevalt oli hagile vastamise tähtpäev 19.09.2023. Kostja hagile õigeaegselt ei vastanud. Seetõttu tegi kohus 20.09.2023 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagiavalduse.
10.Kostja on kajas eksinud tagaseljaotsuse ja muude kohtudokumentide kuupäevade märkimisel. Kostja väitis, et kohus tegi tagaseljaotsuse 19.09.2023, kui kostjal oleks olnud võimalik esitada vastus hagiavaldusele. Kohus tegi tagaseljaotsuse 20.09.2023, mitte 19.09.2023. Seega on tagaseljaotsus tehtud peale kostjale hagile vastamiseks antud tähtaja möödumist.
11.TsMS § 422 lg 1 sätestab, et mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.
12.Kohus teavitas 10.08.2023 menetlusse võtmise määrusega kostjat tema suhtes tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Vältimaks võimalust, et kostja suhtes võidakse teha tagaseljaotsus, tuli kostjal ilmutada vajalikku huvi kohtuga suhtlemisel ja hagile vastamisel. Kostja ei ole kajas välja toonud mõjuvat põhjust, mis takistas kostjal hagile vastamast (sh liikluskatkestust, haigestumist või lähedase ootamatut rasket haigust). Kostja poolt avaldatud hagile vastamata jätmise põhjendustest ei nähtu, et kostjal oli objektiivselt võimatu hagile õigeaegselt vastata. Kostjal on jäänud hagile tähtaegselt vastamata tema enda tegevusetuse tõttu. Kostjal ei ole objektiivse iseloomuga mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. Eeltoodule tuginedes leidis kohus, et kostjal puudus mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks, mistõttu puudub TsMS § 415 lg-s 1 lauses 1 nimetatud kaja rahuldamise alus. Kohus on hagiavalduse kostjale kätte toimetanud elektrooniliselt, mistõttu leidis kohus, et puudub ka TsMS § 415 lg 1 p 1 nimetatud kaja rahuldamise alus.
13.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
2-23-7560 kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
14.TsMS § 407 lg 1 kohaselt peab hagi olema õiguslikult põhjendatud, s.t hagis esitatud asjaolude esinemist eeldades peab olema võimalik hagi rahuldamine. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 628 lg 1 järgi, kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15.Hageja hagiavaldusest nähtuvate asjaolude kohaselt koosneb FLENTES TRADING s.r.o. nõue OÜ Tehenergoimpex vastu põhinõudest 25 000 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 1362,67 eurot. Hageja nõuab kostjalt lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele alates 24.05.2023 põhinõude 25 000 eurot tasumata osalt viivise tasumist määras 10,5% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Nõuete aluseks on 2022.a sügisel hageja ja kostja vahel sõlmitud suulises vormis käsundusleping, mille kohaselt kohustus hageja leidma kostjale kliendid ja korraldama kütuse veod leitud klientidele kostja nimel ja kostja kohustus tasuma hagejale kütuse müügist saadud tuluosalt kokkulepitud summa. Hageja leidis kliendi ja korraldas veod marsruudil Mažeikiai, Leedu – Štšõrets, Ukraina ja vastavalt teostatud vedudele ja kogustele koostas hageja 13.10.2022 kostjale arve nr 1310/1 summas 34861 eurot mille kostja tasus 17.10.2023. Hageja leidis kliendi ja korraldas ka veod marsruudil Pilviškiai, Leedu – Kałuszyn, Poola ja vastavalt veoselehtedele ja seal toodud kogustele koostas hageja kostjale 24.10.2022 korraldatud müügi eest arve nr 2410/1 summas 25 000 eurot. Hageja ja kostja koostasid 31.10.2022 vastavalt suuliselt kokkulepitud käsundi täitmise kohta akti, milles pooled kinnitasid, et osutatud käsund on täies mahus täidetud ja käsundi andja kohustub käsundi täitmise eest tasuma hagejale summa 59 861 eurot, millest 34 861 eurot oli juba tasutud. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele on kostja jätnud hagejale tasumata osutatud käsundi eest esitatud arve nr 2410/1 summas 25 000 eurot. Kohus eeldas hageja välja toodud asjaolude õigsust, sest kostja ei ole hagile õigeaegselt vastanud. Asjaolude õigsust eeldades on hageja osutanud kostjale tasu eest teenust ja tasu on muutunud sissenõutavaks, mistõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tasu maksmist. Seetõttu on hagi selles esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning oli täidetud TsMS § 407 lg-s 1
2-23-7560 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise eeldus. Kaja rahuldamise eeldus TsMS § 415 lg 1 p 3 järgi ei ole täidetud.
