Eesistuja Gea Lepik, liikmed Meeli Kaur ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. aprill 2024, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-14936
Kohtuasi
X (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi Trof Capital OÜ ja Y vastu müügilepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, tahteavalduste ja nõusolekute andmiseks kohustamiseks paranduskannete tegemiseks kinnistusraamatus ning tahteavalduste ja nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
141 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) X (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Kägi Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Janno Perv
Menetluse liik
Kohtuistungil 25. jaanuaril 2024, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 28. aprilli 2023. a otsuse tsiviilasjas nr 2-20-14936 resolutsioon muutmata, osaliselt muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud Y kanda.
2-20-14936 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo (hageja) esitas 12. oktoobril 2020 Harju Maakohtule hagi Trof Capital OÜ ja Y (kostja) vastu müügilepingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, tahteavalduste ja nõusolekute andmiseks kohustamiseks paranduskannete tegemiseks kinnistusraamatus ning tahteavalduste ja nõusolekute asendamiseks kohtuotsusega. Hageja palus: -
-
-
-
-
tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Tallinna notar Triin Silla poolt 11. augustil 2017 müüjate abikaasade X (võlgnik) ja W, ostja Trof Capital OÜ ja puudutatud isiku Z vahel sõlmitud kinnistu müügileping, asjaõigusleping ning avaldus kande tegemiseks kinnistusraamatusse (notari ametitoimingute registri nr 1669); tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks Tallinna notar Triin Silla poolt 28. augustil 2017 tõestatud Trof Capital OÜ ja kostja vahel sõlmitud kinnistu müügileping, asjaõigusleping ning avaldus kande tegemiseks kinnistusraamatusse (notari ametitoimingute registri nr 1813), alternatiivselt tuvastada nimetatud müügilepingu tühisus; kohustada kostjat andma enda tahteavaldus ja nõusolek Aprilli põik 8, Kasemetsa küla, Saku vald, Harju maakond asuva kinnisasja koos selle oluliste osadega ja päraldistega, mis on sisse kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr-ga 4472650 (kinnisasi), suhtes tehtud omanikukande kustutamiseks ja paranduskande tegemiseks selliselt, et kinnisasi on abikaasade võlgniku ja W ühisomandis; kohustada Trof Capital OÜ-d andma enda tahteavaldus ja nõusolek kinnisasja suhtes tehtud omanikukande kustutamiseks ja paranduskande tegemiseks selliselt, et kinnisasi on abikaasade võlgniku ja W ühisomandis; asendada kostja kinnistusraamatus kehtiva omanikukande kustutamiseks ja paranduskande tegemiseks vajalikud asjaõiguslikud tahteavaldused ja nõusolekud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega.
Menetluskulud palus hageja jätta Trof Capital OÜ ja kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on võlgniku ja W abielu sõlmitud 7. oktoobril 1994. Abieluvarasuhtena rakendati varaühisuse varasuhet.
1.2.Tehtud on järgmised tehingud:
2 (14)
2-20-14936
1.2.1.Tallinna notar Sirje Rõõm tõestas 28. aprillil 2017 võlgniku ja W abieluvaralepingu, asjaõiguslepingu ning avalduse kande tegemiseks abieluvararegistrisse ja kinnistusraamatusse (28. aprilli 2017. a abieluvaraleping). Viidatud lepingu p-s 3.2.1.1 leppisid abikaasad kokku lõpetada nende vahel kehtiv varaühisuse varasuhe ja kehtestada uue varasuhtena lepingu sõlmimisest varalahususe varasuhe ning taotlesid valitud varasuhte ja lahusvaraks tunnistatud esemete kohta kande tegemist abieluvararegistrisse.
1.2.2.Tallinna notar Sirje Rõõm tõestas 9. mail 2017 võlgniku ja W (kinkijad) ning kingisaaja Z vahel sõlmitud kinnistu kinkelepingu, asjaõiguslepingu ja avalduse kande tegemiseks (9. mai 2017. a kinkeleping). Tehingu tulemusena kanti Z kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse.
1.2.3.Tallinna notar Triin Sild tõestas 11. augustil 2017 võlgniku ja W ning Z vahel sõlmitud kinkelepingu lõpetamise kokkuleppe, asjaõiguslepingu ja avalduse kande tegemiseks kinnistusraamatusse (11. augusti 2017. a kinkelepingu tühistamise kokkulepe). Tehinguga tühistati 9. mai 2017. a kinkeleping, mille tulemusena kanti kinnistusraamatusse kinnisasja võrdsetes osades kaasomanikena sisse võlgnik ja W.
1.2.4.Tallinna notar Triin Sild tõestas 11. augustil 2017 võlgniku ja W (müüjad), ostja Trof Capital OÜ ja puudutatud isiku Z (kande tegemiseks) vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingu ning avalduse kande tegemiseks kinnistusraamatusse (11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing). Tehingu tulemusena kanti kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse Trof Capital OÜ. Lepingu p 2.1 järgi müüsid võlgnik ja W kinnisasja Trof Capital OÜ-le hinnaga 24 000 eurot.
1.2.5.Tallinna notar Triin sild tõestas 28. augustil 2017 Trof Capital OÜ ja kostja vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu, asjaõiguslepingu ning avalduse kande tegemiseks kinnistusraamatusse (28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehing). Tehingu tulemusena kanti kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kostja. Kinnisasja müügihinnaks on lepingus märgitud 24 900 eurot.
1.3.Harju Maakohtus võttis 1. septembri 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10025 menetlusse UAS Tagatisagent OÜ avalduse võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamiseks ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks hageja. 13. oktoobri 2017. a määrusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti.
