2-23-115424/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb G. B.l tasuda OK Incure OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja XXX OÜ sõlmisid 26.09.2022 laenulepingu nr. 2102246462, mille personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 550,45 eurot, intressimääras 16,40% aastas, krediidi kulukuse määras 48,47% aastas. Laen summas 505,00 eurot on kostja arvelduskontole kantud 26.09.2022. Antud lepingu katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole. 28.09.2022 sõlmisid kostja ja XXX OÜ lisalaenu lepingu 2102247404, millest hageja oma nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtub. Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) lepiti kokku laenusummas 1094,40 eurot (koosnes refinantseeritava lepingu laenusummast 550,45 eurot, lisalaenu väljamaksest 482,00 eurot ja lepingutasust 61,95 eurot), intressimääras 39,79%, viivisemääras 24% aastas (päevamääraga 0,067%), krediidi kulukuse määras 48,50% aastas. Krediidi kulukuse määr on lepingu üldtingimuste punktist 1.5 tulenevalt väljendatud aastase protsendimäärana Laenust, eeldusel, et Laenuleping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ja et Pooled täidavad oma kohustusi Laenulepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. Laen summas 482,00 eurot on kostja arvelduskontole kantud 28.09.2022. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenu kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2. Lepingu 2102247404 katteks kostja poolt tagasimakseid tehtud pole. Krediidiandja andis kostjale 15.01.2023 teatisega võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas läbirääkimiste pidamiseks tähtajaga hiljemalt 29.01.2023 Kuna kostja võlgenevust

hoolimata talle antud täiendavast tähtajast ei tasunud ning oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse 15.11.2022, 15.12.2022, 15.01.2023 tagasimakse tasumisega, oli krediidiandajal lepingu üldtingimuste punktist 17.1 tulenevalt õigus leping üles öelda, mida krediidiandaja ka kooskõlas VÕS § 416 tegi, lugedes lepingu ülesöelduks 30.01.2023 seisuga. Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust tuleneva nõude OK Incure OÜ-le, edastades nõude loovutamise teatise 31.01.2023 Kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Tulenevalt eeltoodust, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 1094,40 eurot (tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad). Vastavalt üldtingimuste punktile 10.2.2 ja 10.2.3 arvestatakse Laenusaaja kasutuses olevalt Laenu jäägilt intressi igapäevselt võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade tegeliku arvu ja aasta pikkuse 360 päeva ning personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) kokkulepitud intressimäära 39,79% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress kokku summas 123,15 eurot, mis on arvestatud alates 15.11.2022 tasumata jäänud graafikujärgsetest intressi osamaksetest kuni lepingu ülesütlemiseni. Maksetega hilinemisel on Laenuandjal õigus lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 (lepingu põhitingimused) tulenevalt arvestada viivist määraga 24% aastas (päevamääraga 0,067%). Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 191,41 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemise järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkti 3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu summas 15,00 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja poolt edastatud läbi Kliendikeskkonna e-posti aadressile 16.11.2022, 16.12.2022, 15.01.2023 ning tasumata tasulised võlateatised 22.11.2022 (5,00 eurot), 22.12.2022 (5,00 eurot), 15.01.2023 (5,00 eurot). Hageja palub välja mõista põhivõlgnevuse 1094,40 eurot, intressid 123,15 eurot, viivised 191,41 eurot ja võla sissenõudmiskulud 50,00 eurot. Menetluskulud: menetluses kokku tasutud riigilõiv summas 280,00 eurot; kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40,00 eurot. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja elaks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduses esitatud) on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 10.11.23.a. Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud 21.02.2024 Ametlikud Teadanded kaudu. Kostjal oli kohustus hagile vastata 10 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kostja istungil ei osalenud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis, et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise

põhimõtteid ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr (48,47%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.22.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,30%. Kostja sõlmis 26.09.22.a laenulepingu nr. 2102246462, mille krediidi kulukuse määraks on 48,47%. Seega vastas lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (16,30*3=48,9%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühine. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 280 eurot. Kuna hageja tasus riigilõivu 280 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 280 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hageja menetluskuludeks on täiendavalt kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40,00 eurot. Kuna maksekäsu kiirmenetluses on kostjale menetlusdokumente üritatud kätte toimetada kohtutäituriga ning nimetatud kulu nähtub hagi materjalidest (hagi lisa 18), siis on see kulu põhjendatud ja vajalik ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Muid menetluskulusid hageja välja ei ole toonud ja muid kulusid tsiviilasja materjalidest ei nähtu. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (320 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.