16.TsMS § 407 lg 5 sätestab, et tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui: 1) kostjale anti hagile vastamiseks ilmselt liiga lühike tähtaeg; 2) kostjale ei teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest; 21) kostja on vastuse esitamise tähtaja jooksul taotlenud riigi õigusabi andmist advokaadi vahendusel vastamiseks; 22) hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule; 3) kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Tagaseljaotsuse tegemise piiranguid ei esinenud. Arvestades hagiavalduse keerukust, siis on hagile vastamise tähtaeg 20 päeva kättetoimetamisest alates hagile vastamiseks piisav. Kostjale on menetlusse võtmise määrusega teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kostja ei ole taotlenud riigi õigusabi. Hagi on õigesti menetlusse võetud, sest hagi vastab hagile esitatavatele nõuetele ning allub kostja asukoha järgi Harju Maakohtule. Kostja ei ole kohtule teatanud hagile vastamise tähtaja kestel mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Toodut arvesse võttes (sh puudub TsMS § 415 lg 1 p 3 nimetatud kaja rahuldamise alus) ei ole kaja põhjendatud ning kohus jättis kaja rahuldamata.
17.TsMS § 169 lg-st 2 tulenevalt jättis kohus kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja kanda. TsMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kaja, menetluse taastamise või menetlustähtaja ennistamise avalduse osalise või täieliku rahuldamise korral. Kuivõrd kohus jättis kaja rahuldamata, ei esine alust riigilõivu tagastamiseks ning kajalt tasutud riigilõivu arvas kohus riigituludesse. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
18.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja asja menetluse taastada.
18.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt nähtub asjast, et hageja, kes on välismaine äriühing, esitas kostja vastu hagiavalduse. Nõuete aluseks on 2022.a sügisel hageja ja kostja vahel sõlmitud suusõnaline käsundusleping, mille kohaselt kohustus hageja leidma kostjale kliendid ja korraldama kütuse veod leitud klientidele kostja nimel ja kostja tasuma hagejale kütuse müügist saadud tuluosalt kokkulepitud summa. Hageja leidis kliendi ja korraldas veod marsruudil Leedu – Ukraina ja vastavalt teostatud vedudele ja kogustele koostas hageja 13.10.2022 kostjale arve nr 1310/1.
18.2.TsMS § 407 lg 5 p 22 sätestab, et tagaseljaotsust ei või teha juhul, kui hagi on ebaõigesti menetlusse võetud, muu hulgas juhul, kui asi ei allu sellele kohtule. Kuidas on antud juhul kohus tuvastanud, et käesolev hagi allub Harju Maakohtule. Nähtuvalt hagiavalduses toodud faktilistest asjaoludest ei osutanud hageja väidetavaid teenuseid (kostja ei ole siiski teenust saanud) väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus ei ole 20.09.2023 tagaseljaotsuses kohtu alluvuse küsimusele üldse tähelepanu pööranud. Fakt on see, et poolte vahel puudus leping ning teenuse osutamise koht ei olnud Eesti, mistõttu oleks vaja tugineda rahvusvahelise eraõiguse sätetes toodule ning hinnata nendest sätetest tulenevalt kohtualluvust. Kostja leiab, et kohus on rikkunud sellega menetlusõigusnormi, mis on omakorda toonud kaasa ebaõige kohtulahendi tegemise kostja suhtes.