1.4.Hageja on seisukohal, et 11. augusti 2017. a tehing Trof Capital OÜ ning võlgniku ja W vahel on näilik. Tegelikult ei ole võlgnik ja W kunagi kinnisasja valdust üle andnud. Kingisaaja Z ja ostja Trof Capital OÜ ei ole kunagi näidanud üles huvi kinnisasja otsese valduse saamiseks. Trof Capital OÜ on asutatud kõigest kaks päeva enne 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu sõlmimist. Tegelik tehing on tehtud võlgniku ja W ning kostja vahel. 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing on tehtud üksnes selleks, et kostjal tekiks kinnisasjale näiliselt heauskne omand.
1.5.Võlgnik ja W võõrandasid kinnisasja oluliselt alla turuhinna, millega võlgnik kahjustas oma võlausaldajate huve. Trof Capital OÜ ja kostja teadsid kinnisasja müügi tegelikku eesmärki, milleks oli võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamine. Kostja on võlgniku ja W lähedane tuttav. Neil on ühine sõpruskond, kellega veedetakse ühiselt aega. W Facebooki kontolt nähtuvad sõpradena mh kostja ja Z. Nende seoste põhjal on tuvastatav, et kostja oli 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tegemisel teadlik, et Trof Capital OÜ ei ole kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse õiguspäraselt ja tal pole õigust tehingut teha. Kostja Facebooki sõprade hulgas on ka Trof Capital OÜ asutaja F abikaasa Q. Eelnevast
3 (14)
2-20-14936 tulenevalt ei ole kostja kinnisasja heauskne omandaja. Ta teadis, et Trof Capital OÜ ei omandanud kinnisasja turutingimustel, ja osales tehingus vaid selleks, et lubada kanda võlgniku ja W ühisvaraks olev kinnistu enda nimele.
1.6.9. mai 2017. a kinkeleping ja 11. augusti 2017. a kinkelepingu tühistamise kokkulepe ei lõpetanud abikaasade ühisomandit kinnisasjale, kuna 28. aprilli 2017. a abieluvaraleping tunnistati hiljem kohtu poolt tagasivõitmise korras kehtetuks. Võlgnik ja W ei saanud müüa Trof Capital OÜ-le kinnisasja 1/2 suuruseid kaasomandiosi, sest kehtetu abieluvaralepingu tingimustes ei olnud neil kaasomandiosi tekkinud. Seega on käsutustehing, millega kinnisasja omand anti üle Trof Capital OÜ-le, tühine ja Trof Capital OÜ ei saanud kinnisasja omanikuks. Kuna Trof Capital OÜ ei olnud kinnisasja õiguspärane omanik, on tühine ka Trof Capital OÜ ja kostja käsutustehing. Seega ei omandanud kostja kinnisasja ja kinnistusraamatu omanikukanne tema kohta on ebaõige.
1.7.Eeltoodud asjaolud ja hageja esitatud tõendid lükkavad ümber kostja väite kinnisasja heausksest omandamisest. Kostjal ei tekkinud kinnisasja omandit, sest ta teadis 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu sõlmimise ajal, et kanne, mille kohaselt Trof Capital OÜ oli 28. augusti 2017. a seisuga kinnisasja omanik, on ebaõige.
1.8.11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing on sõlmitud üks kuu ja kaheksa päeva ning 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehing vaid 17 päeva enne võlgnikule ajutise pankrotihalduri nimetamist. Seega jäävad tehingud ajavahemikku kuus kuud enne ajutise pankrotihalduri nimetamist, mis on üheks tehingu tagasivõitmise eelduseks pankrotimenetluses. Mõlema lepinguga kahjustas võlgnik oma võlausaldajate huve, kuna müüs kinnisasja oluliselt alla turuhinna. Tagaseljaotsus ja menetluse osaline taastamine
2.Harju Maakohus rahuldas 26. märtsi 2021. a tagaseljaotsusega hagi ning muutis 3. mai 2021. a täiendava otsusega tagaseljaotsuse resolutsiooni menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Nimetatud otsused on jõustunud osas, millega kohus tunnistas kehtetuks 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu ning kohustas Trof Capital OÜ-d andma enda tahteavaldus ja nõusolek kinnisasja suhtes tehtud omanikukande kustutamiseks ja paranduskande tegemiseks selliselt, et kinnisasi on abikaasade võlgniku ja W ühisomandis.
3.Kostja esitas 9. juunil 2021 Harju Maakohtu 26. märtsi 2021. a tagaseljaotsusele kaja. Harju Maakohus rahuldas 3. detsembri 2021. a määrusega kostja kaja ning taastas kostja osas menetluse. Kostja vastuväited hagiavaldusele
4.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi välja, et ta on omandanud kinnisasja heauskselt. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks järeldada Trof Capital OÜ ja kostja vahel 28. augustil 2017 sõlmitud notariaalse käsutustehingu kehtetust või seda, et kostja oleks teadnud, et kinnistusraamatu kanded on ebaõiged. Tulenevalt TsÜS §-st 139 tuleb heausksust eeldada ja vastupidist peab tõendama hageja. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
4 (14)
2-20-14936
5.Maakohus rahuldas hagi ja tunnistas 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, kohustas kostjat andma enda tahteavaldus ja nõusolek kinnisasja suhtes tehtud omanikukande kustutamiseks ja paranduskande tegemiseks selliselt, et kinnisasi on abikaasade võlgniku ja W ühisomandis, ning asendas kostja kinnistusraamatus kehtiva omanikukande kustutamiseks ja paranduskande tegemiseks vajalikud asjaõiguslikud tahteavaldused ja nõusolekud kohtuotsusega. Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmist tagab siinses asjas 14. oktoobril 2020 seatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
5.1.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: -
-
-
-
-
-
Võlgniku ja W abielu on sõlmitud 7. oktoobril 1994. Abieluvara varasuhtena rakendati varaühisuse varasuhet; Tallinna notar Sirje Rõõm tõestas 28. aprilli 2017. a abieluvaralepingu, mille p-s 3.2.1.1 leppisid abikaasad kokku lõpetada nende vahel kehtiv varaühisuse varasuhe ja kehtestada uue varasuhtena lepingu sõlmimisest varalahususe varasuhe ning taotlesid valitud varasuhte ja lahusvaraks tunnistatud esemete kohta kande tegemist abieluvararegistrisse; Tallinna notar Sirje Rõõm tõestas 9. mai 2017. a kinkelepingu, mille tulemusena kanti Z kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse; Tallinna notar Triin Sild tõestas 11. augusti 2017. a kinkelepingu tühistamise kokkuleppe, millega tühistati 9. mai 2017. a kinkeleping ning mille tulemusena kanti kinnistusraamatusse kinnisasja võrdsete kaasomanikena sisse võlgnik ja W; Tallinna notar Triin Sild tõestas 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu, mille tulemusena kanti kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse Trof Capital OÜ. Lepingu p 2.1 järgi müüsid võlgnik ja W kinnisasja Trof Capital OÜ-le hinnaga 24 000 eurot; Tallinna notar Triin Sild tõestas 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu, mille tulemusena kanti kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse kostja. Kinnisasja müügihinnaks on lepingus märgitud 24 900 eurot; Harju Maakohus võttis 1. septembri 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10025 menetlusse UAS Tagatisagent OÜ avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks hageja; Harju Maakohus kuulutas 13. oktoobri 2017. a määrusega tsiviilasjas nr 2-17-10025 välja võlgniku pankroti.
