Kostja kohustub võlgnevuse tasuma Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428 viitenumbriga 717946282. Kui Kostja tasub osaliselt või hilineb Kompromissi punktis 1.1 fikseeritud osamakse tasumisega, on Hagejal õigus nõuda Kostjalt kompromissisumma kohest tasumist koos viivitusintressiga seadusjärgses määras põhivõla jäägist iga viivitatud päeva eest kuni võlajäägi tegeliku tagastamise kuupäevani. Kostja poolt käesolevast kompromissilepingust tuleneva maksega viivitamisel on Aktiva Finance Group OÜ õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ja kostja kohustub alluma kohesele sundtäitmisele võlgnevuse jäägi ulatuses.
2.Jätta poolte muud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale määruskaebust esitada ei saa. Menetlusosalised on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Menetluse käik, kohtu põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on OÜ Europark Estonia hagi X vastu võlgnevuse nõudes.
2.31.12.2025.a. teatasid hageja ja kostja kohtule soovist lõpetada tsiviilasjas nr 2-25-145644 menetlus ning kinnitada poolte vahel kompromiss. Pooled on jõudnud kokkuleppele lõpetada kõik käesoleva tsiviilasja vaidlused kompromissiga. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
3.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
4.Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Hagi asjaolude kohaselt 15.09.2018 sõlmiti liitumisleping telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. 24.07.2019 sõlmiti seadmete kasutusleping, mille alusel sai kostja kasutada seadet Digiboks Arris VIP1113. 08.03.2021 sõlmiti järelmaksu müügileping seadme Samsung Galaxy Watch3 45 mm 4G ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 468,90 eurot. Tasumise periood 48 kuud ning igakuise osamaksete suurus 14,74 eurot, intrssimääraga 21,90% aastas. Krediidikulukuse määr aastas 26,52%. 24.03.2021 sõlmiti järelmaksu müügileping seadme Samsung Galaxy A72 ostmiseks, mille osamaksete 2
summa kokku on 468,90 eurot. Tasumise periood 12 kuud ning igakuise osamaksete suurus 43,86 eurot, intrssimääraga 21,90% aastas. Krediidikulukuse määr aastas 32,36%. 24.04.2021 sõlmiti järelmaksu müügileping seadmete Mänguri hiirematt Trust GXT765 Glide-Flex RGB, Mängurihiir SteelSeries Rival 710, Mänguritool Canyon Deimos + klaviatuur Nightfall, Trust GXT1125 Quno jahutusalus kuni 17,3, Monitor MSI Optix G27C4 27"ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 710,84 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 36,84 eurot, intrssimääraga 21,90% aastas. Krediidikulukuse määr aastas 26,43%.
6.Kohus kontrollis hagis märgitud lepingujärgseid krediidi kulukuse määrasid (26,52%; 32,36%; 26,43%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 406 2 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 30.11.2020.a määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,09%. 08.03.2021, 24.03.2021 ning 24.04.2021 sõlmitud järelmaksu müügilepingutes kokku lepitud krediidi kulukuse määrad on 26,52%, 32,36% ja 26,43%. Nimetatud määrad vastasid Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale (20,09*3=60,27%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määrad on seaduslikud, vastavad VÕS § 4062 lg 1 ega ole tühised.
7.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et laenuhaldur kontrollib analüüsi raames kliendi igakuiseid kohustusi. Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.
8.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-25-145644 lõpetamisele.
9.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas nr 2-25-145644 menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest.
10.Pooled taotlesid määruskaebuse esitamise tähtajast loobumist. Poolte taotlus määruskaebuse esitamise õigusest loobumine on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 661 lg-le 4.
11.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostja tasub hageja menetluskulu 3
katteks 527,00 eurot ning tasutud riigilõivu katteks 194,09 eurot, seega muud menetluskulud kannavad pooled ise.
12.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4).
13.Hageja palub kohtul tagastada 17,5 eurot. Toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 241,83 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb TsMS § 150 g 2 p 1, lg 3, lg 4 alusel tagastada 120,92 eurot (241,83/2) Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele EE147700771000526428, vastavalt hageja taotlusele.
14.Kohus on asjas 11.02.2026 määranud otsuse teatavaks tegemise aja. Seoses kompromissi esitamisega ja selle kinnitamisega, kohus tühistab otsuse aja.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.