19.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu tagaseljaotsuse muutmata. Kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. 26.10.2023 kostja vastuse punktis 3.6. on märgitud: “Kostjal ei ole vastuväiteid hagi menetlusse võtmise osas“. Seega on kostja mitte ainult
2-23-7560 kinnitanud ja nõustunud asja menetlemisega Eesti kohtus, vaid ka ühtlasi kaotanud võimaluse kohtualluvuse vaidlustamiseks. Asjas ei esinenud TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused. Käesoleval juhul ei ole võimalik arutada muu kohtualluvuse üle kui Eestis, kuna kostja on juba osaliselt täitnud oma kohustust hageja ees, tasunud osa võlgnevusest, ka on võlgnik registrijärgne asukoht või tegevuskoht Eestis. Kohustus, mis seisneb kostja poolses võlgnevuse tasumises, peab olema täidetud Eestis.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
22.Ringkonnakohus saab määruskaebusest aru nõnda, et tuginedes TsMS § 407 lg 5 p-le 22 on kostja arvamusel, et kuna hagi ei allu Eesti kohtule, on see ebaõigesti menetlusse võetud ja maakohus ei oleks tohtinud asjas tagaseljaotsust teha. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu.
23.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tõusetus kohtualluvuse küsimus esmakordselt määruskaebemenetluses. Maakohtu menetlusest nähtuvalt on kostja esimeseks menetlusdokumendiks olnud 26.10.2023 kaja, mis sisaldab ka vastust hagiavaldusele. Sellest vastusest nähtuvalt on kostja maakohtule teada andnud järgmist: kostjal ei ole vastuväiteid hagi menetlusse võtmise osas, kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagiavaldus rahuldamata, kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil ning kostja ei näe hetkel võimalust lahendada asja kompromissiga.
24.Kohtupraktikas on seoses kohtualluvuse vastuväite esitamisega selgitatud, et TsMS § 329 lg 2 järgi peab menetlusosaline kohtualluvust puudutavad vastuväited esitama esimesel võimalusel ja korraga. Vastasel juhul kaotab menetlusosaline õiguse sellistele vastuväidetele tugineda (TsMS § 331 lg 1). Seega tuleks kostjal kohtualluvust puudutavad vastuväited Eesti õiguse järgi üldjuhul välja tuua kohtule esitatavas esimeses menetlusdokumendis (vt RKTKm 29.03.2017, 3-2-1-4-17, p 14)
25.Võttes arvesse eeltoodut on kostja ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt kaotanud õiguse tugineda kohtualluvuse vastuväitele. Sellele vastuväitele tuginemist ei saa käsitleda ka hilinenult esitatuna TsMS § 331 lg 1 mõttes, arvestades, et maakoht menetluses on kostja kajas sõnaselgelt teada andnud, et on nõus hagi menetlemisega Harju Maakohtus ning määruskaebuses ei ole ka tuginetud väitele, et kaja esitanud seaduslikul esindajal puudunuks vajalik esindusõigus.
26.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette ka menetlusõiguse normide rikkumist. Ka see kaebuse väide ei ole edukas. Kuigi nõustuda võib, et tagaseljaotsusest ei nähtu tõepoolest, kuidas maakohus kontrollis kohtualluvust, on kohus selle vea parandanud vaidlustatud määruses, märkides, et hagi allub kostja asukoha järgi Harju Maakohtule. Ringkonnakohtul ei ole selles osas võimalik maakohtust erinevale seisukohale asuda. TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib
2-23-7560 üldise kohtualluvuse reeglite järgi esitada hagi juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Võttes arvesse kostja registrijärgset asukohta (Aiandi tee 24, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond), allub hagi Harju Maakohtule, olenemata sellest, et hagejaks on välismaal registreeritud juriidiline isik. Seda ringkonnakohtu seisukohta ei väära ka määruskaebuse väide, et poolte vahel puudus leping ning teenuse osutamise koht ei olnud Eesti, kuna hagile tähtaegselt vastamata jätmisest tulnevalt tuleb hagis esitatud faktilised väited (sh väide suuliselt sõlmitud käsunduslepingu olemasolu kohta) praegusel juhul lugeda TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi jätta määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades, et maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei saa seda esimesena teha ka ringkonnakohus. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 174 lg 4 alusel pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
28.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 417 lg-st 4 ja § 178 lg-st 1.