5.2.Maakohus märkis, et kuna kohus on 26. veebruari 2021. a tagaseljaotsuse ja 3. mai 2021. a täiendava otsusega rahuldanud hagi Trof Capital OÜ vastu ning need otsused on Trof Capital OÜ suhtes jõustunud, ei käsitle kohus eraldi 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingut, mille tulemusena kanti kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna sisse Trof Capital OÜ. Nimetatud tehing on tunnistatud tagasivõitmise korras kehtetuks.
5.3.Hageja tagasivõitmise nõude rahuldamise eeldused on järgmised: 1) tagasivõitmise nõue on esitatud vähem kui kolm aastat pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist (pankrotiseaduse (PankrS) § 118 lg 2); 2) tagasivõitmise nõue on esitatud halduri poolt (PankrS § 118 lg 1); 3) tagasivõidetav tehing või muu toiming on tehtud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 109 lg 1); 4) tagasivõidetav tehing kahjustab võlausaldajate huve (PankrS § 109 lg 1);
5 (14)
2-20-14936 5) tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas tehinguga (teadlikult) võlausaldajate huve (PankrS § 110 lg 1 p-d 2–4, § 116 lg-d 3 ja 4, § 117 lg 3); 6) eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud (PankrS § 116 lg 2 p 1, lg 3).
5.4.Arvestades võlgniku pankroti väljakuulutamise aega ja siinse hagi esitamise aega, on esimene ja teine eeldus täidetud. Arvestades 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tegemise aega ja võlgniku pankroti väljakuulutamise aega, on ka kolmas eeldus täidetud.
5.5.Neljanda eelduse puhul on vaja välja selgitada, kas tagasivõidetav tehing kahjustab võlausaldajate huve. Hageja tõi võlausaldajate huvide kahjustamise osas välja, et kinnisasja müügileping on sõlmitud tingimustel, mis on käsitatavad võlgniku vara vähendamisena ja mille tulemusena ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kinnisasja võõrandamisega alla turuhinna kahjustati vähemalt ühe võlgniku võlausaldaja, UAS Tagatisagent OÜ huve, kes oli selleks ajaks oma nõudest teada andnud. Hageja esitatud tõendite hulgas on Domus Kinnisvara OÜ ekspertarvamus nr 1193-20, millega on tõendatud, et kinnisasja turuhind väärtuse määramise ajal, s.o 1. augustil 2017 oli vähemalt 141 000 eurot. Võlgnik ja W müüsid kinnisasja 11. augustil 2017 Trof Capital OÜ-le hinnaga 24 000 eurot ja kostja omandas kinnisasja 28. augustil 2017 Trof Capital OÜ-lt 24 900 euro eest, mis on 116 100 eurot alla Domus Kinnisvara OÜ välja toodud tegeliku hinna tehingu tegemise ajal. Seega omandas kostja kinnisasja hinnaga, mis moodustas tegelikust turuhinnast 17,6595%. Võlgniku osa väärtus on kinnisasja hindamisaktis toodud hinda arvestades vähemalt 70 500 eurot. Eeldusel, et Trof Capital OÜ tasus võlgnikule ja Wle 24 000 eurot, millest pool ehk 12 000 eurot oleks võlgniku osa, on võlgniku võlausaldajate huve kahjustatud 58 500 [(141 000 - 24 900) ÷ 2] euro ulatuses. Kostja ei ole kinnisasja muud väärtust tõendanud. Eelnevast lähtuvalt on täidetud ka tagasivõitmise nõude neljas eeldus, kuna kinnisasi võõrandati turuhinnast oluliselt odavamalt.
5.6.Nõude rahuldamise viienda eeldusena on vaja välja selgitada, kas tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik kahjustas tehinguga (teadlikult) võlausaldajate huve.
5.6.1.PankrS § 110 lg 2 kohaselt kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Kuna tagasivõidetavad tehingud on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, on võimalik eeldada, et tehingu teised pooled teadsid, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve.
5.6.2.PankrS § 110 lg 3 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Maakohus leidis, et hageja on toonud kohtu ette asjaolud ja tõendid, millest nähtub, et kostja ja Trof Capital OÜ on siinses asjas käsitatavad võlgniku lähikondsetena. Kohtu hinnangul on peretuttavad ja sõbrad ning nende abikaasad käsitatavad lähikondsetena PankrS § 117 lg 3 alusel. Seega tuleb eeldada, et Trof Capital OÜ ja kostja teadsid, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
5.6.3.Samuti saab esitatud tõenditest lähtuvalt asuda seisukohale, et eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud. Lähtuvalt PankrS § 116 lg-st 3, kui PankrS § 116 lg-s 2 nimetatud eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada.
