Hageja: OÜ GS Core (registrikood: 16183586; asukoht: Jõe tn 2a, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Priit Pööbo
M.P.i
vastu
võlgnevuse
Kostja: M.P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht hagiavalduses: Xxxxxxxxxxx) Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt OÜ GS Core hagi M.P.i vastu.
Välja mõista M.P.ilt OÜ GS Core kasuks Elektrilevi OÜ ja kostja vahel sõlmitud võrgulepingutest nr 794927006/29.09.2016, 7947431547/29.09.2016 ja nr 7946097926/29.09.2016 tulenev võlgnevus kokku 484,23 eurot (millest 366,81 eurot põhivõlgnevus ja 117,42 eurot põhivõlalt perioodi 31.01.2018 kuni 15.05.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis).
Jätta rahuldamata OÜ GS Core hagi M.P.i vastu sissenõudmiskulude 25,00 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista M.P.ilt OÜ GS Core kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 366,81 eurot) alates 16.05.2023 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 28.03.2024 k.a summas 38,07 eurot.
Välja mõista M.P.ilt OÜ GS Core kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 366,81 eurot) alates 29.03.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (kohtuotsuse tegemise seisuga 12,5% aastas).
Menetluskulud jätta 95,44% ulatuses M.P.i kanda ja 4,56% ulatuses OÜ GS Core kanda.
Määrata OÜ GS Core põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 295 eurot (maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 175 euro, 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 281,55 eurot mõista M.P.ilt OÜ GS Core kasuks välja.
Tsiviilasi nr 2-22-149057
Väljamõistetud menetluskuludelt on M.P.i kohustatud tasuma OÜ-le GS Core viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-149057
1.OÜ GS Core esitas 19.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 559,85 euro saamiseks. Kohus tegi 21.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 10.03.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.OÜ GS Core esitas 15.05.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M.P.i vastu põhivõlgnevuse 366,81 euro, sissenõudekulude 25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 117,42 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 16.05.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 175,00 eurot ning õigusabikulud 120,00 eurot. Esitatud asjaolude kohaselt Elektrilevi OÜ ja M.P. vahel on sõlmitud võrguleping nr 794927006/29.09.2016, nr 7947431547/29.09.2016 ja nr 7946097926/29.09.2016 mille alusel Elektrilevi OÜ osutas võrguteenust ja müüs elektrienergiat kostjale. Kostja on jätnud tasumata teenuse osutamise arved 726301769163, 726067051979, 726012724460, 726216821504, 726210903013, 726420315163, 726124926756, 726388368413, 726907323012, 726028103136, 726689738054, 726389705686, 726362156833, 726247733786, 726522287922, 726314958288, 726819453033, 726499146280, 726059505664, 726636420205, 726284981395, 726954071587, 726088178299, 726346593722, 726433360355, 726362788823, 726960671652, 726707512683, 7262657514452, 726852821041, 726701150323, 726527779779, 726459837056. Lepingud kostjaga lõpetati Elektrilevi OÜ poolt 15.09.2020. Elektrilevi OÜ loovutas lepingust tuleneva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale 30.08.2021. Kostja on Elektrilevi OÜ-le jätnud tasumata 33 arve eest kokku summas 366,81 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside tasumist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, summas 117,42 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist nõuab hageja kostjalt sissenõudekulusid summas 25 eurot VÕS § 1132 lg 2 alusel, kostja on nõuet kohtuväliselt menetlenud ja kostjale on saadetud 4 meeldetuletuskirja. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja jätab määratud ajaks hagile vastamata sh kostjale menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel ning tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks.
3.Kohtu nõudel hageja 30.01.2024 selgitas, et hageja hinnangul on sissenõudekulude sissenõudmine kostjalt 25 euro ulatuses põhjendatud, kas siis VÕS § 1132 lg 2 või alternatiivselt kahjuhüvitamise nõude alusel. Hagejal on pea võimatu välja tuua, mis oleks iga telefonikõne, SMS saatmise või kirja saatmise kulu (nt töötaja palk; - kontori kulud; - ettevõtte üldkulud; − nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; − kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; − võlgnikuga kontakti ja võlgnikule tehtavate kõnede kulud, SMS; − võlanõude avaldamisega tehtud kulud jne), kuid kogumis on hageja hinnangul 25 eurot sissenõudekulu põhjendatud ja tõendatud.
4.Pärnu Maakohus võttis 30.01.2024 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 3111 lg 3 alusel 12.03.2024 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 26.03.2024 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
3 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-149057
6.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
7.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud Elektrilevi OÜ-ga sõlmitud võrgulepingutest nr 794927006/29.09.2016, nr 7947431547/29.09.2016 ja nr 7946097926/29.09.2016 tulenevaid rahalisi kohustusi ning on jätnud tasumata väljastatud arved 726301769163, 726067051979, 726012724460, 726216821504, 726210903013, 726420315163, 726124926756, 726388368413, 726907323012, 726028103136, 726689738054, 726389705686, 726362156833, 726247733786, 726522287922, 726314958288, 726819453033, 726499146280, 726059505664, 726636420205, 726284981395, 726954071587, 726088178299, 726346593722, 726433360355, 726362788823, 726960671652, 726707512683, 7262657514452, 726852821041, 726701150323, 726527779779, 726459837056, mistõttu on teenuse pakkuja lepingud üles öelnud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Elektrilevi OÜ osutas võrguteenust ja müüs elektrienergiat kostjale ning kostja kohustus igakuiselt teenuse eest tasuma. Kostja Elektrilevi OÜ-le tähtaegselt osutatud teenuse eest ei tasunud. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 366,81 euro väljamõistmiseks kostjalt.
8.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro. Hageja on esitanud sissenõudmiskulude väljamõistmiseks kogusummas 25 eurot, märkides nõude alusena VÕS § 1132 lg 2 või alternatiivselt kahjuhüvitamise nõude alusel. Hageja märkis, et on pea võimatu välja tuua millised on hageja poolt võlgnevuse väljamõistmiseks tehtud töö tegelik kulu. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Hageja on möönnud, et ta ei suuda tekkinud kahju tekkimist ja selle ulatust tõendada.
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-149057 Hagiavalduses puuduvad viited, et menetlusosalised on sissenõudmiskulude osas kokku leppinud ning hageja ei suuda kahju tekkimist 25 euro ulatuses selgitada ega tõendada. Hagiavalduses asjaolude väljatoomine ning tõendite esitamine on hageja ülesanne. Seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.
9.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivise seaduses sätestatud määras, mistõttu kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise summas 117,42 eurot.
9.1.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist seadusejärgses viivise määras tähtaegselt tasumata summast. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 16.05.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 38,07 eurot (366,81€ x 10,5% / 365kp x 46kp perioodi eest 16.05.2023-30.06.2023 + 366,81€ x 12% / 365kp x 184kp perioodi eest 01.07.2023-31.12.2023 + 366,81€ x 12,5% / 366kp x 88kp perioodi eest 01.01.2024-28.03.2024).
10.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivud kokku 175,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
10.1.Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sealhulgas tõendite kogumiseks ja kliendiga nõupidamine) ja koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) kokku 1 töötund. Hageja ja hageja esindaja on kokku leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kohtu hinnangul on 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-22-149057 hageja õigusabi kulu ja tasu mõistlik ning põhjendatud ning seetõttu mõistab kostjalt hageja kasuks hageja lepingulise esindaja kulud 100 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks.
10.2.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 95,44% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 281,55 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
11.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.