5.6.4.Seega on kohtu hinnangul täidetud ka tagasivõitmise nõude viies ja kuues eeldus.
6 (14)
2-20-14936
5.7.Kohus märkis, et ka lähikondsete vahel on võimalik võõrandamistehinguid teha, kuid olukorras, kus kinnisasja eest tasuti selle turuväärtusest oluliselt madalam hind, annab see kohtule alust arvata, et tehingute eesmärk oli vara Trof Capital OÜ-le ja kostjale võõrandamise teel kaitsta isiklikke huve ja vältida vara võõrandamist kolmandale isikule võlgniku kohustuste täitmiseks.
5.8.Kuna tagasivõitmise nõude eeldused on täidetud, rahuldas kohus hagi. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, ei käsitlenud kohus hageja alternatiivset nõuet, mis rajanes tehingu tühisusel TsÜS § 89 järgi.
5.9.Maakohus viitas PankrS § 119 lg-le 1, asjaõigusseaduse (AÕS) § 561 lg-le 1, TsÜS § 68 lg-le 5 ja kinnistusraamatu seaduse § 341 lg-le 1. Kohus kohustas kostjat andma enda tahteavaldused ja nõusolekud tehingu sõlmimiseks ja kinnisraamatu kannete muutmiseks kinnisasja üleandmiseks võlgnikule ning asendas sellekohased tahteavaldused ja nõusolekud TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega.
5.10.Kuna kohus rahuldas hagi ja hageja ei olnud taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, jättis maakohus 14. oktoobril 2020 seatud hagi tagamise abinõu tagama kohtuotsuse täitmist.
5.11.Hagi rahuldamise tõttu jättis kohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta tervikuna hageja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud hagimenetluse võistlevuse põhimõtet, hinnanud tõendeid ebaõigesti ja vastuoluliselt ning jätnud arvestamata kostja seisukohad. Samuti on maakohus kohaldanud valesti materiaalõigust.
6.2.Kostja on kinnisasja heauskne omanik, mistõttu tema vastu esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mille alusel saaks väita, et Trof Capital OÜ ja kostja vahel 28. augustil 2017 sõlmitud notariaalne käsutustehing on kehtetu või et kostja teadis, et kinnistusraamatu kanded on ebaõiged. Tulenevalt TsÜS §-st 139 tuleb heausksust eeldada ja vastupidist peab tõendama hageja.
6.3.Puuduvad ka eeldused tagasivõitmise hagi rahuldamiseks kostja vastu. Arvestades Riigikohtu praktikat (kostja viitas Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsusele tsiviilasjas nr 2-1618953, p-d 12–13), oleks hageja pidanud tagasivõitmise eeldusena tõendama, et võlgniku võlausaldajate huve on reaalselt kahjustatud ja ka tagasivõitmise hagi esitamise hetkel olid olemas võlausaldajad, kelle huve jätkuvalt kahjustati. Riigikohtu praktikast lähtuvalt peab tagasivõitmise hagi esitamine olema ka majanduslikult otstarbekas. Võlausaldajate huve mittearvestava hagi esitamine ei ole põhjendatud. Kostjale jääb arusaamatuks, mis eesmärgil ja milliste võlausaldajate huvides on tema vastu kohtusse pöördutud. Kuna hageja ei ole tõendanud tagasivõitmise hagi esitamisel võlausaldajate olemasolu, kelle huve kostjaga tehtud tehing kahjustas, oleks hagi tulnud jätta rahuldamata.
6.4.4. oktoobri 2022. a istungil selgitas maakohus, et eelmenetlus on lõppenud ja lisatõendeid ei saa esitada. Sellest hoolimata tühistas maakohus 3. veebruari 2023. a määrusega põhjendamatult kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, uuendas asja arutamise 7 (14)
2-20-14936 eelmenetluse staadiumis ning andis pooltele tähtajad lisatõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks. Maakohus asus hagejale selgitama, mida ta peaks hagi rahuldamiseks tegema, mis on vastuolus hagimenetluse võistlevuse põhimõttega ja seab menetlusosalised ebavõrdsesse seisu. Maakohus ei oleks pidanud pärast 3. veebruari 2023 esitatud tõendeid vastu võtma ja oleks pidanud jätma hagi kostja vastu rahuldamata. Kostja palub ringkonnakohtul need maakohtu rikkumised kõrvaldada.
6.5.Maakohus on pooltele üllatuslikult lugenud otsuse p-des 32–35 kostja lähikondseteks PankrS § 117 lg 3 mõttes võlgniku ja Trof Capital OÜ-ga seotud isikud. PankrS § 117 lg 3 kohaldamine ja tõendamiskoormuse kostja kahjuks ümber pööramine otsuses oli kostjale üllatuslik. Maakohus ei ole kostjale selgitanud, et TsÜS §-st 139 tulenev heausksuse eeldus ei pruugi siinsel juhul kostja suhtes kohalduda. Kostja ei nõustu, et Facebooki kontaktiks olemine ja mõnel üritusel osalemine võib muuta inimesed omavahel lähikondseteks. Vastustaja seisukoht ja menetluse edasine käik
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata ning menetluskulud kostja kanda.
8.Ringkonnakohus andis 25. jaanuari 2024. a kohtuistungil hagejale tähtaja lisatõendite esitamiseks selle kohta, et pankrotimenetluses on tunnustatud nõuetega võlausaldajaid või vähemalt selliseid võlausaldajaid, kelle nõuete üle käib vaidlus; samuti asjaolude esiletoomiseks, mis näitavad, et tunnustatud nõuetega võlausaldajad on vaidlusaluste tehingute tõttu halvemas seisus kui siis, kui nad oleksid olnud, kui tehinguid poleks tehtud.
9.Hageja täitis kohtunõude 12. veebruaril 2024. Kostja hageja esitatule kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.
10.Ringkonnakohus otsustas hageja 12. veebruaril 2024 esitatud uute tõendite vastuvõtmise 7. märtsi 2024. a määrusega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.
12.Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks praeguse otsuse p-s 5.1 loetletud maakohtu tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle.
13.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust kostja seisukoht, et maakohus tühistas 3. veebruari 2023. a määrusega põhjendamatult kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja uuendas asja arutamise eelmenetluse staadiumis, andes pooltele tähtajad tõendite, taotluste ja seisukohtade esitamiseks. TsMS § 437 p 1 kohaselt võib kohus asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Seega oli maakohtul seadusest tulenev õigus asja arutamine uuendada. Kohus on menetluse uuendamist ka nõuetekohaselt põhjendanud, märkides, et kohus ei olnud selgitanud pooltele tõendamiskoormust ja andnud sellest lähtuvalt võimalust esitada tõendeid. Selles olukorras ei saa asja arutamise uuendamist ja samas määruses pooltele tõendamiskoormuse selgitamist 8 (14)
2-20-14936 maakohtule ette heita. Arvestades et maakohus uuendas asja arutamise eelmenetluse staadiumis, oli pooltel õigus esitada lisatõendeid ja maakohtul polnud (formaalset) alust hageja esitatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Maakohus ei olnud 3. veebruari 2024. a määrusega uute tõendite esitamise õigust piiranud.
14.Apellatsioonimenetluses ei tugine hageja enam väitele, et 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing oli näilik ning tegelik tehing tehti otse võlgniku ja W ning kostja vahel (vt 25. jaanuari 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärgid 00:18:59 ja 00:19:20). Ringkonnakohtus tugineb hageja endiselt 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tühisusele, jäädes hagis esitatud väidete juurde. Hageja leiab, et kui võlgniku ja W 28. aprilli 2017. a abieluvaraleping on tühine, siis on tühised ka kõik kinnisasja edasised käsutused (vt nt hageja 21. veebruari 2023. a seisukoht, p-d 18–22; ringkonnakohtu
25.jaanuari 2024. a kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:05:19), kuna sel juhul oleksid abikaasad pidanud müüma kaasomandi asemel Trof Capital OÜ-le ühisomandi (vt sama kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:12:26). Samuti on hageja maakohtus leidnud, et 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu tagasivõitmine toob kaasa 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tühisuse. Ringkonnakohus nõustub hagejaga (vt samas, ajamärk 00:13:12), et olukorras, kus hageja tugines ka tagasivõidetava tehingu tühisusele, oleks maakohtul hagi lahendamisel tulnud alustada 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tühisuse aluste kontrollimisest, mitte tagasivõitmise aluste esinemise hindamisest. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-s 37 ekslikult leidnud, et olukorras, kus tagasivõitmise eeldused on täidetud, ei ole kohtul vaja käsitleda hageja väited vaidlusaluse tehingu tühisuse kohta. Ringkonnakohus muudab ja täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi järgnevaga.
14.1.Kohtud ei ole tuvastanud ja ka siinse asja materjalid ei anna alust järeldada, et võlgniku ja W 28. aprilli 2017. a abieluvaraleping oleks olnud tühine. 28. aprilli 2017. a abieluvaralepingu tagasivõitmise korra kehtetuks tunnistamine (Harju Maakohtu 9. juuli 2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-16867) ei too kaasa sellele järgnenud kinnisasja võõrandamistehingute tühisust. Riigikohus on 6. detsembri 2023. a otsuses tsiviilasjas nr 2-205103 selgitanud, et ühisvara jagamise lepingu tagasivõitmine ei mõjuta pärast ühisvara jagamise lepingut tehtud jätkutehingute kehtivust, sest tagasivõitmisel kujundatakse pooltevaheline õigussuhe ümber kohtulahendi jõustumise aja seisuga edasiulatuvalt. Järgnevad tehingud ei ole esimese tehingu tagasivõitmise tõttu automaatselt tühised või tagasivõidetavad, vaid järgnevate tehingute kehtivust tuleb eraldi hinnata (vt viidatud otsuse p 13.3). Samas lahendis viitas Riigikohus ka oma varasemale seisukohale, et tehingu kehtetuks tunnistamisega kujundab kohtus kohtulahendiga pooltevahelise õigussuhte alates kohtulahendi jõustumisest ümber (vt samas, p 12.1 ja seal viidatud kohtupraktika).
14.2.Eelnevast lähtuvalt ei toonud 28. aprilli 2017. a abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine automaatselt kaasa 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu kehtetust, vaid see tehing oli võimalik tagasi võita (mida jõustunud tagaseljaotsusega ongi nüüdseks tehtud). Seega ei mõjuta 28. aprilli 2017. a abieluvaralepingu tagasivõitmine ka siinses apellatsioonimenetluses vaidluse all oleva 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu kehtivust. Samuti ei mõjuta 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu tagasivõitmine 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu kehtivust. Nimetatud võõrandamistehingute kehtivust või nende tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise aluste esinemist tuleb hinnata eraldi.
15.Kuna 28. aprilli 2017. a abieluvaralepingu kehtetuks tunnistamine ei toonud automaatselt kaasa 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu tühisust, ei olnud 9 (14)
2-20-14936 kinnistusraamatu omanikukanne Trof Capital OÜ kohta ebaõige, mistõttu ei teki küsimust sellest, kas kostja võis olla kinnisasja heauskne omandaja AÕS § 561 lg 1 järgi. Kostja apellatsioonkaebuse sellekohased väited ei ole asjakohased.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et siinsel juhul on täidetud eeldused 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi. Samuti vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
16.1.PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 110 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mis on tehtud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. Sama paragrahvi 2. lõikest tuleneb, et kui tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. PankrS § 116 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu esitada tagasivõitmise nõude, kui eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud. Lõikest 3 tuleneb, et kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada. Võlgniku lähikondseks loetavad isikud sätestab PankrS § 117. PankrS § 118 lg 1 kohaselt toimub tagasivõitmine hagi esitamisega kohtule, tagasivõitmise nõude esitab haldur. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tagasivõitmise nõude esitamise tähtaeg kolm aastat pankroti väljakuulutamisest arvates.
16.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles kohus leidis, et täidetud on PankrS § 118 lg-test 1 ja 2 tulenevad eeldused tagasivõitmise nõude rahuldamiseks (s.o tagasivõitmise nõue on esitatud vähem kui kolm aastat pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ja nõue on esitatud halduri poolt) ja PankrS § 109 lg-s sätestatud tingimus, et tagasivõidetav tehing on tehtud enne pankroti väljakuulutamist (vt maakohtu otsuse p-d 17, 18– 23), ning sellekohaseid põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6).
16.3.Kolleegium muudab ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tuvastas võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamise (PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud tingimus).
16.3.1.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamist tuleb hinnata 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehingu osas, kuna võlgnik oli üksnes selle tehingu pooleks. See, kas tagasivõidetav on ka 28. augusti 2017. a tehing, millega Trof Capital OÜ võõrandas kinnisasja kostjale, sõltub siinsel juhul PankrS § 116 lg 2 p 1 eelduste täidetusest.
16.3.2.Maakohus leidis ekslikult, et võlausaldajate huvide kahjustamise jaatamiseks piisab asjaolust, et tehing kahjustas UAS Tagatisagent OÜ huve, kes oli selleks ajaks oma nõudest teada andnud. Ajal, mil kinnisasi 11. augustil 2017 kostja õiguseelnejale Trof Capital OÜ-le võõrandati, ei olnud veel võlgniku pankrotti välja kuulutatud ega ka talle ajutist haldurit määratud. Seega ei olnud sellel ajal veel pankrotivõlausaldajaid. Riigikohus on selgitanud, et kui pankrotimenetluses ei ole ühtegi võlausaldajat, kelle nõuet oleks tunnustatud või kelle nõude tunnustamise üle oleks vaidlus pooleli, siis ei ole võlausaldajaid, kelle huvide kahjustamisest PankrS § 109 lg 1 tähenduses saaks rääkida. Piisav on sellest aspektist siiski, kui kas või ühe võlausaldaja huvid on kahjustatud ning seda sõltumata tema nõude
10 (14)
2-20-14936 rahuldamisjärgust (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18953, p 13.7). Seega tuli võlausaldajate huvide kahjustamise hindamiseks kõigepealt tuvastada, kas võlgniku pankrotimenetluses on võlausaldajaid, kelle nõuet oleks tunnustatud või kelle nõude tunnustamise üle oleks vaidlus pooleli. Hageja 12. veebruari 2024. a seisukohast ja sellele lisatud tõenditest (12. märtsi 2018. a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll (II kd, tl-d 24 – 27 pöördel); kohtulahendid tsiviilasjas nr 2-185545 (II kd, tl-d 28–38); 2. aprilli 2018. a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll (II kd, tl-d 39– 41)) nähtub, et võlgniku pankrotimenetluses on toimunud kaks nõuete kaitsmise koosolekut,
12.märtsil 2018 ja 2. aprillil 2018, kusjuures mõlemad koosolekud olid toimunud enne siinses asjas hagi esitamist (12. oktoobril 2020). Esimesel nõuete kaitsmise koosolekul (12. märtsil 2018) tunnustati järgmiste võlausaldajate nõudeid: 1) OÜ Leonidex nõue 1 060 000 eurot kogu ulatuses teise järgu nõudena; 2) Swedbank AS nõue 16 862,43 eurot kogu ulatuses esimese järgu nõudena; 3) Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõue 414,45 eurot kogu ulatuses teise järgu nõudena; 4) UAS Tagatisagent OÜ nõue 1 571 157,86 eurot kogu ulatuses teise järgu nõudena; 5) N nõue 190 000 eurot osaliselt teise järgu nõudena; 6) Wordline OÜ nõue 150 000 eurot kogu ulatuses teise järgu nõudena; 7) S nõue 161 352,39 eurot kogu ulatuses teise järgu nõudena (II kd, tl 27 pöördel). Lisaks tunnustati kohtumenetluses tsiviilasjas nr 2-18-5545 Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuet 400 000 eurot esimese järgu nõudena (II kd, tl-d 28–38). Teisel nõuete kaitsmise koosolekul (2. aprillil 2018) tunnustati järgmiste võlausaldajate nõudeid: 1) AS Uvic nõue 219 601,84 eurot teise järgu nõudena; 2) Uvic Estonia OÜ nõue 262 671,65 eurot teise järgu nõudena; 3) PAO Bank Sankt-Peterburg nõue 522 217,33 eurot esimese järgu ja 3 291 864,43 eurot teise järgu nõudena (II kd, tl-d 40–41). Seega on võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud kokku 11 võlausaldaja nõudeid. Järelikult on võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajaid, kelle huve 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜle võõrandamise tehing sai kahjustada.
16.3.3.Riigikohus on selgitanud, et tagasivõitmise hagi rahuldamine on võimalik, kui kahjustatud on võlausaldajate tegelikke, mitte abstraktseid huve, ning võlausaldajate huvide kahjustamine peab olema asjaoluna kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18953, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Hindamaks, kas tehing, mille tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist taotletakse, kahjustas võlausaldajate huve, tuleb tagasivõitmise aja olukorda võrrelda hüpoteetilise olukorraga, kus võlgnik ei oleks vaidlusalust tehingut teinud, ning analüüsida, kui suures ulatuses oleks võlausaldajate nõudeid eelduslikult saanud rahuldada siis, kui tehingut poleks tehtud (vt samas, p 13.3). Maakohus tuvastas, et kinnisasja turuhind oli 1. augusti 2017. a seisuga vähemalt 141 000 eurot (osaühing Domus Kinnisvara ekspertarvamus nr 1193-20 (I kd tl-d 36–42) põhjal), Trof Capital OÜ omandas kinnisasja 11. augustil 2017 võlgnikult ja Wlt 24 000 euro eest ja kostja omandas selle 28. augustil 2017 Trof Capital OÜ-lt 24 900 euro eest, mistõttu kostja maksis kinnisasja eest 17,6595% selle tegelikust turuhinnast. Kostja ei ole nende asjaolude tuvastamist apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Hageja apellatsioonimenetluses esitatud tõenditest nähtub, et võlgniku pankrotimenetluses ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piisavalt vara: hageja väitel on võlgniku pankrotivara hulka kuuluvate Andrekse tee 39 ja Andrekse tee 41 kinnisasjade enampakkumisel müügist saadud vastavalt 130 000 eurot ja 230 000 eurot, s.o kokku 360 000 eurot. Neid väiteid kinnitavad hageja esitatud enampakkumise aktid (II kd, tl-d 45–47, 42–44). Seega ei jätku pankrotivarast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kostja ei ole väitnud, et võlausaldajate nõuete rahuldamiseks oleks ka muud vara. Kui võlgnik ei oleks siinses asjas vaidluse all olevat kinnisasja turuhinnast oluliselt odavamalt Trof Capital OÜ-le võõrandanud, 11 (14)
2-20-14936 oleks panktorivaras olnud rohkem vara (s.o kas kinnisasja või selle eest saadud turuhinna arvel), mistõttu võlausaldajate nõudeid oleks saanud rahuldada praegusest suuremas ulatuses.
16.3.4.Eelnevat arvestades kahjustas 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing võlgniku võlausaldajate huve.
16.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜle võõrandamise tehingu tagasivõitmiseks olid täidetud PankrS § 110 lg 1 p-s 2 toodud tingimused, sh Trof Capital OÜ teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlgniku võlausaldajate huve. Seejuures saab Trof Capital OÜ teadmist võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest PankrS § 110 lg 2 järgi eeldada, kuna 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing on tehtud kuue kuu jooksul enne võlgnikule ajutise halduri nimetamist. Kolleegium siiski täiendab eelneva osas maakohtu otsuse põhjendusi. Trof Capital OÜ teadmine või vähemalt teadma pidamine võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest nähtub mh sellest, et 11. augusti 2017. a tehing tehti oluliselt alla turuhinna. Trof Capital OÜ seost Musarovite perekonnaga näitab hageja välja toodud asjaolu, et sarnasel ajal, mil kinnisasjaga tehti siinses asjas vaidluse all olevad tehingud, võõrandas Trof Capital OÜ-le oma korteriomandi (aadressiga Koorti 2-13, Tallinn) ka W poeg M (I kd, tl 152 pöördel: Trof Capital OÜ on kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse 7. septembri 2017. a kinnistamisavalduse alusel) (selle kohta, et M on W poeg, vt I kd, tl 159 pöördel), kusjuures Trof Capital OÜ võõrandas selle paar nädalat hiljem edasi OSTINATO GROUP OÜ-le (I kd, tl 152 pöördel), kelle asutaja ja juhatuse liige on M abikaasa K (I kd, tl 165). Seda, et 11. augusti 2017. a tehingu näol ei olnud tegemist Trof Capital OÜ jaoks tavapärase tehinguga, kinnitavad asjaolud, et Trof Capital OÜ oli asutatud kõigest kaks päeva enne kinnisasja omandamist (s.o
9.augustil 2017: vt I kd, tl 190) ning 25. augustil 2022 on Tartu Maakohtu registriosakond esitanud Ametlikes Teadaannetes äriühingu kustutamishoiatuse teate, kuna Trof Capital OÜ ei ole esitanud 2017. a, 2018. a, 2019. a ja 2020. a majandusaasta aruandeid, mis viitab tegeliku äritegevuse puudumisele (vt I kd, tl 170). Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad hageja seisukohta, et Trof Capital OÜ asutati kinnisasjaga tehingute tegemiseks ning ta oli seega tehingute tegemise eesmärgist ja võlgniku võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik.
16.5.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et siinsel juhul on täidetud PankrS § 116 lg 2 p-s 1 toodud tingimus tagasivõitmise nõude esitamiseks kostja kui võlgnikuga tehingu teinud isiku (s.o Trof Capital OÜ) eriõigusjärglase vastu. Seejuures leidis maakohus asjas esitatud tõendite põhjal põhjendatult, et kostja on käsitatav võlgniku lähikondsena PankrS § 117 lg 3 tähenduses, mistõttu PankrS § 116 lg 3 järgi eeldatakse, et kostjale olid kinnisasja omandamise ajal võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud teada. Kolleegium siiski täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ja vastab apellatsioonkaebuse väidetele.
16.5.1.Maakohus leidis põhjendatult, et PankrS § 117 lg 3 järgi on võlgniku lähikondsena käsitatavad ka tema peretuttavad ja sõbrad. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et kostja on võlgniku abikaasa W lähedane sõber ja võlgniku perekonnal on kostjaga ühine sõpruskond, kellega veedetakse ühiselt aega. Kostja ja W on sotsiaalmeediaportaalis Facebook sõbrad (I kd, tl-d 183 ja 185 pöördel), samuti on kostja sõbralistis W poeg M ja viimase abikaasa (I kd, tl 183 pöördel). W kontol on fotod ühisest suusareisist kostjaga (I kd, tl 186 – 186 pöördel) ja muudest üritustest, kus ta poseerib fotol koos kostjaga (I kd, tl-d 187, 189 pöördel), samuti foto kostjast teatris (I kd, tl 189). Kostja kontol on fotod ühisest suusareisist Wga (I kd, tl-d 187, 188 pöördel) ja muudest üritustest, kus ta poseerib fotol koos Wga (I kd, tl-d 187 pöördel, 188), samuti foto Wst venekeelse kirjeldusega, mis on tõlkes „minu sõbranna !!!!“ (I kd, tl 188). Kostja ja W ühiseks sõbraks on ka Z (I kd, tl-d 184 pöördel, 187 alumine pilt), kellele võlgnik ja W olid 9.
12 (14)
2-20-14936 mai 2017. a kinkelepinguga (tühistatud 11. augusti 2017. a kinkelepingu tühistamise kokkuleppega) kinnisasja kinkinud. Hageja esitatud fotod on tehtud ajavahemikul 2014–2019, mille sisse jääb ka vaidlusaluste tehingute tegemise aeg. Eelnevast saab järeldada, et kostja on võlgniku perekonna lähedane tuttav ja sõber ning seeläbi võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 3 mõttes, olles seda ka vaidlusaluse kinnisasja omandamise ajal.
16.5.2.Kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu järeldus kostja ja võlgniku lähikondsuse kohta oli kostjale üllatuslik, ei ole põhjendatud, kuna hageja oli võlgniku perekonna ja kostja lähedasele seotusele maakohtus tuginenud, esitades selle kohta ka tõendid. Kostjal oli võimalik hageja väited ümber lükata ja tõenditele vastu vaielda. Maakohtu õiguslikule käsitusele PankrS 117 lg 3 kohaldamise kohta oli kostjal võimalik esitada vastuväiteid apellatsioonkaebuses.
16.5.3.Kolleegium lisab, et seda, et kostjale olid ka tegelikult kinnisasja omandamise ajal teada võlgniku tehingu tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud (PankrS § 116 lg 2 p 1 mõttes), kinnitab kaudselt see, et kostja omandas kinnisasja Trof Capital OÜ-lt vaid kuus päeva pärast seda, kui Trof Capital OÜ oli kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna (kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et sellekohane kanne oli tehtud 22. augustil 2017); kinnisasi müüdi kostjale oluliselt alla turuhinna, kusjuures kolleegium nõustub hagejaga, et kostja pidi mõistlikult aru saama, et kinnisasja pindalaga 932 m2 koos sellele rajatud elamuga suletud netopinnaga 144,5 m2 hind 2017. a augustis ei saanud olla 24 900 eurot (vt hageja 21. veebruari 2023. a menetlusdokument, p 9); ning kostja Facebooki sõprade ja kostja fotode laikijate seas on ka Q (I kd, tl-d 184, 187, 188 pöördel), kes hageja väitel (mida kostja pole vaidlustanud) on Trof Capital OÜ asutaja ning vaidlusaluste tehingute tegemise aegse osaniku ja juhatuse liikme F (vt I kd, tl 190) abikaasa. Need asjaolud viitavad sellele, et kostja teadis, et Trof Capital OÜ ei omandanud kinnisasja turutingimustel, vaid osales tehingus vaid selleks, et kanda võlgnikule ja Wle kuuluv kinnisasi enda nimele ja vahendada selle üleandmist kostjale, kahjustades seeläbi võlgniku võlausaldajate huve.
16.6.Seega järeldas maakohus kokkuvõttes põhjendatult, et 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu tagasivõitmise eeldused on täidetud.
17.Eelnevat arvestades tunnistas maakohus 28. augusti 2017. a kinnisasja kostjale võõrandamise tehingu põhjendatult tagasivõitmise korras kehtetuks. Seda arvestades on maakohus põhjendatult rahuldanud hagi ka kinnisasja võlgnikule ja Wle tagastamiseks (vastavalt PankrS § 119 lg-le 1) vajalike kostja tahteavalduste ja nõusolekute andmiseks kohustamise nõudes ning asendanud need tahteavaldused ja nõusolekud TsÜS § 68 lg 5 järgi kohtuotsusega. Arvestades 28. aprilli 2017. a abieluvaralepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist, on võlgniku ja W vahel ühisvara varasuhe, mistõttu maakohus on põhjendatult näinud ette, et kinnisasi tuleb tagastada võlgniku ja W ühisomandisse. Sarnaselt on ka 26. veebruari 2021. a tagaseljaotsuses, millega tunnistati tagasivõitmise korras kehtetuks 11. augusti 2017. a kinnisasja Trof Capital OÜ-le võõrandamise tehing, nähtud ette, et kinnisasi tuleb tagastada võlgniku ja W ühisomandisse (vt I kd, tl 64 pöördel). Menetluskulude jaotus ja muud menetluslikud küsimused
18.Olukorras, kus maakohus hagi rahuldas ja hageja ei olnud taotlenud hagi tagamise abinõu tühistamist, jättis kohus 14. oktoobril 2020 seatud hagi tagamise abinõu TsMS § 445 lg 2 järgi põhjendatult jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
19.Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole seda TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi vaja muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Olukorras, kus kostja
13 (14)
2-20-14936 vastu esitatud hagi rahuldati, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendatult kostja kanda. Trof Capital OÜ vastu esitatud hagiga seotud menetluskulud on maakohus jaotanud 26. veebruari 2021. a tagaseljaotsusega.
20.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
21.Kuna maakohus vaidlustatud otsuses menetluskulusid kindlaks ei määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Ringkonnakohus märgib, et kuni siinses tsiviilasjas 26. veebruari 2021. a tagaseljaotsuse tegemiseni tekkinud hageja menetluskulud on maakohus rahaliselt kindlaks määranud ja Trof Capital OÜ-lt välja mõistnud
26.veebruari 2021. a tagaseljaotsuse ja 3. mai 2021. a täiendava otsusega. Nende kulude eest vastutab kostja Trof Capital OÜ-ga solidaarselt.
22.Vastavalt TsMS § 178 lg 1 esimesele lausele saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt)
14 (14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.